Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht
18. oktoober 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-12503
Kohtuasi
K.D hagi PharmaEstica Manufacturing OÜ vastu töövaidluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 1. juuli 2024. a määrus (täiendatud 10. juuli 2024. a määrusega) (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
K.D määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja K.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv Kostja PharmaEstica Manufacturing OÜ (registrikood 10264929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 1. juuli 2024. a määrus (täiendatud 10. juuli 2024. a määrusega) osas, millega maakohus mõistis K.D-lt PharmaEstica Manufacturing OÜ kasuks välja kohtueelse menetluse kulud ja maakohtus kantud menetluskulud 8515,06 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise, samuti osas, millega maakohus mõistis K.D-lt PharmaEstica Manufacturing OÜ kasuks välja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud 2898 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta K.D-lt PharmaEstica Manufacturing OÜ kasuks välja mõistmata kohtueelse menetluse kulud ja maakohtus kantud menetluskulud 8515,06 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatav viivis ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud 2898 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatav viivis. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.Harju Maakohtu 1. juuli 2024. a määrus (täiendatud 10. juuli 2024. a määrusega) on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata PharmaEstica Manufacturing OÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks kohtueelse menetluse kulude ja maakohtus kantud menetluskulude osas 9113,75 eurot ületavas osas ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude osas 3139,50 eurot ületavas osas.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
2-21-12503
5.Määruse resolutsiooni terviklik sõnastus:
5.1.Rahuldada PharmaEstica Manufacturing OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.2.Mõista K.D-lt PharmaEstica Manufacturing OÜ kasuks välja kohtueelse menetluse kulud ja maakohtus kantud menetluskulud 8515,06 eurot ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud 2898 eurot.
5.3.K.D kohustub tasuma PharmaEstica Manufacturing OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (kokku 11 413,06 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli K.D (hageja) hagi PharmaEstica Manufacturing OÜ (kostja) vastu töövaidluses.
2.Maakohus jättis 24. aprilli 2023. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 28. detsembri 2023. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu otsuse selle resolutsiooni p 2 osas ning jättis töölepingu ülesütlemise tühisuse nõude läbi vaatamata. Muus osas jättis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes ja täiendades maakohtu otsuse põhjendusi. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jättis 29. aprilli 2024. a määrusega menetlusse võtmata. Kassatsiooniastme menetluskulud jäeti hageja kanda. Maakohtu 24. aprilli 2023. a ja ringkonnakohtu 28. detsembri 2023. a otsused jõustusid seega 29. aprillil 2024.
3.Kostja esitas 6. märtsil 2023 maakohtus kantud menetluskulude nimekirja, paludes määrata hüvitatavateks menetluskuludeks 11 589,25 eurot (käibemaksuta) ja mõista need hagejalt kostja kasuks välja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks kulud tõlketeenusele 84 eurot ja lepingulise esindaja kulu 11 505,25 eurot. Lepinguline esindaja esindas kostjat nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtus. Kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 195 eurot ja 133 eurot ning esindaja tegi õigusabitoiminguid kokku 65 tunni ja 55 minuti ulatuses. Kostja ei taotle kulude välja mõistmist käibemaksuga. Kostja palus kohustada hagejat tasuma viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 2 (8)
2-21-12503
4.Hageja avaldas 10. märtsi 2023. a seisukohas, et kostja kulud on põhjendamatult suured. Samuti on liiga suur tunnihind. Kulude nimekiri sisaldab kulusid, mis ei ole seotud kohtumenetlusega.
5.Kostja esitas 12. detsembril 2023 ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja, paludes määrata apellatsioonimenetluse kulude suuruseks 3937,50 eurot ja mõista need hagejalt kostja kasuks välja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulu. Kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 195 eurot (advokaat) ja 100 eurot (juristi poolt ettevalmistavad toimingud) ning esindaja tegi õigusabitoiminguid kokku 21 tunni ja 6 minuti ulatuses. Kostja ei taotle kulude välja mõistmist käibemaksuga. Kostja palus kohustada hagejat tasuma viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Hageja avaldas 14. detsembri 2023. a seisukohas, et kostja menetluskulud on hageja omadest 1500 eurot suuremad, mis ei ole põhjendatud. Ka ei nähtunud menetluse käigus, et kostjal oleks kaks lepingulist esindajat. Kostja esindaja põhjendatud ajakulu võiks olla 6 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks, 0,5 tundi suhtlemiseks kliendiga ja kohtuistungiks ettevalmistumiseks 4 tundi. Seega tuleks kostja esindaja ajakulu vähendada 8,58 tunni ulatuses. Kostja esindaja tunnihind on põhjendamatult kõrge. Hüvitamisele kuuluv põhjendatud, vajalik ja ettenähtav lepingulise esindaja tunnihind töövaidluses ei tohiks olla suurem kui 160 eurot (millele lisandub käibemaks). Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Maakohus rahuldas 1. juuli 2024. a määrusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 9113,75 eurot. Maakohus märkis, et hageja kohustub tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 16 lg 2 järgi töövaidluskomisjonis tekkinud kulud kohtuvälised kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 144 p 4 tähenduses. Maakohus asus seisukohale, et kuigi kohus peab kõiki kulukirjeid kostja huvide kaitsmise seisukohalt põhjendatuks, ei ole põhjendatud neile kulunud aeg. Tegemist ei ole keeruka vaidlusega, mis vajaks spetsiifilisi eriteadmisi. Lisaks jättis töövaidluskomisjon rahuldamata kostja vastunõude. Maakohus vähendas esindaja kohtueelses menetluses tehtud toimingutele kulunud aega 8 tunnile ja 30 minutile.
7.2.Maakohus tõi esile, et menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal istungiks valmistumise toimingutele kokku 14 tundi ja 45 minutit. E-toimiku andmetel toimus asjas kohtuistung 28. veebruaril 2023. Arvestades istungi kestust 2 tundi, vähendas maakohus esindaja ajakulu istungiks valmistumiseks 4 tunnile ja 45 minutile. Kostja tõlketeenuse kulu ei pidanud maakohus põhjendatuks, sest kohtule ei ole esitatud tõlke kuludokumenti.
7.3.Ülejäänud kostja esindaja kulud olid maakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud.
7.4.Maakohtu hinnangul oli kostja esindaja tunnihind 133 eurot kuni 195 eurot (käibemaksuta) mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga.
7.5.Eelnevat arvestades leidis maakohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt ning hagejalt tuleb menetluskuluna välja mõista õigusabikulu 9113,75 eurot [7783,75 eurot (39 tundi 55 minutit × 195 eurot) + 1330 eurot (10 tundi × 133 eurot)]. Maakohus märkis, et teenuse pakkuja Advokaadibüroo MOSS Legal OÜ 3 (8)
2-21-12503 on käibemaksukohustuslane, mistõttu ei kuulu TsMS § 174 lg 10 alusel esindajakulu hüvitamisele koos käibemaksuga. Vastavalt kostja taotlusele mõistis maakohus hagejalt välja viivise protsendina menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Vastavalt kostja taotlusele tegi maakohus 10. juulil 2024 täiendava määruse, millega määras kindlaks kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse. Maakohus täiendas 1. juuli 2024. a määruse resolutsiooni otsustustega rahuldada kostja taotlus hagejalt ringkonnakohtus kantud menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ja mõista hagejalt kostja kasuks välja täiendavad menetluskulud 3139,50 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.1.Maakohus viitas TsMS § 448 lg-tele 1 ja 2, § 177 lg-le 5 ning § 477 lg-le 1 ja märkis, et kuivõrd kohus jättis 1. juuli 2024. a määrusega lahendamata kostja 12. detsembri 2023. a taotluse ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks, lahendab kohus kostja taotluse täiendava määrusega.
8.2.Maakohus hindas kostja menetluskulusid ning leidis, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu 8 tundi tuleb vähendada 3 tunni võrra. Samuti leidis maakohus, et kostja esindaja kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu 5 tundi tuleb vähendada 2 tunni võrra. Ülejäänud kostja esindaja kulud olid maakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud.
8.3.Eelnevat arvestades pidas maakohus kostja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud aega põhjendatuks 16 tunni ja 6 minuti ulatuses ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 3139,50 eurot (16 tundi ja 6 minutit × 195 eurot). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, samuti viivise topelt väljamõistmise osas. Hageja palub mõista temalt kulud välja maksimaalselt tunnihinnaga 133 eurot mõistlikus ja põhjendatud ulatuses.
9.1.Hageja leiab jätkuvalt, et kostja kulud on põhjendamatult suured. Samuti on kostja esindaja tunnihind liiga kõrge. Kulude nimekiri sisaldab kulusid, mis ei ole seotud kohtumenetlusega. TvLS § 16 lg 1 kohaselt kannab töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kumbki pool oma menetluskulud ise. Selliselt ei saa kohus hagejalt kostja kulusid töövaidluskomisjonis välja mõista sõltumata sellest, kas tegemist on kohtuväliste kuludega või mitte.
9.2.Maakohus ei ole kostja menetluskulude, sh töövaidluskomisjoni kulude, põhjendatust ja vajalikkust hinnanud kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga. Maakohus leidis, et töövaidluskomisjonis oli kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu 8 tundi ja 30 minutit. Maakohtumenetluses tehtud toimingute ajakulu vähendas kohus 10 tunni võrra. Ülejäänud ulatuses luges maakohus kostja esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalikuks, jättes põhjendamata, kuidas menetlus maakohtus samade nõuete ja menetlusdokumentide täiendamise kaudu saab olla mõistlik enam kui 6 korda suuremas ulatuses. Kulusid, mida kostja kannab selleks, et kohtumenetluses töölepingu ülesütlemise avalduse väliselt ülesütlemist põhjendada, ei saa jätta töötaja kanda ning see peab olema korrektse ülesütlemisavalduse koostamata jätmisega kaasnev risk, mida kannab tööandja, sest tema on need kulud tekitanud. 4 (8)
2-21-12503
9.3.Kostja esindaja tunnihind 195 eurot (käibemaksuta) ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. Pigem on põhjendatud tunnihind 133 eurot, millele lisandub käibemaks.
9.4.Apellatsiooniastmes kantud kulude puhul vaidlustab hageja kostja esindaja tunnihinna.
9.5.Maakohtu määrus ei ole viivise osas selge ja annab võimaluse nõuda kostjalt samalt põhivõlalt kaks korda viivist.
10.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu.
10.1.Maakohtu määrused ei anna kostjale võimalust nõuda viivist kahekordselt. Maakohtu 1. juuli 2024. a määrusega mõisteti viivis välja maakohtus kantud menetluskuludelt ja 10. juuli 2024. a määrusega mõisteti viivis välja ringkonnakohtus kantud kuludelt.
10.2.Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja lepingulise esindaja toimingute täpsusega.
10.3.Kostja esindaja tunnihind 195 eurot vastab turutingimustele ja on vaidluse keerukust ja tõendite mahtu arvestades mõistlik.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kohtueelse menetluse kulud ja maakohtus kantud menetluskulud 8515,06 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise, samuti osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud 2898 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue määruse, millega jätab hagejalt kostja kasuks välja mõistmata kohtueelse menetluse kulud ja maakohtus kantud menetluskulud 8515,06 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud 2898 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, siis vastavalt TsMS § 654 lg-le 22 (koosmõjus TsMS §-ga 659) esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
13.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab hageja määruse osas, millega maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlused osaliselt. Kostja ei ole maakohtu määrust vaidlustanud. Seega on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud osas, millega kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlused jäeti osaliselt rahuldamata.
14.Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja 5 (8)
2-21-12503 vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajakulu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel kaalutlusõiguse piire ületanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 järgi neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
15.1.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja lepingulise esindaja kulud, mis tekkisid töövaidluskomisjonis, ei ole TvLS § 16 lg 1 järgi hüvitatavad. Viidatud säte reguleerib olukorda, kus poolte vaidlus lõppeb töövaidluskomisjonis, st kumbki pool ei palu töövaidluskomisjonile esitatud avaldust maakohtus hagimenetluses lahendada ning töövaidluskomisjoni otsus jõustub. Kui vaidlus jätkub maakohtus, tuleb kohaldada TvLS § 16 lg-t 2, mille kohaselt töövaidluskomisjonis tekkinud kulud on kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 4 tähenduses ja seega hüvitatavad (vt ka TrtRnKo 19.11.2020, 2-19-19395, p 9; töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu 407 SE seletuskiri, lk 19). Need kulud hõlmavad ka põhjendatud ja vajalikke kulusid õigusabile (vt TsMS komm I (2017), § 144, p 3.5.b). Ka Riigikohus on leidnud, et menetlusosaline saab TsMS § 144 p 4 järgi nõuda teiselt menetlusosaliselt töövaidluskomisjonis kantud kulude hüvitamist kooskõlas TsMS § 162 lg-s 2 ja § 175 lg-s 1 sätestatuga (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega käsitas maakohus põhjendatult kostja töövaidluskomisjonis tekkinud kulusid (sh õigusabile) kohtuväliste kuludena TsMS § 144 p 4 tähenduses ja hindas neid TsMS § 175 lg 1 kohaselt.
15.2.Hageja ei ole määruskaebuses esitanud maakohtu põhjendatuks peetud kostja lepingulise esindaja toimingutele ja nende ajakulule konkreetseid vastuväiteid. Määruskaebuse üldine väide, et maakohus ei ole kostja töövaidluskomisjonis ja maakohtus kantud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnanud kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Maakohtus kantud menetluskulude ülemäärasust ei saa järeldada sellest, et töövaidluskomisjonis kulus kostja lepingulisel esindajal vähem aega.
15.3.Hageja arvates hakkas kostja menetluses esitama uusi argumente töölepingu ülesütlemise avalduse põhjendamiseks, tekitades sellega menetluskulusid juurde, ning seetõttu tuleks menetluskulusid vähendada. Ringkonnakohus märgib, et need väited võinuks omada tähtsust menetluskulude jaotamisel, andes aluse TsMS § 169 või § 162 lg 4 kohaldamiseks ning menetluskulude osaliselt kostja kanda jätmiseks. Siinsel juhul on aga menetluskulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus jäetud jõustunud otsustega täies ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ei saa kohus menetluskulude jaotusest kõrvale kalduda, vaid peab määrama menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses kindlaks nende jaotuse alusel (TsMS § 174 lg 1).
15.4.Lisaks nähtub vaidlustatud määrusest, et maakohus on vähendanud kostja esindaja õigusabitoimingute ajakulu nii töövaidluskomisjonis kui ka maakohtus. Nii on maakohus pidanud töövaidluskomisjonis kostja esindaja õigusabitoiminguid põhjendatuks 8 tunni ja 30 minuti ulatuses (14 tunni ja 30 minuti asemel) ning vähendanud ka kostja esindaja põhjendatud ajakulu maakohtu istungiks ettevalmistumiseks 4 tunnile ja 45 minutile (14 tunni 6 (8)
2-21-12503 ja 45 minuti asemel). Ülejäänud kostja esindaja õigusabitoiminguid töövaidluskomisjonis ja maakohtus on maakohus pidanud põhjendatuks, arvestades seejuures asjakohaselt toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu ja mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud tõendeid. Määruskaebusest ei nähtu, milliseid õigusabitoiminguid ja nende ajakulu oleks maakohus pidanud hageja hinnangul veel vähendama.
15.5.Eeltoodud põhjendustel pole ringkonnakohtul alust maakohtu antud hinnangut kostja esindaja kohtueelse menetluse kulude ja maakohtu kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber hinnata. Maakohtu hinnangut kostja esindaja apellatsiooniastmes tehtud toimingute ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele ei ole hageja määruskaebuses vaidlustanud.
16.Ringkonnakohus nõustub hagejaga aga selles, et maakohus on ületanud diskretsioonipiire kostja lepingulise esindaja tunnihinna põhjendatuse ja vajalikkuse kaalumisel. Maakohus pidas kostja esindaja käibemaksuta tunnihinda 133 eurot (10 tunni ulatuses) ja 195 eurot (ülejäänud ulatuses) mõistlikuks. Ringkonnakohtu hinnangul ületab tunnihind 195 eurot õigusabitoimingute tegemise ajal (s.o aastatel 2021 kuni 2023) keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
16.1.Iseenesest on poolel õigus valida endale esindaja ja leppida vabalt kokku ka tasumääras, kuid TsMS § 175 lg 1 kohaselt tuleb esindajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada ka seda, et teiselt poolelt esindajakulu väljamõistmiseks peab see olema mõistlik. Mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada, et menetluskulu peab olema teisele poolele kohtusse pöördumisel mõistlikult ettenähtav. Selliseks ei saa pidada esindaja tunnitasu, mis oluliselt ületab keskmist.
16.2.Hageja on esitanud hagi töövaidluses. Üldjuhul ei ole sellised vaidlused keskmisest keerukamad. Ka maakohus on 1. juuli 2024. a määruse p-s 10 märkinud, et tegemist ei olnud keeruka vaidlusega, mis vajaks spetsiifilisi eriteadmisi. Seda arvestades ei ole arusaadav maakohtu järeldus, et tunnihind 195 eurot on siinses asjas põhjendatud. Arvestades, et menetlus on kestnud aastast 2021, mil kvalifitseeritud õigusabi turuhind oli praegusest madalam, samuti vaidluse sisu ja keerukust ning kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat), saab TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks ja vajalikuks pidada lepingulise esindaja tunnihinda 180 eurot. Selle töö eest, mida kostja lepinguline esindaja tegi hinnaga 133 eurot/tund (s.o maakohtus 10 tundi tööd), tuleb lugeda põhjendatud tunnihinnaks 133 eurot.
17.Eelnevast tulenevalt tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja kostja kohtueelse menetluse kulud ja maakohtus kantud menetluskulud lepingulise esindaja 39 tunni ja 55 minuti töö eest tunnitasuga 180 eurot, s.o 7185,06 eurot (39,917 × 180), ja 10 tunni töö eest tunnitasuga 133 eurot, s.o 1330 eurot (10 × 133), seega kokku 8515,06 eurot. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis kostja menetluskulud hagejalt välja seda summat ületavas osas, s.o 598,69 eurot (9113,75 - 8515,06). Lisaks tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulud lepingulise esindaja 16 tunni ja 6 minuti töö ees tunnitasuga 180 eurot, s.o 2898 eurot (16,10 × 180). Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis kostja menetluskulud hagejalt välja seda summat ületavas osas, s.o 241,50 eurot (3139,50 - 2898). Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
18.Hageja leiab, et maakohtu määrus on viivise osas ebaselge, võimaldades kostjal nõuda samalt põhivõlgnevuselt viivist kaks korda. Kolleegium hagejaga ei nõustu. Maakohtu 1. juuli 2024. a määruse resolutsiooni p-st 3 nähtuvalt on maakohus kohustanud hagejat tasuma viivist menetluskuludelt 9113,75 eurot (s.o maakohtu põhjendatuks peetud kohtueelse menetluse kulud ja maakohtus kantud menetluskulud) ja maakohtu täiendava 10. juuli 2024. a määruse resolutsiooni p 1.2 kohaselt tuleb kostjal tasuda viivist menetluskuludelt 3139,50 7 (8)
2-21-12503 eurot (s.o maakohtu põhjendatuks peetud ringkonnakohtus kantud menetluskulud). Seega ei ole määrustes nähtud viivise tasumise kohustust ette topelt.
19.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
20.Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.