Avaldaja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168) Lepinguline esindaja: Krista Raudsepp (e-post: [email protected]) Puudutatud isik: V R (isikukood XXX; elukoht: XXX) Lepinguline esindaja: Aleksandr Gamazin
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Välja mõista V R If P&C Insurance AS kasuks põhivõlg 3532 (kolm tuhat viissada kolmkümmend kolm) eurot 15 senti.
3.Välja mõista V R If P&C Insurance AS kasuks viivised tasumata põhivõlalt (3533,15 eurot) alates 24.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Tagastada If P&C Insurance AS-le 425 (nelisada kakskümmend viis) eurot enamtasutud riigilõivu. Riigilõiv kanda J OÜ kontole nr XXX. Toimetada otsus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise õigus
2-20-4498 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja seisukohad
1.Kohtusse esitatud avalduse kohaselt toimus 03.07.2018 Narva linnas XXX kahjujuhtum. Kannatada sai XXX korter nr XXX siseviimistlus. Kahju põhjustas läbi lae tunginud vesi. Nimetatud korteri suhtes kehtis kindlustusleping, mille alusel oli kindlustusseltsil kahju hüvitamise kohustus. Korter nr XXX oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kindlustatud If P&C Insurance AS poolt. 03.07.2018 teavitas korteri XXX omanik hagejat kahjujuhtumist. Varakahjust on koostatud vaatlusakt koos piltidega. Nii vaatlusakti kui ka KÜ juhatuse seisukoha kohaselt põhjustas kahju pesumasina vooliku purunemine korteris XXX. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt oli veekahju põhjustamise hetkel korteri XXX omanik kostja V R. Seoses korteri sisetööde kahjustamisega ja remondiga on hagejale esitatud hinnapakkumine koos tööde ja mahtude loendiga kokku summale 8 822,33 eurot. Hageja tasus korteris XXX teostatud remonttööde eest kogusummas 6 175,63 eurot. Hageja saatis 18.10.2018 kostjale tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks 6 175,63 eurot tasumise tähtajaga 14 päeva. Kostja keeldus hageja nõuet tasumast. Hageja esitas kostja vastuväidetele vastuse 14.02.2019 vastuse, kus selgitas õiguslikku alust ja jäi oma nõude juurde. Hagiavalduse esitamise seisuga nõuab hageja kostjalt kokku põhisummas 6 175,63 eurot. Hageja arvestab lisaks põhinõudele viiviseid alates kahjunõude 18.10.2018 nõudekirja tasumise tähtajale s.o 01.11.2018 järgnevast päevast kuni hagiavalduse koostamise seisuga, s.o 20.03.2020 seadusejärgse viivisemääraga 8% aastas, s.o 0,0219% iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga on hagejal kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 681,64 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 6 175,63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 681,64 eurot, viivised tasumata põhivõlalt (6 175,63 eurot) alates avalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; mõista avaldajalt välja menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus; mõista väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.28.05.2020. a seisukohas märgib avaldaja, et vaidlust ei ole asjaolu üle, et kahju põhjustas puudutatud isikule kuuluvas korteris toimunud vooliku purunemine, mida puudutatud isik vastuses tunnistas. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tal esineksid asjaolud, mis vabastaks teda vastutusest. Avaldajal ei lasunud mingit kohustust sõlmida puudutatud isikuga kolmepoolset dokumenti. Sellist kohustust seaduseandja ette näinud ei ole. Avaldaja lähtub kindlustuslepingust ja seadusest. Puudutatud isiku väide, et hinnapakkumine on tehtud tellija soovi järgi, mitte vajaminevate tööde alusel on meelevaldne. Avaldaja oli kohustus taastada kliendi korteri endine väärtus. Korteri taastamistööd läksid maksma 6175,63 eurot, mille ka avaldaja kliendile hüvitas. Seega on tõendatud, et puudutaud isik on kahju tekitanud ja tema tegevuse ja tagajärje vahel on põhjuslik seos.
3.Hageja lõplike seisukohtade kohaselt on tõendatud avalduses ja vastuses ka rikkumise ja kahju vahel põhjusliku seos. Puudutatud isik ei vastuta kohustuste rikkumise eest, juhul kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtu2
2-20-4498 des ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Puudutatud isik ei ole väitnud, et ta rikkus kohustusi vääramatu jõu tõttu. Nagu avaldaja varasemalt välja tõi, siis asjaolu, et maja veevarustus oli korraks suletud ja siis uuesti taasavatud, ei ole avaldaja seisukohast vääramatu jõud, kuna vee sulgemine ja avamine on tavaline protseduur, mida tehakse hoonetel pidevalt. Avaldaja väide hüdraulilisest löögist ei ole tõendatud. Seda ei ole väitnud ka korteriühistu. Teistel korteriomanikel voolikute purunemist ei ole täheldatud. Asjaolust, et toru või voolik puruneb, järeldub, et kostja ei olnud piisava intervalliga kontrollinud torustiku või vooliku seisundit ja rikkus sellega tal lasuvat käibekohustust. Kohtule on esitatud varakahju vaatlusakt, mille kohaselt on tuvastatud köögis, esikus, wc-vannitoas, koridoris ja elutoa seintel, lagedel ja põrandatel veekahjustuste asukohad. Avaldaja on esitatud ka T OÜ hinnapakkumise tööde teostamiseks ning ka tööde ja mahtude loendi ning maksekorralduse hageja poolt kahju hüvitamisest. Hinnapakkumisest nähtub koosmõjus varakahju vaatlusaktiga, millises ulatuses korteris kahjustused tekkisid ja mis tööd on korteris vajalik teha ning milliseid materjale kasutada. Seejuures on eristatud töid korteri köögis, vannitoas, koridoris ja elutoas. Tegemist on olemasolevate seina, lae ja osaliselt ka põrandamaterjalide eemaldus- ja uute materjalide paigaldustöödega. Arvestades asjaolu, et veekahjustused olid alanud laepiirkonnast ja jõudnud ka põrandani, on ilmselgelt alust järeldada, et kahjustada said lisaks lagedele ka seinamaterjalid ja põrandad. Seega hinnapakkumises toodud tööd ja kasutatud materjalid on otseselt seostatavad aset leidnud veekahjustustega. Alusetu on puudutatud isiku vastuväide, et esitatud tõenditest ei selgu, mis ulatuses tegelikult kahju tekkis. Kannatanu saab kahjuhüvitisena nõuda asja parandamise mõistlikke kulusid. Hinnapakkumises toodud kulud on mõistlikud ning vajalikud varakahju vaatlusaktis märgitud ulatuses seintel, lagedel ja põrandal tekkinud veekahjustuste kõrvaldamiseks.
Puudutatud isiku seisukohad
4.Puudutatud isik vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt ei ole puudutatud isikut kutsutud vaatlusele, kus tuvastati kahju. Vaatamata nõudmistele ei ole esitatud kahju arvestust. Avaldaja juba varem teavitas, et 03.07.2018 ujutuse põhjuseks oli elastse vooliku iseeneslik rebenemine korteris nr 23 ning see ei toimunud puudutatud isiku tegevuse tagajärjel, vaid hüdraulilise löögi tõttu. Teadaolevalt toimub hinnapakkumise koostamine tellijaga kooskõlastatult aga mitte vajalike remontööde tegemiseks mahu järgi.
5.Puudutatud isik oma lõplikes seisukohtades jääb esitatud juurde ja palub jätta hagi rahuldamata, leides, et hagi on tõendamata ja põhjendamata. Puudutatud isik märgib, et veekahjud said ka teised korterid, kuid kõik said oma jõududega hakkama, kõik kuivasid ära. Puudutatud isik on nõus avaldajale hüvitama 1854,14 eurot, kuna on teinu omapoolse kalkulatsiooni ja leiab, et esitatud kalkulatsioon on üle paisutatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et avaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-le 1 kuuluvad alates 01.01.2018 korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus (välja arvatud nõue, mis kor3
2-20-4498 teriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
8.Vaidlust ei ole selle üle, et avaldaja maksis vara kahjujuhtumi välja kindlustushüvitise 6175,63 eurot (dtl 47). Puudub ka vaidlus, et puudutatud isik on korteri nr XXX omanik (dtl 42). Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu motiividel: 1) avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isikud on kahju tekitamises süüdi; 2) kohtule esitatud hinnapakkumine on ülepaisutatud ja tasumine tõendamata.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkti 6 järgi võib võlasuhe tekkida seadusest tulenevast alusest. Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 31 lg 4 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
10.VÕS § 101 lg 1 punkt 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 492 lõikele 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv hüvitamise nõue.
11.Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 3 sätestavad, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
12.VÕS § 476 lg1 kohaselt kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel.
13.VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
2-20-4498
14.Kahtlemata on korteriomaniku, kelle korteriomandit läbi veeavarii kahjustati, õiguseid rikutud, s.o talle tekitati õigusvastaselt kahju (VÕS § 1045 lg 1 p 5). VÕS § 492 lg1 alusel läks kindlustatud isiku nõudeõigus üle avaldajale. Seega edasi tuleb asjas tõendada kas puudutatud isikud on kahju tekitamises süüdi ja vastutavad kahju tekitamise eest.
15.VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Esmalt selgitab kohus, kas puudutatud isik on kohustust rikkunud, mille tagajärjel on tekkinud avaldajale kahju.
16.Kohus selgitab, et avaldaja peab tõendama, et puudutatud isik on kohustust rikkunud, ta vastutab kohustuse rikkumise eest, avaldajale on tekitatud kahju, kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Puudutatud isik seevastu peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav, st et ta rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (Riigikohtu 11.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1129-13, p 22).
17.Puudutatud isiku esitas tõenditena fotod pesumasina toitevoolikust masina ja veetoru vahel ja purunenud vooliku osast (dtl 93-94). Samuti on puudutatud isik pöördunud 25.10.2018 korteri ühistu poole avaldusega, milles palub teavitada, kas akti koostamise juures keegi viibis (dtl 95), mille peale selgitas korteriühistu, et nimetatud kuupäeval 03.07.2018 toimus ühistul vee välja lülitamine ning samal päeval teatas puudutatud isik, et tema korteris on purunenud voolik (dtl 96). Puudutatud isik on korduvalt avaldajale selgitanud, et tema süü kahju tekkimises ei ole tõendatud (dtl 102-104.)
18.Antud juhul väidab puudutatud isik, et tema korteris purunenud veevoolik ei ole kahju tekkimisega põhjuslikus seoses, seda enam, et vooliku purunemine ei olnud süüline tegu. Kohus selgitab, korteri omanikul lasub hoolsuskohustus hoiduda kahju tekkimise võimalusest. Vaidlust ei ole, et puudutatud isiku korteri vannitoas purunes pesumasinat ja veetorustikku ühendav voolik, mille tõttu voolas vesi alumisse korterisse, kus tekkis veekahju. Kohus leiab, et juba nimetatud asjaolu tõendab, et puudutatud isik ei ole täitnud oma hoolsuskohustust. Korteri omanik peab tagama, et temale kuuluvas korteris paiknevad torud sh pesumasinate voolikud peavad olema sellised, mis ei tagavad veekahjude vältimise. Antud juhul puudutatud isik tunnistab, et veevoolik purunes, kuid tõendamata on väide, et see on tekkinud kolmanda isiku süül, sest korteriühistu poolt läbi viidud veesurve proovid ei ole põhjus, miks just tema korteris veevoolik purunes. Samal ajal teistes korterites samalaadset probleemi ei tekkinud, seega oli ikkagi probleem puudutatud isiku poolt paigaldatud voolikute ühendamises või kulumises. Kohus leiab, et ei esinenud asjaolu, mida puudutatud isik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestada.
19.Painduvate õhukeseseinaliste kummi- ja plastvoolikute kasutamine veesüsteemides on alati seotud kõrgendatud ohuga, kuna voolikute iga ja vastupidavus on võrreldes muu veearmatuuriga oluliselt väiksem. On üldtuntud asjaolu, et kummi omadused aja jooksul halvenevad, kummi rabeneb ja voolik võib puruneda. Voolikut ümbritsev metallpunutis rabenemist ja purunemist ära ei hoia, vaid kaitseb voolikut ainult väliste mehhaaniliste mõjutuste eest. Voolikute kasutamisega seotud riskid jäävad alati nende kasutajate kanda. Voolikute purunemisest tekkinud kahju on võimalik ära hoida niiskusandurite (niiskusmattide) ja automaatikalülituste, sealhulgas elektromagnetklappide kasutamisega, mis lekke korral vee pealevoolu momentaalselt sulevad, informeerides lisavõimalusena juhtunust kasutajat (nt sõnumina telefonile). Ka neid kahju ärahoid5
2-20-4498 vaid või vähendavaid võimalusi puudutatud isik kummivoolikut kasutades ei kasutanud, mille tagajärjel sai võimalikuks suure hulga vee läbijooks all asuvasse korterisse.
20.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudutatud isik on kohustust rikkunud ning ta vastutab selle rikkumise eest. Rikkumise tagajärjel on tekkinud avaldajale kahju, seega esineb rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos.
Teiseks annab kohus hinnangu kahju suuruse osas
21.Kohus nõustub avaldajaga, et seaduseandja ei ole näinud ette kohustust, et veekahju tuvastamisel ja selle hindamisel peaks juurde kutsuma kahju tekitaja. Selleks ongi ette nähtud eksperdid, kes hindavad tekkinud kahju ning teevad hinnapakkumise.
22.Kohtule esitatud tõendite kohaselt on avaldaja ja M L, kes on korteri nr XXX omanik, vahel sõlmitud kindlustusleping, mis hõlmab ka veekahjusid (dtl 8-9). Kindlustusandja on pöördunud hinnapakkumise küsimusega ehitusfirma poole (dtl 11-13). Korteri ülevaatus on teostatud 05.07.2020 ning hinnapakkumine on tehtud mis on koos piltidega edastatud avaldajale (dtl 1441; 43-46). Hinnapakkumise alusel on avaldaja maksnud tööde teostajale kokku 6175,63 eurot (dtl, 47). Avaldaja on esitanud puudutatud isikule tagasinõude 18.10.2018, milles palub hüvitada kahju summas 6175,63 eurot ning 14.02.2019 on avaldaja poolt edastatud selgituskiri kahju osas (dtl 48-49). Avaldaja on puudutatud isikule andnud kahju hüvitamiseks tähtaja.
23.Puudutatud isiku poolt esitatud vastus avaldaja 18.10.2018 kirjale (dtl 97-98), kus ta selgitab, et avaldaja ei ole esitanud 6175,63 euro kahju suuruse kohta tõendeid. Puudutatud isiku poolt esitatud käsikirjaline kahju arvestuse (dtl 99-102) jätab kohus tähelepanuta, leides, et see ei tõenda konkreetse korteri kahju suurust. Asjaolu, et puudutatud isikul on sama planeeringuga ja sama suur korter ei tõenda, et kahju oleks samalaadne või sama suur. Kahju hindamisel tuleb arvestada ka korteri, millele tekitati kahju, olukorda vahetult enne kahju tekkimist, seda ei saa arvestada üldiste arvestuste alusel. Samuti on kohtule esitatud tõendi, millest nähtub, et korteris nr 15 tekkis sama veekahju tagajärjel kahju ning omanikud said ise selle kõrvaldatud, jätab kohus arvesse võtmata (dtl 121). Kohus selgitab, et asjaolu, et kannatajal on alati valikuvõimalus oma õiguste realiseerimisel ning asjaolu, et üks kannataja ei nõua kahju hüvitamist, ei saa luua olukorda, et teine kannataja ka seetõttu ei või nõuda kahju hüvitamist või see oleks sel põhjusel tõendamata. Kohtueelses menetluses on puudutatud isik teinud avaldajale ettepaneku tasuda 1650 eurot (dtl 123) kahju, millele kindlustusfirma vastas, et on nõus sõlmima 1850 euro osas kompromissi (dtl 124). Kohus selgitab, et jätab need tõendid tähelepanuta, kuna antud ettepanekud ei ole realiseerunud ning kohtumenetluses ei ole osapoole kompromissi kaalunud. Osapooltel on alati õigus leppida kohtueelseid kokkuleppeid, kuid kui kohtumenetluses ei soovita samadel alustel kokkulepet sõlmida siis need ei ole asjakohased.
24.Samas nõustub kohus puudutatud isikuga, et kahju suurust tuleb tõendada. Kohtule esitatud hinnapakkumises on tehtud pakkumine koridorist, köögist, WC-vannitoast, esikust (dtl 18-41). Kohus leiab, et piltidelt ei ole üheselt näha, et kahju oleks tekkinud või oleks tegemist vee kahjudega. Kohus nõustub, et kahjud laes saavad olla tekkinud veekahju tagajärjel. Samas esiku ja köögi seintel ja põrandal tekkinud kahju suhtes ei ole üheselt arusaadav, millest või kas kahju on tekkinud. Vaadates seinu, ei nähtu veekahjusid, kohus juhib tähelepanu pildile, kus on tapeedi kahju (dtl. 27), millelt nähtub küll rebitud tapeet, kuid ei selgu, kas see on põhjustatud veekahjust või mitte. Veekahjustused jätavad tavapäraselt seintele jäljed, millest saab järeldada, et vesi on mööda seinu alla jooksnud ja kahjustanud seinkatet. Antud juhul seda ei nähtu ning sama on ka teiste seinte kahjustustega. Põrandal oleva parketi osas märgib kohus, et ei ole teada, mis ajal on see
2-20-4498 kate põrandale paigaldatud ning seetõttu ei saa ka üheselt järeldada, kas kahju on tekkinud üldise kulumise tagajärjel või veekahju tagajärjel. Kohus märgib siinjuures, et kohus ei sea kahtluse alla, et kahju ei ole tekkinud. Samuti ei seata kahtluse alla tööde vajadust, kuid kohus leiab, et on tõendamata, kas kahjud on tekkinud veekahjustuse või üldise kulumise tagajärjel.
25.Samas leiab kohus, et ruumide lagede kahjustusest selgub, et need on tekkinud veekahjustuse tagajärjel. Kohus ka nõustub, et veekahju vannitoas on põhjendatud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud on kahju summas kokku 3533,15 eurot (vannituba 2855,66 eurot ning muud ruumid kokku 427,49 eurot, ehitusprahi äravedu ja utiliseerimine, objekti koristamine, transport ja varustamine kokku 250 eurot).
26.Eeltoodu alusel rahuldab kohus põhinõude osaliselt summas 3533,15 euro ulatuses, mille hüvitamise kohustus lasub puudutatud isikul.
Viivis
27.Avaldaja palub puudutatud isikult välja nõuda sissenõutavaks muutunud viivis ning ka viivis põhinõude täitmiseni. Puudutatud isik palub arvestada tema rasket majanduslikku olukorda, tema sissetulekuid, sest viivise välja mõistmine tekitas makseraskusi.
28.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsent aastasseadusega ettenähtud.
29.Kohus selgitab, et viivist võib nõuda kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Avaldaja palub koos põhinõudega viivise väljamõistmist. Samas võib viivisenõude esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Antud juhul palubki avaldaja nõuda viivis kindla summana ning edasi protsendina.
30.Puudutatud isikul on samas õigus nõuda viivise vähendamist, kui see on ebamõistlikult suur. Selleks tuleb kostjal esitada kohtule vastav taotlus ning kohus võib viivist vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust kostja poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
31.Kohus leiab, et antud juhul arvestades asjaolusid ja puudutatud isiku majanduslikku olukorda, oleks ebaõiglane puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmine oleks puudutatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane ning asetaks ta raskesse majanduslikku olukorda. Kohus arvestab asjaoluga, et puudutatud isik ei hoidunud kõrvale kahju hüvitamisest, vaid üritas kohtueelselt jõuda selgusele kahju summas ja selle õigsuses.
32.Samas leiab kohus, et tulevikku suunatud viivised, mis tuleb nõuda sisse protsendina, on põhjendatud. Kohus pöörab tähelepanu, et puudutatud isik saab ise ära hoida selle nõude tekkimist, kui täidab otsuse vabatahtlikult.
2-20-4498
33.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
MENETLUSKULUD
34.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
35.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
36.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
37.Kohus rahuldab nõude osaliselt, seega leiab kohus, et arvestades rahuldatud hagi ulatust on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda.
38.TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud 475 eurot riigilõivu ja palub tagastada enam tasutud riigilõivu 425 eurot.
39.TsMS § 150 lg 1 p 1 tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Avaldaja taotleb enamtasutud riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.