Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-18-119260 saa kunagi valmis ja ei ole tulemusele orienteeritud lõpetatud tegevus, vaid protsess, mille raames likvideeritakse inimeste tegevuste tagajärgi kokkulepitud piiratud ajaühiku jooksul tööpäeval, väljaspool mida teenuse osutajal puudub kontroll ja ülevaade alal toimuva suhtes. Selliselt ei saa sellise teenuse kvaliteeti hinnates võtta aluseks pidevalt muutuvaid olukordi ja käsitleda lepingurikkumisena nt näpujälgi laual või tühjendamata prügikasti või ka kleepuvat diivanit. Isegi kui hageja vastutaks mh hooletuse korral, ei saa antud juhul väita, et hageja tekitas vara kahjustumise, järgimata käibes vajaliku hoolt. See omakorda eeldanuks, et hageja rikkus teatud toote hooldamisele ette nähtud juhendeid, millest ta oleks pidanud lähtuma või kostja olek hagejale väljastanud konkreetse toote hooldusjuhendi, mida hageja ei järginud. Sellisel juhul oleks hageja diivanit kahjustades olnud raskelt hooletu ja ta vastutaks ka toote kahjustamise eest. Kahju hüvitamise üldpõhimõtte kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette. Mitte iga kahju ei pea õiguslikus mõttes hüvitamisele kuuluma. Siiski vaadates hageja ja kostja vahelist kirjavahetust, oli hageja nõus kliendisuhete hoidmise nimel diivanite kahjustumise osaliselt kompenseerima, kuid pooled jäid eriarvamusele hüvitatava kahju ulatuses ja kostjal tekkis võlgnevus, mille tõttu ütles hageja lepingu ühepoolselt üles. Kostja jättis tasumata talle hageja poolt osutatud teenuste eest ajavahemikul aprill – juuli 2018. a summas 3726.03 eurot. Tasumata summadelt on hageja arvestanud viivist lepingu p 2.2 sätestatud määras 0,15 % tasumata summalt kalendripäevas kokku summas 773.97 eurot. Hageja on 02.08.2018 saatnud kostjale võlgnevuse meeldetuletuse ja andnud täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja on seisukohal, et kostjal ei ole hinna alandamise õigus, kuivõrd VÕS § 105 ja 112 kohaldamise eelduseks on kohustuse rikkumine ja hinna tasumisega vastastiku seotud kohustus, st rikutud peab olema kohustust, mille eest on hind kokku lepitud ja mis on sissenõutav. Seega peab olema sissenõutav kostja kohustus hageja vastu. Pooled ei ole hageja lepingurikkumist fikseerinud. Lepingu p 3.1.1 kohaselt koostatakse lepingurikkumise korral akt ja allkirjastatakse see poolte esindajate poolt. Pooled ei ole akti koostanud ega allkirjastanud. Kostja jättis tasumata arved alates aprillist 2018, s.o enam kui pool aastat diivanite kahjustumise järgselt. Kostja jätkas samuti kahjustada saanud diivanite kasutamist kuni lepingu lõpetamiseni hageja poolt. Kostjal ei ole tasaarvestusõigust, kuivõrd VÕS § 197 kohaldamiseks peab eksisteerima tasaarvestuse olukord - s.o isikutevahelised vastastikused kohustused. Antud juhul ei ole kostjal rahalist nõuet hageja vastu. Isegi kui asuda seisukohale, et kostjal on rahaline nõue hageja vastu, on ebaselge nõude suurus. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostjal on kohustus tasuda hagejale põhivõlg ja põhivõlgnevuselt arvestatud viivised. II Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Pooled sõlmisid 17.01.2017 teenuse osutamise lepingu nr xxxx, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale teenuslepingus kokkulepitud ulatuses erinevaid koristus, puhatus- ja hooldusteenuseid. Teenuslepingu lisa 1 alusel kohustus hageja kostja bürooruumides aadressil Pärnu mnt 139c, Tallinn teostama büroo sisepuhastusteenust 5 korda nädalas, mis hõlmas järgnevat: kõvakattega põrandate puhastus ja hooldust (kuiv- ja märgpuhastus); vaipkattega kaetud põrandpindade puhastamist tolmuimejaga; paberkorvide tühjendamist ja varustamist uute prügikottidega; tualettruumide märgpuhastust ja desinfitseerimist; laudade ja toolide puhastust tolmust; tasside ja klaaside korjamist laudadelt ja viimist nõudepesumasinasse; seintelt plekkide eemaldamist kuni 180 cm kõrguselt; klaasvaheseinte ja peegelpindade kohtpuhastust; köögi komplektsest koristamist (põranda puhastust ja pesu, tööpindu); kohvimasina tühjendamist; nõude pesemist ja nõudepesumasinasse asetamist, masina tööle lülitamist; kapiuste välispindade puhastust ja kraanikausi aluse ja

2-18-119260 jäätmekorvi puhastamist; katmata kapipealsete ja riiulite puhastus tolmust; lülitite, pistikute, aknalaudade, pildiraamide ja lampide puhastust tolmust ja näpujälgedest; lillede ja toataimede kastmist. Teenuselepingu täitmise käigus selgus, et hageja oli teenuslepingut korduvalt rikkunud, millele kostja sekretär-büroojuht K. U. juhtis korduvalt hageja tähelepanu. 06.09.2017 edastas kostja esindaja hagejale e-kirja teel lepingu rikkumise teate, mille alusel hageja töötaja, kes teenuslepingut täitis, ei olnud vastavalt teenuslepingu lisas 1 kokkulepitule tööpindu puhastanud nõuetekohaselt - ligikaudu 2 nädalat olid kostja kontoriruumide töölaudadel randid (lauad koristamata), köögi kapiuksed ja mikrolaineahju pealsed plekkidest puhastamata. 07.09.2017 edastas kostja esindaja hagejale e-kirja teel taaskord lepingu rikkumise teate, mille alusel hageja töötaja s.o koristaja oli ära rikkunud kostja bürooruumides asuvad 2 nahast diivanit. Naturaalnahast diivanid oli kostja alles 2017. aasta augustis ostnud ning ühe diivani hind oli 972.40 eurot. Hageja töötaja oli mõlemat diivanit puhastanud ja töödelnud vahendiga, mis ei olnud diivanitele sobilik ja seetõttu oli diivanitel hageja töötaja tegevuse tõttu maha kulunud nahk ja värv, diivanitele alles jäänud värv hakkas kleepima, diivanitel ei saanud enam istuda ning diivanid andisid värvi (kui inimene diivanitele istus, siis kleepus kogu värv riietele ja istumine oli kleepuv), oli ilmselge, et diivaneid enam istumiseks kasutada ei saa, lisaks sellele et diivanite esteetiline välimus oli rikutud (naturaalnahk oli diivanite küljest tükkidena lahti). Sellega rikkus hageja teenuslepingut ning tekitas kostjale varalist kahju diivanite maksumuse ulatuses, diivaneid ei olnud enam võimalik kasutada, lisaks kuna diivanid andsid värvi sai rikutud ka mitmete inimeste riided. Kostja eeldas, et hageja, kes on professionaalne koristusteenuse pakkuja, kasutab teenuse osutamisel kvalifitseeritud tööjõudu ning omab teadmisi mh kemikaalide kasutamise osas teenuse osutamisel. Samuti oli kostjale üllatav, et hageja üldse diivaneid töötles või pesi, sest selles ei olnud pooled teenuslepingus kokku leppinud st hagejal puudus õigus diivaneid töödelda. Hageja esindaja käis kostja lepingu rikkumise teate peale olukorda kontrollimas ja tunnistas, et rikkus teenuslepingut ning hageja tunnistas, et tema töötaja poolt diivanite puhastamisel kasutatud puhastusvahend olid põhjustanud kostja nahkdiivanite rikkumise. Hageja poolt diivanite kahjustamine ja töötlemine oli teenuslepingu rikkumine kahel alljärgneval põhjusel: 1) hageja poolt kohustuste rikkumise s.o ebaõigete puhastusvahendite kasutamise tulemusena rikuti kostja naturaalnahast diivanid ulatuses, milles nimetatud diivanid on muutunud kasutuskõlbmatuks (diivanite lakitud värvaine kleepimise tõttu, mis on põhjustatud hageja poolt ebaõigete puhastusvahendite kasutamisest, ei ole võimalik diivanitel istuda, diivanitelt on lahti rebenenud nahk ja nahatükid rebenevad veelgi). Kuivõrd hageja on professionaalne koristusteenust pakkuv ettevõtte, siis eeldas kostja, et hageja kasutab teenuse osutamisel vastava teenuse osutamise oskusega ja väljaõppega personali ja õigeid töövõtteid ning –vahendeid, ega tekita kahju kostja varale; 2) sõlmitud teenuslepingus ei olnud pooled kokku leppinud, et hageja poolt osutatav teenus sisaldab diivanite puhastust ega töötlemist, muuhulgas ei sisaldanud seda teenuslepingu lisas 1 toodud teenuse kirjeldus. Seega teostas hageja diivanite puhastust omavoliliselt ja teenuslepingut rikkudes, tekitades diivanite rikkumisega kostjale varalist kahju. Kostja on teenuselepingu rikkumisele korduvalt tähelepanu juhtinud ja esitanud põhjendatud pretensioone, sh nii diivanite kui ka teenuse kvaliteedi osas, mh 2018. a märtsis hagejale edastatud teenustaseme hinnangus. Lisaks diivanite rikkumisele ei ole hageja nõuetekohaselt täitnud teenuslepingu lisas 1 kokkulepitut s.o ei ole nõuetekohaselt teostanud klaasseinade kohtpuhastust, laudade puhastust ning paberkorvide tühjendamist. Ka 2018. a aprillis saatis kostja esindaja hagejale lepingu rikkumise teate, mille alusel ei ole hageja vastavalt teenuslepingu lisas 1 kokkulepitule osutanud nõuetekohasel klaasvaheseinte ja peegelpindade kohtpuhastust ning ei ole nõuetekohaselt kõvakattega põrandaid puhastanud ja hooldanud,

2-18-119260 lauapindade puhastust teostanud; ei ole nõuetekohaselt teostanud köögi komplektset koristamist ning ei ole teostanud lillede kastmist. Kuigi kostja on korduvalt juhtinud hageja tähelepanu teenuslepingu rikkumisele ei paranenud teenuskvaliteet ja puudusi ei kõrvaldatud, kahju ei hüvitatud ega heastatud. Samuti pakkus kostja hageja poolt rikutud diivanite osas hagejale välja kompromissi, et hageja tasuks mõistliku hüvitise rikutud diivanite eest või asendaks diivanid samaväärsetega, kuid kahjuks ei ole hageja soovinud kompromissi sõlmida ja mitte midagi kostjale hüvitada ning hageja ei ole kostja poolt esitatud pretensioonidest fikseeritud puudusi kõrvaldanud. Hageja teenuslepingu korduva rikkumise tõttu mh diivanite rikkumise tõttu, millega hageja tekitaks kostjale kahju kokku 1944.80 eurot (2 x 972.40), keeldus kostja arvete tasumisest teenuslepingu p. 4.2. alusel. Kostja esitas hagejale pretensioonid nahkdiivanite rikkumise osas juba 07.09.2017 aastal, kuid hageja ei kõrvaldanud puudusi isegi mitte 2018. a aprilliks ega ole kostjale siiani midagi hüvitanud. Kostjal on õigus keelduda kohustuste täitmisest sh arvete tasumisest teenuslepingu p. 4.2. alusel kuni hageja on tekitatud puudused kõrvaldanud st diivanite rikkumisega tekitatud kahju hüvitanud. Ühtlasi on ebakvaliteetse teenuse osutamise tõttu (kohustuse rikkumine), mis ei ole vastanud teenuslepingu tingimustele ning millele osas on kostja korduvalt pretensioone hagejale esitanud nõuda hinna alandamist VÕS § 101 lg 1 p 5 ja § 112 alusel võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse, antud juhul peab kostja arvestades asjaolu, et ta on kohustus mittekohase täitmise vastu võtnud, mõistlikuks hinna alanduse ulatuseks min 20% ulatuses tasumisele kuuluvate arvete st võlgnevuse kogusummast. Kostjal on tasumata järgmised arved (koos käibemaksuga): arve nr 249219 summas 819.60 eurot (tähtaeg 15.04.2018); arve nr 20206756 summas 147.55 eurot (tähtaeg 11.05.2018); arve nr 249695 summas 819.60 eurot (tähtaeg 14.05.2018); arve nr 250208 summas 819.60 eurot (tähtaeg 15.06.2018); arve nr 20207711 summas 152.52 (tähtaeg 19.06.2018); arve nr 250682 summas 819.60 eurot (tähtaeg 15.07.2018); arve nr 20208666 summas 11.98 eurot (tähtaeg 30.07.2018); arve nr 20208804 summas 81.34 eurot (tähtaeg 07.08.2018). Kokku on kostja võlgnevus hageja ees summas 3671.79 eurot. Kostja alandab teenuse eest tasumisele kuuluvat hinda VÕS § 112 lg 1 alusel 20% kohustuse mittekohase täitmise ulatuses on kostja võlgnevus hageja ees 2937.44 eurot (3671.79 - 734.35 = 2937.44 eurot). Kostja ei tunnista hageja viiviste nõuet sest ta õigustatult keeldus kohustuse täitmisest, VÕS § 113 lg 4 alusel ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. VÕS § 105 alusel on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda. Kuna kostja on võtnud vastu hageja kohustuse mittekohase täitmise, soovib kostja alandada hinda tema poolt teenuse eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kostja leiab, et mõistlik ulatus oleks 20% ulatuses tasumisele kuuluvast teenuse hinnast st võlgnevusest hageja ees. Seega on kostja võlgnevus hageja ees pärast hinna alandamist summas 2937.44 eurot. Kostja leiab, et kooskõlas seaduses sätestatuga on kostjal õigus võlgnevuse tasumisest keelduda seni kuni hageja ei ole enda kohustust täitnud st hüvitanud kostjale tekitatud kahju. Nahkdiivanite rikkumisega tekitas hageja kostjale kahju summas 2 x 972.40 eurot st summas 1944.80 eurot. Kuna kostja soovib antud asjas hagejaga kompromissi sõlmida ja jõuda mõistlikule lahendusele, loeb kostja reservatsioonina hageja kasuks, kostjale hageja poolt tekitatud kahju suuruseks 2 x 800 eurot s.o 1600 eurot. Kostja tasub hagejale võlgnevuse kooskõlas VÕS § 110 ja § 111 sätestatuga st täidab enda kohustuse, kui hageja on oma kohustuse kostja suhtes täitnud ning hüvitanud kostjale tekitatud kahjud summas 1600 eurot VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 alusel. Hageja võib nimetatud kohustuse kostjale täita ka vastastikuste nõuete tasaarvestamise teel VÕS § 197 alusel. VÕS §

2-18-119260 197 lg 2 alusel tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 186 lg 1 p 2 alusel lõpeb võlasuhe muuhulgas tasaarvestusega. Vastastikuste nõuete tasaarvestamise korral jääb kostjal hagejale tasuda võlgnevuse jääk summas 1337.44 eurot (2937.44 - 1600 = 1337.44). Kostja soovib enda kohustuse täita vastastikuse täitmisena st kohustuse täita siis kui ka hageja enda kohustuse kostja ees täidab. Kostja ei tunnistaja hageja viivisenõudeid. VÕS § 113 lg 4 alusel ei pea kostja tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. VÕS § 119 lg 5 alusel kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest VÕS § 110 alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja palub kostjalt välja mõista poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu nr xxxx alusel osutatud koristusteenuse eest esitatud arvete tasumata jätmisest tuleneva põhivõla 3726.03 eurot ja viivise 773.97 eurot. Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja teenuslepingut korduvalt rikkunud, kuna ei ole kostja kontoriruume nõuetekohaselt puhastanud, samuti on hageja töötaja ära rikkunud kostja bürooruumides asuvad 2 nahast diivanit. Teenuslepingu korduva rikkumise tõttu, sh diivanite rikkumise tõttu on hageja tekitanud kostjale kahju kokku 1944.80 eurot. Seetõttu on kostja keeldunud hageja poolt osutatud teenuste eest esitatud arvete tasumisest.

2-18-119260 Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et pooled on 17.01.2017 sõlminud teenuse osutamise lepingu nr xxxx, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale bürooruumi sisepuhastusteenust aadressil Pärnu mnt 139C, Tallinn. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et teenuse osutamise lepingu nr xxxx lisa 1 kohaselt kohustus hageja 1 kord kuus vahetama porivaibad (2 väikest, 1 keskmine) ja viiel korral nädalas esmaspäevast reedeni, v.a riiklikel pühadel puhastama ja hooldama kõvakattega põrandad (kuiv ja märg puhastus); puhastama tolmuimejaga vaipkattega kaetud põrandapinnad; tühjendama prügikorvid ja varustama need uute prügikottidega; puhastama ja desinfitseerima tualettruumid (põrand, valamud, klosetid, furnituur, peeglid); puhastama tolmust lauad ja toolid; vajadusel korjama laudadelt tassid/klaasid ja viima need nõudepesumasinasse; eemaldama seintelt plekid (kuni 180 cm); teostama klaasvaheseinte ja peegelpindade kohtpuhastust; koristama kööki, sh põranda puhastus/pesu ja tööpindade koristamine; tühjendama kohvimasina; pesema nõud ja panema need nõudepesumasinasse ning masina tööle lülitama; puhastama kapiuste välispinnad, kraanikausi aluse ja jäätmekorvi; puhastama tolmust katmata kapipealised ja riiulid; puhastama tolmust ja näpujälgedest lülitid, pistikud, aknalauad, pildiraamid ja lambid; kastma lilli ja toataimi; puhastama kaks korda kuus v.a riiklikel pühadel külmkapid ja puhastama 1 kord nädalas reedeti mikrolaineahjud. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et kostjal oli tulenevalt teenuse osutamise lepingu nr xxxx p 2.1 kohustus tasuda hagejale kõigi osutatud teenuste eest tähtaegselt vastavalt esitatud arvetele. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on teenuse osutamise lepingut nr xxxx rikkunud, mh kas hageja töötaja (koristaja) rikkus ära kostja bürooruumides asuvad kaks nahkdiivanit ja kas kostjal oli sellest tulenevalt õigus jätta hageja poolt osutatud teenuse eest esitatud arved tasumata. Hagejapoolne lepingu rikkumine Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja korrektselt teenuse osutamise lepingust nr xxxx tulenevaid kohustusi täitnud. Kostja väidete kohaselt ei puhastanud hageja nõuetekohaselt tööpindu – ligikaudu 2 nädalat olid kostja kontoriruumide töölaudadel randid, köögi kapiuksed ja mikrolaineahju pealsed plekkidest puhastamata ning lisaks sellele oli hageja töötaja rikkunud ära kostja bürooruumides asuvad kaks nahkdiivanit. Oma väidete kinnitamiseks on kostja kohtule esitanud 06.07.2017 e-kirja, milles kostja on palunud hagejal juhtida koristaja tähelepanu tööpindade hoolikamale puhastamisele, kuna osadel töölaudadel on 2 nädalat klaaside randid ja köögi kapiuksed ning mikrolaineahju pealne vajavad plekieemaldust (kostja 13.03.2019 vastuse lisa 9). 04.04.2018 on kostja edastanud hagejale ekirja, milles kostja on hagejat teavitanud, et klaasustel on nähtavad näpujäljed, põrandatel on tihti tolmurullid, eriti laudade all, laudadel on klaaside randid, köögikapi pealne mikrolaineahju taga ja köögiseinad on tihti tolmu ja plekkidega kaetud ning lilled on kastmata (kostja 13.03.2019 vastuse lisa 8). Hageja on oma 04.04.2019 vastuse kohaselt osutanud kostjale sisepuhastusteenust vähemalt keskmise kvaliteediga. Vastavat asjaolu on hageja soovinud kinnitada teenidusraportiga nr 3959043, millest nähtuvalt on kostja seisuga 29.09.2017 hinnanud hageja poolt teostatud sisepuhastustööde kvaliteeti hindamisperioodil üldiselt heaks (hinne 4 - pinnad olid puhastatud hästi, puhas ja esinduslik tase) ja kontaktisiku pädevust samuti heaks (hinne 4). Ainsa märkusena on kostja nimetatud teenindusraportis välja toonud, et sekretäri laual oli üks plekk. Kohtule on esitatud ka teenindusraport nr 3959000, millest nähtuvalt on kostja seisuga 22.03.2018 hinnanud

2-18-119260 hageja poolt teostatud sisepuhastustööde kvaliteeti hindamisperioodil üldiselt heaks (hinne 4 pinnad olid puhastatud hästi, puhas ja esinduslik tase) Märkustena on kostja välja toonud, et tihti on laual klaaside plekid ja randid nädalaid, kontori klaasuksel on vahel mitu päeva sõrmejäljed ja prügikastid on aeg-ajalt nädal tühjendamata. Kohus leiab, et kuigi kostja poolt kohtule edastatud ja eespool viidatud 06.07.2017 ja 04.04.2018 e-kirjadega on tõendatud, et kostjal oli hagejale mõningaid etteheiteid teenuse osutamise lepingu nr xxxx alusel osutatud sisepuhastusteenuse kvaliteedi osas, ei saa nimetatud dokumentidega lugeda tõendatuks kostja väiteid, et hageja ei ole korrektselt täitnud teenuse osutamise lepingust nr xxxx tulenevaid kohustusi. Kohtule esitatud teenindusraportitest nr 3959043 ja 3959000 nähtuvalt on kostjal olnud korduvalt võimalusi hageja tööde kvaliteedile hinnangu andmiseks. Vaatamata kostja e-kirjades esitatud etteheidetele on kostja nii 29.09.2017 kui ka 22.03.2018 teenindusraportis hinnanud hageja teenuste kvaliteeti hindele 4, mis vastavalt teenindusraportis esitatud selgitusele tähendab, et pinnad on puhastatud hästi, puhas ja esinduslik tase. Seega on kostja hagejale puhastusteenuse kvaliteedi osas tagasisidet andes olnud seisukohal, et hageja töökvaliteet on hea. Kostja on 31.05.2019 vastuväidetes märkinud, et asjaolu, et kostja sekretär-büroojuht K. U. hindas hageja tööd 5-palli süsteemis hindele 4, ei anna alust väita, et kostja oleks hageja tööga rahul olnud. Kostja selgituste kohaselt kajastasid teenindusraportid K. U. ́i isiklikku seisukohta puhastusteenuse osas. Kohtu hinnangul on vastavad väited asjakohatud ja põhjendamatud. Teenindusraportitest nähtuvalt on sekretär K. U. mõlemad teenindusraportid allkirjastanud kliendi ehk kostja esindajana. Kostja ei ole tõendanud, et K. U. ́il ei olnud kostja nimel õigust hageja tööle hinnanguid anda ega teenindusraporteid allkirjastada. Kostja on kohtule esitanud ka hagejaga peetud e-kirjavahetuse ajavahemikul 07.09.2017 – 04.04.2018, millest nähtuvalt on K. U. kogu viidatud ajavahemiku vältel kostja nimel hagejaga puhastusteenuste kvaliteedi teemal suhelnud. Kostja ei ole väitnud, et K. U. ́il puudus õigus viidatud e-kirjavahetuse pidamiseks. Kohtu hinnangul on hageja väide, et teenindusraportid nr 3959043 ja 3959000 kajastasid K. U. ́i isiklikku hinnangut hageja poolt osutatud teenustele, sest tema töölaud oli puhas ja teiste töötajate seisukohta ei küsitud, paljasõnaline ja tõendamata. Kohus on juba eelnevalt välja toonud, et K. U. on teenindusraportid allkirjastanud kostja esindajana. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kostja ei ole tõendanud, et eespool viidatud teenindusraportites antud hinnang hageja töökvaliteedile kajastaks sekretär K. U. ́i isiklikku seisukohta. Ka kostja 31.05.2019 vastuses esitatud väide, et K. U. oli kostjaga võlaõiguslikus lepingulises suhtes kõigest paar kuud, on ebaõige. Kohtule esitatud tõenditest (pooltevaheline e-kirjavahetus) nähtub, et K. U. on kostja sekretärina töötanud ajavahemikul 07.09.2017 – 04.04.2018, seega vähemalt 7 kuud ja mitte paar kuud nagu on väitnud kostja. Kõike eelnevat arvesse võttes on kohus seisukohal, et kostja väited selle kohta, et K. U. kajastas kostja nimel allkirjastatud teenindusraportites oma isiklikku seisukohta, ei ole usutavad. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja teenuse osutamise lepingut nr xxxx rikkunud ka sellega, et hageja töötaja tegevuse tagajärjel rikuti ära kaks kostja bürooruumides olevat nahkdiivanit. Kostja selgituste kohaselt ostis ta naturaalnahast diivanid 2017. a augustis, ühe diivani hind oli 972.40 eurot. Hageja töötaja oli mõlemat diivanit puhastanud ja töödelnud vahendiga, mis ei olnud diivanitele sobilik ja seetõttu oli diivanitel maha kulunud nahk ja värv, diivanitele alles jäänud värv hakkas kleepima, diivanitel ei saanud enam istuda ning diivanid andsid värvi. Seega ei olnud diivaneid enam võimalik kasutada. Lepingu kohaselt ei olnud hageja töötajal õigust ega kohustust diivaneid puhastada. Oma väidete tõendamiseks on kostja kohtule esitanud hagejaga

2-18-119260 ajavahemikul 07.09.2017 – 30.10.2017 peetud e-kirjavahetusest, milles kostja on teavitanud hagejat diivanite rikkumisest ja proovinud tekkinud probleemile lahendust leida. Hageja on 04.04.2019 vastuses selgitanud, et puhastas diivaneid tavapärasel moel, kasutades selleks puhastusvahendit Sprint 200 EX ja tõsikindlalt ei saa väita, et nahkdiivani kahjustas hageja raskelt hooletu töövõte. Kostja poolt tõenditena esitatud fotodelt nähtuvad lisaks nahapinna värvikahjustustele ka sügavad kriimustused, mis viitavad toote hooletule kasutamisele. Hageja puhastustooteid tarniva ettevõtte töötaja käis kahjustust ka kohapeal vaatamas ega tuvastanud kahjustuse ja kasutatud puhastusvahendi vahelist seost. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et teenuse osutamise lepingu nr xxxx lisast 1 ei tulenenud hageja kohustust kostja bürooruumides asuvate diivanite puhastamiseks. Viidatud lepingu nr xxxx lisa 1 kohaselt oli hagejal kohustus puhastada 5 korda nädalas tolmust bürooruumi lauad ja toolid, mitte kogu bürooruumi mööbel tervikuna. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleksid sõlminud täiendava kokkuleppe kogu bürooruumi mööbli puhastamiseks. Vaatamata asjaolule, et hagejal ei olnud lepingust tulenevat kohustust diivanite puhastamiseks, ei loe kohus tõendatuks kosta vastuväidet selle kohta, et kostja bürooruumides olevad nahkdiivanid on rikutud hageja tegevuse tõttu. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja töötaja puhastas kostja bürooruumides olnud nahkdiivaneid puhastusvahendiga Sprint 200 EX. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et diivanid on kahjustatud, kuid käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et diivanid on kahjustatud hageja poolt kasutatud ebaõigete töövõtete ja/või ebaõige puhastusvahendi tõttu. Kostja väide, et hageja on tunnistanud, et tema töötaja poolt diivanite puhastamisel kasutatud puhastusvahend põhjustas kostja nahkdiivanite rikkumise, on kohtu hinnangul ebaõige. Kohtule on esitatud hageja teenindusjuhi vastus kostja 02.08.2018 e-kirjale, milles hageja on märkinud, et diivanite puhastamiseks kasutatud üldpuhastusvahend Sprint 200 EX ei saanud õigesti doseerituna diivanite kattematerjali kahjustada ja keegi pole suutnud tuvastada, millele diivanite kattematerjaliks olnud nahk reageeris. Hageja on 04.04.2019 vastusele lisanud K AS-i töötaja R. K. ́i 21.12.2017 e-kirja, millest nähtub, et K AS esindaja käis kostja bürooruumides asuvatele diivanitele tekitatud kahjustusi hindamas ja jõudis järeldusele, et diivanite puhastamiseks kasutatud üldpuhastusvahend Sprint 200 EX ei kahjustanud õigesti doseerituna antud materjali. K AS esindaja sooritas proovitöö ja kinnitab, et eespool nimetatud puhastusvahend ei saanud õigesti doseerituna ja õigeid töövõtteid kasutades materjali kahjustada. Kohus ei nõustu kostja 31.05.2019 vastuses esitatud seisukohaga, et kostja poolt esitatud pildimaterjaliga (kostja 13.03.2019 vastuse lisad 5-7) on tõendatud, et diivaneid nühiti ja hõõruti hageja töötaja poolt agressiivselt valesid töövõtteid ja kangeid kemikaale kasutades. Kohus selgitab, et viidatud fotodega on tõendatud üksnes asjaolu, et diivanid on rikutud, kohtule esitatud fotodelt nähtuvad plekid, kriimud ja diivanite kattenaha kahjustused. Kohtule esitatud fotodelt ei nähtu, kes on diivanid rikkunud ja millise tegevuse käigus diivanid kahjustada said. Seega ei saa üksnes kostja poolt kohtule esitatud fotodega lugeda tõendatuks, et diivanid rikkus valesid töövõtteid ja töövahendeid kasutades hageja töötaja. Asjaolu, et hageja nõustus esialgu osaliselt diivanite kahjustamist kompenseerima, ei saa kohtu hinnangul käsitleda hageja omaksvõtuna, et diivanid on kahjustatud hageja tegevuse tulemusena. Hageja on selgitanud, et oli nõus diivanite kahjustumise osaliselt kompenseerima kliendisuhete hoidmise nimel, kuid pooled jäid eriarvamusele hüvitatava kahju ulatuses. Teenuse osutamise lepingu nr xxxx p 3.1 kohaselt on täitja poolse vastutuse aluseks tellijale otsese kahju tekkimine, kui täitja on rikkunud teenuslepingut süüliselt (tahtlus või raske hooletus). Lepingu p 3.1.1. kohaselt hüvitamisele kuuluva kahju täpse kirjelduse ning kahju tekkimisega seonduvad asjaolud registreerivad pooled kirjalikult koostatavas aktis, mis

2-18-119260 allkirjastatakse poolte esindajate poolt. Võimalikud eriarvamused fikseeritakse aktis. Lepingu p 3.1.3 kohaselt on poolel õigus nõuda kahju hindamisele mõlema poole poolt tunnustatud sõltumatu eksperdi kaasamist. Ekspertarvamuse võib tellida hüvitamiskohustuse olemasolu, kahju ulatuse või mõne muu olulise asjaolu tuvastamiseks. Ekspertarvamuse tellimisega seonduvad kulud kannab pool, kelle seisukoht ei ole ekspertarvamuse kohaselt õige. Seega nähtub poolte vahel sõlmitud lepingust, et hagejal oli kohustus kostjale tekitatud kahju hüvitada, kui kahju on tekkinud seetõttu, et hageja on lepingut süüliselt rikkunud. Hageja selgitustest ei nähtu, et hageja oleks tahtlikult soovinud kostja diivaneid rikkuda või oleks diivanid rikkunud raske hooletuse tõttu. Samuti nähtub poolte vahel sõlmitud lepingust, et kostjal oli õigus nõuda ekspertarvamuse tellimist. Kostja ei ole kohtule esitanud ühegi asjatundja arvamust, ekspertiisiakti vms tõendit, mis kinnitaks kostja väiteid selle kohta, et diivanid on rikutud just nimelt hageja töötaja tegevuse tõttu diivanite puhastamisel. Samuti pole kostja tõendanud, et ta oleks ekspertarvamuse tellimist taotlenud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kostja on oma vastuväidete esitamisel tuginenud asjaolule, et hageja rikkus poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingut ja rikkus ebaõiget puhastusvahendit kasutades kostja nahkdiivanid, siis on kostjal kohustus antud väiteid tõendada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul kostja oma väiteid tõendanud ei ole. Kohus selgitab, et üksnes asjaoluga, et hagejal ei olnud poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustust kostja bürooruumides asuvaid nahkdiivaneid puhastada, ei ole tõendatud, et diivanid rikuti hageja tegevuse tulemusel. Samuti ei saa üksnes asjaolu alusel, et hagejal ei olnud poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustust kostja bürooruumides asuvaid nahkdiivaneid puhastada, lugeda tõendatuks, et hageja on olulisel määral poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingut rikkunud, kuna kostja on sellele vaatamata teenindusraportites nr 3959000 ja 3959043 hageja poolset lepingu täitmist hinnanud üldiselt heaks. Kõike eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et kostja väited selle kohta, et hageja ei ole korrektselt täitnud teenuse osutamise lepingust nr xxxx tulenevaid kohustusi, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja poolne lepingu rikkumine – arvete tasumata jätmine Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on jätnud tasumata talle hageja poolt osutatud teenuste eest esitatud arved ajavahemikul aprill – juuli 2018. a summas 3726.03 eurot. Kostja leiab, et tal oli tulenevalt VÕS § 110 lg 1 ja VÕS § 111 lg 1 õigus arvete tasumisest keelduda, kuna hageja rikkus korduvalt teenuse osutamise lepingut nr xxxx, sh rikkus kostja nahkdiivanid ja tekitas sellega kostjale kahju. Samuti on kostja seisukohal, et kuna hageja on teenuse osutamise lepingut rikkunud, siis on kostjal õigus nõuda hinna alandamist VÕS § 101 lg p 5 ja VÕS § 112 alusel kohustuse mittekohase täitmise ulatuses. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. VÕS § 110 lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohus on eelnevalt välja toonud, et kostja ei ole tõendanud, et kostjale kuulunud nahkdiivanid on rikutud hageja süül. Seega ei ole kostja tõendanud, et tal on hageja vastu lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Samuti pole kostja tõendanud, et tal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Kuna kostja ei ole tõendanud, tal on hageja

2-18-119260 vastu teenuse osutamise lepingust nr xxxx tulenev kahju hüvitamise nõue, siis puudus kostjal õigus omapoolse kohustuse täitmisest keeldumiseks. VÕS § 101 lg 1 p 5 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja alandada hinda. VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kohus on eelnevalt välja toonud, et kostja ei ole tõendanud hagejapoolset teenuse osutamise lepingu nr xxxx rikkumist. Sellest tulenevalt puudub kostjal õigus hinna alandamiseks. Kostja on 13.03.2019 vastuväidetes muu hulgas viidanud, et hageja võib kohustuse kostjale täita ka vastastikuste nõuete tasaarveldamise teel VÕS § 197 alusel. Vastastikuste nõuete tasaarvestamise korral jääb kostjal hagejale tasuda võlgnevuse jääk summas 1337.44 eurot, mille kostja on nõus täitma siis, kui hageja täidab enda kohustuse kostja ees. Kohus selgitab, et tulenevalt VÕS § 200 lg 4 ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Riigikohus on 16.06.2010 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10 selgitanud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (p 10). Kuna hageja on kostja kahju hüvitamise nõudele esitanud vastuväited ja käesolevas menetluses ei ole kostja tõendanud, et talle on hageja tegevuse tulemusena kahju tekkinud, siis ei ole nõuete tasaarvestamine käesoleval juhul võimalik. Poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu nr xxxx p 2.1 esimese lause kohaselt tasub tellija täitjale kõigi osutatud teenuste eest tähtaegselt tasu vastavalt esitatud arvele, mille aluseks on osutatud teenuste hind ja maht. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale teenuse osutamise lepingu nr xxxx alusel esitatud arved. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et kostjal on tasumata hageja poolt esitatud arved nr 249219, 20206756, 249695, 250208, 20207711, 250682, 20208666, 20208804 ja 20209362 kokku 3726.03 euro ulatuses. Kohus on eelnevalt selgitanud, et kostjal puudus õiguslik alus arvete tasumisest keeldumiseks, samuti hageja poolt osutatud teenuste hinna alandamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue põhivõla väljamõistmiseks 3726.03 euro ulatuses on põhjendatud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise 773.97 eurot, mis on arvestatud teenuse osutamise lepingu p 2.2 sätestatud määras 0,15 % tasumata summalt kalendripäevas. Teenuse osutamise lepingu nr xxxx p 2.2 esimese lause kohaselt tähtajaks tasumata maksete puhul tasub tellija täitjale viimase nõudmisel viivist arvestusega 0,15% iga viivitatud kalendripäeva eest maksmisega viivitatud summast. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja on jätnud hageja poolt esitatud arved tähtajaks tasumata ja seega on hagejal tekkinud õigus arvestada tähtaegselt tasumata summadelt viivist poolte vahel sõlmitud lepingus kokkulepitud määras, siis on hageja viivisenõue summas 773.97 eurot põhjendatud.

2-18-119260 Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 4500 eurot, millest põhivõlg moodustab 3726.03 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 773.97 eurot.

Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kuna kohus rahuldas hagi, siis jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.