Mame Via OÜ hagi SUNGATE FENCE OÜ vastu 1 620 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1 964,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Mame Via OÜ (registrikood 11326992, asukoht Harju maakond, Saku vald, Üksnurme küla, Loo tee 2), Hageja lepinguline esindaja jurist Birgit Riivits (Themis Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]);
Asja läbivaatamine
Kostja: SUNGATE FENCE OÜ (registrikood 10872913, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kadaka tee 72a), Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Parts (Advokaadibüroo Parts&Co, e-post [email protected]). 14.10.2020 avalikul kohtuistungil, osalesid hageja lepinguline esindaja Birgit Riivits ja seadusjärgne esindaja juhatuse liige M M; kostja epinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Parts, ja kostja juhatuse liikmed K Ž ning A K. Istungil kuulati üle tunnistajad H A ja H T.
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Otsus toimetada pooltele kätte.
2-19-7787
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Mame Via OÜ (hageja) esitas 22.05.2019 Harju Maakohtule hagi SUNGATE FENCE OÜ (kostja) vastu poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenva võla 1 620 euro ja viivise saamiseks. Hageja tasus riigilõivu 225 eurot (t lk 13).
2.Harju Maakohus võttis 13.06.2019 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagile (t lk 19).
3.Kostja vastas hagile 09.07.2019 (t lk 24 jj), taotles hagi rahuldamata jätmist ning esitas omapoolsed tõendid.
4.Hageja esitas seisukoha kostja vastusele 01.10.2019 ning täiendavad tõendid.
5.21.10.2019 esitas kostja teise vastuse hagile ja täiendatud taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ja tõendi kogumiseks (t lk 44 jj). Ka hageja esitas oma taotlused tunnistajate ülekuulamise osas kohtu antud tähtajal (s.o 21.10.2019, t lk 55 jj). 04.11.2019 avaldatud seisukohas nõustus kostja H Ae ülekuulamisega (t lk 58).
6.Harju Maakohtu 06.04.2020 määrusega (e-kiri) rahuldas kohus mõlema poole taotluse tunnistajana H Ae ülekuulamiseks, jättis rahuldamata hageja taotluse A Nu ülekuulamiseks, kuna kostja ei vaidle vastu hageja väitele, et liugvärav toimetati objektile xxxx. Samuti rahuldas kohus kostja taotluse xxxx OÜ juhatuse liikme H T tunnistaja ülekuulamiseks. Muud taotlused jättis kohus rahuldamata (vt ka t lk 64).
7.14.10.2020 toimus tsiviilasjas kohtuistung, osalesid hageja lepinguline esindaja ja ka juhatuse liige M M; kostja lepinguline esindaja ja juhatuse liikmed K Ž ja A K. Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle H A ja H T.
8.26.10.2020 esitasid pooled kohtuvaidluste kirjalikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad (t lk 93 jj).
9.30.10.2020 esitas hageja repliigi ja vastuväited teise poole menetluskuludele (t lk 108 jj) ning repliigi esitas ka kostja (t lk 112 jj).
2-19-7787 Hagi asjaolud ja hageja nõue
10.22.05.2019 esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista liugvärava maksumuse 1 620 eurot, mille valmistamise kostja tellis 08.08.2017 hagejalt xxxx AS peahoone juurde xxxx. Lisaks taotleb hageja kostjalt viivise välja mõistmist seaduses sätestatud määras, arvestades valminud värava üleandmisest 26.09.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Hagi esitamise ajaks oli viiviseid kogunenud 214,46 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista viivis ka menetluskuludelt.
11.Hageja toob nõude alusena välja järgmised asjaolud: – 08.08.2017 tellis kostja hagejalt liugvärava (LV 7040x2300 mm, RAL6027; edaspidi Värav). Hageja täitis tellimuse, Värav valmis septembris 2017. – Värava paigaldamistööd tellis kostja OÜ-lt xxxx. – Hageja andis Värava üle OÜ xxxx tellitud vedajale xxxx OÜ-le 26.09.2017, kes viis Värava paigalduskohta: s.o xxxx AS peahoone juurde xxxx. – Seega kostja on Värava vastu võtnud, Värav on sihtkohta toimetatud ja sihtkohas üles pandud. – Hageja saatis kostjale Värava eest arve, 18.09.2017 e-kirjaga suunas kostja arve tegemise xxxx OÜ-le. Heauskselt eeldas hageja, et Värava paigaldaja xxxx OÜ ja hageja vahel on selline kokkulepe ning väljastas arve xxxx OÜ-le. Viimane ei aktsepteerinud arvet, sest tema ei ole Väravat tellinud, vaid korraldas ainult paigaldamise. – 03.05.2019 väljastas hageja kostjale Värava eest arve summas 1 620 eurot, kuid kostja ei tasunud arvet.
12.Hageja leiab, et poolte vahel on töövõtulepingust tulenev õigussuhe (Võlaõigusseaduse /VÕS/ § 635 lg 1 järgi) ning hageja nõuab rahalise kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p1 ja § 108 lg 1 alusel. Hageja tasunõue on sissenõutavaks muutunud Värava vastuvõtmisest 26.09.2017, mil hageja selle üle andis (VÕS § 637 lg 3).
13.Hageja viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg 1.
14.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt seaduses sätestatud määras (t lk 95). Hageja menetluskulud kokku on 2 400,3 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 2 175,30 eurot lepingulise esindaja tasu 16,5 tunni eest a 110 eurot ning alates 01.01.2020 tunnihinnaga 115 eurot (summad esitatud käibemaksuta). Hageja ei ole kinnitanud, et ta käibemaksu tagasi ei saa.
15.Kostja menetluskuludele vaidleb hageja vastu (t lk 108) – need on põhjendamatult suured ja osaliselt ka ebavajalikud. Kostja vastus
16.Kostja vaidleb oma 09.07.2019 vastuses hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja taotleb, et kohus mõistaks menetluskuludelt välja ka viivise, seaduses sätestatud määras (t lk 20 jj).
17.Kostja nõustub sellega, et ta tellis 08.08.2017 hagejalt Värava. Samuti nõustub kostja, et hageja on talle 18.04.2019 väljastanud arve nr 190719, mida kostja pole tasunud. Ühegi muu hagiavalduse väitega kostja ei nõustu: ta ei ole tellinud xxxx OÜ-lt Värava paigaldust, hageja ei ole kostjale Väravat üle andnud ja kostja pole seda vastu võtnud, hageja ei ole toimetanud ega paigaldanud Väravat nn kostja objektile.
18.Kostja tugineb järgmistele vastuväidetele:
2-19-7787 -
2017 augustis tellis AS xxxx kostjalt mootoriga avatava liugvärava valmistamis- ja paigaldustööd AS-i xxxx büroo- ja juhtimiskeskuse asukohta xxxx. AS xxxx oli AS-i xxxx uue hoone ehitus- ja rekonstrueerimistööde peatöövõtja.
-
Kostja oli huvitatud Värava paigaldamisest, kuid valmistamise kavatses tellida mujalt. Nii leppiski kostja 08.08.2017 hagejaga suuliselt kokku, et hageja valmistab kostjale selle Värava hinnaga 1 350 eurot +km.
-
Hiljem kostja huvi AS xxxx tellimuse täitmise vastu lahtus ja kostja leppis 2017 septembrikuu alguses Xxxx OÜ-ga suuliselt kokku, et viimane võtab kostja poolt sõlmitud lepingud üle: Xxxx OÜ asub kostja asemele lepingus AS-iga xxxx (kohustusega tarnida ja paigaldada AS xxxx büroo-ja juhtimiskeskuse asukohta Värav) ja lepingus hagejaga (tellides hagejalt Värava valmistamise).
-
Hageja nõustus suuliselt sellega, et Xxxx OÜ võtab lepingu kostjalt üle. Seda kinnitab asjaolu, et hageja täitis lepingulise kohustuse andes Värava üle Xxxx OÜ poolt tellitud vedajale. Samuti esitas hageja 19.09.2017 arve töö eest Xxxx OÜ-le.
-
Lepingu ülevõtmisega nõustus ka AS xxxx, mida tõendavad 18.04.2018 AS xxxx ja Xxxx OÜ vastuvõtu-ülevaatuse akt, sama kuupäevaga õiend teostatud töö osade kohta ning AS xxxx 09.05.2018 maksekorraldus nr 8126, millega tasuti täielikult OÜ xxxx 18.04.2018 arve Värava tarne ja paigaldamise eest.
-
Üllatuslikult sai kostja 18.04.2019 hagejalt arve nr 190719 liugvärava eest (08.08.2017 tellimus) summas 1 350 eurot+ km. Kostja pole arvet aktsepteerinud ega tasunud, sest peab seda alusetuks.
19.Kostja nõustub, et pooled sõlmisid töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 mõttes, kuid OÜ xxxx võttis lepingu kostjalt üle (VÕS § 179 lg 1). Kostjal puuduvad seetõttu kohustused hageja ees – need on üle läinud OÜ xxxx ja tasu maksmise kohustus on samuti OÜ-l Xxxx (VÕS § 179 lg 2).
20.Kostja ei ole hagejat eksitanud ega eksimusse viinud. Kostjale teadaolevalt tekkis hageja ja Xxxx OÜ vahel vaidlus selle üle, kas Värava toimimiseks vajalik detail kuulus Värava komplekti juurde või mitte. Selle vaidluse tõttu keeldus Xxxx OÜ arve tasumisest enne, kui vastavat detaili ei anta üle. Hageja tegi lõpuks detaili ja andis OÜ-le Xxxx üle, kuid selle tõttu oli Värava paigaldus veninud mitme kuu võrra ja kui hageja OÜ-le Xxxx veel ka viivisearve esitas, siis tüli ei vaibunud. Kostja aga ei puutu siinkohal asjasse.
21.Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja menetluskulud koosnevd lepingulise esindaja tasust ja on kokku on 2 925 eurot. Kostja ei ole täpsustanud töötundide arvu ega ühe töötunni hinda, kuid nimekirjale lisatud spetsifikatsioonide alusel tuvastab kohus, et ühe töötunni hind on 100 eurot. Nimekirjast ei selgu, kas tasu on arvestatud käibemaksuga või ilma. Hageja menetluskuludele ei ole kostja vastuväiteid esitanud.
Hageja täiendav seisukoht
22.Hageja märgib 01.10.2019 vastuses kostja vastuväidetele, et hageja ei ole nõustunud lepingu ülevõtmisega ega sõlminud osapooltega ühtegi sellist kokkulepet.
23.Harju Maakohtu jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-18-110544 jäeti hageja nõue Xxxx OÜ vastu Värava valmistamise eest raha saamiseks rahuldamata, sest Xxxx OÜ ja hageja vahel puudusid igasugused kokkulepped. Seega ei saanud Xxxx OÜ-le kohustusi üle minna ja poolte vahel ei saanud sellist lepingut olla. Kostja täiendavad vastuväited
2-19-7787
24.Kostja lisab oma 21.10.2019 täiendavates vastuväidetes eelnevale järgmist: -
Kostja eest ja nimel tegutses seoses Värava tellimise ja muude asjaoludega, kostja töötaja projektijuht H A. Tema tellis hagejalt alltöövõtu korras Värava valmistamise ja sõlmis ka lepingud, millega Xxxx OÜ võttis üle kostja kohustused nii lepingus hagejaga kui ka lepingus AS-iga Xxxx.
-
Kostja sai H Ae selgitustest teada ka seda, et Värav sai valmis ja paigaldati objektile ning alles mitu kuud hiljem soovis Xxxx OÜ tellida lisakronsteini (mis ei kuulunud tellitud tööde mahtu ja ei seganud Värava paigaldamist). Hageja nõudis algselt eelnevalt arve tasumist, kuid hiljem valmistas kronsteini tasuta. Seega suhtlesid hageja ja Xxxx OÜ kui tellija ja töövõtja, mis kinnitab lepingu ülevõtmise fakti.
-
Harju Maakohtu 26.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-110544 ei oma sellist tõenduslikku tähendust nagu hageja arvab. Hagi jäi rahuldamata mitte kokkulepete puudumise tõttu vaid seetõttu, et hageja ei suutnud lepingu ülevõtmise kokkuleppe olemasolu tõendada. Lisaks leiab kostja, et Xxxx OÜ esindaja valetas kohtule, kui väitis, et poolte vahel puudub mistahes kokkulepe Värava tarnimiseks. Xxxx OÜ ise esitas 18.04.2018 AS-ile Xxxx arve nr 1205, mille koosseisus on ka seesama vaidlusalune Värav.
25.Järgnevalt esitasid pooled veel vastastikku vastuväiteid, milles laiendati ja täiendati juba esitatud ja eelnevalt kajastatud seisukohti. Kohtukõne kirjalikes seisukohtades (esitatud 26.10.2020) analüüsivad pooled tunnistajate ütlusi: hageja leiab, et tunnistajad kinnitavad, et hageja tellis Värava kostjalt ja kokkuleppeid kohustuste üleandmiseks ei ole sõlmitud. Kostja omakorda leiab, et tunnistaja Hendrik T on olnud pahauskne ja tegemist on ebausaldusväärsete ütlustega.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
26.Kohus, vaadanud läbi hagi materjalid, kostja vastuse ja hinnanud igakülgselt poolte esitatud täiendavaid kirjalikke seisukohti ja tõendeid nende kogumis, kuulanud kohtuistungil ära tunnistajad leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
27.Kohus selgitab esmalt, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu 06.03.2019 lahend kohtuasjas nr 2-17-15317).
28.Kohtu ette toodud asjaolude alusel seisneb vaidlus selles, kas Värava tellimise leping anti kostjalt üle Xxxx OÜ-le (kas selline kokkuleppe üldse sõlmiti ja kas see kokkulepe on kehtiv) või mitte. Juhul, kui anti, siis ei kuulu hagi rahuldamisele ja kui ei antud, siis peab kostja hagejale Värava eest tasuma.
29.Hageja tugineb sellele, et H A (kui kostja töötaja ja esindaja) tellis temalt Värava, tema valmistas Värava ja andis selle kostjalt saadud juhiste kohaselt üle Xxxx OÜ-le. Värav paigaldati tellitud asukohta xxxx Xxxx AS büroohoone juurde.
2-19-7787
30.Kostja tugineb sellele, et tema andis kogu Xxxx AS büroohoone värava projektiga seonduvad kokkulepped nii peatöövõtja kui ka hagejaga, üle Xxxx OÜ-le. Xxxx OÜ paigaldas Värava, viis väravaga seonduva projekti lõpule ja sai selle eest ka raha AS-ile Xxxx (peatöövõtja). Kostja ei ole raha saanud.
31.Pooled kvalifitseerivad nendevahelise suhte töövõtulepinguks VÕS § 635 lg 1 alusel. Kohus nõustub sellega.
32.Kostja tugineb VÕS §-le 179 lg 1 väitega, et ta on oma lepingust tulenevad kohustused üle andnud Xxxx OÜ-le.
33.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
Pooled sõlmisid 08.08.2017 suuliselt ja e-kirja teel töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja valmistama Värava Xxxx AS peahoone juurde aadressil xxxx ja kostja kohustus maksma selle eest 1 350 eurot + km (t lk 4-5).
-
Kostja endine töötaja H A, kes esitas hagejale Värava tellimuse, saatis 18.09.2017 hagejale e-kirja, mille pealdises oli teema lahtrisse märgitud „Xxxx-arve T.“ (t lk 5; vt ka hageja men dok t lk 55).
-
18.04.2019 esitas hageja kostjale arve nr 190719 Värava eest (summas 1 350 eurot + km), mis on tasumata (t lk 6).
-
Xxxx AS büroohoone väravasüsteemide peatellija oli AS xxxx, kellele tegi esialgse pakkumuse kostja (pakkumine nr 2171032, 08.08.2017; t lk 27).
-
Algselt esitas hageja Värava eest arve Xxxx OÜ-le (arve nr 170423, 19.09.2017; t lk 29).
-
Kõik Xxxx AS büroohoone väravasüsteemide tööd teostas Xxxx OÜ, tööd, s.h Värav, on puudusteta vastu võetud (õiend teostatud tööde kohta 18.04.2018 AS xxxx ja Xxxx OÜ vahel; t lk 30-33).
-
AS xxxx on Xxxx OÜ-le maksnud väravasüsteemide hanke ja paigalduse eest kokku 4 586,40 eurot (t lk 34, vt ka arve nr 1205 t lk 28 ja pakkumus lk 27, millele on arves viidatud).
-
Harju Maakohtu 26.02.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-110544 on hageja nõue Xxxx OÜ vastu Värava valmistamise eest 1 620 euro saamiseks jäetud rahuldamata (t lk 39 jj).
34.Pooled ei vaidle, et hageja tasu Värava valmistamise eest on muutunud sissenõutavaks alates 26.09.2017 (VÕS § 637 lg 3).
35.Veel on kohtule poolte poolt esitatud järgmised tõendid:
-
H Ae 25.06.2018 e-kiri kostja juhatusele selgitusega, et tööd anti üle Xxxx OÜ-le ja viimane on kohustatud Värava eest hagejale maksma. H A kirjeldab e-kirjas, kuidas ta on püüdnud olukorda lahendada (t l 49).
-
H T 21.11.2018 e-kiri kostja juhatuse liikmele, milles vastab kostja 20.11.2018 e-kirjale. Kostja e-kiri sisaldab ettepanekut, et Xxxx OÜ tasub hagejale koheselt Värava eest, kui viimane on loobunud viivisearvest Xxxx OÜ vastu (t lk 50).
-
H Ae 21.01.2019 –kiri hagejale, milles H A selgitab veelkord lepingu üleandmise asjaolusid, muuhulgas viitab ka 11.10.2017 e-kirjale töövõtja vahetuse kohta, mis on saadetud AS-ile Xxxx ja Xxxx OÜ-le (t lk 51).
2-19-7787 Kohus peab vajalikuks märkida, et 11.10.2017 e-kirja AS-ile Xxxx ja Xxxx OÜ-le ei ole kohtule esitatud.
36.14.10.2020 kohtuistungil tunnistajana ära kuulatud H A selgitas, et : „Algselt tellimus tuli AS xxxxlt, aeg teostuseni venis. Oli järgmine paigaldusfirma Xxxx OÜ. Tema hind oli kallim, kui algselt projektis kulud olid. See oli väga väike objekt, pidasin juhtkonnaga nõu ja lihtsam oli, kui kõik on nõus, et kostja astub projektist välja. Kutsusime H T. Me olime alltöövõtja. Xxxx OÜ soov saada raha oli suurem, kui see, kes algselt tegema pidi. Algselt kostjal oli seal peal ka oma katte. Kostjal kadus huvi projekti vastu, kuna Xxxx OÜ nõudis raha nii palju, et Sungate ei oleks vahelt enam kasu saanud. Sellepärast pakkusin kontoris, kus viibis ka Xxxx OÜ esindaja, pakkusin telefoni teel Mame Viale, et Xxxx OÜ võtab objekti üle. Mame Via vastas, et H T on keeruline inimene, aga saame hakkama. E-kirja saatnud tellijale ehk Xxxxle, mille koopias oli ka H T ja kirja sisu oli, et kohustused, akteerimised ja arveldamised lähevad meilt üle Xxxx OÜ-le. Mame Viale läks e-kiri, et esitagu arve Xxxxile. Me rääkisime sellest hagejaga objektil mitu korda, et kohustused on üle läinud Xxxxile. Kohustus maksta liugvärava eest hagejale läks kostjalt üle Xxxxile. Ma ei mäleta täpselt, kas me seda pakkumist üle andsime, aga summa kindlasti ja ehitusega seotud dokumendid. Andsin üle summa ja kontaktid, sealhulgas värava valmistamise eest kokku lepitud summa. Xxxx OÜ teadis, et värava eest tuleb maksta kokku lepitud summa Mame Viale.“ „Objektil rääkisin korduvalt kohustuste üleandmisest J Lga, kes on hageja esindaja. Temaga ma suhtlesin ka väravat tellides. Me olime J Lga aastaid koostöötanud, kui Mame Via esindajaga, ka varasemalt oleme me kokkulepete puhul arveldanud J L kaudu, kui Mame Via esindajaga. Minul puudusid kahtlused, selle kohta, et ta ei ole hageja esindaja. Liugvärava tellisime ka J L käest. Jutte sellest, et H T peaks hagejale liugvärava eest maksma oli mitmeid. Kui asi probleemiks tekkis, siis esindaja J L tutvustas mulle, et H Tl on rahad maksmata. Helistasin T, et milles probleem on. Üks vastusest oli, et ta tellis mingi lisa vidina värava jaoks hagejalt. J L vastas, et teeb selle siis, kui T maksab kasvõi osa arvest ja T vastas küll ma maksan. Aga see vidin ikkagi tehti valmis, kuigi T ei maksnud. Teine versioon oli, et T vastas, et ta maksab ära juhul, kui Mame Via võtab tagasi hagi. Seal oli veel erinevaid kordi, kuna kostja kontoris me sageli arutasime seda. Tehti T ka konverentskõne, kus kõik kuulsid, et ta lubab maksta. Hageja selles konverentskõnes kaasatud ei olnud. Koosolekul oli kostja juhtkond, ja mina, kõne tehti T. Kostja juhtkond püüdis probleemi lahendada.“
37.Samal kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja H T selgitas järgmist: „/.../Ma ei ole seda väravat hagejalt tellinud. Minuga ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Mitte keegi ei ole minuga lepingut sõlminud tänase päevani. Ma tegin Xxxxle objektipõhise arve. See sisaldas avausesüsteemi paigaldust. Xxxxga oli kokkulepe lõppsummas. Mina selle värava paika panin. Minul ei olnud võimalik selle värava suhtes kellegagi lepingut sõlmida. Ma ei mäleta, kes mulle helistas, kui toodet transporditi. Transporti mina ei tellinud. Ma ei mäleta, kes mulle helistas, äkki autojuht. Värav tuli objektile, mitte mulle. /.../ Mulle anti võimalus objektil osaleda. Xxxxga said tingimused kokku lepitud. Aega olen suhelnud kogu objekti asjus, muuhulgas ka liugväravaga seoses. /.../ Oli jutt, et kes värava tellib, see maksab värava eest. Xxxx OÜ paigaldas Xxxxi objektile värava. Objekti summa oli ette antud, kui sai valmis, siis see summa maksti. Värava eest eraldi arvet Xxxx AS-le ei esitatud. Oli objektipõhine arve, värava eest eraldi arvet ei esitatud. Antud värava maksumus selles arves ei sisaldanud.
2-19-7787 Värav oligi kogu objekt. Kui Xxxx AS oli peatöövõtja seal objektil, siis tema annab nõuded. Selle pakkumise sain Xxxxlt. Tema andis mulle võimaluse seda objekti teha. Objekt seisneski kogu värava ja automaatika paigaldamises. /.../ Kostja soovitAS xxxxle minu firmat. Xxxx maksis objekti üldarve, eraldi värava eest ei ole maksnud. Xxxx OÜ-l oli kokkulepe ainult Xxxxga. Kostja poolt tulid automaatikaseadmed. Liugvärava osas minul kostjaga kokkulepet ei olnud. A tegeles sellega. Hagejaga mul mingeid lepinguid ei olnud./.../“
38.Kohus leiab eeltoodu alusel, et poolte vahel sõlmiti 08.08.2017 töövõtuleping Värava valmistamiseks – Värava pidi valmistama hageja ja kostja pidi maksma sellel eest 1 350 eurot + km. Värav tuli paigaldada ehitusobjektile xxxx, kus AS xxxx rajas peatöövõtjana Xxxx AS-ile büroo-ja juhtimiskeskust.
39.Vaidlust ei ole, et hageja tegi Värava, andis selle 26.09.2017 üle Xxxx OÜ-le ja Värav jõudis xxxx objektile ning paigaldati Xxxx OÜ poolt 18.04.2018 (õiend teostatud tööde kohta ja tööde ülevaatuse akt 18.04.2018 (t lk 30-33).
40.Pretensioone hageja tööde osas ei ole keegi esitanud. Värava lisakronsteini üle vaidles hagejaga Xxxx OÜ, kuid peatöövõtja AS xxxx on töö probleemideta vastu võtnud. (vt ka t lk 30-33).
41.Hageja esitas esialgu (s.o 19.09.2017) arve Värava eest tasumiseks Xxxx OÜ-le (väidetavalt kostja 18.09.2017 e-kirjale tuginedes, t k 5).
42.Kui Harju Maakohus jättis 26.02.2019 otsusega hageja nõude Xxxx OÜ vastu Värava maksumuse saamiseks rahuldamata (t lk 39 jj), siis esitas hageja 18.04.2018 arve kostjale (t lk 6).
43.Ei Xxxx OÜ ega kostja pole hagejale Värava valmistamise eest tasunud. Tõendeid selle kohta, et kostja oleks kelleltki raha saanud (seoses Väravaga), esitatud ei ole. Pakkumusega nr 2171032 (t lk 27), arvega nr 1205 (t lk 28) ja maksekorraldusega nr 8126 (t lk 34) on tõendatud, et Xxxx OÜ on 09.05.2018 saanud AS-ilt Xxxx raha muuhulgas ka Värava eest. Seda Väravat ei ole Xxxx OÜ ise valmistanud ja samuti ei ole ta selle Värava valmistamise eest hagejale maksnud.
44.Kohus leiab, et hageja on tellimuse täitnud. Töö on üle antud Xxxx OÜ-le, kes toimetas selle Xxxx OÜ kätte (kui paigaldaja kätte). Menetluses ei ole esitatud väidet, et töö anti üle valele isikule. Värava vastuvõtmist ei eita ka H T kui Xxxx OÜ esindaja. Kohus ei pea usutavaks H T neid ütlusi, mis on ebamäärased ja põiklevad selles osas, kas ta võttis Värava vedajalt vastu või mitte (H T püüdis tunnistajana ütlusi andes vältida kinnitusi Värava vastu võtmise kohta xxxx objektil). Kohtu arvates ei ole tõsiseltvõetav, et nö mingi vedaja toob suvalisel ajal suvalisse kohta mingisuguse värava ja H T võtab juhuslikult objektile sattunud värava vastu ja paigaldab selle kohale.
45.Kohus loeb usutavaks kostja väited, et vedaja tellis Xxxx OÜ ja Värav viidi kokkulepitud ajal objektile, kus H T võttis selle vastu. Xxxx OÜ paigaldas Värava ja AS xxxx on selle eest tasunud (selle on kohus lugenud tõendatuks; vt ka otsuse p 43).
46.Järgnevalt analüüsib kohus, kellel lasub kohustus Värava valmistamise eest hagejale tasu maksta.
47.Kui kolmas isik võtab võlgniku kohustuse üle võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel VÕS § 175 lg 2 järgi, läheb kohustus üle üksnes võlausaldaja nõusolekul. Kui puudub võlausaldaja eelnev nõusolek või hilisem heakskiit kohustuse ülemineku kui käsutuse kohta, ei ole kohustus kolmandale isikule VÕS § 175 lg 2 järgi üle läinud ja võlausaldaja
2-19-7787 ees vastutab kohustuse täitmise eest endiselt võlgnik. Võlausaldaja nõusoleku andmine kohustuse üleminekuks või kohustuse ülevõtmise heakskiitmine ei pea olema tehtud samas vormis, milles võlgnik ja kolmas isik lepivad kokku kohustuse üleminekus. Kohustuse ülevõtmine, sh võlausaldaja nõusolek kohustuse ülevõtmiseks tuleb anda või kohustuse ülevõtmine heaks kiita reeglina lepinguga samas vormis üksnes juhul, kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt oli lepingu enda sõlmimiseks kehtestatud vorminõue. Kui kohustuslikku vorminõuet ei ole, võib võlausaldaja nõusolek või heakskiit olla väljendatud ka suuliselt või kaudselt. (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-117-07).
48.Praegusel juhul on hageja ja kostja sõlminud suulise lepingu ja ka e-kirjaga tellimuse kinnitanud. Seega võib kohustuse ülemineku kokkulepe ja võlausaldaja nõusolek olla mistahes vormis, ka tegudega või kaudselt väljendatuna. Võlausaldajaks, kes pidi kohustuste ülemineku kohta nõusolekut väljendama, oli antud juhul hageja.
49.Kohus leiab, et H Ae 14.10.2020 kohtuistungil antud ütlustega riimuvad muud asjas kogutud tõendid kostja väidete kohta, ta andis hagejaga sõlmitud Värava valmistamise kokkuleppe üle Xxxx OÜ-le ja Xxxx OÜ võttis hagejalt valmis tehtud Värava vastu, paigaldas selle Xxxx AS büroohoone ehitusobjektile xxxx ja Xxxx OÜ sai Värava paigaldamise eest tasu, mis sisaldas ka Värava valmistamise tasu.
50.Kohtu arvates ei ole usutavad H T ütlused selle kohta, et ta küll suhtles H Aega, kuid tal ei olnud mingisuguseid kokkuleppeid Värava osas. Tsiviilasjas kogutud tõendid kinnitavad siiski vastupidist (H T on kostjaga olnud kirjavahetuses, t lk 50. Kirja sisu annab alust järeldada, et H T on olnud valmis läbi rääkima selle üle, et ta maksab hagejale Värava eest).
51.Ka hageja on olnud nõus sellega, et Värava eest tasumise kohustus läheb üle Xxxx OÜ-le, kuna ta esitas Värava eest tasumiseks arve Xxxx OÜ-le (arve nr 170435, 19.09.2017; t lk 29) ja ka hagi kohtusse Xxxx OÜ vastu selle arve tasumata jätmise tõttu (Harju Maakohtu 26.02.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-18-110544; t lk 39).
52.Viidatud Harju Maakohtu lahend tõendab asjaolu, et hagejal ei õnnestunud oma nõuet Xxxx OÜ vastu maksma panna, kuid ei saa tõendada, et kostjal on raha tasumise kohustus hageja ees.
53.TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. Pooled ei vaidle selle üle, et Harju Maakohtu 26.02.2019 otsust ei ole vaidlustatud ja see jõustus 29.03.2019. Kostja pole aga selles menetluses osaline olnud ja seetõttu ei saa kõnealuses lahendis tuvastatud asjaolud olla talle siduvad. Hageja kinnitab küll läbivalt, et Värava tellis kostja ja Xxxx OÜ-ga tal kokkulepped puuduvad, kuid samas hageja käitumine ja teod viitavad sellele, et ta andis nõusoleku kohustuse üleminekuks kostjalt Xxxx OÜ-le ja ta oli teadlik sellest ega vaielnud sellel kordagi vastu. Harju Maakohus küll ei rahuldanud hageja nõuet Xxxx OÜ vastu, kuid see ei tee olematuks hageja varasemalt antud nõusolekut võla ülekandmiseks. Hageja ei ole esitanud kohtule ka asjaolusid või tõendeid selle kohta, et ta on oma nõusoleku tagasi võtnud või tühistanud.
2-19-7787
54.Eeltoodud põhjustel ja VÕS § 179 lg 2 alusel leiab kohus, et kostjal ei ole hageja suhtes rahalisis kohustusi ja hageja nõue on alusetu. Hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
55.Kuna hagejal ei ole nõuet kostja vastu, siis ei saa kostja olla ka rahalise kohustuse täitmisega viivituse ning kohus jätab rahuldamata ka hageja viivisenõude (VÕS § 113 lg 1). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
56.Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
57.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
58.TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.
59.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.