AS ELRATO hagi Esmakor Ehitus OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
22 447,77 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS ELRATO (registrikood 10091506), asukoht Maleva tn 20, 11711 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: jurist D N, e-post: xxx Kostja: Esmakor Ehitus OÜ (registrikood 11223223), asukoht Uus tn 8-6, Loksa linn, Harjumaa, 74805; e-post: [email protected]; [email protected]; juhatuse liige K V (isikukood xxx)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
Välja mõista kostjalt Esmakor Ehitus OÜ hageja AS ELRATO kasuks hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 988,18 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot.
Välja mõista kostjalt Esmakor Ehitus OÜ hageja AS ELRATO kasuks viivis põhinõudelt (17 712,62 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.01.2020.a kuni kohustuse täitmiseni.
Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise proportsioonist 10% ulatuses AS ELRATO ja 90% ulatuses Esmakor Ehitus OÜ kanda.
Välja mõista kostjalt Esmakor Ehitus OÜ hageja AS ELRATO kasuks menetluskulud 1 026 eurot.
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal Esmakor Ehitus OÜ tasuda hageja AS ELRATO kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 026 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused
1.14.01.2020.a esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja pikaajalised koostööpartnerid. Kostja esitas hagejale erinevate objektidega seoses tellimusi erinevate seadmete tarnimiseks. Seekord olid nendeks seadmeteks peajaotuskilp PJK, jaotuskilp JK1, JK2, TPJK, VJK ja TRJK. 18.09.2017.a väljastas hageja kostjale järgnevad arved: arve-saatelehe nr M-20069130 summas 15 702 eurot maksetähtajaga 18.09.2017.a; arve-saatelehe nr M-20069525 summas 1987,20 eurot maksetähtajaga 17.10.2017.a; arve-saatelehe nr M-20069778 summas 123,42 eurot maksetähtajaga 07.11.2017.a. Kostja on jätnud oma kohustused täitmata. 16.08.2018.a sõlmisid pooled võla maksegraafiku, milles lepiti kokku võlgnevuse tasumine 11 kuu jooksul. Hageja nõuab võlgnevuse, viivise ja sissenõudmiskulu väljamõistmist.
2.08.10.2020.a rahuldas kohus hagi õigeksvõtul põhineva osaotsusega osaliselt ning mõistis välja kostjalt Esmakor Ehitus OÜ hageja AS ELRATO kasuks põhivõlgnevuse 17 712,62 eurot. Kohus jätkas tsiviilasjas menetlust AS ELRATO hagis Esmakor Ehitus OÜ vastu viivise nõudes, millele kostja on vastu vaielnud. Kostja vastuväited ja nende põhjendused
3.27.04.2020.a. kostja vastuses esitas kostja vastuväited viivisenõude osas. Kostja selgituste kohaselt oli poolte vahel saavutatud kokkulepe, mille kohaselt 2017.a. väljastatud arvetest nr M-20069130, nr M-20069525, nr M-20069778 tulenevad võlgnevused kogsummas 17 812,62 eurot on vaadeldavad laenuna kostja poolt 16.08.2018.a allkirjastatud graafiku alusel ning see laen tasutatakse ositi alates oktoobrist 2018.a kuni 31.08.2019.a. Kostja on seisukohal, et antud juhul tuleks (graafikust tulenevalt) nõue sissenõutavaks muutumist lugeda igakuise võlasumma tasumise tähtaja (iga kuu viimane päev) järgnevast päevast. Seega ei tohiks viivise õige summa hagiavalduse esitamise päeva seisuga (14.01.2020.a) ületada 988, 18 eurot. Kohtu põhjendused
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ning asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada viivisenõude ja sissenõudmiskulude osas osaliselt.
5.Hageja viivisenõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui
lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist arvestatakse alates võla sissenõutavaks muutumisest.
6.Kohtul tuleb seega esmalt kindaks teha, milliselt nõudelt tuleb viivist arvestada ja millal on hageja viivisenõue muutunud sissenõutavaks. Hagiavalduses esitatud viivisearvestusest nähtub, et hageja lähtub viivisenõude esitamisel arvetest ja nende sissenõutavaks muutunud tähtpäevadest. 14.02.2020.a menetlusdokumendis märgib hageja, et pooltevaheline õigussuhe tekkis võlatunnistusest. Kuivõrd pooled sõlmisid võla ajatamise kokkuleppe, millega loodi iseseisev kohustus, ei ole esialgne õigussuhe oluline. Nõue muutus sissenõutavaks igakuise võlasumma tasumise tähtajale (iga kuu viimane päev) järgnevast päevast. Hageja andnud vastuolulisi selgitusi kohtule, kas hageja tugineb oma nõude esitamisel arvetest tulenevale võlgnevusele või võlatunnistusele. Kostja on seisukohal, et antud juhul tuleks (graafikust tulenevalt) nõude sissenõutavaks muutumist lugeda igakuise võlasumma tasumise tähtajale (iga kuu viimane päev) järgnevast päevast. 16.08.2018.a võla tasumise maksegraafikus ei ole pooled viivise tasumise osas eraldiseisvalt kokku leppinud.
7.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Käesolevas asjas on ilmne, et pooled mõistsid viivise osas kokkuleppe sisu erinevalt. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Käesolevas asjas on pooled erineval seisukohal, kuidas nende vahel 16.08.2018.a sõlmitud võla tasumise maksegraafikut tõlgendada tuleks.
8.VÕS § 29 lg-s 4 on sätestatud, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat. Kohus, tõlgendanud 16.08.2018.a sõlmitud võla maksegraafikut vastavalt VÕS § 29 lg-le 5, leiab, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. VÕS § 30 lg 1 on sätestatud, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Võlatunnistus on deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (Riigikohtu 02.05.2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-13-34922). Käesoleval juhul on ilmne, et võlatunnistus tugineb kostja varasemale võlgnevusele, mis tekkis erinevate seadmete tarnimisega hagejalt. Seega 16.08.2018.a võla maksegraafikuga tunnistatakse olemasolevat kohustust.
9.Kohus on seisukohal, et 16.08.2018.a kokkuleppega on pooled ajatanud võlgnevuse ja kohustus muutub sissenõutavaks osadena uutel tähtaegadel. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kostjaga, et kohustus muutus sissenõutavaks peale 16.08.2018.a maksegraafikus kokkulepitud osamaksete tähtaegade möödumist. Kohus arvestab VÕS § 113 lg 1 kohast viivist kuni hagi esitamiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgse viivise järgmiselt:
Maksetähtpäev
Summa
Tasutud
Tasumata
Viivise arvestamise perioodi algus
Viivise arvestamise perioodi lõpp
Viivitatud päevade arv
Viivise % päevas
Viivise summa
31.10.2018
1 500,00
100,00
1 400,00
1.11.2018
14.01.2020
0,02%
122,92
30.11.2018
1 500,00
0,00
1 500,00
1.12.2018
14.01.2020
0,02%
122,70
31.12.2018
1 500,00
0,00
1 500,00
1.01.2019
14.01.2020
0,02%
113,40
31.01.2019
1 500,00
0,00
1 500,00
1.02.2019
14.01.2020
0,02%
104,10
28.02.2019
1 500,00
0,00
1 500,00
1.03.2019
14.01.2020
0,02%
95,70
31.03.2019
1 500,00
0,00
1 500,00
1.04.2019
14.01.2020
0,02%
86,40
30.04.2019
1 500,00
0,00
1 500,00
1.05.2019
14.01.2020
0,02%
77,40
31.05.2019
2 000,00
0,00
2 000,00
1.06.2019
14.01.2020
0,02%
90,80
30.06.2019
2 000,00
0,00
2 000,00
1.07.2019
14.01.2020
0,02%
78,80
31.07.2019
1 589,20
0,00
1 589,20
1.08.2019
14.01.2020
0,02%
52,76
31.08.2019
1 600,00
0,00
1 600,00
1.09.2019
14.01.2020
0,02%
43,20 988,18
10.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (nt RKTKo 3-2-1-87-10, p 12; 3-21-69-08, p 29). Hageja palub mõista kostjalt välja täiendava viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi esitamisele järgneva aja eest mõistab kohus kostjalt alates 15.01.2020.a kuni põhinõude (17 812,62 eurot) täitmiseni välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sissenõudmiskulule. Kohtu hinnangul on nõue põhjendatud ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
13.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt (põhinõue 17 812,62 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 988,18 eurot + sissenõudmiskulu sumas 40 eurot + 1 417,01 eurot alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuv viivis aasta eest arvestatuna = 20 257,81 eurot).
14.Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (20 257,81 : 22 447,77 x 100) 90% ulatuses kostja ja 10% ulatuses hageja kanda.
15.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 900 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele ega menetluskulude nimekirja.
16.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
17.Hageja palub hüvitada riigilõivu 900 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus peab riigilõivu hüvitamise nõuet põhjendatuks. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on täies märgitud ulatuses (240 eurot) põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
18.Kohus rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning määrab vastavalt menetluskulude jaotusele hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 026 eurot ((900+240) x 90%).
19.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 026 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.