lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-4838/17

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 18.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-4838/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1832
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Määrus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-12-17
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-12-10
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-12-10
Õiend
Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-02
Õiend
Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-02
Õiend
Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-01

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 127 lg 1, 2, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusKrtS § 1 lg 1Korteriomand ja korteriühistuKrtS § 12Põhimõtted omavahelistes suhetesKrtS § 15 lg 2Ühine korteriomandKrtS § 31 lg 1Korteriomaniku kohustusedTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsüS § 138Hea usu põhimõte

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank P&C Insurance AS11269248(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-20-4838

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2020.a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-4838

Tsiviilasi

Swedbank P&C Insurance AS avaldus B. K. ult ja P. V. alt kahju väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248; Liivalaia 12 Tallinn 15039) Avaldaja esindaja Brit Juhanson Puudutatud isik korteriühistu XXX (registrikood XXX) Puudutatud isik B. K. (isikukood XXX; XXX -XXX; epost: XXX) Esindaja R. K. Puudutatud isik P. V. (isikukood XXX; XXX -XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Mõista B. K. ult ning P. V. alt solidaarselt Swedbank P&C Insurance AS kasuks välja põhivõlg 919 eurot.
2.Mõista B. K. ult ning P. V. alt solidaarselt Swedbank P&C Insurance AS kasuks välja viivised 188,76 eurot ja alates 18.11.2020 viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud solidaarselt B. K. u ning P. V. a kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.09.20262-25-128456/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 492 lg 1Nõude üleminek
4.
Mõista B. K. ult ja P. V. alt solidaarselt Swedbank P&C Insurance AS kasuks välja menetluskulud 50 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva määruse kätte saamisest.

AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.Swedbank P&C Insurance AS esitas 27.03.2020 kohtule avalduse, milles palus B. K. ult ja P. V. alt solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 919 eurot ja viivised.

Avalduse kohaselt toimus Tartu maakonnas XXX külas XXX korteris nr XXX 29.03.2017 kahjujuhtum. Korter kuulub R. S.u ning K. S.u ühisomandisse, veeavariis sai kahju korteri siseviimistlus. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel avaldaja juures. Kahjujuhtumijärgsel ülevaatusel 03.04.2017 fikseeriti järgmised kahjud: magamistoas värvitud betoonlagi märgunud ja laes kollased laigud, magamistoas kipssein vettinud, vannitoas värvitud betoonlagi märgunud ja värvi all mullid. Avaldaja on hüvitanud vara omanikule kindlustushüvitise 919 eurot. Kahjujuhtum sai alguse B. K. u ning P. V. a ühisomandisse kuuluva korteri nr XXX köögis toimunud veekraani lekkest. Lekke tagajärjel toimunud veeavarii toimumist tõendab KÜ XXX esitatud 03.04.2017 teade. Korteriühistu teates on fikseeritud, et korteris nr XXX lekkis kööginurgas valamukapis veekraan. Ka korterite XXX ja XXX omanike vahelise e-kirjaga on tõendatud, et kahju tekitanud leke sai alguse korteri XXX kööginurga valamukapist. Kahjude ilmnemisel käis korter XXX omanik ülemises korteris ning leidis kööginurgas lekke. Avaldajal on VÕS § 492 lg 1 alusel õigus esitada kahju hüvitamise nõue korteri nr XXX omanike vastu. Lisaks soovib avaldaja viiviste väljamõistmist alates alates 25.04.2018, s.o puudutatud isikutele teatise saatmisest.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

2.B. K. vaidles avaldusele vastu ja leidis, et avaldaja pole tõendanud 29.03.2017 veeavarii toimumist korteris nr XXX. Ainuüksi asjaolust, et üks korter asub korterelamus teise korteri kohal ei saa automaatselt järeldada, et alumises korteris tekkinud kahjud on põhjustatud ülemisest korterist. Veekahju tekkimise asjaolud on kindlaks tegemata ning korteriühistu esindaja ei ole korteris nr XXX veeavarii ajal käinud. Puudatud isik viibis veekahju tekke ajal Lätis ning tal polnud võimalik tekkinud olukorda fikseerida. Mitu kuud hiljem korterit külastades ja sealse elanikuga suheldes selgus, et korteris nr XXX pole veeleket olnud. Vesi võis korterisse nr XXX imbuda ka läbi katusekonstruktsioonide tunginud sadeveest. Katusest on korteritesse sadevett tunginud nii enne antud kahjujuhtumit kui hiljem, näiteks on tekkinud veekahju korteris nr XXX. Pole välistatud, et veekahjustused võisid olla põhjustatud ka korterist nr XXX endast või võis vesi sattuda korterisse kõigile korteriomanikele kaasomandina kuuluvast elamu ühisest torustikust. Kahjujuhtumi täpne põhjus on kindlaks tegemata ning on ebaselge, milline isik vastutab veekahju põhjustamise eest. Vastavalt TsüS § 138 lõikele 2 ei ole õiguse teostamine lubatud sellisel viisil, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
3.P. V. ei ole omapoolset seisukohta esitanud.
4.Korteriühistu XXX vastuse kohaselt on kortermajal olnud probleeme katusega, kuid leke on esinenud korteris nr XXX, mis asub teisel korrusel ning millel puuduvad ühised seinad või laed korteritega XXX ja XXX. Kahju põhjuseks ei saanud olla katus, kuna korterid XXX ja XXX asetsevad kohakuti ning korter XXX peal katust ei paikne. Kui leke oleks tulenenud katuselt, oleks samaaegselt esinenud kahjustused ka teisel korrusel asuvates korterites XXX ja XXX ning seda ei ole toimunud. 2017. aastal enne leket ega pärast korter nr XXX veekahjude ilmnemist ei ole korterite XXX ja XXX kohal asuval katusel töid tehtud, kuid uut veekahju ei ole tekkinud. Lekkis korter XXX kööginurga valamukapis toru, mis paikneb täpselt korter nr XXX magamistoa kohal. Peale korter XXX torulekke parandamist uusi veekahjusid korteris XXX kordunud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

5.Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
6.Menetlusosalised ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

    

R. S.u ning K. S. u ühisomandis on Tartu maakonnas XXX külas XXX korter nr XXX; P. V. a ja B. K. u (kinnistusraamatus B. P.s) omandis on samas elamus korter nr XXX, kummalegi kuulub 1/2 kaasomandist; korter nr XXX on kindlustatud ning avaldaja on kindlustusandja (27.03.2020 avalduse lisa nr 2); 29.03.2017 oli korteris nr XXX veeavarii (27.03.2020 avalduse lisa nr 1); avaldaja on tasunud R. S. u ning K. S. ule kindlustushüvitisena 919 eurot (27.03.2020 avalduse lisad nr 3-8).

Avaldaja esitas P. V. a ja B. K. u vastu kahju hüvitamise nõude.

7.Riigikohus on 14.11.2018 otsuses nr 2-12-24747 selgitanud, et tulenevalt Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 12 lg-st 2, § 30 lg-st 2 ja § 31 lg 1 p-st 1 järeldub, et korteriomaniku kohustuseks on hoida talle kuuluva korteriomandi reaalosa (KrtS § 1 lg 1 järgi eriomand) korras ning teiste korteriomanike huvisid mitte kahjustada. Lisaks võib korteriomanik teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest vastutada ka siis, kui kahju lähtus kaasomandiosast. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Seega võib kannatanud korteriomanik VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused:  teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);  teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KrtS § 31 lg 1 p 1);  kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);  kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);  rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). VÕS § 492 lg 1 alusel on kannatanud korteriomaniku nõue läinud üle kindlustusandjale.
8.Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas P. V. ja B. K. on rikkunud kohustust hoida oma eriomandi ese korras. Riigikohus on asunud erinevates lahendites seisukohale, et korteri sisene tarbeveetoru loetakse eriomandi eseme juurde kuuluvaks. Riigikohus on selgitanud tõendamiskoormist järgmiselt: kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus nr 3-2-1-129-13). Sama printsiip peab kohalduma ka juhul, kui nõude esitab kindlustusandja. Tõendamiskoormist ei saa mõjutada see, et nõue on regressi korras üle läinud kolmandale isikule. Seega tuleb avaldajal tõendada, et veeleke lähtus P. V. a ja B. K. u eriomandi piiridest ning puudutatud isikud omakorda peaks tõendama, et veelekke lähtekoht on kaasomandiesemest tulenev (kaasomandis olev torustik või katus). Seejuures ei ole poolte vahel vaidlust, et korter XXX on korteri XXX kohal (12.05.2020 esitatud lisad).
9.Avaldaja on lekke asukoha kohta esitanud korteriühistu 03.04.2017 teate, mille kohaselt korter nr XXX lekkis kööginurgas valamukapis veekraan. Kahjude ilmnemisel käis korter XXX omanik ülemises korteris ning leidis kööginurgas lekke. Korteriomanik on lubanud lekkepõhjuse likvideerida (27.03.2020 avalduse lisa nr 1). Korteriühistu on esitanud tõendina R. K. u ja K. S. u meilivahetuse,

millest nähtub, et korteri nr XXX omanik teavitas korteri nr XXX omanikku sellest, et korteris nr XXX on toimunud veeavarii. E-kirjast nähtub, et R. S. käis korteris nr XXX ja veendus selles, et korteri valamukapis toru tilgub. R. K. ei vaielnud 29.03.2017 kirjas vastu veekahju tekkimisele ning kinnitas, et leke saab likvideeritud (09.06.2020 lisa nr 6). B. K. on hüvitanud seejuures K. S. ule vastuväiteid esitamata kindlustuslepingu kohase omavastutuse summa 90 eurot (09.06.2020 lisa nr 5). Kohus leiab, et avaldaja on nende tõenditega tõendanud veekahjustuse alguse saamist korterist nr XXX. B. K. on esitanud K. S. kinnituse,et sel ajal, kui tema korteris elas, pole korteris nr XXX veeleket olnud. Samas ei nähtu kinnituskirjast, millal K. S. korteris elas. Kinnituskirja ja B. K. u vastuväidete kohaselt kohaselt ei ole S. S. korteris number XXX käinud, kuid sellist väidet ei ole kortriühistu 03.04.2017 teates tegelikult esitatud. Korteriühistu teate ja e-kirjavahetuse kohaselt käis veelekke asukohta tuvastamas R. S. ning sellele asjaolule ei ole keegi vastu vaielnud. Seega ei ole puudutatud isikud esitanud tõendeid, mille kohaselt korteris number XXX veeleket ei olnud.

10.B. K. esitas väite, mille kohaselt veeleke võis alguse saada katuselt (21.04.2020 lisad, 01.05.2020 lisad). Kohus leiab, et puudutatud isiku esitatud tõendid ei kinnita veekahju tekkimist katuselekke tõttu. Tõenditest nähtub, et pärast veeavariid 2017. aasta märtsis kuni vähemalt 2020. aasta suveni ei ole elamu katust remonditud. Sama kinnitab ka korteriühistu 09.06.2020 seisukoht. Samas ei ole sarnaseid veelekkeid enam olnud. Kohus ei pea usutavaks, et ebatavaliste ilmastikuolude tõttu sai ainult ühel konkreetsel hetkel kannatada elamu 1. korrusel asuv korter. Kohus leiab eeltoodu alusel, et veelekke alguse saamine P. V. a ja B. K. u kaasomandis olevast korterit on piisvalt tõendatud.
11.Puudutatud isikud ei ole avaldusele rohkem vastuväiteid esitanud. Kohus loeb tõendatuks, et P. V. ja B. K. rikkusid KrtS § 12 lg-st 2, § 30 lg-st 2 ja § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust hoida eriomand korras ning nad vastutavad kohustuse rikkumise eest. Korteri XXX omanikele tekkis sellega kahju, kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kohus rahuldab eeltoodu alusel avalduse ja mõistab avaldaja kasuks välja makstud kindlustushüvitise. KrtS § 15 lg 2 kohaselt on P. V. a ja B. K. u vastutus solidaarne. Lisaks põhivõlale mõistab kohus puudutatud isikutelt välja ka viivise VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 kohaselt. Avaldaja on puudutatud isikule saatnud nõude 17.04.2018 meiliaadressile XXX. Ka kohtute infosüsteemis on see märgitud B. K. u meiliaadressiks ning puudutatud isik on kinnitanud, et sai sellelt meiliaadressilt kohtu dokumendid kätte. Avaldaja on palunud viivise välja mõista VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 25.04.2018, st pärast nõude esitamist. Kohus mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja viivise alates 25.04.2018 kuni määruse kuulutamiseni kokku 188.76 eurot ning alates määruse kuulutamisest kuni võlgnevuse tasumiseni.
12.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel solidaarselt P. V. a ja B. K. u kanda. Toimiku materjalide põhjal on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 200 eurot. Hagita menetluse korras läbivaadatavas asja tasutakse riigilõivu 50 eurot. Seega on avaldaja riigilõivu tasunud seaduses ettenähtust rohkem. Riigilõivust 50 eurot tuleb puudutatud isikute poolt avaldajale hüvitada. Kohus selgitab, et ülejäänud osas on avaldajal õigus taotleda riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium