OÜ Luutar hagi MAARDU MAJA OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes MAARDU MAJA OÜ vastuhagi OÜ Luutar vastu võla ja kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised
Hageja (vastuhagis kostja) OÜ Luutar (registrikood 11296015, asukoht Suur-Aia 19/21, Paide 72711, Järva maakond) Kostja (vastuhagis hageja) MAARDU MAJA OÜ (registrikood 10718000, asukoht Keemikute tn 8-17, Maardu 74116, Harju maakond)
Hagihind
Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel S I (isikukood xxxx, elukoht xxxx) 3 067,42 eurot
Vastuhagi hind
1 000 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
22.10.2020
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Luutar hagi MAARDU MAJA OÜ vastu osaliselt ja MAARDU MAJA OÜ vastuhagi OÜ Luutar vastu osaliselt.
2.Välja mõista MAARDU MAJA OÜ-lt OÜ Luutar kasuks 2 600,30 eurot (kahjuhüvitis).
3.Välja mõista OÜ-lt Luutar MAARDU MAJA OÜ kasuks 314,72 eurot (üüri- ja majandamiskulud 246,22 eurot ja viivis 68,50 eurot).
4.Tasaarvestada resolutsiooni punktides 2 ja 3 nimetatud vastastikused nõuded, mille tulemusena mõista MAARDU MAJA OÜ-lt OÜ Luutar kasuks välja 2 285,58 eurot.
5.Välja mõista MAARDU MAJA OÜ-lt OÜ Luutar kasuks viivis põhinõudelt 2 285,58 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.09.2019 kuni põhivõlgnevuse 2 285,58 eurot tasumiseni.
6.Jätta rahuldamata OÜ Luutar hagi MAARDU MAJA OÜ vastu 239,90 euro nõudes.
7.Jätta rahuldamata MAARDU MAJA OÜ vastuhagi OÜ Luutar vastu 685,28 euro nõudes.
Menetluskulude jaotus
8.Jätta OÜ Luutar ja MAARDU MAJA OÜ menetluskuludest 80% MAARDU MAJA OÜ kanda ja 20% OÜ Luutar kanda. Jätta S I menetluskuludest 20% OÜ Luutar kanda.
9.Jätta S I menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata kulude puudumise tõttu.
10.Määrata rahaliselt kindlaks OÜ Luutar menetluskulud summas 2 748 eurot, millest 549,60 eurot jääb OÜ Luutar enda kanda ja 2 198,40 eurot mõista välja MAARDU MAJA OÜ-lt OÜ Luutar kasuks.
11.Määrata rahaliselt kindlaks MAARDU MAJA OÜ menetluskulud summas 175 eurot, millest 140 eurot jääb MAARDU MAJA OÜ enda kanda ja 35 eurot mõista välja OÜ-lt Luutar MAARDU MAJA OÜ kasuks.
12.Tasaarvestada resolutsiooni punktides 10 ja 11 välja mõistetud vastastikused nõuded, mille tulemusena mõista MAARDU MAJA OÜ-lt OÜ Luutar kasuks välja menetluskulud 2 163,40 eurot.
13.Välja mõista MAARDU MAJA OÜ-lt OÜ Luutar kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt (2 163,40 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõuded ja nende põhjendused
1.OÜ Luutar (edaspidi hageja või üürnik) palub mõista MAARDU MAJA OÜ-lt (edaspidi kostja või üürileandja) hageja kasuks välja varaline kahju summas 2 840,20 eurot ja viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni. Hageja ja kostja sõlmisid 14.03.2013 tähtajalise üürilepingu nr XXXX, mille esemeks on ruumid aadressil Xxxx. Kostjale kuulub kogu xxxx asuv kortermaja. 07.07.2018 toimus hoones veeuputus, mille tõttu said kannatada hageja ruumid, mis muutusid laest jooksva vee tõttu kasutuskõlbmatuks. Hageja esindaja püüdis kontakteeruda kostjaga, kuid kahe tunni jooksul, üritades helistada kostjale, kostja kõnedele ei vastanud. Hageja Maardu esindus jäi voolu kadumise ja valvekeskuse akude kahjustumise tõttu valveta. Teenindaja lahkudes 18.00 töölt oli sunnitud jätma esinduse valveta ning naasma esindusse taksoga kell 20, kui saabus kostja poolt saadetud elektrik, kes taastas voolu. Hageja pöördus korduvalt kostja poole, selgitamaks veeuputuse põhjuseid, süüdlast ja teavitas kostjat tekkinud kahjust. Hageja on teinud pöördumise augustis 2018, kuid ei ole kostjalt mingit vastust saanud. Kuna kostja ei ole vaatamata hageja püüdlustele teavet saada esitanud teavet veeuputuse põhjustaja kohta, eeldab hageja, et veeleke tekkis kostja poolt hallatavast tehnovõrgust.
Kostja ei tundnud huvi selle vastu, kuidas üürnik saab pinda kasutada ning oma ettevõtlust arendada ning ruumides taastada selline olukord, mis võimaldaks edasist tegutsemist. 07.08.2018 saatis hageja e-kirja kostjale, milles kirjeldati esinduse töötingimusi. 23.07.2018 saatis hageja kostjale hinnapakkumised remontööde teostamisele xxxx OÜ ja xxxx OÜ poolt. Kostjalt vastust ei tulnud. Uputuse tõttu kandis hageja kahju, kuna vaibad vettisid, lett ja muu mööbel vettis, laed said olulisi niiskuskahjustusi, samuti ebameeldiv hais, mis muutis ruumides töötamise võimatuks ilma kulutuste tegemiseta remondile. Kahjud ei ole tekkinud hageja süül ega hageja tegevusest või tegevusetusest. Kostja ei ole teinud ühtegi ettepanekut probleemi lahendamiseks ning kahjude korvamiseks. Temale edastatud kirjad ja remonttööde hinnapakkumised on jäänud vastuseta, läbirääkimised kahju hüvitamise osas on tulutud. Hageja on kandnud kahju hagiavalduses toodust kordades suuremas ulatuses. Uue esinduse sisseseadmine uutes ruumides läks maksma ca 40-50 000 eurot, kuna tuli tellida uputuses hävinud sisseseade ja mööbli asemele uus, mis vastaks Luutar OÜ kontseptsiooniga esinduse väljanägemisele. Samuti olid remonttööd vajalikud, et lõpetada ärile äärmiselt kahjulik seisak, kui ei saanud kliente teenindada. Hageja töötajad olid sunnitud töötama ebainimlikes tingimustes. Kostja ei ole omalt poolt teinud mitte midagi, et viia peale uputust kahju saanud üürniku poolt kasutatav pind seisundisse, mis võimaldab selle kasutamise üürilepingus sätestatud viisil. Seetõttu on hageja teinud seda oma vahenditega ning kandnud kulu. Hageja valis xxxx OÜ tööde teostajaks, kes tegi 23.07.2018 hinnapakkumise summale 3 190,80 eurot, sellises summas on remondi eest tasutud. Hageja Maardu esindus oli remondi ajal 13.08-15.08 suletud, millest teavitati ka teisi esindusi. Hageja poolt teostatud remondi abil sai kostja suhteliselt kiiresti ruumid uuesti üürile anda ning on sellest saanud kasu. Hageja on kandnud otsest varalist kahju 2 659 eurot (käibemaksuta). Hageja on kahju ärahoidmiseks ja vähendamiseks ja hüvitise saamiseks teinud kulutusi teadete edastamisele tähitud kirjaga 5,90 eurot. Lisaks on hageja töötaja sõitnud taksoga Maardu esindusse, et kohtuda seal elektrikuga, summas 10,30 eurot. Kuna hageja juhataja ei oma õigusteadmisi, kasutas ta asjaolude selgitamiseks ja nõuete koostamiseks õigusabi ning on selle eest tasunud Õigusbüroo VK& Partnerid OÜ-le 1,83 tunni töö eest 165 eurot käibemaksuta. Hageja on saanud otsest varalist kahju summas 2 840,20 eurot. 05.02.2019 on hageja esitanud kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduse ning öelnud lepingu üles alates 05.03.2019. Samal kuupäeval on koostatud akt ruumide üleandmiseks. Kostja vastus hagile
2.Kostjale kuuluvas elamus on tehnosüsteemid väga heas korras. Elamu on täielikult renoveeritud ajavahemikus 2003.a. kuni 2014.a. ja muuhulgas on paigaldatud uus veetorustik keevis ühendustega plastiktorustikust, mille tootjapoolne materjali garantii on 50 aastat. Elamu veepüstikud paiknevad seina sees, selleks ehitatud šahtis. Kui tegemist oleks olnud veepüstiku rikkega, siis oleks vesi voolanud alla mööda šahti, mitte aga 2 meetrit eemal. Veeavarii ei olnud põhjustatud veesüsteemide rikkest, vaid korter 21 üürniku tegutsemise tagajärjel. Hageja on olnud antud asjaolust teadlik, kuna nimetatud üürnik S I, käis nii koheselt avarii päeval kui ka paaril järgneval päeval Luutari esinduses pakkudes omapoolset remonditööde teostamist. Nii kostja kui kahju otsene tekitaja S I on korduvalt pakkunud võimalust remonditööde teostamiseks hagejale sobival ajal (sealjuures ka väljaspool nende tööaega). Kostja esindaja (elamu haldurina töötav) K L käis korduvalt Luutari Maardu esinduses kontrollimas olukorda ja tegi korduvaid ettepanekuid remonditööde teostamiseks kostja poolt, et näidata oma head tahet üürniku suhtes ja
lahendada tekkinud olukord võimalikult väikeste kahjudega kõigile osapooltele. Vastusena kostjapoolsetele ettepanekutele esitas hageja aga ebamõistlikke nõudeid nagu: 1) porimattide asendamist uutega, hoolimata asjaolust, et porimatid ongi mõeldud märjaks saama ja hagejale tehti ettepanek porimattide professionaalseks puhastamiseks ja kuivatamiseks; 2) kõikide valgustite vahetust, kuigi laevalgustite mahavõtmisel veelekke järgselt purunes 1 laevalgusti, mille sai asendada (seda kostja ka tegi), seega puudus vajadus ebamõistlikult suure kulu tekitamiseks vahetades kõik laevalgustid; 3) lae vahetamiseks tervikuna puudus vajadus. Kostja ja S I pakkusid lahendusena teostada vajalikud remonditööd ja taastada uputuse eelne olukord hagejale sobival ajal. Kostja on teinud teatavaks oma avariiteenistuse telefoni (nimetatud telefoni number on kirjas hageja poolt esitatud üürilepingu punktis 1, kui kostja ainus kontaktnumber), samuti on nimetatud avariiteenistuse number kirjas üüriarvetel. Hageja esindaja ei helistanud kostja avariitelefonile, vaid helistas juhatuse liikme L L telefonile, millele viimane ka vastas, teavitas sellest elamu haldurit ja organiseeris lekke viivitamatu likvideerimise. Hageja väidab, et ruumid muutusid kasutuskõlbmatuks - nimetatud väide on vale ja seda tõendab hageja esitatud tõendiga, et Luutari esindus oli suletud ainult 3 päevaks ja seda 1,5 kuud peale veeleket. Kogu eelneva aja olid ruumid kasutusel ja Luutari Maardu esinduses toimus tavapärane töö. Hageja poolt esitatud kahjunõue on alusetu: a) Hagejal puudus vajadus lae vahetamiseks tervikuna. b) Arve teostatud tööde kohta on esitatud firma poolt kes ei oma ehitaja kvalifikatsiooni, ega ole kantud majandustegevuse registrisse, seega ei oma õigust teostada arvel kajastatud ehitus- ja elektritöid. c) Lisaks asjaoludele, et puudus vajadus lae vahetuseks ja valgustite vahetuseks on arvel kajastatud ehitustööd mille teostamine tuli hagejal eelnevalt kooskõlastada. Nimetatud töödeks on kipskarniisi ehitamine, kipskarniisi pahteldamine ja värvimine, selleks vajaminevad materjalid jne. Üürile andes puudus kipskarniis. Seega mitte ainult on alusetu nimetatud tööde ja sellega seotud kulutuste väljanõudmine vaid vastupidiselt hageja tõendab sellega enda poolt kostjale tekitatud kahjunõuet, kuna ta ei taastanud ruumide esialgset olukorda neid tagastades. d) Kahjunõue sisaldab porimatte ja nende paigaldust – porimatid ei kuulu märjaks saades välja vahetamisele. e) Kahjunõude osana on hageja esitanud muuhulgas xxxx postitasu kviitungi. Lepingu sõlmimine ja lõpetamine ei saa olla kahjunõue vaid hageja osa hageja igapäevasest majandustegevusest. Lisaks kinnitas kostja ülesütlemisavalduse kättesaamist e-kirjaga. f) Hageja poolt esitatud kahjunõude osana kajastatud taksoarve ei fikseeri sõidu alustamise alguspunkti ega lõpp-punkti, samuti on kviitungile käsitsi juurde kirjutatud summad. Kostja teostas remondi peale hageja pindade üleandmist, et taastada ruumide üürileandmiseks sobiv seisukord. Kostja ei nõustu ka hagi koostamisega seonduvate kulutustega ega esitatud viivisenõudega. Üürilepingu osas puudub vaidlus. Samuti ei ole vaidlust üürilepingu kehtivuse, ülesütlemise ega üüritasu suhtes. Hageja seisukoht kostja vastuse osas
3.Kostja väidab, et kostjale kuuluvas majas on tehnosüsteemid väga heas korras, kuid jääb oma väidetes paljasõnaliseks. Hagejale on kostja selgitused ja tõendid selle kohta, et uputuse põhjustas S I üllatuslikud - need asjaolud said hagejale teatavaks alles kostja poolt 11.10.2019 edastatud vastuses, mistõttu ei ole need usutavad. Samuti ei ole usutav selgitus, et uputuse põhjustas pesumasina vooliku purunemine, kuna uputuse mastaapne ulatus ei saanud olla põhjustatud pesumasina vooliku purunemisest. Selline vee maht sai tulla ainult püstakust, mille korrasoleku eest vastutab kostja. Hagejale on S I nimi täiesti tundmatu ning isik ei ole kunagi hageja poole pöördunud ning tunnistanud, et uputus sai alguse tema korterist. Ka ei ole kostja vastanud hageja 28.08.2018 nõudele andmete väljastamiseks, millele vastamine olnuks igati loogiline, kui süüdlane teada. Hageja ei ole esitanud kostja ettepanekule vastuseks ebamõistlikke nõudeid. Tegemist ei olnud porimattidega vaid vaipkattega, mis olid läbivettinud ning kuna tegemist ei olnud puhta veega, siis levitasid väljakannatamatud haisu ning nende kuivatamine ja puhastamine ei olnud võimalik ja mõistlik juba seetõttu. Lisaks on kostja kinnitanud, et vaipkate on kleebitud põranda külge ning neid ei saa kahjustamata eemaldada. Valgustitest jooksis alla vesi. See tähendab, et valgusti, kui elektriseadme kasutamine peale sellist märgumist ei ole ohutu, seda isegi peale kuivamist. Selliste valgustite edasi kasutamine võib põhjustada elektrilühiseid, viia elektrikatkestusteni majas ning selline kasutamine ei ole ka tuleohutuslikult lubatud. Laes kasutatav tavaline kipsplaat on äärmiselt niiskusetundlik ning vett saades hakkab punduma, murenema ja pragunema. See ei ole välistatud isegi siis, kui sel lasta kuivada ja uuesti üle värvida. Hageja poolt ehitustöid teostanud xxxx OÜ on kahjustused üle vaadanud ning hinnanud, et vajalike töödena on ka kipskarniisi ehitamine ja moodullae paigaldus. Vett jooksis nii valgustitest, kui laes oleva kipsplaadi vahekohtadest, kuhu tekkisid praod ja vahed, vesi kahjustas nii letti, vitriine, tehnika päästmiseks tassiti see laoruumidesse. Kostja leiab, et xxxx OÜ arvel on kajastatud ehitustööd, mille teostamine tuli hagejal eelnevalt kooskõlastada: kipskarniisi ehitamine, kipskarniisi pahteldamine ja värvimine, vajaminevad materjalid. Hageja leiab, et tema poolt on 23.07.2018 edastatud kostjale pakkumused nii xxxx OÜlt, kui ka xxxx OÜ-lt. Seega oli kostja teadlik hageja poolt planeeritavatest töödest, kuid ei vastanud pakkumistele. Seega on hageja soovinud teostatavaid töid kostjaga kooskõlastada ning teinud omalt poolt selleks kõik vajaliku. Kostja ei ole mingeid ettepanekuid esitanud ning remonti pakkunud. Samuti ei ole S I hagejale oma süüd ja vastutust tunnistanud ning mingit pakkumist kahju hüvitada teinud. Eraettevõtja ei saa endale lubada tegevuse katkestamist ja esinduse sulgemist, mis tähendab temale otsest kahju. Seetõttu, vaatamata sellele, et esinduses olid märjad ja haisevad vaipkatted, ebameeldiv hais, pundunud teeninduslett, üleüldine niiskus ning töötaja suhtes ebainimlikud töötingimused ei olnud võimalik esindust sulgeda, mis ei tähenda aga iseeneses, et kostja poolt üürile antud ruumid olid kasutuskõlblikud – nendes olevad töötingimused ei vastanud töötervishoiu seadusandluses sätestatud nõuetele ning ei jätnud ka klientidele kuvandi edukast ja usaldusväärsest ettevõttest. Hageja pandimajas on hoiul inimeste vara ja lepingud näevad ette, et inimesed saavad oma vara lunastada, mistõttu ei tulnud kõne alla esinduse sulgemine. Kostja poolt on lisatud dokument, mida kostja nimetab ekspertarvamuseks. Hageja käsitleb esitatut, kui kolmanda isiku arvamust, kuna ekspertarvamus ei ole antud riiklikult tunnustatud eksperdi poolt, puuduvad tõendid väidetava ehitusinseneri M La pädevuse kohta – esitatud ei ole
pädevustunnistust. Arvamuses on leitud, et: „veel oli vaba vool põrandale läbi valgustite jaoks lõigatud avade, seega oli kipsplaadi kokkupuude veega suhteliselt lühiajaline ja tõenäosus, et eelkirjeldatu nõuaks ripplae vahetust on väga väikene.“ Väidetav ekspert ei ole teostanud lae avamist, et selgitada kipsplaadi seisukorda. Hageja ei saa nõustuda M La arvamusega, kuna ilma lage avamata ja oletustel lähtuv seisukoht ei oma tõenduslikku väärtust. Hageja on kahju ärahoidmiseks ja vähendamiseks ja hüvitise saamiseks teinud kulutusi teadete edastamisele tähitud kirjaga 5,90 eurot. Lisaks on hageja töötaja sõitnud taksoga Maardu esindusse, et kohtuda seal elektrikuga, summas 10,30 eurot. Kulutuste näol oli tegemist mõistlike kulutustega kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks ning need kulutused ei ole igapäevase majandustegevuse osa. Kostja vastuhagi ja selle põhjendused
4.Kostja palub hagejalt välja mõista võlgnevus summas 784,98 eurot ja viivis perioodi 30.03.2019 kuni 29.10.2019 eest summas 215,02 eurot. Ruumid anti hageja kasutada koheselt peale hoone kapitaalremonti ehk pinnad olid täiesti uued. Ruumid tagastati 05.03.2019 mõlema poole poolt allkirjastatud aktiga ja selles osas pooltel vaidlus puudub. 05.03.2019 vabastas hageja tema valduses olnud hagejale kuuluva pinnad ja pooled vormistasid vastava akti, milles fikseeriti arvestite näidud, tagastatud võtmete arv ja korteri seisukord. Üüritasu suurus oli lepingu sõlmimisel 500 eurot, millele lisandus haldustasu ja majanduskulu, alates 01.11.2018 oli uueks üüritasuks 550 eurot, mille kohased arved on hageja hilinedes, kuid täissummas tasunud perioodil november 2018 kuni jaanuar 2019. 14.02.2019 esitatud veebruari kuu üüritasu ja jaanuari kuu majanduskulu arve on hageja tasutud osaliselt. 15.03.2019 esitatud märtsi kuu üüritasu ja veebruari ning märtsi majanduskulu arve on täielikult tasumata. Kostja tegi tasaarvelduse hageja poolt tasutud tagatisrahaga, tasaarveldus kajastub kostja poolt esitatud üüritasu lõpparvel. Hageja poolt tasumata üüritasu ja majanduskulu arvete summa peale lepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha tasaarveldust on 246,23 eurot ja viivis 15.03.2019 seisuga, varasemalt esitatud õigeaegselt tasumata arvetelt. Lisaks eeltoodule lisandub viivis alates 30.03.2019 kuni 29.10.2019 summas 91,12 eurot. Lähtuvalt korteri seisukorrast ja hageja poolt tekitatud kahjust kostja varale, milleks olid: a) kahjustatud põrandaplaadid; b) plastikakendesse olid puuritud augud; c) puudusid aknalingid kolmel aknal; d) Pindade sissepääsu juurde paigaldatud disainvalgusti kuplid olid lõhutud; e) ühe hageja poolt paigaldatud valgusti kuppel oli lõhutud kostja poolt; f) rikutud olid kraanikausi aluse kapi uks, pidi kostja teostama remondi ja asendama lõhutud/kaduma läinud vara. Üürnikud olid teadlikud, et neil ei olnud lubatud puurida auke põrandasse ning et üürilepingu lõppedes tuleb neil taastada ruumide esialgne seisukord. Hageja ei ole täitnud kumbagi nimetatud lepingu eritingimustest. Pindadele on hageja poolt ilma kostja poolse nõusolekuta ehitatud laeäärde kipsplaadist karbikud ja paigaldatud vahesein. Kostja on võtnud hinnapakkumise nimetatud paigaldiste eemaldamiseks ja ruumide seisukorra taastamiseks. Parima hinnaga pakkumine teostamist vajavatele töödele on esitatud kogusummas 2 404,80 eurot. Kostja on nõus kompromissi saavutamiseks loobuma nimetatud nõudest, kuigi hageja poolt paigaldatud päraldised (eriti ehitatud vahesein) vähendab ruumide võimalust üürimiseks ja kvaliteetsete üürnike leidmist. Kostja esitab momendil, arvestades tehtud kompromisslahenduse ettepanekuga, kahjutasu nõude summas 538,75 eurot. Vähendatud viivis kahjunõudelt on 123,90 eurot. Hageja vastus vastuhagile
5.Vastuhagis esitatud nõuded on aegunud, tõendamata ja põhistamata ning hagi ei kuulu rahuldamisele. Ruumid tagastati 05.03.2019, seega hakkas sellest kuupäevast aegumistähtaeg ning nõue aegus 06.09.2019. Vastuhagi on esitanud 10.10.2019 ehk peale aegumistähtaega. 14.02.2019 saabus viimane arve nr 5884 kostjalt. Ei pea paika väide, et arve nr 5884 on tasutud osaliselt. See arve on tasutud kahes osas, tasaarveldusakti nr xxxx alusel 16.02.2019 summas 500 eurot ning pangaülekandega 22.02.2019 summas 346,98 eurot ehk kokku 846,98 ehk kogu arve summas. Tasaarvelduste akt on kostjale esitatud 28.02.2019 e-kirjaga, milles on ka kinnitatud, et hagejal puudub võlgnevus kostja ees. Kostja ei ole temale esitatud tasaarvelduste aktile ja eelnevate tasumiste aruandele vastuväiteid esitanud, mida saab käsitleda kui aktsepti võlgnevuse puudumise kohta ja tasaarvelduste kohta. Hageja leiab, et on tasaarvelduse tegemisel lähtunud üürilepingu p-st 4.8, mille kohaselt tasaarveldatakse tagatise summa viimase kuu üüritasuga. Viimase kuu üüritasu oli üüritasu veebruari eest, mis oli toodud arvel nr 5884. Tasaarvelduse saab teostada vaid üüritasuga, seetõttu vastab lepingu mõttele see, et tasaarvestus teostatakse 14.02.2019 arvest. Märtsikuu eest üüritasu nõudmine ei ole põhjendatud. Seega on hageja teostanud tasaarvelduse lepinguga kooskõlas ning kuna ka kostja ei ole vastuväiteid esitanud, on tasaarveldus käsitletav arve nr 5884 tasumisena. 15.03.2019 ei ole hageja saanud ühtegi arvet kostjalt. Hageja näeb esitatud arvet esmakordselt vastuhagi lisana ning ei nõustu arve sisuga. Kuna arve sisaldab ka tekkinud kahjunõuet valgustite uute kuplite eest, aknalinkide eest ja puuraukudega põrandaplaatide vahetamise eest, mis kajastub ka selles, et arve summa on võrdeline 10.10.2019 hagiavalduses esitatud nõude summaga (üüritasu ja majanduskulu võlgnevus 246,23 eurot ja tekitatud kahju 538,75 eurot, ehk kokku 784,98 eurot) siis leiab hageja, et arve on koostatud tagantjärele. Kostja heidab hagejale ette, et ta ei ole kordagi teavitanud kostjat asjaolust, et ta ei ole saanud viimast üüriarvet. Hageja selgitab, et kostja on arved ka eelnevalt korduvalt väljastamata jätnud ning hageja on neid küsinud. 14.02.2019 väljastatud arve nr 5884 on tähtaegselt tasutud. Seega puudub alus viivisenõude esitamiseks. Viivise arvestamise metoodika jääb raskelt hoomatavaks. Kostja selgitustest nähtub, et viivist on arvestatud summalt 246,23 eurot määraga 0,13% päevas ehk 0,32 eurot päevas, perioodi 30.03.2019 kuni 29.10.2019.a eest, ehk 213 päeva, mis teeb 68,18 eurot, millele on lisatud 22,96 eurot (eeldatavasti arvel 5985 toodule). Kuna hageja põhinõue summas 246,23 eurot on alusetu, siis süüvimata viivise arvestusse leiab hageja, et ka see on põhjendamatu ning viivisenõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tekitanud kahju kostja varale. Kostja esindaja R E külastas Luutar OÜ endist rendipinda 18.11.2019 ning tuvastas, et ruumides on samad põrandaplaadid ja muud põrandakatted, mis olid maas ruumide üleandmise hetkel 05.03.2019. Hagejal puudus ajal, kui rendipinda kasutati, garderoob. Juhul, kui kostja otsustas garderoobi rajada, ei puuduta see hagejat, kuna temal garderoobi ei olnud. Seega ei ole akt tööjõukulude kohta dokumendiks, mis tõendaks hageja kahju ning selle kahju tekkimine oleks seoses kostja tegevusega. Screenshoti väljavõte väidetavate aknalinkide ostmise kohta summas 15,48 eurot ei tõenda kulutuse tegemist - ei ole tõendatud, et tellimus on lõpule viidud, kuna vasakus all nurgas on valik „jätka tellimust“, samuti ei ole näha tehingu kuupäeva ja tehingu osapooli. xxxx AS arve plafoonide kohta pärineb 21.01.2019 ehk tunduvalt enne seda, kui kostja hagejalt ruumid vastu võttis ja ruumide seisukorrast teada sai. 18.11.2019 seisuga, kui kostja esindaja endist rendipinda külastas ei olnud uusi plafoone paigaldatud, samuti oli ruumides sama ripplagi, mille lasi uputuse järgselt paigaldada kostja. Mingeid plafoone ei ole asendatud müügisaalis, isegi koridori väikesel kuplil rippus endiselt pirn laes ilma kuplita. xxxx OÜ pakkumine (kipsplaadist karniisi eemaldamine, kipsplaadist vaheseina
eemaldamine, seina kinnituse tõttu kahjustatud põrandaplaatide vahetamine, materjalid, materjalide transport, abitööd) – kui hageja esindaja 18.11.2019 käis endistes ruumides Keemikute tn 8, siis selgus, et ühtegi neist töödest ei ole teostatud. Seda, et töid ei ole teostatud kinnitab ka asjaolu, et esitatud ei ole arvet ega kulude tasumise dokumenti. Praeguseks ajaks on hageja hinnangul märtsis 2019.a võetud pakkumine oma asjakohasuse minetanud ning selle põhjal ei saa ka tõendada tulevikus tekkivat kahju. Kohe märtsis 2019.a tuli ruumidesse sisse üürnikuna riidepood, kes kasutab neid samu karniise, kus on valgustus, kui ka hageja kujundust (tapeedid, laed, põrandad) jne. Kostjal ei olnud ruumide ülevõtmisel mingeid etteheiteid vaheseina olemasolu osas, ka aktis ei kajastu soovi seina eemaldamiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks tööde parima hinna tuvastamiseks võtnud konkureerivaid pakkumisi. Kuna hageja esindaja on 18.11.2019 tuvastanud, et mingeid töid ruumides peale 05.03.2019 tehtud ei ole, on kahjunõue ka vähendatud kujul alusetu ja tõendamata. Hageja ei nõustu väitega, et põrandaplaatide rikkumist tõendab 01.04.2012 ruumide üleandmise akt. Ruumide tagastamise aktis ei ole mistahes põrandaplaatide kahjustustele viidatud, mistõttu ei saa nende väidetavate kahjustuste eest vastutada hageja. Kostja fotodega on tõendatud on vaid aknalinkide asendamine, muus osas on ruumide seisukord täpselt selline nagu see oli ruumide üleandmisel 05.03.2019. Kahju on hüpoteetiline ning tõendamata, kuna nõutava kahju summa kujunemise kohta puudub vähimgi ülevaade ja tõendid. Ebaselgeks jääb milles seisneb hageja poolt lepingu rikkumine, rikkumise asjaolusid ei ole hagiavaldus kirjeldatud, samuti ei ole avatud vastutuse aluseid. Kuna põhjendamata ja tõendamata on kahjunõue, on alusetu ka kõrvalnõudena esitatud viivise nõue. Kostja seisukoht vastuhagi vastuse osas
6.Nõue ei ole aegunud, kuna Maardu Maja OÜ esitas nõude kostjale 15.03.2019. Ruumid olid hageja kasutuses ja tal lasub üüritasu tasumise kohustus märtsikuus perioodil 01.03.05.03.2019 ja majanduskulu tasumise kohustus perioodil 01.02.-05.03.2019, mille eest hageja esitas arve 15.03.2019. 15.03.2019 esitatud arvel on ka märgitud konkreetne periood, mille eest tasu nõutakse ja üüritasu ning majanduskulu arvestus on tehtud võrdeliselt kostja poolt ruume kasutatud ajaga. Kostja on ja oli teadlik asjaolust, et talle esitati üüritasu arve jooksva kuu eest ja majanduskulu arve eelneva kuu eest. Tõene ei ole väide, et kostja ei ole hagejale saatnud 15.03.2019 väljastatud arvet. Kostja väljastab igakuiselt arved massväljastusena (kõikidele üürnikele 1 väljastusena) raamatupidamisprogrammist ning on saatnud nimetatud arve teiste hulgas ka kostjale. Lisaks tuleneb üürnikule üürilepingu üldtingimuste punktist 3.7 kohustus teavitada viivitamatult üürileandjat kui ta ei ole saanud arvet mõistliku aja jooksul. Hageja ei ole kordagi teavitanud kostjat asjaolust, et ta ei ole saanud viimast üüriarvet. Hageja oli teadlik, et talle esitatakse lõpparve märtsi üüritasu ja veebruari ning märtsikuu majanduskulu eest ning kahjutasu ruumide üleandmisel fikseeritud kahjustuste ulatuses, kuna nimetatud asjaolu selgitas hagejale ka kostja esindaja K L ruumide üleandmisel kui hageja esindaja kriipsutas läbi sellekohase informatsiooni ruumide üleandmise aktil. Hagiavaldus on esitatud vastavalt 15.03.2019 esitatud arvel kajastuvale kahjunõude summale. Kahjuks on kostja peale arve esitamist, uue üürniku tarvis teostatud ruumide remondi käigus avastanud veel mitmeid lõhutud ja eemaldatud kostja inventari esemeid (nt eemaldas hageja mingil põhjusel mitmed pistikupesad ja jättis lahtised juhtmed jne), kuid kuna kostja oli juba esitanud kahjutasu arve, siis eelnimetatud kahjustused ei sisaldu 10.10.2019 esitatud kahjunõudes.
Hageja seisukoht, et tal puudus võlgnevus 05.03.2019 seisuga ei ole õige. Kuigi hagejal puudus nimetatud kuupäeva seisuga maksetähtaja ületanud võlgnevus, oli hagejal üürilepingu järgne üüritasu võlgnevus ajavahemiku 01.03.-05.03.2019 eest ja majanduskulu võlgnevus veebruari 2019 eest ja 01.03.-05.03.2019 eest. Kostja poolt 15.03.2019 esitatud arvel kajastuv viivis 22,96 eurot on arvestatud eelnevalt esitatud ja mittetähtaegselt tasutud arvetelt alljärgnevalt: • Arve nr. 5785, summa 787,43 maksetähtaeg 30.01.2019 tasutud 22.02.2019, viivis arvutatud kuni 13.02.2019 ja esitatud 14.02.2019, seega 15.03.2019 esitatud arvel kajastub viivis 8 päeva eest (14.02-22.02.2019) 787,43 * 0,13% *8p = 8,19 eurot. • Arve 5884, summa 802,79 maksetähtaeg 25.02.2019 tasutud 22.02.2019 osaliselt, viivis arvestatud ajavahemikul 25.02.2019 kuni 15.03.2019 alljärgnevalt 455.82 * 0,13% * 18p = 10,67 eurot + 22.02.2019 laekumistega tasumata viivis summas 4,10 eurot. • 18.01.2019 esitatud arve 5785 summa 787,43 + 14.02.2019 tasumata viivis 44,19=831,62 eurot, millest on maha arvatud kostja tasumine 22.02.2019 summas 827,52. Laekumata viivise summa 4,10 eurot. Kostja on lisanud väljavõtte hagejale esitatud arvetest ja nende laekumistest ajavahemikul jaanuar 2018 kuni märts 2019. Hageja on tasunud kõik talle esitatud arved hilinedes. Kostja ei ole nõus hageja poolt teostatud tasaarveldusega, kuna tasaarveldus on teostatud 16.02.2019 ning sellel hetkel ei olnud üürileping lõpetatud, viimane üüriarve oli esitamata ehk siis tasaarvestuse teostamine ei vasta üürilepingu üldtingimuste punktis 4 toodud tingimustele. Kostja on teostanud tasaarvelduse 15.03.2019 esitatud arvel vastavalt üürilepingule. Kostja ei ole esitanud xxxx korter xxxx garderoobi ehitusega seotud tööjõu kulu. Asjaolu, et hageja tegevuse tagajärjel olid põrandaplaadid lõhutud on aga tõendatud ruumide üleandmise aktiga 01.04.2012 kus on märgitud, et põrandakatte materjalina on kasutatud keraamilist plaati, milles puuduvad kahjustused ja et ruume ei olnud varem kasutatud. Hageja oli teadlik asjaolust, et tal ei ole õigust puurida auke põrandatesse ega san.-ruumidesse paigaldatud keraamilistesse plaatidesse (üürilepingu punkt 7.1). Asjaolu, et lambi kuplid olid varasemalt ostetud ei välista asjaolu, et need on ostetud ja kasutatud nimetatud ruumides hageja poolt teostatud kahjude korvamiseks. Nagu hagiavalduses märgitud oli tegemist disainivalgustiga ning hageja oli juba eelnevalt esitanud korduvaid avaldusi üürilepingu lõpetamiseks, seega kui kostja esindaja K L käis võtmas veearvestite näite, kuna hageja ei täitnud oma lepingulist kohustust nende igakuiseks esitamiseks, siis oli ta teadlik lõhutud lambikuplitest ning kui ta nägi müügil sobivaid siis otsustas ta need soetada. Kostja ei ole väitnud, et ta on asendanud hageja poolt paigaldatud lae ja eemaldanud omavoliliselt ehitatud paigaldised, vaid et ta on võtnud nimetatud tööde teostamiseks hinnapakkumise. Hageja on oluliselt vähendanud ruumide väärtust, ehitades omavoliliselt vaheseina ja seeläbi muutes ruumid väiksemaks ning paigaldades „odava kontori“ väljanägemisega ripplae kostja poolt esialgselt paigaldatud kipsplaadist ripplae asemel. Kostjale jääb arusaamatuks hageja väide nagu ei oleks töid teostatud ja et hageja esindaja on seda väidetavalt kontrollinud 18.11.2019. Nimetatud väide on tõendamata ja ebaõige. Kohtu põhjendused
7.Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: • Hageja on 14.03.2013 sõlminud kostjaga tähtajalise üürilepingu nr XXXX, mille esemeks on ruumid aadressil Xxxx. Leping oli tähtajaline kuni 31.03.2018 ning muutus pärast nimetatud tähtaega tähtajatuks. (02.09.2019 hagiavalduse lisa 1; 11.10.2019 vastuhagi lisa „Luutar leping“).
• • • • • • •
Kostjale kuulub kogu xxxx asuv kortermaja. 07.07.2018 toimus hoones veeavarii. 23.07.2018 saatis hageja kostjale hinnapakkumised remontööde teostamisele xxxx OÜ ja xxxx OÜ poolt, kostja ei vastanud. Remont toimus 13-15.08.2018, sel ajal oli esindus suletud ja sellest oli teatatud teistele esindustele (02.09.2019 hagiavalduse lisa 16). Remondi teostas xxxx OÜ, kes esitas arved, mis on tasutud. 28.08.2018 saatis hageja kostjale järelpärimise, tegemaks selgeks kahju põhjustanud isik (02.09.2019 hagiavalduse lisa 2) 05.02.2019 esitas hageja kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduse ning leping on üles öeldud alates 05.03.2019. Samal kuupäeval on koostatud akt ruumide üleandmiseks (02.09.2019 hagiavalduse lisa 24-25, 26; 11.10.2019 vastuhagi lisa „Akt xxxx“).
8.Poolte vahel oli üürileping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja nõuded
9.Hageja kahjunõude koosseis on järgnev: • remondikulud 2 659 eurot ilma käibemaksuta; • tähitud kirja saatmise kulu 5,90 eurot; • hageja töötaja taksokulu 10,30 eurot; • õigusabikulu 165 eurot käibemaksuta; • viivis alates hagi esitamisest seadusjärgses määras.
10.Kohus käsitleb esmalt remondikuludega seonduvat. VÕS § 276 lg 1 sätestab, et üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Võlaõigusseaduse regulatsiooni järgi on lepingueseme korrashoiukohustus jagatud üürniku ja üürileandja vahel. Üürniku korrashoiukohustuse sätestab VÕS § 280, mille kohaselt peab üürnik oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. Kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib VÕS §-st 278 tulenevalt üürnik nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 279 sätestatule (p 1) või nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist (p 3). VÕS § 279 lg 3 sätestab, et üürnik võib puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse või takistuse kõrvaldamisega viivituses või kui asja puudus või takistus piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral. Olenevalt tehtud kulutuste olemusest, saab üürnik nõuda kulutuste hüvitamist erinevatel alustel. Kui üürnik on kõrvaldanud asja kasutamist piirava puuduse (ehk teinud vajalikke kulutusi), siis tuleneb nõudeõigus VÕS § 278 p 3, § 279 lg 3 ja § 115 lg 1. Kui üürnik on teinud parendusi või muudatusi, saab nõude aluseks olla VÕS § 286 lg 1 või käsundita asjaajamise sätted.
Hageja poolt tehtud töödeks oli xxxx hinnapakkumise kohaselt (02.09.2019 hagiavalduse lisa 13) kipskarniisi ehitamine, pahteldamine ja värvimine; moodulripplae paigaldus; lambi paigaldus ja ühendus; siseukse paigaldus ja vaipkatete paigaldus. Tehtud töödega seonduvalt on kostja vastuväited, et: • Hagejal puudus vajadus lae vahetamiseks tervikuna. • Arvel on kajastatud ehitustööd mille teostamine tuli hagejal vastavalt üürilepingu punktile
5.2.eelnevalt kooskõlastada - kipskarniisi ehitamine, kipskarniisi pahteldamine ja värvimine, selleks vajaminevad materjalid jne. • Porimatid ei kuulu märjaks saades välja vahetamisele. Hinnapakkumise kohaselt on moodullage paigaldatud 36 m2, üürilepingu kohaselt on üüripind 84,1 m2. Seega ei ole vahetatud lagi tervel üüripinnal. Uputus toimus üüripinna ühel poolel, mida kinnitavad nii fotod (02.09.2019 hagiavalduse lisa 3-10 fotod; lisa 11-12 videod; 06.07.2020 hageja seisukoha lisad 1-5) kui ka kostja poolt on esitatud joonis üüripinnast, millel on viirutatud uputusest märgunud ala (08.12.2019 kostja seisukoha lisa „joonis“). Kostja on esitanud dokumendi pealkirjaga „Ekspertarvamus“, mille on allkirjastanud M L (11.10.2019 kostja vastuse lisa „ekspertarvamus“) – arvamuse kohaselt oli kipsplaadi veega kokkupuude lühiajaline ning veel oli vaba vool läbi valgustiavade, lae vahetuse vajadus oli vähetõenäoline. Asjatundja arvamust saab iseenesest käsitleda dokumentaalse tõendina (TsMS § 272). Dokumendist ei nähtu aga, milliste andmete põhjal on see arvamus koostatud. Dokument on allkirjastatud 07.10.2019, seega ei ole tõenäoline, et ekspert oleks ise käinud kahjustusi üle vaatamas; sisu viitab sellele, et see on koostatud kostja antud seisukohtade põhjal ja ei ole teada, millised andmed kostja eksperdile esitas. Dokument ei ole kohtu hinnangul kooskõlas teiste tõenditega. Tunnistaja A A ütlustest nähtuvalt jooksis vett umbes poolteist tundi, sh kogunes lambikuplisse enne kui lamp alla kukkus. Fotodelt on nähtav, et vesi ei jooksnud üksnes valgustite vahelt vaid ka plaatide liitekohtadest. See viitab kohtu hinnangul sellele, et vesi kogunes eelnevalt plaatidele ja seetõttu on eluliselt usutav, et vähemalt 1,5 tundi kogunenud vesi tekitas laes piisavaid kahjustusi (kipsi muutumine murenevaks, mistõttu võib lagi alla kukkuda; võimalik hallituse tekkimise oht vms), mis tingis vajaduse lagi vahetada. Kohtu hinnangul oli lae vahetamise kulu vajalik. Kostja on seisukohal, et kipskarniisi ehitamise, pahteldamise, värvimise oleks hageja pidanud kooskõlastama kostjaga. Üürilepingu p 5.2 kohaselt pidi üürnik kooskõlastama üürileandjaga ümberehitused. Hageja edastas kostjale 23.07.2018 hinnapakkumised remondi tegemiseks (31.10.2019 hageja seisukoha lisad 1 ja 2; 04.12.2019 hageja seisukoha lisad 8 ja 9), millest mh nähtub tehtava toiminguna ka kipskarniisi ehitamine jm, kostja ei ole nendele kirjadele vastanud. Kohtu hinnangul ei saa vaikimisega lugeda kooskõlastust antuks; hageja kirjades ei ole ka selgitust, et hinnapakkumistele vastamata jätmise tagajärg on kostjapoolne nõustumine töödega. Samas on kipskarniisiga seonduvad toimingud tehtud uputusele eelneva olukorra taastamiseks, mistõttu kohus peab neid kulusid vajalikuks. Võimalikud hagejapoolsed lepingurikkumised võivad anda alust kostjapoolseteks nõueteks, kuid ei välista hageja nõuet. Ka juhul kui pidada kipskarniisiga seotud töid (või ka lae vahetusega seotud töid) mittevajalikeks, siis tuleb kohtu hinnangul arvestada ka asjaoluga, et 2019.a novembris oli ruumide välimus sama kui pärast remonti (04.12.2019 hageja seisukoha lisad 5-7). Seega sai kostja remondist kasu. Vaipkatet on hinnapakkumisest nähtuvalt paigaldatud 6 m2. Kostja arvates oli tegu porimatiga, mis ei kuulu väljavahetamisele; hageja väitel ei olnud tegu porimatiga ja see oli liimitud põrandale, seega ei oleks saanud seda kahjustamata eemaldada. Hagi lisaks 6 olevalt fotolt nähtuvalt on märjaks saanud pikk vaip. Tunnistaja A A ütlustest nähtub, et „Letitagune vaip oli veest läbi imbunud, väikesed vaibad liigutasin eest ära, suurt ei saanud liigutada. /../ See oli suur ja raske, võib-olla liimitud põranda külge.“ Kohus ei pea vaiba vahetamise kulu põhjendatuks, kuna vaipu on võimalik
puhastada (ise või vastavat teenust kasutades) ka siis kui need on põrandale liimitud. Kohtu hinnangul on tegu üürniku korrashoiukohustusega. Kohtu jaoks on usutav, et veekahjustuste tõttu oli vajalik lampide vahetus. Siseukse paigalduse osas ei ole kostja seisukohta esitanud. Kohus peab neid vajalikeks kuludeks uputusele eelneva olukorra taastamiseks. Eelnevat kokkuvõttes peab kohus hageja poolt tehtud vajalikeks kuludeks kipskarniisi ehitamist, pahteldamist ja värvimist; moodulripplae paigaldust; lambi paigaldust ja ühendust; siseukse paigaldust. Vajalik kulu ei olnud vaipkatete paigaldus. Vaidlust ei ole selles, et puudused, mille hageja kõrvaldada lasi, tekkisid üürilepingu kehtivuse ajal ning hageja ei vastuta puuduste tekkimise eest. Puudusi (v.a vaibaga seonduv) ei pidanud üürnik oma kulul kõrvaldama. Seega on täidetud VÕS § 278 eeldused üürniku poolt õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh kahju hüvitamise nõudmiseks). Üürnik on puudused ise kõrvaldanud (remondi teostajale on tasutud vastavalt arvetele kokku 3 190,80 eurot koos käibemaksuga; 02.09.2019 hagi lisad 14-15 ja 17-18). Kostja oli teadlik uputuse toimumisest, hageja nõudest puuduste kõrvaldamiseks (kostja on märkinud, et hageja esitas ebamõistlikke nõudeid) ning hageja poolt puuduste kõrvaldamise plaanist, kuid puudusi ise ei kõrvaldanud, kuigi remont toimus rohkem kui kuu pärast uputuse toimumisest – seega oli kostja puuduste kõrvaldamisega viivituses. Kostja korrashoiukohustuse rikkumise ning hageja kahju vahel on põhjuslik seos, kuna hagejal ei oleks kahju tekkinud kui kostja oleks puudused kõrvaldanud. Seega olid täidetud VÕS § 279 lg 3 nimetatud hageja kulutuste hüvitamise nõude eeldused. VÕS § 103 lg 1 sätestab: „Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.“ Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis viitaks kostjapoolse kohustuse rikkumise vabandatavusele. Poolte vahel on vaidlus selles, kas veeuputus oli põhjustatud lekkest veepüstakus või ülemises korteris toimunud pesumasina toru lõhkemisest. Kohtu hinnangul ei ole üürileandja korrashoiukohustuse rikkumisest tuleneva nõude puhul oluline, kas üürileandja vastutab kahju põhjustanud sündmuse eest – üürileandjal on üldjuhul üürieseme korrashoiukohustus (v.a VÕS § 280 juhul, kui see on üürnikul) olenemata puuduse tekkimise põhjusest või põhjustajast. Üürileandjal võib olla nõue tegeliku kahju põhjustaja vastu - kuivõrd kostja on ise ka ülemise korteri ja terve maja omanik, siis ülemise korteri üürniku vastu, kui tema kahju põhjustas. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja remondikulude nõuet põhjendatuks summas 2593 eurot.
11.Kohus käsitleb järgnevalt tähitud kirja saatmise kulu 5,90 eurot, hageja töötaja taksokulu 10,30 eurot ja õigusabikulu 165 eurot käibemaksuta. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lõike 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lõike 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske
hooletuse tõttu. Lõikest 4 tuleneb, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 sätestab: „Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.“ Hageja on saatnud kostjale tähitult kaks kirja 10.09.2018 ja 05.02.2019 (02.09.2019 hagi lisad 1920). Kohus ei pea tähitud kirjade saatmise kulu põhjendatuks. Üürilepingu punktis 10.2 on kokku lepitud, millal loetakse teade kätteantuks – mh siis, kui „elektronposti lähetus on registreeritud tehnoloogiliselt“. Tähitud kirjaga saatmise kulu ei pea üürileandja hüvitama. Lisaks ei ole ülesütlemisavalduse edastamine kuidagi seotud kahjujuhtumiga ega kahju sissenõudmisega. Hageja töötaja taksokulu (02.09.2019 hagi lisad 21 ja 22) on osaliselt põhjendatud. Kostja ei ole vaidlustanud, et pärast veeuputust oli ruumides elektrikatkestus. Seega ei saanud hageja töötaja panna ruume pärast tööpäeva lõppu valve alla. Hageja näol on tegu äriühinguga kelle valduses on kolmandate isikute vara, seega ruumide valve alla panek esimesel võimalusel on vajalik. Kulu on põhjuslikus seoses veeavariiga, samuti on ettenähtav, et kahjujuhtumi toimumise korral võib tekkida mh sõidukulusid. Kohus peab nõuet põhjendatuks summas 7,30 eurot. 3 eurot on taksotšekile käsitsi juurde kirjutatud, kohtu hinnangul ei pea seda hüvitama üürileandja. Õigusbüroo xxxx OÜ 05.09.2018 OÜ-le Luutar esitatud arvest nr 0509/K (02.09.2019 hagi lisa 23, esitatud 06.07.2020) nähtub teenus „Maardu veekahju analüüs ja nõude koostamine“, toimingu ajakulu 1,83 tundi ja maksumus 165 eurot. Kohtueelsed õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad kahjuna, kui õigusabi kasutamine oli vajalik (st ilma selleta ei oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta) ning kulud mõistliku suurusega. Menetluskulude kindlaksmääramisel tsiviilkohtumenetluses kehtib põhimõte, et esindajakulusid ei hüvitata, kui esindaja menetluses ei osalenud (näiteks dokumendi koostamist esindaja poolt ei hüvitata, kui esindaja seda ei allkirjastanud). Kohtu hinnangul tuleb samast põhimõttest lähtuda ka siis, kui soovitakse kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist kahjuhüvitisena. Käesoleval juhul ei nähtu tõenditest, et esindaja oleks allkirjastanud hageja avaldusi või oleks kuidagi muul viisil olnud esindajana nähtav enne hagi esitamist. Seetõttu ei pea kohus kohtueelsete õigusabikulude nõuet põhjendatuks.
12.Hageja palub välja mõista viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivisenõue on põhjendatud. Kostja nõuded
13.Kostja nõude koosseis on järgnev: • üüri- ja majandamiskulude nõue 246,23 eurot; • kahju hüvitamise nõue 538,75 eurot; • viivisenõue 215,02 eurot (periood 30.03.2019 kuni 29.10.2019).
14.Kohus käsitleb esmalt üüri- ja majandamiskulude nõuet. Üüri tasumise kohustus on üürniku põhikohustus (VÕS § 271). Majandamiskulude tasumist reguleerib VÕS § 292 lg 1: „Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud
kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.“ Üürilepingu punktis 4.1 sisaldub kokkulepe, et üürnik peab lisaks üürile tasuma igakuiselt maamaksu, vee, kanalisatsiooni, elektri- ja soojusenergia ning prügiteenuse eest. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja väitel ei ole märtsi arvet esitatud enne vastuhagi esitamist. Veebruari arve on tasutud kahes osas - tasaarveldusakti nr xxxx alusel 16.02.2019 summas 500 eurot ning pangaülekandega 22.02.2019 summas 346,98 eurot. Tasaarvelduste akt on esitatud 28.02.2019 e-kirjaga, milles on ka kinnitatud, et Luutar OÜ-l puudub võlgnevus Maardu Maja OÜ ees. Kostja ei ole tasaarvelduste aktile ja eelnevate tasumiste aruandele vastuväiteid esitanud. Hageja on tasaarvestuse tegemisel lähtunud lepingu p 4.8, mille kohaselt tasaarveldatakse tagatise summa viimase kuu üüritasuga – viimane üür oli 2019 veebruari eest, märtsi eest üüri nõudmine ei ole põhjendatud. Kostja põhjenduste kohaselt on 14.02.2019 esitatud veebruari kuu üüritasu ja jaanuari kuu majanduskulu arve on hagejal tasutud osaliselt. 15.03.2019 esitatud märtsi kuu üüritasu ja veebruari ning märtsi majanduskulu arve on hagejal täielikult tasumata. Kostja tegi tasaarvelduse hageja poolt tasutud tagatisrahaga. Kostja poolt tasumata üüritasu ja majanduskulu arvete summa peale tasaarveldust on 246,23 eurot. Kostja hinnangul ei olnud pooltevaheline üürileping lõpetatud, viimane üüriarve oli esitamata ehk siis tasaarvestuse teostamine ei vasta üürilepingu üldtingimuste punktis 4 toodud tingimustele. Kostja on teostanud tasaarvelduse 15.03.2019 esitatud arvel vastavalt poolte vahelisele üürilepingule. 14.02.2019 arve nr 5884 (11.10.2019 vastuhagi lisa „Luutar arve xxxx“) on esitatud summas 802,79 eurot (üür 550 eurot ning kõrvalkuludena vee abonenditasu; veebruari maamaks; jaanuari elekter, vesi, soojus, prügivedu). 15.03.2019 arvega nr 5985 (11.10.2019 vastuhagi lisa „Luutar arve 15032019“) nõutavateks üüri- ja kõrvalkulude suuruseks on 290,41 eurot (perioodi 01.03.05.03.2019 üür, maamaks, soojus ja prügivedu; vee abonenditasu; veebruari elekter, vesi, soojus, prügivedu). Kostja on seisukohal, et märtsi eest üüri nõudmine ei ole põhjendatud. Kohus sellega ei nõustu. Ruumid anti üürileandjale üle 05.03.2019, seega võib üürileandja nõuda märtsi eest üüri ja kõrvalkulusid kuni 05.03.2019. Nii on kostja neid ka arvestanud. Kostja poolt arve saatmine või mittesaatmine enne kohtusse nõude esitamist ei mõjuta üüri- ja majandamiskulude nõude rahuldamist. Pooltel on vaidlus selles, millal võis tasaarvestust teha. Hageja on teinud tasaarvestuse veebruaris (04.12.2019 hageja seisukoha lisad 3 ja 4), kostja märtsi arves. Kuna märtsi arves toodud üüri- ja majandamiskulude nõue on iseenesest põhjendatud, siis nõude suurust ei mõjuta see, kas tasaarvestus tehti veebruaris või märtsis. Tasaarvestuse tegemise aeg võiks mõjutada viivisearvestust, kuid kostja on viivist arvestanud alates 30.03.2019 ehk igal juhul pärast viimase arve sissenõutavaks muutumist (märtsi arve tasumise tähtaeg oli 29.03.2019). Kohtu hinnangul ei ole seetõttu vajalik täpsemalt analüüsida tasarvestuse tegemise ajaga seonduvat.
Veebruari ja märtsi arvetega nõutud üüri- ja majandamiskulude suurus kokku oli 1093,20 eurot. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja üüri/majandamiskulude nõude saab osaliselt tasaarvestada tagatisega 500 eurot, selle tagajärjel jääb kostja üüri- ja majandamiskulude nõudeks 593,20 eurot. Hageja on tasunud veebruari arve katteks 346,98 eurot (04.12.2019 hageja seisukoha lisa 2) ja ka kostja väitel on veebruari arve tasutud osaliselt. Kui arvestada see tasumine üüri- ja majandamiskulude nõude katteks, siis jääb üüri- ja majandamiskulude nõudeks 246,22 eurot – arvestades kostja nõude suurust (246,23 eurot), siis on kostja eelduslikult tasumist sarnaselt arvestanud (s.o veebruari arve ületasumist ei ole arvestatud veebruari arvelt nähtuva viivise katteks). Kostja ei ole esitanud nõudearvestust selle kohta, kuidas kujunes nõue 246,23 eurot. Kohus peab kostja üüri- ja majandamiskulude nõuet põhjendatuks summas 246,22 eurot.
15.Kohus käsitleb järgnevalt kahju hüvitamise nõuet. Kostja vähendatud kahjunõude suurus on 538,75 eurot. Kahjunõude koosseisus on (nähtuvalt märtsi arvest) valgustile uued kuplid ja uus plafoonvalgusti; aknalingid; puuriaukudega põrandaplaatide vahetamine. VÕS § 336 lg 1 sätestab, et „üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada.“ Lõike 2 kohaselt „kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused.“ Hageja hinnangul on kahju hüvitamise nõue aegunud – hagejale pole märtsi arvet saadetud ning hageja sai nõudest teadlikuks vastuhagist. VÕS § 338 lõike 1 kohaselt üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. Lõike 2 esimese lause järgi üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest. Viidatud normidest nähtuvalt on aegumistähtaja kulgemise algus seotud konkreetse sündmusega (asja tagasisaamine), mitte arve esitamisega või muu taolise toiminguga. Aegumistähtaeg ei tähenda seda, et selle tähtaja jooksul peab esitama arve või nõudekirja ning sellest ajast hakkab kulgema uus aegumistähtaeg, vaid kui kohtuväliselt nõuet ei rahuldata, tuleb selle tähtaja jooksul esitada nõue kohtusse. Ruumid tagastati üürileandjale 05.03.2019, üürileandja esitas nõude vastuhagis 11.10.2019 ehk rohkem kui kuue kuu möödumisel asja tagasisaamisest. Esitatud ei ole asjaolusid, mis viitaks aegumise katkemisele või peatumisele. Kuna kostja kahju hüvitamise nõue on aegunud, siis jääb kahjunõue rahuldamata. Seetõttu ei käsitle kohus muid selle nõudega seonduvaid väiteid.
16.Kostja soovib viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“
Kuna kahjunõue ei kuulu rahuldamisele, siis käsitleb kohus üüri- ja majandamiskuludelt nõutavat viivist. Kostja on täpsustatud vastuhagi esemes palunud välja mõista viivise „perioodi 30.03.2019 kuni 29.10.2019 eest summas 215,02 eurot“. Täpsustatud vastuhagi põhjendustes on üüri ja majandamiskulude viivisena arvestatud 91,12 eurot: • 30.03.2019 kuni 29.10.2019 perioodi viivis summalt 246,23 eurot viivisemääraga 0,13% 68,16 eurot • Lisaks 22,96 eurot (mille kohta põhjendusi ei esitatud). Kostja on 22,96 euro suuruse nõude kujunemist põhjendanud 16.12.2019 seisukohas, millest järeldub, et tegu on varasemalt kujunenud viivistega (2019.a jaanuari ja veebruari arvetega seonduv). Kohus märgib viivisenõude koosseisu puhul, et kohus on seotud esitatud nõudega, sh viiviseperioodiga. Kuna vastuhagi esemes soovib kostja välja mõista viivise perioodi 30.03.2019 kuni 29.10.2019 eest, siis ei saa kohus rahuldada varasemalt tekkinud viivisenõuet. Kohus saab arvestada viivist üüri- ja majandamiskulude nõudelt summas 246,22 eurot kostja taotletud perioodi raamides. Kohtu hinnangul on põhjendatud alustada viivise arvestamist 30.03.2019 (märtsi arve sissenõutavaks muutumise kuupäev). Hageja on tuginenud sellele, et ta pole arvet saanud (04.12.2019 hageja seisukoha lisa 1) ning kostja tõendid ei võimalda kindlalt väita, et arve oleks hagejale saadetud. See ei mõjuta aga kohtu seisukohta. Üürilepingu punkt 3.7 paneb üürnikule kohustuse teatada, kui ta ei ole arvet saanud ning punktist 3.8 järeldub, et kui üürileandja pole 10. kuupäevaks saanud teadet arve mittesaamisest, siis loetakse arve õigeaegselt kättesaaduks. Hageja poolt esitatud arvete väljavõttest (04.12.2019 hageja seisukoha lisa 2) nähtub, et arveid on vähemalt alates 19.08.2018 esitatud 14.-19. kuupäevadel. Seda praktikat arvestades ei oleks õige lähtuda punktis 3.8 nimetatud 10. kuupäevast, vaid pigem tavapärasest arvete esitamise ajast. Igal juhul ei ole hageja teatanud arve mittesaamisest. Kuna ruumid tagastati 05.03.2019 ja teadaolevalt ei ole kokkuleppeid, et üürileandja märtsi viie päeva eest üüri või majandamiskulude hüvitist ei soovi, siis ei saanud hageja eeldada, et üürinõuet ei tule. Veelgi enam, 2019 veebruari ja märtsi arvete pinnalt võib järeldada, et osad kulud esitati sama kuid osad kulud eelmise kuu eest, seega pidi hageja eeldama, et vähemalt osad veebruari kulud üürileandja veel esitab. See, et 28.02.2019 seisuga võlgnevus puudus ja kostja sellele vastu ei vaielnud, ei tähenda, et nõudeid üldse enam ei lisandu. Seetõttu saab üürilepingu p 3.7 ja 3.8 alusel lugeda märtsi arve kättesaaduks olenemata tegelikust saatmisest ja kuna maksetähtaeg oli 29.03.2019, algab viivisearvestus 30.03.2019. Kuivõrd nõuet ei olnud tasutud 29.10.2019 seisuga, siis saab lähtuda sellest lõppkuupäevast. Lepingus on kokku lepitud viivisemäär 0,13%, seega kujuneb põhinõudelt 246,22 eurot perioodi 30.03.2019-29.10.2019 viiviseks 68,50 eurot.
17.TsMS § 445 lg 1 teine lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Eelnevast tulenevalt kuuluvad hagi ja vastuhagi rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab hagi 2 600,30 euro väljamõistmise osas ja vastuhagi üüri- ja majandamiskulude nõude 246,22 euro ja viivise 68,50 euro väljamõistmise osas. Nimetatud nõuete tasaarvestamise tulemusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2285,58 eurot, samuti viivise seadusjärgses määras nimetatud nõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni.
Hagi jääb rahuldamata 239,90 euro nõudes (tähitud kirjade kulu, õigusabikulu, osaliselt remondikulu ja osaliselt taksokulu). Vastuhagi jääb rahuldamata 685,28 euro nõudes (kahjuhüvitise nõue, osaliselt üüri- ja majandamiskulu nõue ja osaliselt viivisenõue). Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus tähelepanuta, kuna need ei mõjuta asja lahendust.
18.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 167 lg 1 kohaselt iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Kuna nii hagi kui vastuhagi rahuldatakse osaliselt, seejuures hagi suuremas ulatuses rahuldatakse ja vastuhagi jääb suuremas ulatuses rahuldamata, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta hageja ja kostja menetluskuludest 80% kostja kanda ning 20% hageja kanda. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad 20% ulatuses hageja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 ja 2 näevad ette menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu summas 2 448 eurot ilma käibemaksuta (õigusabi osutatud 27,2 tundi, tunnitasu on 90 eurot ilma käibemaksuta); kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, teadaolev menetluskulu on vastuhagilt tasutud riigilõiv 175 eurot. Kolmas isik ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning teadaolevalt tal menetluskulusid tekkinud ei ole. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagihind on 3067,42 eurot eurot ja hageja on tasunud kooskõlas riigilõivuseadusega riigilõivu 300 eurot. Vastuhagi hind on 1000 eurot ja kostja on kooskõlas riigilõivuseadusega tasunud riigilõivu 175 eurot. Hagilt ja vastuhagilt tasutud riigilõivude kulud on põhjendatud menetluskulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja ajakulu 27,2 tundi. Hageja esindaja toiminguteks on menetlusdokumentide koostamine, kohtumäärustega tutvumine ning istungiks ettevalmistus ja istungil osalemine. Kohtu hinnangul on sellised toimingud ning nende ajakulu käesolevas menetluses põhjendatud. Esindaja tunnitasu on 90 eurot (ilma käibemaksuta), mida võib pidada turuhinnale vastavaks tunnitasuks. Hageja põhjendatud õigusabikulud on 2 448 eurot. Eeltoodu põhjal määrab kohus kindlaks hageja menetluskuludena 2 748 eurot, millest 549,60 eurot jääb hageja enda kanda ja 2198,40 eurot mõista välja kostjalt hageja kasuks. Kostja menetluskuludena määrab kohus kindlaks 175 eurot, millest 140 eurot jääb kostja enda kanda ja 35 eurot mõista välja hagejalt kostja kasuks.
Väljamõistetud menetluskulud tasaarvestada, mille tulemusel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2163,40 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellekohase taotluse esitanud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt 2163,40 eurot. Kolmanda isiku menetluskulusid kohus rahaliselt kindlaks ei määra kulude puudumise tõttu. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.