J Ti hagi AutoSalong OÜ vastu põhivõla ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 4 460,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J T (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Martin Ellervee (OÜ CostMare, e-post [email protected]); Kostja: AutoSalong OÜ (registrikood 11440831, asukoht Pargi tn 4, Karksi küla, Mulgi vald, Viljandi maakond, e-post [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, e-post [email protected]). Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine Resolutsioon
1.Rahuldada J Ti hagi AutoSalong OÜ vastu põhivõla ja viiviste nõudes osaliselt.
2.Mõista AutoSalong OÜ-lt välja põhivõlgnevus 3597,32 eurot J Ti kasuks.
3.Mõista AutoSalong OÜ-lt välja viivised põhivõlgnevuselt summas 3597,32 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 08.08.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni J Ti kasuks.
4.AutoSalong OÜ-l tuleb J Tile tasuda käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktides 2 ja 3 nimetatud summad juhul, kui J T on AutoSalong OÜ-le tagastanud sõiduki Xxxx, tehasetähisega XXXX, väljavahetud osad, s.o sõiduki mootori ja pihustid. Menetluskulud
5.Jätta menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda ja 90% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.13.03.2019 sõlmiti hageja ja kostja vahel sõiduki müügileping. Müügilepingu ese oli sõiduk Xxxx tehasetähisega XXXX. Sõiduk anti kostja poolt hagejale üle samal päeval peale müügilepingu sõlmimist ja ostuhinna tasumist. Ostetud sõiduki kasutamisel ilmnes, et sõiduki jahutusvedelik väheneb ning paisupaagis on surve. Kuna jahutusvedeliku kadu, selle korduvat lisamise vajadust ja survet paisupaagis ei saa pidada sõidukite puhul normaalseks, pöördus hageja 2019. aasta maikuus xxxx ametliku edasimüüja xxxx AS teenindusse sõidukil esineva vea tuvastamiseks.
2.Xxxx AS teeninduses tuvastati, et jahutussüsteemis on surve, mida seal olema ei peaks. Tehniku selgituste kohaselt viitab surve mootoriplokis olevale võimalikule veale. Eelduslikult on mootor töötanud ilma jahutusvedelikuta ja selle tagajärjel saanud tõsise kahjustuse. Kuna Xxxx AS mootori remonti ei teosta ning pakkus mootori asendamist ainult uue mootori vastu, pöördus hageja teise remonditöökoja (Xxxx OÜ) poole täpsemate vigade tuvastamiseks ning remondivõimaluste selgitamiseks. APL Motors tehnikud võtsid mootori lahti ning tuvastasid, et mootorit on varasemalt remonditud/mootor on lahti võetud. Mootoriploki esimese silindri hülss on pragunenud ja selle tulemusena pääsevad heitgaasid jahutusvedeliku kambrisse ning põhjustavad süsteemis surve ja jahutusvedeliku kao. Mootoriplokki ei ole võimalik remontida ning see tuleb asendada uue või kasutatud plokiga.
3.Peale jahutusvedeliku kadu põhjustavate vigastuste täpsemat tuvastamist 23.05.2019 pöördus hageja koheselt e-kirja teel kostja poole ning teavitas kostjat tuvastatud veast ning tegi ettepaneku. Kostja hageja ettepanekuga ei nõustunud ning pakkus mootoriploki vahetust kostja juures hageja kulul eeldusel, et hageja väide vigastuse kohta vastab tõele.
4.Remonttööde käigus kontrolliti ühtlasi sõiduki pihusteid ning selgus, et pihustid ei tööta nõuetekohaselt (ei vasta tehase antud parameetritele) ning vajavad asendamist uutega. Samuti selgus remonttööde käigus, et sõidukil esineb muid puuduseid – siduriketas koos survelaagriga oli vigane (kettast oli tükk väljas), mis võisid, aga ei pruukinud olla seotud mootoril esinevate vigadega, kuid viitavad hageja arvates vähemalt sõiduki varasemale halvale kasutusele ja hooldusnõuete rikkumisele.
5.Kokku kulus hagejal mootori ja pihustitega seotud vigade kõrvaldamisele 3597,32 eurot ning defektse siduriketta ja survelaagri asendamisele 386,32 eurot, mille hüvitamist hageja kostjalt taotleb. Juhul, kui hageja nõuet ei ole võimalik kvalifitseerida müügilepingu rikkumisega põhjustatud kulutuste hüvitamise nõudena VÕS § 222 lg 5
6.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingu rikkumise tagajärjel hagejale tekkinud kahju või alternatiivselt hageja kantud kulutused summas 3983,64 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitamisega viivitatud aja eest viivis VÕS § 113 lõikes 1 ja 2 sätestatud määras alates 08.08.2019 kuni kahju hüvitamiseni. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Vaidlust ei ole selles, et hagejale on müüdud kasutatud (mitte uus) sõiduk, st tegemist oli 5 aastat vana sõiduautoga, mille läbisõit oli müügilepingu sõlmimise hetkel 78 339 km. Sel põhjusel ei saanud hageja eeldada, et soetatud sõiduk oleks samaväärne uue sõiduautoga ja et sõiduk ei vaja võimalike kuluvate osade väljavahetamist. Müügilepingus on hageja esitanud selgesõnalise kinnituse, et ta on teadlik sellest, et sõiduki näol on tegemist kasutatud sõidukiga, mille tehniline ressurss on osaliselt kasutatud ja seetõttu teatud osad või sõlmed võivad puruneda ning, et hageja võtab ostjana endale riski sellise võimaliku purunemise ja rikki mineku eest. Pooled on müügilepingus ühtlasi kokku leppinud, et hageja ostab sõiduki sellises seisukorras, nagu see on.
8.Müügilepingu sõlmimise hetkel sõidukil hageja väidetud vigastusi (s.o mootoriploki esimese silindri hülss on pragunenud, kõigi nelja pihusti kütuse läbilaske väärtused ei vasta tootja poolt antud normidele, siduriketas koos survelaagriga on vigane) ei esinenud, mistõttu ei ole kostja VÕS § 218 lg 1 kohaselt selliste hageja väidetud ja hiljem tekkinud vigastuste eest vastutav.
9.Sõiduk läbis 13.03.2019 Maanteeametis riikliku tehnoülevaatuse, mille tulemusena tuvastati, et sõiduk on seisuga 13.03.2019 tehniliselt korras. Hageja on peale müügilepingu sõlmimist läbinud sõidukiga ligi 1600 kilomeetrit. Ka eriteadmistega isikud, s.o autoremondifirma Xxxx OÜ ja A T, kes töötab igapäevaselt sõiduautode vanemtehnikuna/diagnostikuna, on asunud ühesele seisukohale, et müügilepingu sõlmimise päeval (13.03.2019) ei saanud sõidukil esineda hageja väidetud vigastusi. Võib eeldada, et väidetav eelnev mootori lahti võtmine/remontimine on toimunud nimelt ajal, mil sõiduk oli hageja valduses.
10.Hageja ei ole kostjalt nõudnud sõiduki parandamist ega ole andnud kostjale võimalust sõiduk üle vaadata, mistõttu on hageja kulutuste hüvitamise nõue välistatud. Asjaolust, et sõidukil on väidetavalt probleeme ka pihustitega, sai kostja esimest korda teada alles hageja 23.07.2019 kulutuste hüvitamise nõudest. Asjaolust, et hageja heidab kostjale ette ka väidetavaid vigasid seoses sidurikomplekti ja survelaagriga, sai kostja esimest korda teada käesolevas asjas hageja hagi kätte saades. Kostja ei ole mitte ühelgi ajahetkel hagejale teatanud, et ta keelduks sõiduki parandamisest.
11.Hageja on alternatiivselt esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude VÕS § 115 alusel. Kostja on seisukohal, et hagejal ei saa olla kostja vastu kahju hüvitamise nõuet olukorras, kus ta nõuab VÕS § 222 lg 5 alusel kulude hüvitamist. Ka juhul kui hagejal selline kahju hüvitamise nõudeõigus esineks (millega kostja ei nõustu), tuleb hageja kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata. Esiteks ei ole kostja müügilepingut rikkunud, teiseks sätestab VÕS § 115 lg 2, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast võlgnikule VÕS §-s 114 sätestatud kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist. Käesoleval ei ole hageja pöördunud kostja poole kohustuse täitmiseks ehk ei ole kostjalt nõudnud väidetavate vigade kõrvaldamist. Samuti ei esine ükski VÕS § 115 lg-s 3 sätestatud eeldus, mis oleks õigustanud jätta käesoleval juhul täiendav tähtaeg määramata.
12.Ka juhul, kui sõidukil oleksid esinenud hageja väidetud vead, mille eest peaks kostja vastutama (mis eelnevast nähtuvalt ega nii ei ole), on hageja väidetud kulud (kokku 3983,64 eurot) ebamõistlikult suured ning vastava remondi oleks saanud teostada oluliselt odavamalt. Xxxx AS hinnapakkumisest nähtub, et Xxxx OÜ arvel kajastatud materjalide mõistlikuks maksumuseks on kokku 1164,79 eurot. Autoremondifirma Xxxx OÜ pakkumisest nähtuvalt on sõiduki mootori remondiks vajalike tööde mõistlik maksumus 750 eurot. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
14.Asjas puudub vaidlus, et 13.03.2019 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu (tlk 7), mille ese oli sõiduk Xxxx tehasetähisega XXXX. Sõiduk anti kostja poolt hagejale üle samal päeval peale müügilepingu sõlmimist ja ostuhinna tasumist. Hagiavalduse kohaselt leiab hageja, et lepingu esemeks olnud sõiduk ei vastanud lepingu tingimustele, kuna mootoriploki esimese silindri hülss oli pragunenud ning mootoriplokk vajas vahetust. Samuti ei vastanud tehase parameetritele sõiduki pihustid, mis tuli ära vahetada, ning sidurikeras koos survelaagriga oli vigane (kettast oli tükk väljas). Hagejal kulus mootori ja pihustitega seotud vigade kõrvaldamiseks 3597,32 eurot ning defektse siduriketta ja survelaagri asendamiseks 386,32 eurot. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 3983,64 eurot ning viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu.
15.Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõttes, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 13.03.2019 müügilepingu, mille alusel kostja kui müüja andis hagejale üle lepingu esemeks oleva sõiduki ning hageja kui ostja tasus selle eest kokkulepitud summa.
16.Kohus märgib, et kostja on oma kohustust rikkunud, kui hagejale müüdud ese ei vasta kooskõlas VÕS § 217 lõikega 2 lepingutingimustele. Riigikohus on lahendis nr 2-1518582 p-s 12 rõhutanud, et otsustada selle üle, kas kostja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev kinnisasi vastama. Antud juhul vaidlevad pooled küsimuses, kas 13.03.2019 lepingu lisamärkuste punkt 2 sätestas hageja kohustuse arvestada, et sõidukil võivad esineda hagis nimetatud puudused. Nimelt on hageja lepingus oma allkirjaga kinnitanud, et ta on teadlik vastuvõetava sõiduki tehnilisest seisukorrast ja puudustest, et tegemist on pruugitud sõidukiga, mille tehniline ressurss on osaliselt kasutatud ja seetõttu teatud osad või sõlmed võivad puruneda või vajavad vahetamist ning sõiduki vastuvõtmisega võtab ostja endale kõik riskid sõiduki edasises purunemises, rikkimineku või defektide eest.
17.Kohus märgib, et antud juhul on hageja füüsiline isik, seega on tegemist tarbijaga VÕS § 1 lg 5 mõttes. VÕS § 218 lg 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja
üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Võttes arvesse, et antud juhul ilmnesid hageja kirjeldatud puudused sõiduki juures varem kui kuue kuu möödumisel pärast sõiduki üleandmist, tuleb kooskõlas VÕS § 218 lõikega 2 eeldada, et need olid olemas ka asja üleandmise ajal.
18.Kohus leiab, et antud juhul on vaidluse lahendamise aspektist keskne küsimus, kas hageja poolt nimetatud puuduste näol on tegemist puudustega, mis seisnevad lepingu tingimustele mitte vastamises VÕS § 217 lõige 2 mõttes olukorras, kus hageja on 13.03.2019 lepingu lisamärkuste punktis 2 kinnitanud oma teadlikkust asjaolust, et sõidukil võivad esineda puudused ja rikked. Riigikohus on lahendis nr 2-15-18987 p-s 13 märkinud, et kui sõiduki müügileping ei sisalda kokkulepet sõiduki kvaliteedi kohta, siis peab sõiduk VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud sõidukite nõuetele. VÕS § 77 lg 1 teise lause kohaselt peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavusteks. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel (Riigikohtu 7. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-10, p 12).
19.Hageja on esitanud väite, et müüja vastutust piiravad müügilepingu punktid 3.2, 3.3 ja lisamärkuste punkt 2 on tühised VÕS § 42 lg 3 p 2, 3 ja 11 alusel. Hageja selgituste kohaselt kahjustab hagejat kui tarbijat ebamõistlikult lepingu tingimus, millega ostja võtab endale vastutuse ka nende puuduste eest, mida ta mõistlikult võttes sõiduki ülevaatamisel ei võinud ega pidanudki märkama ja mida ta kostja poolt avaldatud infole tuginedes ei pidanud ka kahtlustama. VÕS § 42 lg 3 p-de 2, 3, 11 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega välistatakse teise lepingupoole õiguskaitsevahendite kasutamine tingimuse kasutaja suhtes, sealhulgas võimalus tasaarvestada nõudeid, või piiratakse nende kasutamist ebamõistlikult juhuks, kui tingimuse kasutaja jätab lepingust tuleneva kohustuse täitmata või täidab kohustuse mittekohaselt, sealhulgas viivitab täitmisega; välistatakse teise lepingupoole seadusest tulenev õigus keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest ja oma kohustuse täitmisest vastastikuse lepingu puhul või piiratakse seda ebamõistlikult, eelkõige kui keeldumise õigus tehakse sõltuvaks puuduse tunnistamisest tingimuse kasutaja poolt; piiratakse ebamõistlikult teise lepingupoole õigust kasutada tõendeid või pannakse talle tõendamiskohustus, mis seaduse kohaselt lasub tingimuse kasutajal.
20.Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingus sisalduvad tühised tüüptingimused. VÕS § 237 lg 1 järgi on tarbijamüügi puhul ostja kahjuks käesolevas jaos sätestatust ja käesoleva seaduse üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega on tühine kokkulepe, mis välistab müüja vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul. Sellest tulenevalt on müüja vastutust välistavad kokkulepped poolte vahel sõlmitud lepingus tühised. Kohus võtab antud juhul arvesse asjaolu, et ka Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-17-8502 28.09.2018 otsuses analoogset kostja sõlmitud müügilepingut analüüsides nimetatud järeldusele jõudnud. Eeltoodust
tulenevalt on kohus seisukohal, et 13.03.2019 müügilepingu punktid 3.2, 3.3 ja lisamärkuste punkt 2 on tühised tingimused.
21.Kohus on seisukohal, et olukorras, kus 13.03.2019 müügilepingu punktid 3.2, 3.3 ja lisamärkuste punkt 2 on tühised tingimused, ei vasta kostja müüdud sõiduk kooskõlas Riigikohtu lahendis nr 2-15-18987 p-s 13 märgituga lepingutingimustele, kuna sõiduk ei vastanud tavapärastele kasutatud sõidukite nõuetele. Antud juhul on hageja esitanud Xxxx OÜ arvamuse (tlk 11), millest ilmneb, et vaidlusaluse sõiduki remonttööde käigus on tuvastatud, et sõiduki mootorit on varasemalt remonditud/ lahti võetud (plokikaane poltidel on selgelt nähtavad lahti/kinni keeramisest jäänud jäljed, mõne poldi pea on üle keeratud). xxxx spetsialistide poolt on tuvastatud, et mootoriploki esimese silindri hülss on pragunenud ning selle tulemusena pääsevad heitgaasid jahutusvedeliku tsooni. Sellest on tingitud ka jahutusvedeliku kadu ning surve paisupaagis. Mootoriplokki ei ole võimalik remontida ning see asendati auto omaniku poolt hangitud teise kasutatud mootoriga. Samuti on hageja esitanud Xxxx AS seisukoha (dtl 13), millest ilmneb, et sõiduki paisupaagis on surve ning jahutusvedelik süsteemis ei püsi. Surve süsteemis viitab mootoriploki veale.
22.Täiendavalt on hageja esitanud Xxxx OÜ kokkuvõtte pihustite seisukorrast 17.06.2019 seisuga (dtl 23) ning asjatundja on leidnud, et vaidlusaluse sõiduki kõigi nelja pihusti kütuse läbilaske väärtused ei vasta tootja antud normidele. Tühikäigu pööretel on pihustitest läbivoolava kütuse kogus pea olematu. Selle tulemusena ei tööta mootor tavapäraselt ning mootori töös esineb häireid. Asjatundja on andnud soovituse kõik neli pihustit asendada töökorras pihustitega, et tagada mootori korrektne ja efektiivne töö.
23.Kohus on seisukohal, et Xxxx OÜ arvamuse ja Xxxx ASi seisukohaga on tõendamist leidnud, et kostja poolt hagejale müüdud sõiduk ei vastanud keskmisele kvaliteedile VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 mõistes. Kohtu hinnangul oli hagejal õigus eeldada, et kasutatud sõidukil, mille kohta müügikuulutuses (tlk 96) on kinnitatud, et tegemist on ilusa, puhta ja korraliku autoga, mis on hooldatud lõpuni, on mootor, mis võimaldab sõidukit mõistliku aja probleemideta kasutada, ning samuti töökorras pihustid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja poolt hagejale müüdud sõiduk ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 217 lõige 2 mõttes, kuna see ei olnud kasutatud sõiduki kohta vähemalt keskmise kvaliteediga.
24.Kohus leiab, et puuduste esinemist ei lükka ümber ka kostja esitatud Ago Tulbi asjatundja arvamus (dtl 75-76) ega Xxxx OÜ (dtl 77) arvamus, kuna nähtuvalt esitatud andmetest ei ole nimetatud isikud vaidlusalust sõidukit ja selle mootorit vahetult üle vaadanud. Kohus on seisukohal, et omavahel vastukäivate tõendite hindamisel prevaleerib arvamus, mille on andnud asjatundja, kes on saanud ise konkreetse sõiduki ja sellel ilmnevad vead üle vaadata. Seega on kohus seisukohal, et antud juhul tuleb lähtuda hageja esitatud asjatundja arvamustest, kuna nimetatud isikud on saanud sõiduki seisukorda vahetult kontrollida.
25.Kohus märgib, et olukorras, kus leiab tuvastamist, et müügilepingu ese ei vastanud lepingu tingimustele, kohaldub VÕS § 222 lg 1, mille kohaselt, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust
saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. VÕS § 222 lg-st 5 tulenevalt, kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
26.Antud juhul ilmneb, et hageja on kostja poole pöördunud 23.05.2019 e-kirjaga (tlk 12) ning selgitanud, et sõiduki mootoril esinevad puudused. Kostja on hagejale vastanud 27.05.2019 e-kirjaga, milles on märkinud, et kostja soovib autot näha, et kontrollida hageja väiteid ning juhul, kui väited puuduste esinemise kohta vastavad tõele, siis võimaldab kostja mootoriploki vahetust tingimusel, et hageja tasub omaosaluse 750 eurot. Kohus selgitas hagejale 08.09.2020 määruses, et kohtu esialgsel hinnangul ei nähtu kostja e-kirjast, et kostja oleks kategooriliselt keeldunud puuduste kõrvaldamisest, kui need oleksid pärast kontrolli tuvastamist leidnud. Seega tuli hagejal kooskõlas VÕS § 222 lõikega 5 kohtu ette tuua täiendavad selgitused ja tõendid selle kohta, et hageja on võimaldanud kostjal mõistliku tähtaja jooksul kontrollida hageja väiteid selle kohta, et sõidukil esinesid puudused ning võimaldanud kostjal vastavaid puuduseid kõrvaldada. Samuti tuli hagejal kohtu ette tuua selgitused ja tõendid selle kohta, et hageja võimaldas kostjal mõistliku aja jooksul kõrvaldada puuduseid, mis seostusid pihustite ja siduriketta ning survelaagriga.
27.Kohus leiab, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele toonud kohtu ette asjaolusid ja tõendeid, millest ilmneks, et hageja on andnud kostjale mõistliku võimaluse sõiduki ülevaatamiseks ning puuduste kõrvaldamiseks. Kohus jääb seisukohale, et kostja ei ole kategooriliselt keeldunud mootoril esinevate puuduste kõrvaldamisest olukorras, kus kostjale oleks antud võimalus hageja esitatud väited üle kontrollida. Samuti ei ole hageja esitanud vaatamata kohtu selgitustele ühtegi tõendit selle kohta, et hageja võimaldas kostjal mõistliku aja jooksul kõrvaldada puuduseid, mis seostusid pihustite ja siduriketta ning survelaagriga. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada VÕS § 222 lg 5 alusel, kuna antud normis sätestatud eeldused ei ole täidetud.
28.Hageja on esitanud alternatiivse taotluse rahuldada hageja nõue VÕS § 101 lg 1 p 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, ja VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on lahendis nr 2-171937 p-s 15 asunud seisukohale, et võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu
30.septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus selgitas 08.09.2020 määruses hagejale, et kõigi eelnimetatud asjaolude esinemise kohtu ette toomise ja tõendamise
kohustus on hagejal, sealhulgas tuli hagejal tõendada tekkinud kahju suurust ning seda, et hageja on vastavad kulutused teinud.
29.Kohus leiab, et antud juhul on tõendamist leidnud, et võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1), kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on müünud hagejale sõiduki, mis ei vastanud lepingu tingimustele. Hageja on eelviidatud Xxxx OÜ mootorivigade kokkuvõtte ja Xxxx AS-i seisukohaga tõendanud mootoril puuduste esinemist ning samuti on hageja Xxxx OÜ pihustite seisukorra kokkuvõttega tõendanud pihustitel esinevate puuduste esinemist. Hageja hinnangul tõendab sidurikettal ja survelaagril esinevaid puuduseid Xxxx OÜ arve (dtl 186), kuid kohus antud väitega ei nõustu. Kohus on seisukohal, et puuduse esinemist ei tõenda üksnes vastava elemendi osas arve esitamine, vaid puuduse tõendamiseks tuleb esitada asjatundja seisukoht. Siduriketta ja survelaagri osas hageja vaatamata kohtu selgitustele antud nõuet täitnud ei ole, mistõttu kohus asub seisukohale, et hageja nõue tuleb siduriketta ja survelaagriga seotud ulatuses, s.o 386,32 euro osas rahuldamata jätta.
30.Kohus on seisukohal, et kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 218 lg 2), kuna tegemist oli tarbijalemüügiga ning puudused ilmnesid vähem kui kuue kuu jooksul sõiduki ostmisest. Hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mida tõendavad xxxx OÜ arve (dtl 21), mille kohaselt hageja tasus uue mootori ja selle transpordi eest 984 eurot, ja Xxxx OÜ arve (dtl 186), millest ilmneb, et hagejal kulus täiendavalt 2613,32 eurot, s.o kokku kulus hagejal mootori ja pihustitega seotud vigade kõrvaldamisele 3597,32 eurot. Hageja on kulude kandmist tõendanud xxxx OÜ-le tehtud ülekande väljavõttega summas 984 eurot (dtl 119) ja Xxxx OÜ-le tehtud ülekannete väljavõttega kokku summas 3190,62 eurot (dtl 121). Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ja rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), kuna olukorras, kus kostja ei oleks hagejale müünud lepingutingimistele mitte vastavat sõidukit, ei oleks hageja pidanud vaidlusaluseid kulusid kandma.
31.Kostja on esitanud vastuväite, et antud juhul on täitmata VÕS § 115 lg-s 2 sätestatud eeldus, mille kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kohus märgib, et VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-1110 p-s 11 asunud seisukohale, et VÕS § 223 lg 1 viimase alternatiivi kohaldamise eeldus on see, et ostja teatab müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest, mitte lepingu täitmise nõude esitamine õiguskaitsevahendina. Pärast seda, kui ostja on müüjat asja lepingutingimustele mittevastavusest teavitanud, on müüjal võimalik rikkumine VÕS § 107 kohaselt heastada. Kui ta seda mõistliku aja jooksul ei tee, on ta VÕS § 223 lg 1 viimase alternatiivi järgi oluliselt lepingut rikkunud ning ostjal on õigus lepingust taganeda.
32.Kohus on eelviidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt analoogsel seisukohal, et olukorras, kus hageja on kostjale 23.05.2019 e-kirjas (tlk 12) teada andud, et sõiduki mootoril esinevad olulised puudused, on hageja kostjat teavitanud asja
lepingutingimustele mittevastavusest. Kostja ei ole küll kategooriliselt keeldunud puuduste kõrvaldamisest, kuid on asunud seisukohale, et on selleks valmis, kui hageja tasub täiendavad 750 eurot. Kohus leiab, et nimetatud pakkumist ei saa lugeda heauskseks valmisolekuks rikkumise heastamiseks, mistõttu puudus hagejal kohustus asuda kostjale täiendavaid tähtaegu määrama ning hagejal on kooskõlas VÕS § 115 lõikega 3 õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist.
33.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb eeltoodust tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel osaliselt rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista mootori ja pihustitega seotud kahjuhüvitis summas 3597,32 eurot.
34.Seoses kostja vastuväitega, et hageja väidetud kulud (kokku 3983,64 eurot) on ebamõistlikult suured ning vastava remondi oleks saanud teostada oluliselt odavamalt, märgib kohus järgmist. Kostja on oma väite tõendamiseks esitanud Xxxx AS hinnapakkumise (dtl 79), millest nähtuvalt on Xxxx OÜ arvel kajastatud materjalide mõistlik maksumus kokku 1164,79 eurot, ja autoremondifirma Xxxx OÜ pakkumise (dtl 78), millest nähtuvalt on sõiduki mootori remondiks vajalike tööde mõistlik maksumus 750 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendite pinnalt ei esine alust asuda seisukohale, et hageja on sõiduki remondi lasknud teostada ebamõistlikult kõrge hinna eest. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hagejal kui füüsilisel isikul ei pruugi olla võimalik soetada varuosasid sellise hinnaga, mida pakub Xxxx AS hulgimüüjana kostjale kui juriidilisele isikule ja äripartnerile. Samuti nõustub kohus asjaoluga, et Xxxx OÜ ühelauselise hinnapakkumise pinnalt ei ole võimalik üheselt tuvastada, mida antud pakkumine tervikuna sisaldab, ning lõppastmes võib sellele lisanduda täiendavaid kulusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole sõiduki remonti lasknud teostada ebamõistlikult kõrge hinnaga.
35.Hageja taotleb kostjalt ka viiviste välja mõistmist. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 08.08.2019, kuna hageja poolt kostjale esitatud kahjunõude tasumise viimane tähtaeg oli 07.08.2019. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul nõuab hageja viiviseid seaduses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda alates 08.08.2019 viivist põhivõlgnevuselt 3597,32 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
36.Kohus märgib, et kostja on 11.05.2020 menetlusdokumendis esitanud taotluse, et juhul, kui kohus peaks hagi rahuldama, siis taotleb kostja, et kohus kohustaks kostjat täitma rahalist kohustust hageja ees vaid juhul, kui hageja on kostjale tagastanud sõiduki Xxxx, tehasetähisega XXXX, väljavahetud osad, s.o sõiduki mootori, pihustid, siduriketta ja survelaagri. Kohus nõustub kostjaga, et lähtuvalt Riigikohtu seisukohast (lahend nr 32-1-45-08) ei tohi kahju hüvitamine olla kannatanu rikastumise allikaks. VÕS § 222 lg 3 kohaselt, kui müüja asendab puudusega asja lepingutingimustele vastava asjaga, võib ta nõuda ostjalt puudusega asja tagastamist. Sel juhul kohaldatakse VÕS §-des 189–191
sätestatut. VÕS § 189 lg 1 teise lause kohaselt taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostjal tuleb hagejale tasuda käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud summa juhul, kui hageja on kostjale tagastanud sõiduki Xxxx, tehasetähisega XXXX, väljavahetud osad, s.o sõiduki mootori, pihustid. Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb rahuldamata jätta siduriketta ja survelaagri osas, kuna nimetatud osas jättis kohus ka hageja nõude rahuldamata.
37.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 4 460,28 eurot. Menetluskulud
38.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega poolte kanda. Hageja nõudis kostjalt 3983,64 eurot väljamõistmist, kuid kohus mõistis kostjalt välja 3597,32, seega kuulus hagi rahuldamisele 90% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda.
39.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.