Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

vastuhagi

X.X.vastu

kutsehaigushüvitiselt

3.2 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu Hageja poolt esitatud asjaolud ja väited on järgmised: Tartu Maakohtu 22. detsembri 2014.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-1219 rahuldati X.X.hagi AS-i Mivar Viva, OÜ Toom Tekstiil Bedding, AS-i Toom Tekstiil ja V.Kääri Tavandibüroo vastu kutsehaigusehüvitise nõudes alates 01.01.2015.a. kuni X.X.töövõime täieliku taastumiseni, suurendades hüvitist iga aasta 01. aprillil statistikaameti poolt ametlikult avaldatud pensioniindeksiga korrutatud suuruses. Väljamõistetud hüvitis jagunes kostjate vahel alljärgnevalt AS- Mivar Viva 30,85%, OÜ Toom Tekstiil 55,78 %, OÜ Toom Tekstiil Bedding 9,60% ja V. Kääri Tavandibüroo 9,60 %. Hüvitise arvestamisel töövõimetuspension.

arvati

väljamõistetud

hüvitisest

maha

X.X.

määratud

Alates 19.11.2018.a. X.X.töövõimetuspensioni ei saa ja talle on määratud vanaduspension. Vastavalt Riigikohtu lahendile 3-2-1-114-02 tervisekahjustuse hüvitiselt vanaduspensioni maha ei arvata. Kõik kostjad, väljaarvatud AS Toom Tekstiil, teostasid X.X.makstava hüvitise ümberarvestused ja tasusid X.X.hüvitist analoogselt Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtud arvestusega, kusjuures lõpetati X.X.keskmisest töötasust töövõimetuspensioni mahaarvamine ajast, mil X.X.enam töövõimetuspensioni ei saa. Sellest tulenevalt suurenes kostjate poolt X.X.väljamakstav hüvitise summa. AS Toom Tekstiil jätkas hüvitise maksmist Tartu Maakohtu otsuse alusel arvestamata asjaolu, et vahepeal on olukord muutunud ja X.X.l on õigus saada tervisekahjustuse hüvitist, millest ei tule maha arvata varasem töövõimetuspension, kuna X.X.töövõimetuspensioni enam ei saa. Kui hageja keskmine sissetulek oli 01.12.2018.a. seisuga 1032,93 eurot, siis 01.04.2019.a. seisuga on hageja keskmine sissetulek 1119,70 eurot (1032,93x1,084 (keskmine pensioni tõus oli 8,4 protsenti)).

Ajavahemikul 01.12.18.-30.11.2019.a. eest kostja poolt tasunud hagejale hüvitist 3044,12 eurot vähem kui see tuleneb Tartu Maakohtu 22. detsembri 2014.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-1219. Hageja on arvestanud saamatajäänud hüvitise alates 01.12.2018.a. Hageja esitas 19.10.2020 hagi täpsustuse, mille kohaselt hageja suurendab oma haginõuet ajavahemiku 30.11.2019.a. kuni 30.09.2020.a. eest ja taotleb kostjalt välja mõista ühekordne hüvitis 30.09.2020.a. seisuga 5773,16 eurot. Alates 01.10.2020.a. taotleb hageja välja mõista kostjalt hüvitis 337,27 eurot kuus, mis tuleb korrutada iga-aastase statistikaameti poolt ametlikult avaldatud pensioniindeksiga. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena 1200 eurot (koos käibemaksuga). Kostja põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et vanaduspensioni saamise ajal ei ole kutsehaigushüvitise maksmine põhjendatud. Kostja leiab, et põhjuslik seos kutsehaiguse ning hageja töövõime kaotuse vahel väheneb hageja vanuse suurenedes, s.o. vanaduspensioni eas ei mõjuta hageja töövõimet niivõrd kutsehaigus, kuivõrd vanusega kaasnev töövõime langus üleüldisemalt. Arvestades nii üldist statistikat, kui ka kutsehaigusest sõltumatut hageja tervislikku seisundit saab lugeda põhistatuks, et hageja töövõimetus on põhjustatud ka tema east. Kutsehaiguse tuvastamine võimaldaks hagejale sisuliselt kahekordset sissetulekut, asetades ta teiste vanaduspensionäridega võrreldes põhjendamatult soodsamasse olukorda. Vanaduspension tuleb kutsehaigushüvitisest maha arvestada. Vanaduspensioni eesmärk tagada isikule võimalus lõpetada tööl käimine ning kompenseerida töötasu lõppemisest tingitud sissetuleku kaotus. Kostja poolt esitatud vastuhagi Olukorras, kus hageja töövõime määr ega põhjuslik seos kutsehaiguse ning sissetuleku vähenemise vahel ei ole enam tõendatud, ei saa kostjal olla ka hüvitise maksmise kohustust senistel tingimustel. Arvestades nii üldist statistikat, kui ka kutsehaigusest sõltumatut hageja tervislikku seisundit saab lugeda põhistatuks, et hageja töövõimetus on põhjustatud tema east. Seega ei ole kutsehaigushüvitise maksmine vastuhagi esitamise ajal enam põhjendatud. Asjaolu, et hageja töövõime vähenemine on tingitud tema east, on põhistatav ka asjaoluga, et hageja töövõime kaotuse määr on 50%, seega olid hageja võimalused sissetuleku teenimiseks

küll vähenenud, kuid mitte lõppenud. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja sellegipoolest alates aastast 2015 enam tööl käinud. Kui hageja on praeguseks lõpetanud töötamise ning otsustanud jääda vanaduspensionile, ei teki talle kutsehaigestumise tõttu kahju ning ei ole põhjendatud sissetuleku kaotuse kompenseerimine ning kutsehaigushüvitise maksmine. Kostja on seisukohal, et alates novembrist 2018 ei ole kutsehaigushüvitise maksmine põhjendatud ning palub TsMS §-le 459 tuginedes vähendada kohtul Tartu Maakohtu 22. detsembri 2014 otsusega nr 2-10-1219 kostjalt hagejale välja mõistetud kutsehaigushüvitise suurust 0 euroni, s.t. vabastada kostja hagejale kutsehaigushüvitise maksmise kohustusest. Kostja leiab, et alates novembrist 2018 ei ole kutsehaigushüvitise maksmine põhjendatud ning palub TsMS §-le 459 tuginedes vähendada Tartu Maakohtu 22. detsembri 2014 otsusega nr 210-1219 kostjalt hagejale välja mõistetud kutsehaigushüvitise suurust 0 euroni, s.t. vabastada kostja hagejale kutsehaigushüvitise maksmise kohustusest. Kui kohus ei pea põhjendatuks kostja vabastamist kutsehaigushüvitise maksmise kohustusest, palub muuta hüvitise summat ning indekseerimise korda. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja palunud välja mõista hagejalt menetluskuludena 3269 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja vastus vastuhagile. Kostja seisukoht, et hüvitise arvestamisel tuleb hüvitisest maha arvata hagejale makstav vanaduspension, on ekslik. Riigikohus asus oma kohtulahendis nr 3-2-1-114-02 seisukohale, et tervisekahjustuse hüvitiselt vanaduspensioni maha ei arvata. Kostja väide, et hageja on pensioniealine, ei anna alust arvata, et hageja kutsealase töövõime määr oleks oluliselt vähenenud üldhaigusest tingitud töövõime kaotuse arvel. Kostja ei ole tõendanud, et X.X.töövõime oleks täielikult või ka väiksemalgi määral taastunud. Hageja keskmine töötasu enne oli enne hüvitise arvestamist tunduvalt kõrgem kui see oli ASis Toom Tekstiil. Asjaolu, et kostja ei maksa oma töötajatele õiglast palka, ei anna õiguslikku alust lähtuda hageja keskmise indekseeritud brutopalga arvestamisel kostja ettevõttes makstavatest palkadest. Hageja leiab, et kostja poolse tegevuse ja hagejale tekkinud kahju põhjuslik seos on leidnud tõendamist Tartu Maakohtu 22. detsembri 2014.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-1219 jõustunud kohtuotsusega. Samuti on leidnud tõendamist kostja poolt hagejale tekitatud kahju suurus ja asjaolu, et edaspidise kahju hüvitise arvestamise aluseks tuleb võtta igaaastane 01.aprillil Statistikaameti poolt avalikult avaldatud keskmine pensioniindeks.

Hageja palub vastuhagi jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata järgmiste nõuete osas: kostjalt hagejale välja mõistetud kutsehaigushüvitise suuruse vähendamiseks 0 euroni ja vanaduspensioni mahaarvamiseks kutsehaigushüvitisest. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja on kutsehaige ja tal on tuvastatud töövõimekaotus 50% ning hageja sai kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitist (tl 23-24, 25). Hageja kutsehaigus on tuvastatud 22.12.2014 otsuses nr 2-10-2014 (tl 7-22). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus maksta hagejale hüvitist, kui hageja on vanaduspensionär ning tema tervislik seisund on halvenenud tema ea tõttu; kui on, siis millises ulatuses. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millist indeksit tuleks hüvitise arvutamisel arvestada, ja millist hageja keskmist töötasu tuleb hüvitise arvutamise aluseks võtta. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hüvitisest tuleb maha arvestada vanaduspension või mitte. Tartu Maakohtu 22. detsembri 2014.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-10-1219 (tl 7-22) rahuldati X.X.hagi AS-i Mivar Viva, OÜ Toom Tekstiil Bedding, AS-i Toom Tekstiil ja V.Kääri Tavandibüroo vastu kutsehaigusehüvitise nõudes alates 01.01.2015.a. kuni X.X.töövõime täieliku taastumiseni, suurendades hüvitist iga aasta 01. aprillil statistikaameti poolt ametlikult avaldatud pensioniindeksiga korrutatud suuruses. Nimetatud otsuses on hagejal tuvastatud kutsehaiguse tekkimine kostja juures töötamise tõttu ning selle lahendiga on hüvitis ja selle tasumise kord kindlaks määratud. Hageja töötas kostja juures 27.06.199731.12.2006 (tl 9). Alates 19.11.2018.a. hageja töövõimetuspensioni ei saa ja talle on määratud vanaduspension 529,33 eurot (tl 81). Hageja leiab, et tal on õigus saada tervisekahjustuse hüvitist, mis on saadud 22. detsembri 2014.a. kohtuotsuses aluseks võetud hageja eelnev keskmine kuutöötasu ja iga aastase pensioniindeksi korrutisega (tl 33, 84). Hageja keskmine sissetulek oli 01.12.2018.a. seisuga 1032,93 eurot, siis 01.04.2019.a. seisuga on hageja keskmine sissetulek 1119,70 eurot (1032,93x1,084 (keskmine pensioni tõus oli 8,4 protsenti)). Kostja vastuhagis taotleb vähendada kostjalt välja mõistetud igakuist kutsehaigushüvitist 0 euroni ja alternatiivselt palub hagejale makstava kutsehaigushüvitise arvutamise võtta AS Toom Tekstiil ettevõtte keskmine bruto kuusissetulek 751 eurot (s.o AS Toom Tekstiil maksatava hüvitise suurus enne mahaarvamisi on 751/2x55,78/100=209,6 eurot) ja arvestatud kuusissetulekut indekseerida iga aasta 1. aprillil tekstiilitööstuse valdkonna töötasu juurdekasvu indeksiga, kutsehaigushüvitiselt arvata maha X.X.vanaduspension. VÕS § 136 lg 4 kohaselt kui kohus on kohustanud võlgnikku maksma perioodilisi makseid, võib kohus maksete tasumise aega ja suurust kummagi poole taotlusel muuta, kui pärast otsuse tegemist ilmnevad asjaolud, mis on maksete tasumise aja ja suuruse määramiseks olulised ning mille ilmnemise võimalust ei arvestatud perioodiliste maksete määramisel. Sama sätestab ka TsMS § 459 lg 1, mis võimaldab pooltel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja perioodilised maksed, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud

pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Perioodiliste maksete indekseerimise eesmärgiks on kohandada tulevikus makstava hüvitise suurust muutuvatele oludele. Tegemist on prognoosiga, mis ei pruugi aja möödudes algsele eesmärgile vastata. Kui jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud perioodilised maksed ei peegelda nende indekseerimiseks kasutatava indeksi muutumise tõttu kahjustatud isiku kaotatud sissetuleku vastavust muutunud oludele, võib kohus VÕS § 136 lg 4 esimese lause ja TsMS § 459 lg 1 koostoimes muuta perioodiliste maksete suurust. Hüvitise ebamõistlik suurenemise pensioniindeksiga indekseerimise tõttu saab olla hüvitise suuruse muutmise aluseks TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi. Eelosundatud sätted võimaldavad taotleda hüvitise vähendamist põhjusel, et kahjuhüvitis on liiga suur ja seega kostja alusetu rikastumise allikaks. Perioodiliste maksete indekseerimine VÕS § 136 lg 4 teise lause alusel juba maksete väljamõistmisel ei välista maksete suuruse muutmist VÕS § 136 lg 4 esimese lause ja TsMS § 459 lg 1 alusel pärast maksete väljamõistmist, sh indeksi sisu või suuruse muutumise tõttu, kui kohtuotsusega perioodiliste maksetena väljamõistetud hüvitis osutub VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5 sätestatut arvestades liiga suureks. VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga asetada kahjustatud isik olukorda, kus ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejale alates 19.11.2018 vanaduspensioni määramine ei too kaasa hagi täielikku rahuldamata jätmist ja vastuhagi rahuldamist esimese alternatiivi osas, mille kohaselt palub kostja TsMS §-le 459 tuginedes vähendada kohtul Tartu Maakohtu 22. detsembri 2014 otsusega nr 2-10-1219 kostjalt hagejale välja mõistetud kutsehaigushüvitise suurust 0 euroni, s.t. vabastada kostja hagejale kutsehaigushüvitise maksmise kohustusest. Nimetatud nõude osas tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Hüvitise suuruse muutmisel tuleb kahju hüvitamise eesmärki silmas pidades arvestada, et indekseerimise tulemusena ei tekiks olukorda, kus hagejale makstav hüvitis ületaks oluliselt temaga sarnasel ametikohal töötava tervisekahjustuseta isiku töötasu. Hageja tervislik seisund ei ole võrreldes hüvitise määramise ajaga muutunud määral, et oleks põhjendatud lõpetada hüvitise maksmine kostja poolt. Hagi rahuldamata jätmist ei too kaasa kostja poolt esitatud asjaolu, mille kohaselt põhjuslik seos kutsehaiguse ning hageja töövõime kaotuse vahel väheneb hageja vanuse suurenedes, s.o. vanaduspensioni eas ei mõjuta hageja töövõimet niivõrd kutsehaigus, kuivõrd vanusega kaasnev töövõime langus üleüldisemalt. Hoolimata asjaolust, et hageja nõue tugineb kehtivale seadusele, on hagejale väljamõistetud perioodiline hüvitis (käesoleva otsusega kindlaksmääratud ulatuses) ka käesoleval ajal kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgi ja põhimõtetega. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostjal ei ole hüvitise maksmise kohustust senistel tingimustel. Võrreldes kutsehaigushüvitise määramise otsuse tegemise ajaga on asjaolud oluliselt muutunud, sest hageja ei tööta enam. Kostja poolt esitatud asjaolu, mille kohaselt puudub alates 2018. aasta novembrist võimalus teada saada, kas ning millal hageja töövõime taastub, ei ole hageja kahjuks tõlgendatav. Kostja poolt esitatud väide, mille kohaselt vähemalt 65-aastastest pensionäridest töötas 18,3% kogu vanuserühmast, ei ole otseselt seostatav hageja poolt esitatud nõude aluseks olevate

asjaoludega. Isiku tervislik olukord ja töövõimekaotuse ulatus, mis on seotud kutsehaiguse ja vanusega, on väga individuaalne. Hageja keskmine sissetulek indekseerimise tulemusena on 2019. aastal olnud 1032,93 eurot, samas kui valdkonna töötajate keskmine brutotasu kostja ettevõttes 751 eurot. Sealjuures on Statistikaameti avaldatud keskmine vanaduspension 2019. aastal 475,9 eurot ja hagejale on määratud vanaduspension 529,33 eurot. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb hüvitise arvutamisel lähtuda töötasust, mida hageja oleks eelduslikult saanud, kui kutsehaigust ei oleks esinenud. Käesoleval juhul on põhjendatud hagejale makstava hüvitise suurust vähendada. Käesolevas menetluses on võimalike indeksitena hageja poolt pakutud pensioniindeks ja kostja poolt alternatiivselt tekstiilitööstuse valdkonna töötasu juurdekasvu indeks (tl 90). Indekseerimise tõttu pensioniindeksiga on kostjalt hageja poolt nõutav hüvitis kasvanud ebamõistlikult suureks ja ei ole kahju hüvitamise eesmärgiga kooskõlas. Seetõttu on kohane kasutada muud sobivat indeksit. Indekseerimise eesmärk on kooskõlas VÕS § 127 lõikega 1 võtta hüvitise suuruse määramisel arvesse seda, kuidas oleks hageja teenitav sissetulek aja möödudes prognoositavalt muutunud. Kutsehaigusega põhjustatud tervisekahju perioodiliselt makstavat hüvitist saab indekseerida sellise indeksiga, mis kajastab kahjustatud isiku kaotatud sissetuleku võimalikku muutumist ajas, ning selliseks indeksiks võib olla nt üldise keskmise brutopalga või kahju kannatanud isikuga samal tegevusalal töötavate isikute keskmise brutopalga muutust kajastav indeks. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole pensioniindeks tervisekahju hüvitise indekseerimiseks enam sobiv. Kohaseks indeksiks on tekstiilitööstuse valdkonna töötasu juurdekasvu indeks, mis avaldatakse Statistikaameti koduleheküljel. Osaliselt kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt juhul kui hageja saab sissetuleku kaotuse kompenseerimiseks vanaduspensionit, siis ei ole põhjendatud kompenseerida tema sissetuleku kaotust (enam kui) kahekordselt kutsehaigushüvitisega. Kostja poolt esitatud arvestuse kohaselt oli AS-i Toom Tekstiil kui ettevõtte keskmine bruto kuusissetulek koos (tl 60-61) tekstiilitööstuse valdkonna töötasu juurdekasvu indeksiga (tl 90) oli hageja sissetulekuks 01.12.2018.a. seisuga 698,59 eurot ja 01.04.2019.a. seisuga on hageja keskmine sissetulek 726,82 eurot (698,59x1,054). Kohus leiab, et kostja arvestuses on ekslikult 2019 arvestuses märgitud indeksina 6,2, samas kui statistikaameti lehelt nähtub, et 2019 tekstiilitööstuse valdkonna töötasu juurdekasvu indeks oli 5,4, mis on arvestuse aluseks kohane. Hageja on arvestanud saamatajäänud hüvitise alates 01.12.2018.a. Kostja poolt esitatud andmete kohaselt on hagejale kostja poolt hüvitiseks kogusummana vastuhagi alternatiivse nõude kohaselt arvestatud ajavahemikul 1.12.2018-31.03.2019 194,83 eurot kuus (698,59/2x55,78/100=194,83) ja ajavahemikul 1.04.2019-31.03.2020 202,71 eurot kuus (726,82/2x55,78/100=202,71). Kostja poolt hagejale makstava hüvitise õiglaseks ja põhjendatud suuruseks on 202,71 eurot kuus. Kohus leiab, et 2019. aasta andmete põhjal arvutatud igakuise hüvitise summa 202,71 eurot on leitud piisavalt sarnastel alustel riigi poolt makstava asendushüvitisega.

Kuivõrd kostja on osaliselt hagejale tasunud hüvitist, siis on ajavahemiku 1.12.201831.03.2019 eest tasumata hüvitis 587,88 eurot (194,83-47,86=146,97x4=587,88) eurot ja ajavahemiku 1.04.2019-31.03.2020 eest tasumata hüvitis 1809,96 eurot (202,7151,88=150,83x12=1809,96 eurot), kokku 2397,84 eurot. Kostja poolt esitatud seisukoht, mille kohaselt vanaduspensioni saamise ajal ei ole kutsehaigushüvitise maksmine üldse põhjendatud, ei ole põhjendatud. Aluseid kostja täielikuks vabastamiseks kutsehaigushüvitise maksmise kohustusest ei esine.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) § 24 lg 3 kohaselt vanaduspensioniikka jõudnud isikule, kellel enne vanaduspensioniikka jõudmist on Eesti Töötukassa tuvastanud osalise või puuduva töövõime ja kellele Sotsiaalkindlustusamet on hüvitanud tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse tõttu tekitatud varalise kahju, jätkab Sotsiaalkindlustusamet viimati määratud kahjuhüvitise igakuist maksmist tähtajatult. Riigikohus on oma 06.10.2010 otsuses nr 3-2-1-68-10 p-s 11 asunud seisukohale, et kui vanaduspension ei ole määratud tervisekahjustuse eest, siis ei ole alust seda hüvitatavast kahjust maha arvata. Riigikohus on samas lahendis asunud seisukohale, et eeltoodu ei ole vastuoluolus vanaduspensioniikka jõudnud isikute võrdse kohtlemise põhimõttega. Isegi kui vanaduspensioniikka jõudnud isikuid, kes on tervisekahjustuse tõttu osaliselt töövõimetud, ja vanaduspensioniikka jõudnud isikuid, kellel ei ole tervisekahjustust, pidada sarnases olukorras olevateks isikuteks, õigustab nende erinevat kohtlemist just tervisekahjustusest tingitud töövõimetus. Alates 01.01.2017 Sotsiaalkindlustusameti vanaduspensioni eas isikutel töövõime kaotust ei tuvasta. Tartu Maakohtu 22. detsembri 2014 otsuse kohaselt peab kostja hagejale kutsehaigushüvitist maksma kuni hageja töövõime täieliku taastumiseni. Arvestades, et hagejale on alates 19.11.2018 vanaduspension määratud, ei ole enam võimalik tuvastada, kas või millal hageja töövõime taastub. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt tuleb vanaduspension kutsehaigushüvitisest maha arvestada. Nimetatud nõude osas tuleb vastuhagi jätta samuti rahuldamata. Iseenesest on õige kostja poolt esitatud seisukoht, mille kohaselt vanaduspensioni eesmärk on tagada isikule võimalus lõpetada tööl käimine ning kompenseerida töötasu lõppemisest tingitud sissetuleku kaotus. Samas on hageja puhul tegemist kutsehaigega. Kohus leiab, et tuleb muuta alates 1.12.2018 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 22.12.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-10-1219 AS-ilt Toom Tekstiil X.X.kasuks väljamõistetud hüvitise suurust. Kohus leiab, et AS-ilt Toom Tekstiil tuleb välja mõista hageja X.X.kasuks välja vähem tasutud kutsehaiguse hüvitis perioodi 1.detsember 2018-31.märts 2020 eest 2397,84 eurot ja alates 1. aprillist 2020 perioodiline (igakuine) hüvitis 202,71 eurot kuus, mida indekseeritakse igal aastal 1. aprillil tekstiilitööstuse valdkonna töötasu juurdekasvu indeksiga.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Menetluskulud tuleb poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Arvestades asja keerukuse astet on põhjendatud õigusabi tunni hind 120 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja esindaja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena 1200 eurot. Kostja esindaja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Õigusdokumentide koostamisega seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: hagiavalduse koostamine 3,5 tundi, so 420 eurot; kostja vastuse ja vastuhagiga tutvumine ja õiguslik analüüs 1,5 tundi, so 180 eurot; vastuse koostamine kostja hagile ja vastuhagile 1,5 tundi, so 180 eurot; ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund, so 120 eurot, 9.10.2020 kohtuistung, 1, 5 tundi, so 180 eurot; hagiavalduse täpsustus 1 tund, so 120 eurot; kokku 1200 eurot. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja esindaja palunud välja mõista hagejalt menetluskuludena 3269 eurot. Arvestades asja keerukuse astet on põhjendatud õigusabi tunni hind 175 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja on esitanud vastuväiteid kostja menetluskuludele. Õigusdokumentide koostamisega seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: materjalidega tutvumine 2 tundi, so 350 eurot; vastuse ja vastuhagi koostamine 7 tundi, so 1247,5 eurot; hageja vastusega tutvumine 0,5 tundi, so 87,50 eurot; võimalikke kompromissipakkumiste analüüs ja arvutuste tegemine ning edastamine 1,5 tundi, so 350 eurot; nõupidamine kliendiga ja esindamine 9.10.2020 istungil 2,5 tundi, so. 437,50, hagi täpsustusele seisukoha koostamine 1,25 tundi, so 218,75 eurot; kokku 2691,25 eurot. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulud kokku on 2691,25 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS-s 163 lg-s 1 on sätestatud, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud

tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hoolimata asjaolust, et hageja ei nõustunud kostja pakkumisega (tl 76 ja 76 pöördel), kohus leiab, et poolte majanduslikku olukorda ja tsiviilasja iseloomu arvestades on põhjendatud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.