Jägala Hüdro OÜ hagi Jägala Energy osaühingu vastu osanike otsuste tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 6. juuli 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Jägala Energy osaühingu apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Jägala Hüdro OÜ (registrikood 12554063), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Kostja (apellant): Jägala Energy osaühing (registrikood 10480870), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 6. juuli 2020 otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga muuta selle põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjenduste punktidele 9.4, 10.3 ja 12.3–12.5.
Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Jägala Hüdro OÜ (hageja) esitas 25. novembril 2019 Harju Maakohtule hagi Jägala Energy osaühingu (kostja) vastu osanike 4. septembri 2019 otsuste (edaspidi: osanike otsused) tühisuse tuvastamise nõudes. Kostja osanikud on MK Holding OÜ (edaspidi: enamusosanik), kellele kuulub osa, mis vastab 60%-le kostja osakapitalist, ja hageja, kellele kuulub 40% suurune vähemusosa. Hageja leiab, et osanike otsused on tühised, kuna rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda. Rikkumine avaldub järgmistes asjaoludes: -
-
-
kostja juhatus edastas 29. augustil 2019 hagejale kostja osanike otsuste eelnõud ning palus hagejal edastada seisukoht eelnõude osas hiljemalt 4. septembril 2019. Otsuste eelnõudes sisaldus kaks punkti: kostja 2018. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamise otsustamine; kostja juhatus soovis võtta otsused vastu äriseadustiku (ÄS) § 173 lg-tes 1–4 sätestatud korras, st osanike koosolekut pidamata (edaspidi: kirjalik hääletamine); hageja saatis 30. augustil 2019 seisukoha (edaspidi: hageja seisukoht) otsuste eelnõude kohta, taotluse osanike koosoleku kokkukutsumiseks, nõude vandeaudiitori osalemiseks osanike koosolekul ja avalduse osanike koosoleku päevakorra osas otsuse eelnõu esitamiseks. Hageja juhtis tähelepanu, et majandusaasta aruande kinnitamiseks on vajalik osanike koosoleku korraldamine ning et nõue vandeaudiitori osalemiseks esitati ÄS § 179 lg-s 3 nimetatud tähtaja jooksul ja on seega kostjale täitmiseks kohustuslik. Kostja seisukohale hääletamiseks määratud tähtaja jooksul ei vastanud; kostja edastas hagejale 11. septembril 2019 osanike otsused, millega kinnitati kostja 2018. aasta majandusaasta aruanne ja otsustati kasum jaotamata jätta. Koos otsustega saadeti 11. septembri 2019 hääletusprotokoll, millele oli lisatud mh kostja juhatuse vastus hageja seisukoha ja taotluste osas, kus leiti need olevat alusetud.
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
osanike otsused on kehtivad, sest ei esine ühtegi ÄS § 1771 lg-s 1 sätestatud otsuse tühisuse alust, mh ei ole rikutud otsuse tegemise korda; seadusest ei tulene, et osaühingu majandusaasta aruande kinnitamiseks tuleks kokku kutsuda osanike koosolek. Osaühingu majandusaasta aruande võib kinnitada ja kasumi jaotamise otsustada ka koosolekut kokku kustumata; puudub sisuline erinevus, kas majandusaasta aruande (koos audiitori aruandega) kinnitamine ja kasumi jaotamise (või jaotamata jätmise) otsus hääletatakse koosolekul või koosolekuta. Otsuste vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata on osanikud paremini kaitstud, kui koosoleku kokkukutsumisel, sest kui koosolekul hääletades on osanike otsus vastu võetud koosolekul esindatud poolthäältega (ÄS § 174 lg 1 lihthäälteenamus), siis koosolekut kokku kutsumata otsuste vastuvõtmise puhul kehtivad kõrgemad nõuded (ÄS § 174 lg 2 kvalifitseeritud häälteenamus). Lisaks kaitseb osanikku, kes ei saa või ei soovi majandusaasta aruande poolt hääletada mistahes põhjusel, regulatsioon, mille kohaselt ta hääl loetakse alati vastuhääleks; hoolimata otsuste vastuvõtmise korrast, on otsustav enamusosaniku hääl. Kuna enamusosanik toetab kostja juhatuse eelnõud, ei saa hageja niikuinii mõjutada vastuvõetud otsuseid – vähemusosanikul ei õnnetu koosolekul ega koosolekuta saavutada vastupidiseid otsuseid; 2 (8)
-
-
-
osanikud saavad kinnitada majandusaasta aruande ja otsustada kasumi jaotamise üle ka kirjaliku hääletamise teel. Kui majandusaasta aruanne ja audiitori aruanne kinnitatakse ÄS § 173 korras koosolekut kokku kutsumata, siis ÄS § 179 lg 3 teine ja kolmas lause ei kohaldu. Need sätted kohalduvad vaid juhul, kui koosolek toimub; audiitor saab osaleda ÄS § 179 lg 3 teise lause mõttes otsuse tegemise juures ja anda enda koostatud aruande kohta selgitusi kirjalikult; hageja taotlus audiitori osalemiseks jõudis kostjani 2. septembril 2019, seega ei järginud hageja ÄS § 179 lg 3 tähtaega; kostja juhatus saatis 29. augustil 2019 otsuse eelnõud, vastamise tähtaeg oli määratud (4. september 2019 kell 23.59) ning otsuse tegemiseks vajalikud poolthääled saabusid tähtaegselt. Seega on osanike otsus vastu võetud ja protseduurireegleid ei rikutud; hagiavaldus on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejale edastati kostja 2018. aasta majandusaasta aruanne koos vandeaudiitori aruandega. Kostja juhatus andis hagejale võimaluse esitada kirjalikud küsimused, mida hageja ei teinud. Samuti käis hageja esindaja 20. märtsil 2019 tutvumas kostja 2018. aasta raamatupidamisdokumentidega.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi 6. juuli 2020 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud: -
-
hagejale kuulub kostja osa nimiväärtusega 22 752 eurot, st 40% osakapitalis osadega määratud häältest, 60% kuulub enamusosanikule. Hageja on kostja vähemusosanik; kostja juhatus koostas 11. septembril 2019 hääletusprotokolli, mille kohaselt on enamusosaniku poolthäältega vastu võetud järgmised otsused: kinnitada kostja 2018. aasta majandusaasta aruanne ning osanikele dividende mitte maksta ja mitte teha eraldisi reservkapitali ega muudesse reservidesse; vandeaudiitor koostas aruande kostja 2018. aasta majandusaasta koha.
3.2.Maakohus kohaldas ÄS § 170 lg 1, § 171 lg 2 p 3 ja § 179 lg 3 ning leidis, et osanike otsuste vastuvõtmisel rikuti kokkukutsumise korda, mis toob ÄS § 1771 lg 1 alusel kaasa otsuste tühisuse.
3.2.1.ÄS § 179 lg 3 alusel esitatud osaniku taotlus on osaühingule kohustuslik. Viidatud normi ei saa tõlgendada nii, et teataval juhul see ei kohaldu. Kirjeldatud olukord on üks ÄS § 170 lg 1 teise lause juhtumitest, mil osanikud saavad otsuseid vastu võtta ainult koosolekul.
3.2.2.Kostja juhatus ei taganud hagejale mõistlikku aega, et ta saaks järgida ÄS § 179 lg 3 tähtaega. Kosja sai hageja seisukoha kätte 2. septembril 2019. Kirjaliku hääletamise tähtaeg möödus 4. septembril 2019. Seega esitas hageja avalduse audiitori osalemiseks kaks päeva enne otsuse kohta seisukoha andmiseks antud tähtaega. Lisaks ei jäetud hagejale oma seisukoha esitamiseks piisavalt aega, kuna kostja esitas juhatuse eelnõud osanike otsuse kohta alles
29.augustil 2019. Tähtpäev 4. september 2019 oli pühapäev, mistõttu jäi eelnõu esitamise ja seisukoha andmise tähtaja vahele vähem kui viis tööpäeva. Hageja esitas taotluse viivitamata pärast kostja juhatuselt otsuste eelnõu saamist. Maakohus kohaldas võlaõigusseaduse (VÕS) § 119 lg 2 ja leidis, et sel alusel pole põhjust pidada hagejat viivitanuks.
3.2.3.Kui osaühing saab osanikult ÄS § 179 lg 3 alusel esitatud taotluse, siis tuleb osanike koosolek kokku kutsuda ja audiitor koosolekule kutsuda. Õige ei ole kostja vastupidine seisukoht, et kui juhatus otsustab esitada ostuste eelnõu nende vastuvõtmiseks koosolekut pidamata, siis ei saa osanik ÄS § 179 lg-st 3 tulenevat taotlust üldse esitada. Lisaks on audiitori aruande kokkuvõte sõnastatud nii, et võib tekitada vajaduse esitada audiitorile küsimusi. 3 (8)
3.2.4.Siinjuures pole oluline, kas hageja saab oma häältega mõjutada osanike otsuse sisu. Osanike õigusi sätestavate normide mõte on nende järgimises, vastasel juhul ei saa tagada osanike võrduse põhimõtet (ÄS § 154 lg 1).
3.3.Kui osanike otsused on tühised ÄS § 171 lg 2 p 3 ja § 179 lg 3 rikkumise tõttu, ei oma poolte muud väited asja lahendamisel tähtsust.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kaebuses esitab kostja kokkuvõtvalt kaks väidet: osanike otsused ei ole tühised ja hageja tuginemine tühisusele on vastuolus hea usu põhimõttega.
4.1.Esimene väide jaguneb kümneks osaväiteks.
4.1.1.Esiteks kohaldas maakohus ebaõigesti ÄS § 1771 lg 1, sest puuduvad rikkumised, mis viitaks otsuste tühisusele. Kostja juhatus ei rikkunud koosoleku kokkukutsumise ega otsuste tegemise korda.
4.1.2.Teiseks eksis maakohus ÄS § 170 lg 1 teise lause kohaldamisel, kui leidis, et hageja seisukoht välistab otsuste tegemise muul viisil kui koosolekul. Seaduses sätestatud kohustust koosoleku korraldamiseks ei saa järeldada ÄS § 171 lg 2 p-st 3 (vt järgevas kolmas osaväide) ega ÄS § 179 lg-st 3 (kuues osaväide).
4.1.3.Kolmandaks ei kohaldu maakohtu viidatud ÄS § 171 lg 2 p 3. Osaühingu puhul kehtib põhimõte, et juhatuse ainupädevuses on otsustada, mis viisil toimub osanike otsuste vastuvõtmine – kas koosolekul või kirjalikult. Praegusel juhul saatis juhatus osanikele otsuste eelnõud ja määras vastamise tähtaja. Seega oli juhatus algatanud otsuste vastuvõtmise protseduuri ÄS § 173 tähenduses. Arvestades eelnevat on ebaõige maakohtu arusaam, et hageja seisukoht on taotlus ÄS § 171 lg 2 p 3 tähenduses, mille järgselt oleks saanud osanike otsuse teha üksnes ÄS § 170 lg 1 teise lause kohaselt koosolekul. Samuti on ebaõige maakohtu järeldus, et ÄS § 171 lg 2 p 3 väidetava rikkumise tagajärjeks on vastuvõetud otsuste tühisus. Maakohtu seisukoht on vastuolus ÄS § 171 lg-ga 3, mis käsitleb ÄS § 171 lg 2 rikkumist. Kui osaühingu juhatus ei kutsu kokku osanike koosolekut, läheb vastav õigus ÄS § 171 lg 3 alusel üle koosoleku kokku kutsumist taotlenud isikule. Koosoleku toimumine on sellisel juhul oluline, sest osanikud, nõukogu või audiitor ei saa võtta otsuseid vastu ÄS §-s 173 sätestatud korras. Vastavas korras otsuste vastuvõtmise saab algatada üksnes juhatus. Järelikult ei ole ÄS § 171 lg 2 p 3 väidetava rikkumise tagajärg osanike otsuse tühisus ÄS § 1771 lg 1 alusel, vaid koosoleku kokku kutsumise õiguse üleminek juhatuselt põhjendatud taotluse esitanud isikule. Vähemusosanike õiguste efektiivse kaitse tagab piisavalt kirjaliku hääletamisel rakenduva poolthäälte kõrgem nõue (ÄS § 174 lg 2) ja vastamata jätmise lugemine vastuhääleks (ÄS § 173 lg 2). Järelikult ei riku kirjaliku hääletamise korras otsuste tegemine kellegi õigusi ega anna alust otsuse tühisuseks.
4.1.4.Neljandaks ei selgu vaidlustatud otsusest, millisel õiguslikul alusel läheb otsuste vastuvõtmise kirjalik hääletamine (mille määramine on juhatuse ainupädevuses) üle osanike koosolekuks ja seal hääletamiseks. Samuti ei selgu, milline tähendus on kirjalikuks hääletamiseks määratud tähtaja möödumisel. Nimelt on vahepeal kujunenud osaühingu juhatusele esitatud tahtevalduste alusel osanike enamuse väljendatud tahte järgi osaühingu tahe (otsus). Nii on koosoleku toimumise ajaks osanike otsus samas küsimuses (majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine) juba olemas. ÄS § 179 lg 3 alusel esitab osanik sisuliselt teabenõude, mille saab lahendada kirjalikus vormis ka pärast otsuste tegemist. 4 (8)
4.1.5.Viiendaks ei ole põhjendatud maakohtu järeldus, et juhatus peab kindlasti tagama, et audiitor osaleb koosolekul ning mitteosalemine toob kaasa otsuse tühisuse. ÄS ei kohusta audiitorit koosolekul osalema.
4.1.6.Kuuendaks ei nõustu kostja ÄS § 179 lg 3 kohaldamisega. Kostja ei rikkunud viidatud sätet, sest see ei kohaldu kirjalikul hääletamisel. Vastav välistus ei pea olema seaduses sõnaselgelt märgitud. Kohtupraktikas on ka teiste sätete puhul kasutatud tõlgendust, mis erineb seaduse täpsest sõnastusest (nt ÄS § 181 lg 3).
4.1.7.Seitsmendaks ei olnud taotlus audiitori osalemiseks tähtaegne. Taotlust ei esitatud vähemalt viis päeva enne otsuse tegemist.
4.1.8.Kaheksandaks on asjakohatu maakohtu viide VÕS § 119 lg-le 2. See säte ei oma asja lahendamisel tähtsust ega seost asjaoludega.
4.1.9.Üheksandaks on ebaõige maakohtu seisukoht vähemusosaluse õiguste tagamata jätmise ning ÄS § 154 lg 1 osas. Hagejale oli osalemisõigus tagatud ja tema õigusi ei rikutud. Hagejale edastati eelnõu koos materjalidega, ta oli teadlik, mille üle otsustatakse, ja ÄS § 173 lg 2 järgi loetakse hääletamata jätmine vastuhääleks. Sellises olukorras on oluline, kuidas hääletab enamusosanik, mitte aga see, kuidas hääletab vähemusosanik.
4.1.10.Kümnendaks on üllatuslik ja põhjendamata maakohtu seisukoht, et audiitorile täiendavate küsimuste esitamise vajadus oli usutav. Käesoleval juhul ei ole majandusaasta aruande kohta märkusi esitatud ega soovitud rõhutada mingit olulist asjaolu.
4.2.Teine väide järgib kostja varasemat seisukohta, et hageja tuginemine osanike otsuste tühisusele on vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus jättis selle teema käsitlemata, millega rikkus otsuse põhjendamise kohustust.
5.Hageja vaidleb kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud otsuse resolutsiooni TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, aga muudab osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
7.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest osanike otsuste eelnõude saatmise, hääletamise tulemuste ja otsuste sisu kohta.
8.Pooled vaidlevad peamiselt küsimuses, kas osanikel on õigus vastu võtta majandusaasta aruande kinnitamise otsus osanike koosolekut kokku kutsumata (ÄS § 173 lg-d 1–4) ka sel juhul, kui vähemalt üks osanik nõudis, et vandeaudiitori aruande andnud audiitor osaleks otsustamise juures ja annaks aruande kohta selgitusi (ÄS § 179 lg 3 teine lause). Samuti on vaidlusalune selle nõude esitamise tähtaeg (ÄS § 179 lg 3 kolmas lause) ning osaniku õiguste teostamise kooskõla hea usu põhimõttega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 ja § 138 lg 1).
9.Ringkonnakohus alustab kaebuse lahendamist esimese väite osaväidetest 2–4, 6 ja 9, mida on põhjendatud käsitleda koos.
9.1.Kui osanik on ÄS § 179 lg 3 järgi nõudnud osaühingult, et vandeaudiitori aruande andnud audiitor osaleks majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja annaks aruande kohta selgitusi, toob vandeaudiitori puudumine koosolekult kaasa majandusaasta aruande kinnitamise otsuse tühisuse ÄS § 1771 lg 1 kohaselt, sest on rikutud oluliselt otsuse tegemise korda. Audiitori koosolekul viibimine ning selgituste andmine on vajalik selleks, et osanikud saaksid teha majandusaasta aruande kinnitamise kohta informeeritud ja kaalutletud otsuse (Riigikohtu
4.detsembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-12, p 11). 5 (8)
9.2.Eelmises alapunktis 9.1 kirjeldatud põhimõtted kohalduvad ka juhul, kui majandusaasta aruande kinnitamine soovitakse otsustada koosolekut kokku kutsumata, st kirjaliku hääletamise teel (vt nt Riigikohtu 14. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 21 teine lõik). Maakohus leidis õigesti, et otsuse vastuvõtmise viisi valikuga ei tohi jätta osanikku ilma õigusest nõuda audiitori osalemist ja selgituste andmist. Samuti on asjakohane maakohtu järeldus, et koosolekul audiitori osalemise nõude esitamise järel kujuneb ÄS § 170 teises lauses sätestatud olukord, kus osanikud võivad otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. Maakohus tõlgendas ja kohaldas neid sätteid õigesti ning ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga.
9.3.Vähemalt üldjuhul ei tohiks hääletamise viis oluliselt mõjutada hääletustulemust. Tagada tuleks, et osaühingu juhatus või osanik ei saaks hääletusprotseduuri kuritarvitades saavutada endale meelepärast otsust (Riigikohtu 10. jaanuari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11, p 15 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Sarnaselt ei tohi hääletamise viis oluliselt mõjutada osaniku õigusi ühingu suhtes. Kostja arusaama järgi muutuks ÄS § 179 lg 3 sisutuks, kui juhatus otsustab korraldada kirjaliku hääletamise. Seega avaneks juhatusel võimalus määrata osaniku seadusest tulenevate õiguste ulatus, mis ei olnud seadusandja eesmärk. Eelmises lõigus viidatud säte on selles tähenduses imperatiivne, et nii realiseerib osanik mh ÄS § 148 lg 5 järgset õigust osaleda osaühingu juhtimises. Seda õigust ei saa temalt ära võtta juhatuse otsusega. Kostja nimetatud analoogia nt ÄS § 181 lg 3 tõlgendamisega ei ole asjakohane, sest käesoleval juhul pole vaja ÄS § 179 lg 3 kohaldamisala tõlgendamise teel muuta. Kõnealust õigust ei tasakaalusta ÄS § 173 lg 2 kolmanda lause eeldus, et osaniku „vaikimine“ loetakse vastuhääleks. Samuti ei ole piisav, kui osanik saab üksnes realiseerida oma õigust hääletada (või osaleda koosolekul). Õigus olla otsuse tegemiseks piisavalt informeeritud on osaniku iseseisev õigus ja moodustab teatava osa tema teabeõigustest.
9.4.Õige on kaebuse väide, et maakohus eksis ÄS § 171 lg 2 p 3 kohaldamisel. Viidatud säte ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohane. Kuigi hageja nõudis ka osanike koosoleku kokkukutsumist, siis ei takistaks see ühingu juhatusel kirjaliku hääletamise korraldamist ega mõjutaks enne vastava taotluse esitamist juba määratud korras otsuste vastuvõtmist. Neil kaalutlustel tuleb vaidlustatud otsusest jätta välja põhjendava osa p 50 ja poolte väiteid seoses ÄS § 171 lg 2 p-ga 3 pole vaja täpsemalt käsitleda.
9.5.Põhjendatud ei ole aga kostja arusaam, et maakohus pidanuks eraldi analüüsima ÄS § 173 lg 2 alusel määratud seisukoha esitamise tähtaja möödumise tagajärgi. Tühisel otsusel kui tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärg (TsÜS § 84 lg 1 esimene lause). Seetõttu pole oluline, kas ja kuidas osanikud hääletasid, kui otsuse poolt ei antud kõiki hääli (ÄS § 173 lg 7).
10.Esimese väite osaväited 5, 7, 8 ja 10 ei anna samuti alust muuta maakohtu lõppjäreldust, neile vastab ringkonnakohus järgmiselt.
10.1.Viies osaväide käsitleb audiitori osanike koosolekul osalemise kohustust. Audiitortegevuse seaduse § 55 lg 1 näeb ette, et audiitorteenuse osutamiseks sõlmib audiitorettevõtja kliendiga kirjalikus vormis audiitorteenuse osutamise lepingu, millele kohalduvad üldjuhul VÕS sätted. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Osaühingu juhatus peab audiitoriga lepingu sõlmimisel nägema ette ÄS § 179 lg 3 alusel nõude esitamise ja leppima audiitoriga kokku osanike koosolekul osalemise. Kui juhatus sel viisi talitas, siis saab ta nõuda audiitorilt lepingu täitmist. Kui juhatus aga on jätnud audiitoriga vastava kokkuleppe sõlmimata ja audiitor vaatamata ühingu kutsele koosolekule ei tule, siis ei saa seeläbi kahaneda osaniku õigused, vaid juhatusel tuleb sõlmida ühingu ja osanike huvidega piisavalt arvestav leping. Seega on ühingul tõhusad võimalused tagada audiitori ilmumine osanike koosolekule. 6 (8)
10.2.Seitsmenda osaväite järgi esitas hageja audiitori osalemise nõude hilinenult. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõue esitati tähtaegselt. ÄS § 179 lg 3 kolmanda lause järgi tuleb vastav kirjalik nõue esitada vähemalt viis päeva enne osanike koosolekut. TsÜS § 135 lg 1 sätestab, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kui määratakse tähtaeg päevades enne teatavat sündmust, siis järeldub normi mõttest, et päevi tuleb lugeda sündmuse päevale eelnevast ettepoole (vrd varasema sarnase õigusliku olukorra kohta nt Riigikohtu 29. jaanuari 2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13 esimene lõik). Kui tähtaja kulgemise alguse määrab osanike koosoleku päev, siis ei saa vastavat tähtaega arvutada enne, kui juhatus on saatnud ÄS § 172 lg 1 kohase teate. Viidatud sätte viimase lause järgi tuleb teade saata nii, et see jõuaks tavalise edastamise korral adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Kokkuvõtvalt on seaduse mõte, et osanikule peab jääma vähemalt kaks päeva alates juhatuse teate saamisest hindamaks, kas ta soovib esitada ÄS § 179 lg 3 alusel nõude audiitori osalemiseks. Kui juhatus otsustas korraldada kirjaliku hääletamise, siis on piisav sama nõude saatmine selle tähtaja jooksul, mille juhatus määras osanikele seisukohtade esitamiseks. Ühtlasi järeldub eelnevast, et ka kirjaliku hääletamise korral ei tohi osanikule jääda audiitori koosolekul osalemise taotluse esitamiseks lühem aeg kui kaks päeva. Käesolevas asjas pole vaidlust, et hageja esitas taotluse järgmisel päeval pärast eelnõude saatmist.
10.3.Menetluslikult on õiged kaheksas ja kümnes osaväide. Need toovad kaasa maakohtu põhjenduste osalise muutmise. Vaidlustatud otsuse p-s 54 sisalduv viide VÕS § 119 lg-le 2 on asjakohatu, sest ÄS § 179 lg 3 alusel osaniku nõude esitamisel puudub otsene või kaudne seos, aga ka piisav analoogia võlausaldaja vastuvõtuviivitusega. Maakohtu hinnang audiitorile küsimuste esitamise vajaduse kohta p-s 58 on samuti asjakohatu, sest osanik ei pea audiitori koosolekul osalemise nõuet põhjendama. Järelikult ei ole vaja käesolevas asjas ka hinnata, kas ja milliseid küsimusi oli alust audiitorile esitada. Põhjendava osa p 54 viimane lõik ja p 58 tuleb neil kaalutlustel vaidlustatud otsusest välja jätta.
11.Senise põhjal saab teha vahekokkuvõtte, et kaebuse esimese väite esimene osaväide ja seega esimene väide tervikuna pole sisuliselt põhjendatud. Eespool p-s 9.1 viidatud Riigikohtu seisukoha järgi toob ÄS § 179 lg 3 alusel audiitori osalemise nõude eiramine kaasa majandusaasta aruande kinnitamise otsuse tühisuse. Ringkonnakohus põhjendas eelkõige p-des 9.2 ja 9.3, et sama põhimõte kohaldub ka kirjaliku hääletamise korral. Järelikult otsustas maakohus õigesti, et osanike otsused on tühised.
12.Teine väide on osaliselt põhjendatud, aga ka see ei tähenda vaidlustatud otsuse resolutsiooni muutmist, vaid piisav on täiendada maakohtu põhjendusi.
12.1.Õige on kostja seisukoht, et osaniku tuginemine otsuse tühisusele võib olla vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 32 ja § 138 lg 1, erinevate olukordade kohta vt nt Riigikohtu
29.novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010, p 12 kolmas lõik; 12. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-17, p 20; 14. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 23 esimene lõik; 14. detsembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-11, p 22 esimene lõik, samuti neist mitmes viidatud 5. jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 23 teine lõik).
12.2.Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8), kui jättis vastamata kostja väitele vastuolu kohta hea usu põhimõttega. Selle puuduse saab kõrvaldada.
12.3.Tuginemine osanike otsuse tühisusele saab olla vastuolus hea usu põhimõttega eelkõige juhul, kui osanik soovib seeläbi saavutada ebavõrdset positsiooni ühingus, kuritarvitada oma õigusi, tekitada kahju ühingule või teistele osanikele, aga ka olukorras, kus ta on oma käitumisega varem avaldanud, et ta ei soovi samale tühisuse alusele tugineda. Käesoleval juhul neid ega muid halvas usus käitumisele viitavaid asjaolusid ei esine. 7 (8)
12.4.Hagejale majandusaasta aruande saatmine koos vandeaudiitori aruandega ja kirjalike küsimuste esitamise võimaluse pakkumine ei tähenda, et hageja peaks loobuma oma õigusest kuulata audiitori selgitusi osanike koosolekul. Samuti ei välista seda õigust hageja esindaja tutvumine kostja raamatupidamisdokumentidega. Järelikult pole ka nende toimingute järel ÄS § 179 lg 3 alusel audiitori osalemise nõude esitamine vastuolus hea usu põhimõttega. Samadel kaalutlustel ei teki vastuolu selle põhimõttega, kui vähemusosanik tugineb tema õiguste rikkumisele sel viisil, et palub kohtus tuvastada osanike otsuse tühisuse.
12.5.Hea usu põhimõte ei välista vähemusosanikule seaduses ette nähtud õiguse teostamist olukorras, kus ta tulemusest olenemata ei saa mõjutada seonduva otsuse sisu ega vastuvõtmist. Vastupidise tõlgenduse korral muutuks mitmed vähemusosaniku õigused sisutuks, sest vähemalt paljudes ühingu juhtimise küsimustes ei saa ta hääletustulemust mõjutada. Käesolevas asjas vaidlusalune ÄS § 179 lg-st 3 tulenev õigus moodustab ühe osa osaniku teabeõigustest. Ringkonnakohus märkis juba eespool p-s 9.3, et õigus olla otsuse tegemiseks piisavalt informeeritud on osaniku iseseisev õigus. Kui seda õigust rikutakse ja niisuguse rikkumise tulemusel võetakse vastu osanike otsus, siis ei ole otsuse tühisusele tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega.
13.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Kulud määrab TsMS § 177 lg 2 järgi rahaliselt kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.