lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-19395/30

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-19395/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1508
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-19395

Tsiviilasi

Priit Tilga hagi Alcaro OÜ vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks 1552,58 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. mai 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alcaro OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus Apellant: Alcaro OÜ (kostja), rk 12382876; esindaja Vambola Olli

Menetlusosalised ja nende esindajad

Vastustaja: Priit Tilk (hageja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja Birgit Riivits

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 19. mai 2020 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Priit Tilga kanda.
4.Mõista Priit Tilgalt Alcaro OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 915 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Priit Tilk (hageja) esitas 10.12.2019 hagi OÜ Alcaro (kostja) vastu, milles palus välja mõista kahjuhüvitisena esindaja tasu ja kulud summas 2369 eurot ja saamata jäänud töötasu summas 81,99 eurot ning viivis VÕS § 113 sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni nõude täitmiseni. Hageja esitas Töövaidluskomisjonile avalduse saamata jäänud töötasu saamiseks ja kostja esitas vastuavalduse kahju hüvitamiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas 09.10.2019 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1665/18 hageja nõude osaliselt ja jättis kostja nõude rahuldamata. Töövaidluskomisjoni otsus jõustus 21.11.2019. Hageja lepinguliseks esindajaks Töövaidluskomisjonis oli Themis Õigusbüroo OÜ jurist Birgit Riivits. Kohtuvälises menetluses esindamisega seoses kandis hageja kulusid summas 2369 eurot. Nimetatud kulude puhul on tegemist lepingulise esindaja tasu ja kuludega. Esindaja ajakulu õigusabi andmisele oli kokku 18,85 tundi. Esindaja tasumäär koos käibemaksuga oli 132 eurot ühe töötunni eest, kokku 2202,20 eurot. Tasule lisanduvad esindaja sõidukulud Tallinnast Pärnusse istungitele sõitmisega summas 167,04 eurot. Kokku on esindaja tasu ja kulud 2369 eurot. Lisaks osales hageja isiklikult kahel töövaidluskomisjoni istungil 02.09.2019 ja 09.10.2019. Selleks tuli hagejal võtta töö juurest vabad päevad ning seetõttu jäi hagejal saamata töötasu 81,99 eurot. Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et kuna hageja ei vaidlustanud Töövaidluskomisjoni otsust kohtus, siis ei ole alust töövaidluskomisjonis kantud kulude hüvitamist nõuda.
2.Kostja tunnistas 01.03.2020 kirjalikus vastuses hagi osaliselt. 06.03.2020 esitas kostja täiendava vastuse, milles teatas, et ta hagi ei tunnista ja palub jätta see täies ulatuses rahuldamata. Pooltevaheline töölepingust tulenev vaidlus lõppes töövaidluskomisjoni otsusega ja muid lepingulisi suhteid poolte vahel ei ole. Kostja ei ole pannud hageja suhtes toime mingeid õigusvastaseid tegusid ega ole tekitanud hagejale ka lepinguvälist kahju. Puudub õiguslik alus hagi rahuldamiseks. Kostja ei nõustunud hageja kompromissi ettepanekuga. Kostja hüvitas hagejale Töövaidluskomisjoni otsuse alusel töölepingu rikkumisest tuleneva kahju ja mingeid muid kohustusi kostjal hageja ees ei ole.

MAAKOHTU OTSUS

3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 1397,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 43,74 eurot ja viivise alates 20.05.2020 VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni kahjuhüvitise nõude täieliku täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud 57 % ulatuses kostja ja 43 % ulatuses hageja kanda ning mõistis tasaarvestuse tulemusena hageja kasuks välja 480,52 eurot, millele lisandub viivis. Maakohus leidis, et antud juhul ei saa hagis nõutavaid kulusid käsitleda hüvitatavate kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes, mida kohus saab asja lahendamisel vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 kindlaks määrata. Hageja nõude lahendamisel ei saa kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätteid menetluskulude kindlaksmääramise kohta. Antud juhul saab hageja nõude aluseks olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, mis näeb ette rikkumisega seotud kahju hüvitamise. Kuna töövaidlusasja ei ole kohtus lahendatud, siis ei piira TsMS § 174 lg 11 kohtuväliselt töövaidluskomisjonis kantud kulude hüvitamist ja vastava kahjunõude esitamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nende vahel oli töölepinguline suhe. Praeguseks ajaks on küll leping ülesütlemisega lõppenud, kuid see ei välista lepingu rikkumisega seotud kahju nõudmist. Hageja nõutava kahju puhul saab olla tegemist otsese varalise kahjuga, mis VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahju hüvitamise nõudele kohalduvad kahju hüvitamise üldised sätted, sh VÕS § 127, mis näeb ette kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse. Samuti kohaldub VÕS § 139 lg 1, mis näeb ette kahjuhüvitise vähendamise, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Maakohus tuvastas, et hagejal oli töövaidluskomisjonis professionaalse õigusabi kasutamine vajalik ja hagejale osutas õigusabi jurist Birgit Riivits Themis Õigusbüroo OÜ-st. Hageja töövaidluskomisjonis kantud õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel saab analoogia korras aluseks võtta TsMS sätted lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohta. Kohus luges põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindaja sõidukulud 167,04 euro ulatuses, õigusabikulud koos käibemaksuga kokku summas 2369 eurot ja hageja saamata jäänud töötasu 81,99 eurot. Kohus pidas põhjendatuks ka hageja viivise nõuet. Maakohus jaotas menetluskulud ning määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või vähendada kahjuhüvitise suurust. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et kuna töövaidlusasja ei ole kohtus lahendatud, siis ei piira TsMS § 174 lg 11 kohtuväliselt töövaidluskomisjonis kantud kulude hüvitamist ja vastava kahjunõude esitamist. Asjaolu, et töövaidluseasja ei lahendatud kohtus, tekitab

olukorra, kus töövaidluseasja osapooled kannavad ise menetluskulud. TvLS § 16 sätestab, et töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Töövaidluskomisjoni otsust osapooled ei vaidlustanud ja seega kannavad osapooled ise oma menetluskulud.

5.Hageja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
7.Maakohus tuvastas õigesti asjas tähtsust omavad asjaolud: - hageja nõue rahuldati osaliselt töövaidluskomisjonis (TVK); - hageja kasutas töövaidluskomisjonis õigusteadmistega esindajat; - hageja kandis seoses töövaidluskomisjoni menetlusega kulusid, sh esindaja õigusabi jasõidukulud ning hageja saamata jäänud töötasu; - töövaidluskomisjoni otsus jõustus 21.11.2019; - hageja esitas maakohtule hagi töövaidluskomisjoni menetlusega seotud kulud hüvitamiseks kahe kuu jooksul arvates TVK otsuse tegemisest.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus kvalifitseeris ebaõigesti hageja nõude kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel. Menetluskulude hüvitamise nõue on olemuslikult küll kahju hüvitamise nõue, kuid käesolevas asjas hagetavate kulude puhul tuleb arvestada töövaidluse lahendamise seadusest ja tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevat eriregulatsiooni. TVK menetluses kantud kulude osas tuleb kohaldada TvLS § 16 lõiget 1 või
2.TvLS § 16 lg 1 kohaselt töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TvLS § 16 lg 2 töövaidluskomisjonis tekkinud kulud on kohtuvälised kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 144 punkti 4 tähenduses. TsMS § 174 lg 11 kohaselt ei või menetlusosaline tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Seega on menetluskulude hüvitamise nõude esitamine teiste menetlusosaliste vastu võimalik ainult TsMS-i alusel toimuvas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ja menetluskulude hüvitamise hagi esitamine kahju hüvitamise nõudena on välistatud (vt ka Riigikohtu 9. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26–30; 13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-13, p 11).
9.Ringkonnakohus leiab, et kuna kumbki pool ei palunud töövaidluskomisjonile esitatud avaldust maakohtus hagimenetluses lahendada ja töövaidluskomisjoni otsus jõustus, siis kuulub kohaldamisele TvLS § 16 lg 1, mis erinormina välistab töövaidluskomisjonis kantud kulude hüvitamise kahju sätete alusel hagimenetluses.

Töövaidluskomisjoni ülesanne on menetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning töövaidlus lahendada õigesti, võimalikult kiirelt ja väikeste kuludega (TvLS § 13 lg 1). Töövaidluskomisjonis vaadatakse asi läbi kiiresti ja lihtsustatud vormis, võrreldes hagimenetlusega, ning pooltelt ei eeldata õigusabi kasutamist. Töösuhte osalisel on õigus valida, kas ta pöördub TVK või maakohtu poole. Esimesel juhul peab ta arvestama, et kannab oma kulud sõltumata lahendist ise. Eeltoodud seisukohta kinnitab TvLS seaduse eelnõu seletuskiri § 16 kohta, mille kohaselt: „Töövaidluskomisjoni eesmärgiks on võimaldada lihtsamat ja kiiremat vaidluse lahendamist võrreldes tsiviilkohtumenetlusega. Seetõttu peavad töövaidluskomisjoni pöördujad arvestama, et menetluskulud jäävad töövaidluskomisjonis vaidluse lõppemisel poolte endi kanda. Töövaidluskomisjoni pädevuseks on töösuhtest tulenevate vaidluste lahendamine, mitte protsessuaalsete kulude otstarbekuse ja mõistlikkuse üle õiguse mõistmine. See ei välista töövaidlusmenetlusega seotud kulude kui kohtueelse menetluse kulude hüvitamist hilisemas kohtumenetluses.“ (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ac1b920f-a163-438daaeb-2e895f660506). Ringkonnakohus märgib, et TvLS § 16 lg 2 kuulub kohaldamisele eeldusel, et TVK-le esitatud avaldus vaadatakse töötaja või tööandja taotlusel läbi maakohtus.

10.Ringkonnakohus märgib, et kui isik pöördub õigusteenuse osutaja poole seoses esindamise või õigusnõustamisega töövaidluskomisjonis, siis on teenuse esitaja ülesanne informeerida klienti menetluskulude kandmise kohustusest ja kuludega seotud regulatsioonist.
11.Kuna hagi jäeti rahuldamata, tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagi läbivaatamisel olid kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 450 eurot. Ringkonnakohtus peab põhjendatuks ja vajalikuks apellatsioonimenetluses kantud kulu summas 240 eurot. Hageja kanda tuleb jätta ka kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot, kokku 915 eurot (690 + 225). /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja