Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud 17.08.2020 esitas haldur PankrS §-le 162 lg 1 p 2 tuginedes kohtule allpool esitatud menetluse raugemise taotluse koos taotlusega aruande kinnitamiseks, menetluse lõpetamiseks, halduri tasu ja kulude kinnitamiseks, halduri vabastamiseks, usaldusisiku nimetamiseks: Võlgnik on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitanud vastavalt pankrotiseaduse § 170 lg 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustusest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma pankrotiseaduses § 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 158 lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama kui massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku pankrotivara ning esitama aruande. PankrS § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses puudub vara pankrotihaldurile tasu maksmiseks. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt PankrS § 158 lg 6 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 2 000 eurot. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PankrS § 158 ja 171, haldur palub: --määrata vastavalt PankrS § 158 lg 6 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks 2 000 eurot; --juhul kui võlausaldajad deposiiti ei tasu lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku PankrS §-is 146 sätestatud väljamakseteks; --nimetada raugemise määruses rahuldamata nõuded pankrotimenetluses: TCM Estonia OÜ 627,17 23,43% OK Incure OÜ 1 377,08 51,45% Dominus Inkasso OÜ 404,18 15,10% Svea Finance AS 268,17 10,02% --vabastada pankrotihaldur Martin Krupp S M ́u pankrotihalduri kohustustest; --otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine; --määrata halduri tasu vastavalt taotlusele. Pankrotimenetluse kestel on haldur läbi viinud vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotihalduri tööaja arvestus on alljärgnev: --Võlausaldajate esimene üldkoosolek, koosolekuks ettevalmistamine (pankrotiteadete, üldkoosoleku protokolli, vara nimekirja, ettekande ja toimkonna moodustamata jätmise ettepaneku koostamine) -1,5 tundi --Võlausaldajatega suhtlemine -0,5 tundi --Võlgnikuga suhtlemine (seoses vara ja sissetulekute kindlakstegemisega, selgituste jagamisega pankrotimenetlusest)-1,5 tundi

--Võlausaldajate üldkoosolekuks ja nõuete kaitsmise koosolekuks ettevalmistamine, nõudeavalduste kontrollimine, koosoleku läbiviimine -3 tundi --Jaotusettepaneku koostamine -1,5 tundi --Tulude/kulude kontroll ja analüüs sh taotluste, päringute koostamine pankadesse, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale ning vastuste analüüs –2,5 tundi --Lõpliku pankrotimenetluse aruande ja halduri tasu taotluste koostamine -2 tundi Kokku on pankrotihalduri otseseid töötunde pankrotimenetluse läbiviimiseks 12,5 tundi. Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palub haldur kohtul määrata tasuks 12,5 töötunni eest 1 125 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot vastavalt PankrS § 65 lg 11 ja § 23 lg 3), millele lisandub käibemaks 225 eurot, kokku 1 350 eurot. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Õiguslik põhjendus PankrS § 158 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, teatab haldur sellest kohtule viivitamatult, esitades kohtule aruande. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu. Kohus ei pea antud asjas menetlusökonoomiliselt põhjendatuks küsida menetluskulude katteks deposiitkontole makset. Menetluses on vaid neli võlausaldajat marginaalses suuruses nõuetega, mistõttu nende poolt taotletud summas menetluse finantseerimist eeldada ei saa, Puudub mõistlik alus eeldada, et võlgnik ise või kolmandad isikud on antud menetluse finantseerimisest huvitatud. Kui lähtuda sellest, et taotletud deposiidimakse arvel peaks saama kaetud ka halduri tasu, siis peab kohus vajalikuks analüüsida halduri taotletud tasu suurust. Kohus leiab, et tasu on ülepaisutatud ajakuluga. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et väga staažikal halduril kulub nelja marginaalses suuruses nõudega menetlses „võlausaldajate üldkoosolekuks ja nõuete kaitsmise koosolekuks ettevalmistamiseks, nõudeavalduste kontrollimiseks ja koosoleku läbiviimiseks“ 3 tundi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek kestis kohtule esitatud protokolli järgi vaid 15 minutit, mis on ka tõenäoline, sest ühtegi võlausaldajat koosolekul ei olnud ning aeg võis kuluda vaid võlgnikule koosoleku sisu selgitamiseks. Arvestades, et võlausaldajaid ei ilmunud juba ka esimesele koosolekule, on väga raske uskuda, et nad ilmusid kohale nõuete kaitsmise koosolekule, seega eelduslikult kestis ka see koosolek vaid 15 minutit. Nelja nõudeavalduse kontrollimisele ei kulu kogenud halduril rohkem aega kui pool tundi. Seega kokku oleks ajakulu taotletud 3 tunni asemel 1 tund. Ka esitatud jaotusettepanek on märkimisväärselt lakooniline tüüppõhja peale koostatud dokument ja nähtavate vaidlusteta, mistõttu selle koostamiseks peab kohus põhjendatuks kulutada 1 tund.

Mis puudutab kuluartiklit „Tulude/kulude kontroll ja analüüs sh taotluste, päringute koostamine pankadesse, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale ning vastuste analüüs – 2,5 tundi“, siis esitatud raugemise taotlusele selliseid päringuid ja nende vastuseid lisatud ei ole, samuti ei nähtu raugemise taotlusest nende vastuste analüüsi. Kohus ei pea seda ajakulu põhjendatuks. Lõpliku pankrotimenetluse aruande ja halduri tasu taotluste koostamiseks ei kulu kohtu hinnangul eeltoodut kogumis arvestades mitte taotletud 2 tundi, vaid 1 tund. Seega kokku oleks halduritasu ajakulu põhjendatud 3 t tunni ulatuses. Arvestades tunnitasu määrana 90 eurot- on tasu 3 tunni katteks seega 270 eurot + käibemaks 54 eurot, kokku 324 eurot. Nimetatud ulatuses on tasu vastavalt halduri taotlusele võimalik katta riigieelarvelistest vahenditest menetlusabi korras. Võlgnikule on selgitatud järgneva menetlusega seotud kohustusi, võlgnik kinnitab nendest arusaamist. Kohus, nõustudes aruandes esitatuga, va halduri tasu osa, kinnitab aruande esitatud kujul. Tähtaegselt vastuväiteid esitatud ei ole. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks vastavalt PankrS § 169 jj. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid. Usaldusisikuks olemise nõusoleku on andnud võlgnik ise. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel, millisteks on: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PankrS § 175 lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist

menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Pankr § 177 sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on määratud PankrS § 65-1. Halduri taotletud tasu on kohus eespool juba käsitlenud. Pankrotimenetluses vahendite puudumise tõttu kuulub tasu hüvitamisele riigivahendite arvel menetlusabina. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgnik S M. PankrS § 164 lg 1 kohaselt määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.