Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anu Volmer Kostja: K. H. (isikukood XXX)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja krediidi kulukuse maksimaalse määra ületamise tõttu tühise lepingu (B OÜ ja kostja vahel 08.02.2024 sõlmitud laenuleping nr XXX) alusel:
2.1.19.08.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1032,44 eurot ja intressid 219,28 eurot;
2.2.viivis põhivõlalt perioodi 10.07.2024 - 19.08.2025 eest 79,17 eurot ja viivis põhivõlalt (s.o 1032,44 eurolt) alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras;
3.Jätta rahuldamata põhivõla nõue 261,1 euro ulatuses, intressinõue 143,13 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ning 23.12.2024 seisuga sissenõutavaks arvestatud viivisenõue 414,34 euro ulatuses.
4.Jätta hageja menetluskulud 77,44% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 22,56% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 476,26 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja
2
hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 23.12.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja B OÜ ja kostja vahel 08.02.2024 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 3991,10 eurot, intress 585,52 eurot, viivis 437,06 eurot ning võla sissenõudmiskulud kokku 50 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt (3991,10 eurot), alates 25.12.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni.
1.3.Kohus võttis 24.03.2025 menetlusse alternatiivse nõude, mõista kostjalt hageja kasuks välja B OÜ ja kostja vahel 08.02.2024 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed kokku 3730 eurot, intressimääraga 4,5%, igakuise osamaksega 69,54 eurot, alates 10.03.2024 vastavalt 06.03.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksetele.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.Kostja ja B OÜ (registrikood XXX, edaspidi krediidiandaja) sõlmisid 08.02.2024 laenulepingu nr XXX. Lepingu personaalsete tingimuste punktis 4 „laenulepingu põhitingimused“ lepiti kokku laenusummas 3991,10 eurot, intressimääras 44,70% aastas, viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,067%), krediidi kulukuse määras 52% aastas, maksete kogusummaga 10 038,60 eurot. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 (Krediidiga seotud kulud) tulenevalt on krediidi kulukuse määr ja maksete kogusumma (krediidi kogukulu) arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et laenusumma on 3991,10 eurot (sh lepingutasu 261,10 eurot), intressimäär 44,70% aastas, laenutähtpäev 10.03.2029 ning kogu laen võetakse kohe kasutusse. Lepingut sõlmides logib klient enda isikliku kliendikontoga XXX kliendikeskkonnas sisse ja esitab laenutaotluse. Laenutaotluse esitamiseks peab klient tegema endale kasutajakonto. Laenu taotledes pidi kostja esitama kõik laenuandja poolt nõutavad andmed ning dokumendid. Kostja vormistas endale esmakordselt kasutajakonto, tuvastades enda isikusamasuse 08.02.2024 ning esitades enda andmed. Lepingu üldtingimuste p 3.2. sätestab, et enne laenu taotlemist kohustub laenusaaja tutvuma Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, personaalsete tingimuste ja üldtingimustega. Kostja andis laenulepingu sõlmimise tahte avaldamiseks kinnitused, sealhulgas kinnituse, et soovib sõlmida laenulepingu. Selle kohta, et kostja on tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega nõustunud, andis kostja kinnitused üldtingimuste p 5.1.11 alusel. Seega loeti laenuleping sõlmituks üldtingimuste kohaselt pärast kostjalt vastavate kinnituste saamist juhul, kui laenuandja teavitas kostjat positiivsest laenuotsusest. Antud lepingut saab VÕS § 52 lg 1 p 1, 3 ja 4 alusel lugeda sidevahendi abil sõlmitud lepinguks. 3
VÕS §-des 404 või 405 sätestatud kohustuslikud andmed on välja toodud lepingu personaalsetes tingimustes, üldtingimustes ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes, mis moodustavad lepingu lahutamatu osa. Leping loeti poolte vahel sõlmituks peale kostja poolt Kliendikeskkonnas lepingu tingimustega tutvumist, nende aktsepteerimist ning peale krediidiandja poolt positiivse laenuotsuse tegemist. Positiivne laenuotsus on krediidiandaja poolt tehtud 08.02.2024 kell 15:30:34. Kõik lepingu dokumendid on kostjale edastatud iseteeninduse kaudu kostja poolt deklareeritud e-posti aadressile XXX (vt. lisa 3 rida 08.02.2024 kell 15:31:44), mis on kostjale tema isiklikul kasutajakontol kättesaadavad ning soovi korral ka alla laetavad. Laen summas 3730 eurot on kostja arvelduskontole nr XXX välja makstud 08.02.2024.
2.2.Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse 10.04.2024, 10.05.2024, 10.06.2024 osamakse tasumisega, andis krediidiandaja kostjale 24.06.2024 teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 08.07.2024 ei likvideerinud, olles täielikult viivituses enamgi kui kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütleski krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti 17.1 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 09.07.2024 (lisa 12). Laenutoote spetsiifikast tulenevalt kasutab Krediidiandja õiguslikke tagajärgi toovate teadete edastamiseks lepingu sõlmimisel kostja poolt kinnitatud e-posti aadressi, kuniks kostja ei ole teatanud oma kontaktandmete muutumisest kirjalikult või kirjalikku taaskasutamist võimaldavas vormis (lepingu üldtingimuste punkt 23.2). Krediidiandja edastas kostjale lepingu ülesütlemise teatise 24.06.2024 kell 9:23:27 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX
2.3.Krediidiandaja loovutas tulenevalt VÕS § 164 tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude hagejale, edastades kostjale 11.07.2024 kell 16:08:53 Kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX teatise nõude loovutamise kohta.
2.4.Hageja palub kostjalt välja mõista tulenevalt lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo tebelehe punktist 3 (kaasnevad kulud) lepingu kehtivuse ajal tekkinud võla sissenõudmiskulu 15 eurot. Tasuta meeldetuletuskirjad on kostjale krediidiandaja poolt edastatud läbi Kliendikeskkonna e-posti aadressile XXX 11.04.2024, 11.05.2024, 10.06.2024 meeldetuletuskirjad ning tasumata tasulised võlateatised 17.04.2024 (5 eurot), 17.05.2024 (5 eurot), 16.06.2024 (5 eurot). Hageja palub Tarbijakrediidi teabelehes punkti 3 (Krediidiga seotud kulud/kaasnevad kulud) alusel kostjalt välja mõista peale lepingu lõppemist tekkinud võla sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja on edastanud peale lepingu lõppemist kostjale järgnevad tasulised nõudekirjad: 01.08.2024 (25 eurot), 21.08.2024 (5 eurot) ja 09.09.2024 (5 eurot).
3.Hageja esitas kohtule ka VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse loobumata algsest nõudest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus määras 01.08.2025, et menetleb hagi kirjalikus menetluses ja teavitas sellest menetlusosalisi (hagi nõude summa jäi kirjaliku menetluse lubatud nõude summa piiresse). Kostjale on kättetoimetamisportaali kaudu hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte
4
toimetatud 17.02.2025 ja alternatiivse nõude menetlusse võtmise määrus 01.04.2025. Kostjale oli antud tähtaeg vastamiseks, kostja vastanud ei ole. Kohus teavitas lahendi tegemise aja. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
5.Kas laenuleping kehtis ja kas laen on välja makstud
5.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis.
5.2.Hageja on kohtule tõendina esitatud pdf formaadis laenulepingu nr XXX (dtl 225), millele ei ole kostja ega krediidiandja allkirja. Lepingu maksegraafikus on 60 osamakset, iga osamakse summa on 167,31 eurot, osamaksed koosnesid põhiosamaksest ja intressist. Omaksete kogusumma maksegraafikus on 10 038,60 eurot, mis koosnes põhiosamaksete kogusummast 3991,1 eurot ja intressimaksete kogusummast 6047,50 eurot. Laenusumma oli 3991,1 eurot, maksegraafikus põhiosamaksete summa võrdub laenusumma. Ehk siis maksegraafiku kohaselt tuli kostjal tagasi maksta laenusumma. Lepingutasu oli 261,1 eurot, see loeti tasutuks laenu väljastamisel, st selle võrra maksti laenu vähem välja. Siiski ei muutnud see asjaolu, et laenusumma oli 3991,1 eurot. Krediidi kogukulu arvestamisel pidi seega kokku liitma laenu põhiosa tagasimaksed + lepingutasu + intressimaksed (mis oleks 10 299,7 eurot). Krediidiandja krediidi kogukulu arvestamisel aga lepingutasuga arvestanud ei ole. Lepingusse ja kohtule esitatud Euroopa Tarbijakrediidi teabelehte (dtl 246) on krediidi kulukuse määrana märgitud 52% aastas. Kohus kontrollis krediidi kulukuse määra hageja esitatud maksegraafiku ja lepingus toodud tasude alusel ning tuvastas, et kui arvestada ka lepingutasuga, ületab krediidi kulukuse määr lepingus toodud krediidi kulukuse määra ning ka lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra, mis oli 52,08%). Kohus sai krediidi kulukuse määraks 57,65% aastas.
5
Kohus kontrollis krediidi kulukuse määra ka minuraha.ee kalkulaatoriga hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks olevate andmete alusel (osamaksete arv 60, aastane intressimäär 44,7%, lepingutasu 261,10 eurot, laenusumma 3991,1 eurot), minuraha.ee kalkulaator annab igakuise osamakse summaks 167,31 eurot (milline summa oli ka lepingu maksegraafikus igakuise makse summa) ja krediidi kulukuse määraks 61,55%. Krediidi kulukuse määra arvutamise kontroll-failid on lisatud toimikusse (296). Kohus teavitas sellest ka hagejat ning andis võimaluse vastuväidete esitamiseks. Hageja vastas 11.08, et Laen on kostjale väljastatud: 08.02.2024 kell 15.31. Krediidi kulukuse määra arvutatakse taotluse esitamise hetkel eeldusega, et taotluse menetlemine ja väljamaksmine võivad viibida, kuid peab toimuma 2 päeva jooksul. Seega arvestab krediidiandaja nagu laen oleks välja antud 2 päeva hiljem so. 10.02.2024 (maksimum aeg taotlusest laenuni): minimaalne periood esimese osamakseni: 30 päeva maksepäev: 10. esimene osamakse: 10.04.2024. Kohus tegi krediidi kulukuse määra arvestuse lähtudes sellest, et laen maksti välja 08.02.2024 (dtl 306). Kui arvestada, et laen maksti välja 10.02.2024, ei annaks arvutus ikkagi krediidi kulukuse määraks lepingusse märgitud 52% aastas (võrdlev arvestus lisatud toimikusse). Kohus märgib, et on ka varasemalt tuvastanud B OÜ poolt antud laenude puhul krediidi kulukuse määra ületamist ning see tuleneb B OÜ puhul sellest, et ei krediidi kulukuse määra arvestamisel ei arvestata lepingutasuga; nii ka antud juhul. Seega on kohus ka peale hageja vastuväidete ära kuulamist seisukohal, et nõude aluseks oleva lepingu krediidi kulukuse määr ületas lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on krediidi kulukuse maksimaalse määra ületamise korral leping tühine. Kohus ei kontrolli seetõttu muid tehingu tühisuse aluseid (lepingu vorminõue, lepingu intressimäära kokkuleppe tühisus vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu).
6.Hageja nõuded
6.1.VÕS § 4062 lg 3 kohaselt maksab sel juhul tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus on uuesti määratud tagasimaksete tasumise nõude menetlusse võtnud ja kostjale kätte toimetanud.
6.2.Hageja väitel maksis krediidiandjale lepingu alusel laenu välja 3730 eurot. Lepingu järgi tuli laen tagastada igakuiste osamaksetega, viimase osamakse tasumise tähtaeg on 10.03.2029. Hageja on tagasimaksed uuesti määranud (dtl 286), perioodile 10.03.2024-10.02.2029. Hageja on tagasimaksed uuesti määranud annuiteetmaksetena, st ühesuuruste maksetena (69,54 eurot kuus, 60 makset) ning arvestanud viivist lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimäära alusel. Maksegraafiku põhiosamaksete summa võrdub kostjale tegelikult välja makstud laenusummaga. Kohus märgib, et muutuva seadusjärgse intressimäära alusel tagasimakseid kuni laenu tagastamise lõpp-tähtajani määrata poleks võimalik, sest teadmata on tuleviku seadusjärgne intressimäär. Sel juhul ei oleks võimalik kohtul ka neid makseid edasiulatuvalt välja mõista. Lepingus oli ette nähtud fikseeritud intressimäär ning lepingu sõlmimise ajal seadusjärgne intressimäär oli 4,5%. Kuivõrd seadus ei sätesta täpsemaid reegleid tagasimaksete uuesti määramise kohta, on kohus seisukohal, et hageja võis tagasimaksed selliselt määrata.
6
Hageja väitel kostja tagasimakseid teinud ei ole. Kuivõrd leping on tühine, ei ole ka laenusumma muutunud sissenõutavaks üles ütlemise tõttu. Tühist lepingut ei saa üles öelda. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt VÕS § 4062 lg 3 alusel välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed, perioodi 10.03.2024-10.08.2025 eest kokku 1032,44 eurot. Ning edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad igakuised osamaksed, 69,54 eurot kuus (v.a viimane summas 69,53) alates 10.09.2025 kuni 10.02.2029, kokku 2920,67 eurot.
6.3.Algses hagis nõuab hageja viivist põhivõlalt (3991,1 eurolt) 24% aastas, päevamääraga 0,067%, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Hageja nõuab alternatiivses nõudes viivist põhivõlalt (3730 eurolt) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so. 10.07.2024 kuni täpsustuse esitamiseni so. 06.03.2025 VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras. Kuigi lepingu üles ütlemine on toimetu lepingu enda tühisuse tõttu, on ka uuesti määratud tagasimaksete alusel kostjal 10.07.2024 seisuga võlg, seega saab kohus sellest kuupäevast alates välja mõista viivise sissenõutavaks muutunud võlalt. Ka krediidi kulukuse määra ületamise korral saab võlausaldaja nõuda võlalt viivist, ent seadusjärgses viivise määras, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingujärgsest viivisemäärast. Seega mõistab kohus VÕS 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt alates 10.07.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 10.07.2024 seisuga oli sissenõutavaks muutunud 4 uuesti määratud põhiosamakset, kokku 223,45 eurot. Viivis sellelt summalt perioodi 10.07-11.07.2024 eest on 0,15 eurot. 11.07.2024 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 5 põhiosamakset, kokku 279,85 eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.07.2024-10.08.2024 eest on 2,90 eurot. 11.08.2024 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 6 põhiosamakset, kokku 336,45 eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.08.2024-10.09.2024 eest on 3,49 eurot. 11.09.2024 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 7 põhiosamakset, kokku 393,26 eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.09.2024-10.10.2024 eest on 3,95 eurot. 11.10.2024 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 8 põhiosamakset, kokku 450,28 eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.10.2024-10.11.2024 eest on 4,67 eurot. 11.11.2024 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 9 põhiosamakset, kokku 507,53 eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.11.2024-10.12.2024 eest on 5,10 eurot. 11.12.2024 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 10 põhiosamakset, kokku 564,98 eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.12.2024-10.01.2025 eest on 5,70 eurot. 11.01.2025 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 11 põhiosamakset, kokku 622,65 eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.01.2025-10.02.2025 eest on 5,90 eurot. 11.02.2025 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 12 põhiosamakset, kokku 680,53 eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.02.2025-10.03.2025 eest on 5,82 eurot. 11.03.2025 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 13 põhiosamakset, kokku 738,64 eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.03.2025-10.04.2025 eest on 6,99 eurot. 11.04.2025 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 14 põhiosamakset, kokku 796,96 eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.04.2025-10.05.2025 eest on 7,30 eurot. 11.05.2025 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 15 põhiosamakset, kokku 855,50 eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.05.2025-10.06.2025 eest on 8,10 eurot. 7
11.06.2025 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 16 põhiosamakset, kokku 914,26 eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.06.2025-10.07.2025 eest on 8,13 eurot. 11.07.2025 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 17 põhiosamakset, kokku 973,24 eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.07.2025-10.08.2025 eest on 8,39 eurot. 11.08.2025 seisuga oli sissenõutavaks muutunud kokku 18 põhiosamakset, kokku 1032,44 eurot. Viivis sellest summalt perioodi 11.08.2025-19.08.2025 eest on 2,58 eurot. Arvestatud viivis perioodi 10.07.2024 – 19.08.2025 eest on 79,17 eurot. Alates 20.08.2025 mõistab kohus välja viivise põhivõlalt, s.o 1032,44 eurolt, kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras. Edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvatelt tagasimaksetelt viivise väljamõistmise nõuet hageja esitanud ei ole. Hagiavalduses palub hageja välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 10.07.2024 – 23.12.2024 eest 437,06 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude sama perioodi eest summas 22,72 eurot. Seega jätab kohus rahuldamata 23.12.2024 seisuga sissenõutavaks arvestatud viivisenõude summas 414,34 eurot.
6.4.Hageja nõuab lepingu kehtivuse ajal ja peale lepingu lõppemist tekkinud võla sissenõudmiskulude hüvitamist. VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 113 1 on loodud eesmärgiga lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 113 1 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut kinnitab ka VÕS § 1132 eelnõu seletuskiri. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Kuivõrd leping on tühine, on tühised ka võla sissenõudmiskulude hüvitamise määrasid puudutavad kokkulepped. Hageja ei ole alternatiivselt esile toonud ega tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses. Seetõttu jääb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.
7.Menetluskulud ja kohtuotsuse kätte toimetamine
7.1.Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja riigilõivu 595 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel 8
arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 595 eurot vastavalt hagihinnale, seega on riigilõiv vajalik menetluskulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetlustes summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 615 eurot, millest 595 eurot on riigilõiv ja 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagihind on 5552,59 eurot. Kohus rahuldas hageja põhinõude 3730 euro ulatuses, intressinõude 442,39 euro ulatuses, hagi esitamise ajaks (23.12.2024) sissenõutavaks muutunud viivisenõude 22,72 eurot ja viivisenõude põhivõlalt (1032,44 eurot) alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 104,79 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 4299,90 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (5552,59 eurot) 77,44%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 77,44% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 22,56% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 77,44% hageja põhjendatud menetluskuludest (615 eurot), millele vastab summa 476,26 eurot. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
7.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
9
Maris Juha kohtunik
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.