ZORI TRANS 2018 EOOD hagi Polarlog OÜ vastu 655 euro 83 sendi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
715 eurot 47 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: ZORI TRANS 2018 EOOD; registrikood 204922892; asukoht Parizhka Komuna str./blvd. 7, Svilengrad, 6500, Bulgaaria Vabariik. Hageja esindaja: advokaat B. K. e-post XXX Kostja: Polarlog OÜ, registrikood 11230660; asukoht Turu tn 34b, Tartu linn, Tartu linn, 51004, Tartu maakond. Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige A. K.
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega ZORI TRANS 2018 EOOD hagi Polarlog OÜ vastu 655 euro 83 sendi ja viivise väljamõistmiseks.
2.Mõista Polarlog OÜ-lt ZORI TRANS 2018 EOOD (registrikood 204922892) kasuks välja:
2.1.632 eurot 52 senti (sh põhivõlg 625 eurot 68 senti ja viivis alates 13. augustist 2020 kuni 1. oktoobrini 2020 summas 6 eurot 84 senti);
2.2.viivis põhivõla 625 euro 68 sendi jäägilt alates 2. oktoobrist 2020 kuni põhivõla 625 euro 68 sendi täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta hagi rahuldamata osas, milles ZORI TRANS 2018 EOOD palub mõista Polarlog OÜ-lt välja põhivõla suuremas summas kui 625 eurot 68 senti ja viivise suurema põhivõla summalt kui 625 eurot 68 senti.
6.Jätta menetluskulud 95% ulatuses Polarlog OÜ kanda ja 5% ulatuses ZORI TRANS 2018 EOOD kanda.
7.Mõista Polarlog OÜ-lt ZORI TRANS 2018 EOOD (registrikood 204922892) kasuks välja menetluskulud 601 eurot 22 senti.
8.Mõista Polarlog OÜ-lt ZORI TRANS 2018 EOOD (registrikood 204922892) kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.ZORI TRANS 2018 EOOD (hageja) esitas 23. juulil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Polarlog OÜ-lt (kostja) põhivõla 4632 euro 8 sendi, võla sissenõudmise kulude 40 euro ja viivise saamiseks. Kostja esitas 7. septembril 2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 14. septembri 2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses menetluse jätkamiseks üle Tartu Maakohtule.
2.Hageja esitas 1. oktoobril 2020 kostja vastu hagiavalduse. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 655 eurot 83 senti; viivis põhivõlgnevuselt alates
13.augustist 2020 kuni 1. oktoobrini 2020 summas 7 eurot 17 senti ning viivis põhivõlgnevuselt, mis ei ole hagiavalduse esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud, VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud veoleping, mille alusel hageja kohustus vedama veoseid sihtkohta ning andma need üle kolmandatele isikutele ning kostja
kohustus selle eest maksma hagejale tasu. Pooled leppisid kokku arvete maksetähtajas 30 päeva alates veodokumentide koopiate saamisest. Hageja esitas kostjale arved vastavalt teostatud vedudele, kuid kostja ei tasunud neid. Hageja edastas kostjale kohtuvälise nõude, kuid kostja ei tasunud ikkagi arveid. Hageja nõudis seejärel maksekäsu kiirmenetluses arvete 1000000064, 1000000065, 1000000066, võla sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning kohtuvälise nõude esitamisega seotud kahju hüvitamist. Kostja tasus 12. augustil 2020 pärast makseettepaneku kättesaamist hagejale 4071 eurot 35 senti. Hageja esitas kostjale arve 1000000063, mis tuli tasuda hiljemalt 4. juuniks 2020, arve 1000000064, mis tuli tasuda hiljemalt 17. juuniks 2020, arve 1000000065, mis tuli tasuda hiljemalt 2. juuliks 2020 ja arve 1000000066, mis tuli tasuda hiljemalt 8. juuliks 2020. Kostja ei tasunud arveid tähtaegselt. Kostja esitas hagejale arve nr 1073, mis muutus sissenõutavaks 7. juunil 2020 ja arve nr 1079, mis muutus sissenõutavaks 19. juunil 2020. Kostja edastas 21. juunil 2020 hagejale arve nr 1118. Hageja tasaarvestas kostja poolt esitatud arved alljärgnevalt. Arve 1073 summas 1634 eurot 69 senti tasaarvestati arvelt 1000000063 perioodi 4. juuni 2020 - 7. juuni 2020 tekkinud viivisega summas 1 euro 8 senti, arvel 1000000063 märgitud võlgnevusega summas 1237 eurot 85 senti ning arvega 1000000064 summas 395 eurot 76 senti. Arve 1079 summas 30 eurot tasaarvestati 30 euro ulatuses arvega 1000000064. Arve 1118 summas 779 eurot 3 senti tasaarvestati arve saamisel 21. juulil 2020 arvelt 1000000064 perioodi 18. juuni - 21.juuli eest tekkinud viivisega summas 1 eurot 42 senti, arvelt 1000000065 perioodi 3. juuli - 21. juuli eest tekkinud viivisega summas 10 eurot 74 senti, arvelt 1000000066 perioodi 9. juuli - 21. juuli eest tekkinud viivisega summas 1 euro 90 senti ning arvega 1000000064 summas 765 eurot 24 senti. Pärast tasaarvestusi oli kostja võlgnevus 21. juuli 2020 seisuga seega 4116 eurot 49 senti (arved 1000000065, 1000000066 ja 1000000064 summas 864 eurot 2 senti). Kostja tasus pärast maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtu poole pöördumist hagejale 4071 eurot 35 senti. Hageja loeb selle arvel täidetuks alljärgnevad kohustused: viivis põhivõlalt 4116 eurolt 49 sendilt perioodi 21. juuli 2020 - 12. augusti 2020 eest summas 20 eurot 69 senti; võla sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot, kahjuhüvitis 550 euro ning arve 10000000064 põhivõlgnevus 864 euro 2 sendi ulatuses, arve 10000000065 põhivõlgnevus 2585 euro 47 sendi ulatuses ja arve 10000000066 põhivõlgnevus 14 euro 17 sendi ulatuses. Pärast 12. augusti 2020 makset on kostjal tasumata arvest 10000000066 tulenev põhivõlg 655 eurot 83 senti ja viivis põhivõlalt perioodi 13. august 2020 - 1. oktoober 2020 eest summas 7 eurot 17 senti. Hageja soovib VÕS § 1131 alusel võla sissenõudmiskulude 40 euro hüvitamist. Hageja kahju seisneb kohtueelsete õigusabikulude tasumises summas 550 eurot. Kohtueelsed õigusabikulud koosnevad asjaoludega tutvumisest, konsultatsioonist, nõude esitamisest vastaspoolele ning läbirääkimistest vastaspoolega.
3.Tartu Maakohus võttis 5. oktoobril 2020 hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral, on kohtul õigus hageja nõusolekul või taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid koos lisadega ja Tartu Maakohtu
5.oktoobri 2020 määrus on kostjale e-posti teel kätte toimetatud 8. oktoobril 2020. Kostja ei esitanud hagile tähtaegselt kirjalikku vastust.
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja veolepingu, mille alusel hageja kohustus vedama veoseid sihtkohta ning andma need üle kolmandatele isikutele ning kostja kohustus selle eest maksma hagejale tasu. Pooled leppisid kokku arvete maksetähtajas 30 päeva alates veodokumentide koopiate saamisest. Hageja esitas kostjale arve 1000000063 summas 1237 eurot 85 senti, mis tuli tasuda hiljemalt 4. juuniks 2020, arve 1000000064 summas 2025 eurot 2 senti, mis tuli tasuda hiljemalt 17. juuniks 2020, arve 1000000065 summas 2582 eurot 47 senti, mis tuli tasuda hiljemalt 2. juuliks 2020, ja arve 1000000066 summas 670 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt 8. juuliks 2020. Kostja ei tasunud oma kohustusi tähtaegselt. Kuna kostja rikkus veolepingust tulenevat tasu maksmise kohustust, võib hageja VÕS § 774 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt tasu maksmist, VÕS § 113 lg 1 alusel tasu maksmisega viivitamise eest viivist ja VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel kohtueelses menetluses nõude esitamise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Kuna hageja võib nõuda viivist, võib ta VÕS § 1131 lg 1 alusel nõuda võla sissenõudmise kulude hüvitamist 40 eurot.
7.Hageja nõuded on hagiavalduse kohaselt osaliselt tasaarvestuse ja osaliselt täitmise tulemusena lõppenud. Hagiavalduse kohaselt on arvest 1000000063 tulenev kohustus summas 1237 eurot 85 senti tasaarvestatud arvega nr 1073 summas 1237 eurot 85 senti. Arvest 1000000064 tulenev kohustus 2025 eurot 2 senti on tasaarvestatud arvega 1073 summas 395 eurot 76 senti, arvega 1079 summas 30 eurot ja arvega 1118 summas 765 eurot 24 senti. Pärast hagiavalduses märgitud tasaarvestusi oli arve 1000000064 jääk 834 eurot 2 senti (2025,02 – 395,76 – 30 – 765,24), 1000000065 jääk 2582 eurot 47 senti ja arve 1000000066 jääk 670 eurot, kokku 4086 eurot 49 senti. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja 12. augustil 2020 hagejale 4071 eurot 35 senti. Kostja poolt tasutud summast on VÕS § 88 lg 8 alusel põhjendatud lugeda täidetuks VÕS § 1131 lg 1 järgne võla sissenõudmise kulude hüvitis 40 eurot, VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgne kahjuhüvitis 550 eurot, VÕS § 113 lg 1 teises lause järgne viivis tasumata põhivõlalt eurolt 4086 eurolt 49 sendilt perioodi 21. juuli 2020 - 12. august 2020 eest summas 20 eurot 54 senti ning arve 1000000064 jääk 834 eurot 2 senti, arve 1000000065 jääk 2582 eurot 47 senti ja arve 1000000066 jääk 44 euro 32 senti. Kostja võlgneb hagejale pärast 12. augusti 2020 makset veolepingu ja arve 10000000066 alusel seega 625 eurot 68 senti (670 – 44,32).
8.Hageja nõue kostja vastu veolepingust tuleneva tasu saamiseks tuleb poolte vahel sõlmitud lepingu ning VÕS § 774 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel rahuldada 625 eurot 68 senti ulatuses. Hageja viivise nõue tuleb VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel rahuldada perioodi 13. august 2020 1. oktoober 2020 eest summas 6 eurot 84 senti. Hageja alates hagiavalduse esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise nõue tuleb VÕS § 113 lg 1 teise lause ja TsMS § 367 alusel rahuldada 625 euro 68 sendi suuruse põhivõla osalt ja VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras. Hageja nõuded tuleb jätta ülejäänud osas rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 23. juulil 2020. Kuna maksekäsu kiirmenetlusele järgnes hagimenetlus, loetakse TsMS § 486 lg 2 järgi hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest
23.juulil 2020. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja enne hagi esitamist võla tasumiseks
kostja poole, kuid kostja ei tasunud võlga. Kostja põhjustas oma käitumisega seega hagi esitamise. Kostja tasus hageja nõude osaliselt pärast hagi esitamist, so 12. augustil 2020. Kohus rahuldas hagi ligikaudu 95% ulatuses. Menetluskulud, sh maksekäsu kiirmenetluse kulud, tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 ja § 172 lg 9 alusel kostja 95 % ulatuses kostja kanda ja 5% ulatuses hageja kanda.
10.Hageja tasus 23. juulil 2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 3% nõudelt, so 150 eurot 36 senti. Kuna hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekul tuli tasuda riigilõivu vähem, kui oli kaetud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivuga, ei pidanud hageja TsMS § 147 lõikest 5 tulenevalt hagimenetluse alustamisel riigilõivu juurde tasuma. Hageja menetluskulu on seega riigilõiv 150 eurot 36 senti.
11.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses kantud esindajakulu on TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Hageja nõudis kostjalt poolte vahel sõlmitud veolepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmist, seadusjärgset viivist ning kahju hüvitist. Arvestades asja keerukust ja mahtu, on pärast maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekut tehtud toimingutega seotud esindajakulud vajalikud ja põhjendatud 462 euro 50 sendi ulatuses (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on seega kokku 632 eurot 86 senti (150,36 + 20 + 462,50).
12.Kostja ei esitanud hagile vastust. Kostja esitas menetluskuludele vastuväite oma seadusliku esindaja vahendusel. Kostjal ei ole seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.
13.Kuna menetluskulud jäid 95% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 601 eurot 22 senti (632,86 * 0,95).
14.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.