Tallinn, Olevimägi 9 // Pikk tn 40 korteriühistu hagi XX vastu majandamiskulude nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 5. juuni 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
7521,27 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Tallinn, Olevimägi 9 // Pikk tn 40 korteriühistu (registrikood 80407690), lepinguline esindaja Anne-Riin Kütt Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marge Juur
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
I.
RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON
I.1. Jätta rahuldamata hageja 29. oktoobri 2020 taotlus Harju Maakohtu 5. juuni 2020 otsuses (edaspidi: maakohtu otsus) vea parandamiseks. I.2. Maakohtu otsus tühistada kostjalt viivise 5,57 eurot väljamõistmise osas ja jätta uue otsusega selle summa osas viivise nõue rahuldamata. I.3. Täiendada maakohtu otsust otsustusega hagi tagamise abinõu kehtima jätmise kohta ja täpsustada tsiviilasja hinda maakohtus vastavalt kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule. I.4. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata arvestades käesoleva otsuse põhjendava osa punkti 9 ja selle alapunktide põhjendustega. I.5. Maakohtu otsus on edasi kaebamata jõustunud osas, milles kostjalt XX-lt mõisteti hageja Tallinn, Pikk tn 40 korteriühistu kasuks välja majandamiskulude võlgnevus 10 699,20 eurot alates 1. jaanuarist 2017 kuni
1.oktoobrini 2019, ning nõuete menetlusse võtmist käsitlevate otsustuste osas. I.6. Muuta tsiviilasja hinda apellatsioonimenetluses ja määrata see 7521,27 eurot. I.7. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. I.8. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda, välja arvatud ettenähtust enam tasutud riigilõiv, mille tagastamise taotlused pooled võivad esitada maakohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses.
II.
KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Hagi rahuldada osaliselt. II.2. Mõista kostjalt XX-lt hageja Tallinn, Pikk tn 40 korteriühistu kasuks välja majandamiskulude võlgnevus 15 374,81 eurot perioodi eest 1. jaanuar 2016 – 1. oktoober 2019 ja 12. detsembri 2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1610,11 eurot. II.3. Mõista kostjalt XX-lt hageja Tallinn, Pikk tn 40 korteriühistu kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates
5.juunist 2020 põhivõla summalt 15 374,81 eurot kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 13 764,70 eurot. II.4. Harju Maakohtu 1. aprilli 2019 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu (kohtulikud hüpoteegid summas 12 182,62 eurot korteriomandile nr 12470301 ja summas 12 182,62 eurot korteriomandile nr 12470401 hageja kasuks) jätta kehtima otsuse täitmise tagamiseks. II.5. Määrata tsiviilasja hinnaks maakohtus 18 220,47 eurot ja ringkonnakohtus 7521,27 eurot. II.6. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.
Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Tallinn, Olevimägi 9 // Pikk tn 40 korteriühistu (hageja) esitas 12. detsembril 2018 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu majandamiskulude ja viivise nõudes.
1.1.Hageja on korteriühistu, mis haldab Tallinnas aadressil Pikk tn 40 asuvat elamut (edaspidi: elamu). Hageja asutati elamu korteriomanike 20. juuni 2018 üldkoosoleku otsusega. Enne seda korraldasid korteriomanikud elamu valitsemist ARKAADIA HALDUSE AS (edaspidi: valitseja) kaudu, kes andis elamu valitsemise hagejale üle 2017. aasta jaanuaris.
1.2.Üleandmise osas tõi hageja menetluse kestel esile, et valitseja ja hageja sõlmisid
16.jaanuaril 2017 kohustuste üleandmise kokkuleppe, millega mh nõue kostja vastu anti üle ühistule. Lisaks märkis ta, et mõlemad valitsemisfunktsiooni täitnud subjektid esindavad õigussuhetes elamu korteriomanikke. Seega pole sisuliselt oluline, kes valitsemisfunktsiooni vahetult teostab ja võlgade sissenõudmisel korteriomanikke esindab. 2 (8)
1.3.Kostjale kuulub elamus kaks korteriomandit (registriosad nr 12470301 ja 12470401, edaspidi: kostja korteriomandid). Kostja ei tasunud valitsejale ja ühistule majandamiskulusid ega talle vahendatud kommunaalteenuste eest, kuigi korteriomanikud olid teinud otsused vastavate tasu- ja kulumäärade kohta.
1.4.Hagiavalduses ja selle 14. jaanuari 2019 täpsustuse nõudis hageja põhivõla 12 613,11 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1615,68 eurot ja edasiulatuva viivise maksmist kuni võla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla summa. Hageja märkis, et põhinõue koosneb valitseja 2016. aastal kostjale esitatud arvetest (4675,61 eurot) ja alates 2017. aasta algusest kuni 2018. aasta novembrini hageja esitatud arvetest (7937,50 eurot). Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 700 eurot.
1.5.Hageja esitas 20. märtsil 2019 nõude suurendamise avalduse, millega soovis täiendavalt 2018. aasta detsembri ning 2019. aasta jaanuari ja veebruari majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest 1207,14 euro tasumist. Hageja esitas uue hagihinna arvutuse, milles arvutas ühe aasta eest lisanduvat viivist suurendatud nõudesummalt. Maakohus võttis täiendava nõude menetlusse ja märkis, et edasiulatuva viivise nõude aluseks on põhinõue 13 820,25 eurot.
1.6.Hageja esitas 21. oktoobril 2019 taas taotluse nõude suurendamiseks. Suurendamise ese oli 2019. aasta aprillist kuni septembrini kostjale majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest esitatud, kuid 20. oktoobri 2019 seisuga tasumata arvete summa 1554,56 eurot. Selle tulemusel kujunes hageja põhinõudeks 15 374,81 eurot. Viivise nõuet ja hagihinda hageja samas menetlusdokumendis ei käsitlenud, aga tasus täiendava riigilõivu 50 eurot.
1.7.Lisaks esitas hageja 18. mail 2020 järjekordse nõude suurendamise avalduse, millega soovis nõuda kostjale 2019. aasta detsembris ja 2020. aasta jaanuarist kuni aprillini esitatud veel tasumata arvete summat koos viivisega.
1.8.Hageja taotlusel tagas maakohus hagi 1. aprilli 2019 määrusega ja rakendas hagi tagamise abinõuna hageja kasuks kohtulike hüpoteekide seadmist kostja korteriomanditele, kummalegi hüpoteegisummaga 12 182,62 eurot. Hagi tagamise määrus jõustus ilma edasi kaebamata.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Nõude üleminek valitsejalt hagejale on tõendamata. Samuti ei tõendanud hageja mh valitseja arvete kostjale kättetoimetamist, mistõttu pole selge, millal tekkis kostjal kohustus need tasuda. Nõudesumma ja viivise arvestus on ebaselge, hageja ei arvestanud kostja osaliste tasumiste ega varasemas menetluses juba välja mõistetud summaga.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus tegi 5. juunil 2020 otsuse (vaidlustatud otsus), mille resolutsioonis otsustas: - hagi rahuldada (p 3); - mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 15 374,81 eurot ja 12. detsembri 2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1615,68 eurot (p 4); - mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlalt alates otsuse tegemise päevast võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 13 759,13 eurot (p 5); - võtta menetlusse 21. oktoobri 2019 täiendav nõue 1554,56 euro saamiseks (p 1) ja - jätta tähelepanuta hageja 18. mai 2020 nõude suurendamise avalduse, sest see esitati hilinenult (p 2). Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.
3.1.Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena kostjale korteriomandite kuulumise ja hageja tegutsemise elamut haldava korteriühistuna. Samuti ei vaidle pooled arvete suuruse üle ja kostja pole väitnud, et mõni arvetel märgitud teenus oleks alusetu. Maakohus kontrollis siiski korteriomanike otsuste ja hageja esitatud tõendite põhjal, et arved on korrektsed. 3 (8)
3.2.Põhjendatud ei ole kostja vastuväide osalise tasumise kohta, sest aastatel 2017–2018 makstud summa on õigesti loetud varasema tsiviilasja esemeks olnud nõude katteks.
3.3.Hageja põhinõude õigusliku aluse moodustavad enne 1. jaanuarit 2018 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 ja alates sellest kuupäevast kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1. Hageja nõuab majandamiskulude tasumist vastavalt KÜS § 151 lg-te 1 ja 2 ning KrtS § 35 mõttes. Alates hageja moodustamisest tuleneb sihtotstarbeliste maksete tegemise kohustus ka põhikirjast.
3.4.Hageja võib nõuda valitseja esitatud arvete tasumist. Korteriühistul on õigus oma nimel kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu. Samuti on ühistul õigus esitada oma nimel ka enne elamu haldamise üleandmist (st enne korteriühistu moodustamist) tekkinud korteriomanike rahaline nõue ja hagi korteriomanike eest korteriomandiseaduse (KOS) § 11 alusel kahju hüvitamiseks. Lisaks kulude hüvitamise nõudele on lubatav esitada korteriomanikele tekitatud kahju hüvitamise nõue ka muul alusel. Sellest järeldas maakohus, et enne ühistu moodustamist tekkinud majandamiskulude nõuet saab käsitleda kahju hüvitamise nõudena. Elamu teenindamise kulu maksid kostja eest teised korteriomanikud, sest arved teenuste osutajatele on täies mahus makstud. Nii on makstud ka kostjale osutatud teenuste eest, mida kostja pole teistele korteriomanikele hüvitanud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Selle kohustuse täitmist on hageja õigustatud nõudma ka teiste korteriomanike eest.
3.5.Viivist võis hageja nõuda enne 1. jaanuarit 2018 KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud määras ja alates sellest kuupäevast KrtS § 42 lg 1 alusel VÕS § 113 lg 1 teise lause määras. Hageja nõuab kõigilt arvetelt viivist madalama määraga, st VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Kohus nõustus hageja viivise arvutusega summas 1615,68 eurot ja märkis, et esiletoodud asjaolud ei anna alust viivisenõude vähendamiseks või rahuldamata jätmiseks.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles temalt mõisteti välja põhivõlg suuremas summas kui 10 699,20 eurot ja viivis. Kostja hinnangul tuleb hagi selles osas jätta rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud maakohtus palub kostja jaotada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele ja ringkonnakohus panna hageja kanda.
4.1.Valitseja 2016. aasta arvete summa 4675,61 eurot mõisteti kostjalt alusetult välja hageja kasuks. Vaidlusaluses summas arved koostas valitseja, mistõttu saab nende tasumist nõuda ka ainult tema. Hageja ja valitseja 16. jaanuari 2017 kokkuleppest ei nähtu, et valitseja nõue kostja vastu oleks antud üle hagejale. Samuti ei järeldu nõude üleminekut ühistu asutamise otsusest. Maakohus väljus nõude piiridest kui rahuldas põhinõude valitseja arvete osas kahju hüvitamise nõudena.
4.2.Viivise väljamõistmisel lähtus maakohus ekslikult kostja vastuväidete puudumisest. Kostja vaidles hagile, sh viivise nõudele vastu. Kostja rõhutas maakohtus, et viivise arvestus ja maksetähtpäevana märgitud kuupäevad on ebaselged. Valitsejal polnud alust nõuda arve tasumist iga kuu 24. või 25. kuupäeval, mis märgiti arvetele kui maksetähtpäevad. Arvete saatmine ja kostjale kättetoimetamine on tõendamata.
5.Hageja vaidleb kaebusele vastu. Ringkonnakohtu menetluses esitas hageja alternatiivsed viivise arvutused. Lisaks esitas hageja taotluse vaidlustatud otsuses vea parandamiseks ja palub edasiulatuva viivise arvestuse alguseks märkida päeva peale hagiavalduse esitamist. 4 (8)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel kostjalt viivise 5,57 euro väljamõistmise osas. Ülejäänud osas jääb otsuse resolutsioon sisuliselt muutmata, aga ringkonnakohus lisab sellele otsustuse hagi tagamise abinõude kehtima jäämise kohta. Samuti tuleb osaliselt muuta maakohtu põhjendusi ja täpsustada asja hinda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse küll osaliselt, aga kõik senised menetluskulud jäävad ikkagi kostja kanda.
7.Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega temalt mõisteti välja põhivõlg 2016. aasta arvete eest 4675,61 eurot ja viivis, samuti palus ta muuta menetluskulude jaotust. Hageja apellatsioonkaebust ei esitanud. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud alates 2017. aasta algusest tekkinud võla 10 699,20 eurot väljamõistmise ja hageja nõuete menetlusse võtmist puudutavate otsustuste osas.
8.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus lahendas vaidluse ekslikult hagiasjana.
8.1.TsMS § 613 lg 1 p 1 sätestab, et kohus lahendab hagita menetluses mh korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Korteriühistu majandamiskulude nõue vastab neile tingimustele.
8.2.Kohus peab sõltumata menetlusosalise seisukohast menetlusse võtmisel otsustama, kas nõuet tuleks menetleda hagi- või hagita menetluses. Kui nõue on esitatud vales menetlusliigis, tuleb esitajale anda võimalus täpsustada nõuet olenevalt sellest, mis liiki menetluses tuleb see lahendada (Riigikohtu 22. aprilli 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-19561, p 11 ja seal viidatud varasem praktika). Käesoleval juhul maakohus nii ei toiminud, vaid menetles hagina esitatud avaldust hagiasjana, kuigi sisu järgi tulnuks see lahendada hagita menetluses.
8.3.Kui seadus muutus menetluse ajal ja nägi hiljem ette hagita menetluse, siis võis asja lõpuni läbi vaadata hagimenetluses (Riigikohtu 14. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-1224747, p 17 teine lõik). Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga, sest eespool p-s 8.1 viidatud kord kehtis juba hagi esitamise ajal.
8.4.Kui menetlusliigiga on eksitud, saab erandina asja siiski lõplikult lahendada menetlusliiki muutmata. Kohane on lähtuda sellest, kas hageja soovitav tulemus on võimalik saavutada ka valet liiki menetluses. Sisulise vaidlusasja lahendamine hagita menetluses on esmajoones otstarbekusest lähtuv seadusandja otsustus. Seetõttu ei ole hagita asja lahendamine hagimenetluses vähemalt üldjuhul selline menetlusõiguse normi rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahend tühistada. Seda kinnitavad TsMS § 631 lg 4 ja § 668 lg 4, mille järgi ei või apellatsioon ega kassatsioonkaebuses tugineda asjaolule, et asi, mis tuli lahendada hagita menetluses, lahendati hagimenetluses, v.a juhul, kui sellele tugineti õigel ajal ka maakohtus ja sellest võis olulisel määral sõltuda asja lahendus (Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 17 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika).
8.5.Käesolev juht on piisavalt erandlik seeläbi, et maakohtu otsus vaidlustati üksnes osaliselt ja kumbki pool ei tugine apellatsioonimenetluses sellistele rikkumistele, milles avalduks hagija hagita asja eripära. TsMS § 616 võimaldab hagi tagamise asemel kohaldada esialgset õiguskaitset. Osaliselt jõustunud otsuses on pooli nimetatud hageja ja kostjana, samasugune on tähistusviis hagi tagamise määruses. Asjas tervikuna tehtav lahend ei muutuks selgemaks, kui nüüd tähistusviisi muuta. Neil kaalutlustel saab asja lahendada lõpuni hagimenetluses.
9.Põhivõla osas on apellatsioonimenetluses vaidlus sisuliselt küsimuses, kas korteriühistu võib nõuda korteriomanikult selle võla tasumist, mis tekkis enne ühistu moodustamist ajal, mil korteriomanike ühiseid huvisid esindas valitseja, kes koostas majandamiskulude kohta arved ja nõudis sel ajal tasumist endale. Kostja ei vaidlusta valitseja arvete suurust ega nende tasumise kohustust. Ta piirdus põhinõude osas vastuväidetega, et vastav nõue saab olla üksnes valitsejal ja seenõue ei ole hagejale üle läinud. 5 (8)
9.1.Maakohus rahuldas kõnealuse osanõude sisuliselt kahju hüvitamise nõudena ning viitas sealjuures KOS §-le 11 ja AÕS § 75 lg-le 1. Kostja heidab mh ette sellise õigusliku kvalifikatsiooni üllatuslikkust. TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ja kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ka ise seadust. Siiski peab kohus poolte käsitlusest erinevat õiguslikku kvalifikatsiooni pooltega arutama (vt nt Riigikohtu 1. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-16, p 12).
9.2.Ringkonnakohus maakohtu õigusliku käsitlusega ei nõustu. Esiteks ei teki eelmises p-s 9.1 viidatud materiaalõiguse normide alusel kahju hüvitamise nõuet. Teiseks ei tuvastanud maakohus kahju hüvitamise üldisi eeldusi. Vaidlusalune nõudeosa kujunes neist majandamiskulude maksetest, mida kostja pidanuks tasuma ajal, kui korteriühistut ei olnud veel moodustatud. Maakohus tuvastas ja pooled ei ole kahtluse alla seadnud, et korteriomanikud olid KOS § 20 lg 1 alusel otsustanud nimetada valitseja. KOS § 21 lg 1 p 4 järgi valitses valitseja korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid ning tal oli KOS lg 2 p-de 1 ja 2 alusel õigus korteriomanike nimel nõuda sisse ja võtta vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi. KOS § 21 lg 4 esimene lause nägi ette valitseja kohustuse säilitada korteriomanike vara muust varast eraldi. Eelmises lõigus loetletud normidest järeldub, et valitsejal endal ei tekkinud majanduskava alusel perioodiliste maksete nõudeid korteriomanike vastu, vaid need nõuded kuulusid korteriomanikele ühiselt (vt ka Riigikohtu 28. novembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, p 9;
9.veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-10, p 10 teine lõik; 25. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-11, p 12 teine lõik).
9.3.Hageja moodustamise ajal kehtis KÜS, alates 1. jaanuarist 2018 reguleerib korteriühistu ja liikmete õigussuhteid KrtS.
9.4.KÜS § 2 lg 1 kohaselt oli korteriühistu eesmärk korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Liikmete ühine huvi on mh vahendite saamine ja nende säästlik kasutamine mõtteliste osade majandamiseks. KÜS § 2 lg-s 1 kasutatud sõna „esindamine“ ei tule mõista kui korteriühistu seadusjärgset esindusõigust (õigust tegutseda esindatava ehk korteriühistu liikme nimel). Enne elamu haldamise üleandmist tekkinud korteriomanike ja üürnike poolt tasutud remondirahadest tuleneva nõude osas sai korteriühistu KÜS § 2 lg 1 järgi oma liikmete õiguste kaitseks kohtusse pöörduda oma nimel. Seetõttu võis korteriühistu oma nimel endale täitmiseks esitada neid korteriomanikele kuuluvaid nõudeid, mis tulenevad eluruumide kohustatud subjekti või muu haldaja tegevusest elamute haldamisel enne haldamise üleandmist korteriühistutele (Riigikohtu 10. veebruari 2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-04, p 23 esimene lõik, vt ka maakohtu viidatud 27. märtsi 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-12, p 10).
9.5.KrtS ei sisalda KÜS § 2 lg-ga 1 sõnastuse poolest sarnast normi. Siiski näeb KrtS § 12 lg 1 ette, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi samas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset samuti korteriühistu kaudu. Viidatud KrtS-i sätete mõttele vastab käsitlus, et korteriühistu saab ka alates 1. jaanuarist 2018 esitada oma nimel endale täitmiseks neid korteriomanikele kuuluvaid nõudeid, mis tulenevad eluruumide kohustatud subjekti või muu haldaja tegevusest elamute haldamisel enne haldamise üleandmist korteriühistutele.
9.6.Seega rahuldas maakohus põhinõude mh 4675,61 euro saamiseks kokkuvõttes õigesti, aga sellekohased põhjendused tuleb asendada käesoleva otsuse p 9 ja selle alapunktidega. 6 (8)
10.1.Hageja nõudis algse hagiavalduse ja selle täpsustuse järgi viivist 12. detsembri 2018 seisuga 1615,68 eurot ja alates hagiavalduse esitamisele järgneva aja eest (st alates
13.detsembrist 2018) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja suurendas
20.märtsi 2019 avaldusega esimest korda põhinõuet ja ei muutnud selles avalduses viivise nõuet. Siiski nähtub nõude suurendamise avalduses esitatud hagihinna arvutusest, et hageja soovis ka suurendatud nõudeosalt viivist. Hageja suurendas 21. oktoobril 2019 teist korda põhinõuet, selles avalduses viivise nõuet ei käsitletud. Kokkuvõttes soovis hageja viivise väljamõistmist ka suurendatud nõudesummadelt vähemalt alates nende kohtule esitamisest.
10.2.Maakohus lahendas viivisenõuded osaliselt. Vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 4 rahuldati hagiavalduse esitamise ajaks väidetavalt sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 1615,68 eurot ja p-s 5 mõisteti välja viivis põhivõla summalt alates otsuse kuupäevast. Seega on lahendamata nõue viivise saamiseks menetluse ajal. TsMS § 448 lg-s 2 sätestatud ajaliste piirangute tõttu ei saa maakohus enam teha täiendavat otsust, samuti ei saa ringkonnakohus kostja kaebuse alusel välja mõista hageja kasuks täiendavat viivist.
10.3.Hageja esitas 29. oktoobri 2020 taotluse vaidlustatud otsuses vea parandamiseks. Ta palus muuta edasiulatuva viivise arvestamise alguskuupäeva ja asendada vaidlustatud otsuses viivise arvutamise algusajana märgitud otsuse päev hagiavalduse esitamisele järgneva päevaga. Kosja vaidles taotlusele vastu. Hageja taotlus jääb rahuldamata, sest selle ese ei ole kirja- või arvutusviga ega ilmne ebatäpsus TsMS § 447 lg 2 esimese lause tähenduses. Hageja taotletud parandus muudaks otsuse sisu, sest kostjalt mõistetaks sel juhul viivis välja pikema ajavahemiku eest. Selline parandamine ei ole lubatav (vt Riigikohtu 13. detsembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-19042, p 10 ja seal viidatud varasem praktika).
10.4.Resolutsiooni p-ga 4 mõistis maakohus 1615,68 eurot välja 12. detsembri 2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisena. Selles osas on piisav kontrollida, kas selleks kuupäevaks oli hagejal tekkinud õigus nõuda ja kostjal kohustus maksta viivist vähemalt selles summas.
10.5.KÜS § 7 lg 4 andis korteriühistule õiguse nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja arvutas ja nõudis viivist sellest madalamas määras, mis hagiavalduse p 4.2 järgi oli hageja teadlik ja selgelt väljendatud otsustus. Sellises olukorras pole kohtul võimalik viivist korteriühistu esitatud arvete summadelt ka välja mõista suuremas summas, kui on märgitud hagiavalduse lisas nr 3. Küll aga saab viidatud normist järeldada, et korteriühistu majandamiskulu nõue muutus iga kuu lõpuks sissenõutavaks. Neil kaalutlustel nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja esitatud arvetelt on viivis arvutatud õigesti.
10.6.Valitseja koostatud arvete summadelt nõuab hageja samuti viivist, aga arvestab seda pärast iga 25. kuupäeva möödumist. Kostja kaebuse ühe väite kohaselt ei tuvastanud maakohus nõude sissenõutavaks muutumise aega. Maakohtus põhjendas hageja tasumise tähtpäeva hoone majandamise pikaaegse praktikaga. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et sellise praktika kohta puuduvad piisavad tõendid.
10.7.KOS ei sätestanud, millal muutub KOS § 13 lg 1 alusel esitatav nõue sissenõutavaks. Kirjeldatud olukorras kohalduvad VÕS § 82 sätted, st kohustuse täitmise tähtpäev saab tuleneda võlasuhte olemusest (lg 1 alt 2) või tuleb kohustus täita mõistlikult vajaliku aja jooksul (lg 3). Ringkonnakohus leiab, et valitseja vahendusel esitatud majandamiskulude nõue on piisavalt sarnane korteriühistu vastava nõudega, et lugeda VÕS § 82 lg 1 alt 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 alusel selle sissenõutavuse ajaks kalendrikuu lõpp. Seega saab hageja nõuda valitseja koostatud arvetelt viivist samadel alustel nagu enda arvetelt.
7 (8)
10.8.Hageja esitas ringkonnakohtu menetluses alternatiivsed viivise arvutused (dtl 1034), millele kostja ei esitanud arvutuslikke vastuväiteid. Eelmises p-s 10.7 kirjeldatud õiguskäsitlusele vastab hageja 29. oktoobri 2020 menetlusdokumendi lisas esitatud variant 2. Selle järgi oli hagiavalduse esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks viivis 1610,11 eurot. Nimetatud summas on hageja viivise nõue põhjendatud ja maakohtus õigesti rahuldatud. Ülejäänud summas 5,57 eurot (= 1615,68 – 1610,11) jätab ringkonnakohus viivise nõude rahuldamata. Vastavalt muutub ka edaspidi nõutava viivise piirsumma, selleks kujuneb 13 764,70 eurot (= 15 374,81 – 1610,11).
10.9.Kostja leiab lisaks, et viivise nõuet ei saa üldse rahuldada, kui hageja ei esita selget viivise arvestust. Selles osas heidab kostja ette ebaõiget päevade arvestust. See vastuväide ei ole põhjendatud. Hageja tabelites viivise arvutamisel aluseks võetud päevade arv vastab arvutuslikult päevade arvule kuni 12. detsembrini 2018 (kaasa arvatud).
11.Maakohus tagas hagi 1. aprilli 2019 määrusega ja määras seada kostja korteriomanditele kummalegi kohtulik hüpoteek summas 12 182,62 eurot. Vaidlustatud otsuses ei märkinud maakohus seisukohta hagi tagamise kohta, millega rikkus TsMS § 442 lg 5 esimeses lauses sätestatud kohustust lahendada hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada. TsMS § 445 lg 2 alusel jääb hagi tagamise abinõu kehtima, sest see on lahendi täitmise tagamiseks vajalik ja hageja ei taotlenud tagamise tühistamist.
12.Kokkuvõtvalt rahuldatakse nii hagi kui ka apellatsioonkaebus osaliselt.
13.Järgmiseks teeb kohus tsiviilasja hinna ja menetluskuludega seonduvad otsustused.
13.1.Maakohus märkis asja hinna 18 223,80 eurot, mis on arvutuslikult ebatäpne. Hind maakohtus oli TsMS § 124 lg 1 esimese lause, § 133 lg-te 1 ja 2 järgi 18220,47 eurot (= 15374,81 + 1615,68 + 15374,81 × 8%). TsMS § 1371 alusel muudab ringkonnakohus asja hinda.
13.2.Kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel määras ringkonnakohus asja hinna samuti ekslikult. Kostja vaidlustas temalt põhivõla 4675,61 eurot ja kogu viivise väljamõistmise. Seega on asja hind ringkonnakohus eelmises alapunktis viidatud sätete ja TsMS § 137 lg 1 järgi 7521,27 eurot (= 4675,61 + 1615,68 + 15374,81 × 8%). Juhindudes TsMS § 136 lg 4 teisest lausest muudab ringkonnakohus asja hinda apellatsioonimenetluses.
13.3.Hageja tasus hagiavalduselt ja nõude suurendamise avalduselt ning kostja kaebuselt riigilõivu sätete järgi, mis käsitlevad hagimenetluse lõivu. Ringkonnakohus leidis eespool p-s 8 ja selle alapunktides, et vaidlus tulnuks lahendada hagita asjana. Seega ei pidanud pooled lõivu tasuma rohkem kui riigilõivuseaduse § 59 lg-tes 5 ja 15 ette nähtud ehk kumbki 50 eurot. Hagi tagamise taotluselt nõutav riigilõiv on sama, mis esialgse õiguskaitse taotluse korral. TsMS § 150 lg 1 p 1 võimaldab pooltel esitada maakohtule taotluse enamtasutud lõivu tagastamiseks. Otstarbekas on seda teha menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluse raames. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
13.4.Menetluskulud tuleb eespool p-s 8 esitatud kaalutlustel jaotada hagita menetluse sätete järgi. Hageja nõuete rahuldamise ulatus on tsiviilasja hinna arvutamise reeglitest juhindumise korral 99,97% (= (15 374,81 + 1610,11 + 15 374,81 × 8%) : 18220,47). Sellisel juhul tuleb kõik menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause alusel ikkagi kostja kanda.
14.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja § 173 lg 1 teisest lausest esitab ringkonnakohus kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi menetluskulude jaotuse. Selles pole vaja korrata maakohtu menetluslikke otsustusi nõuete menetlusse võtmise kohta, sest need ei mõjuta otsuse täitmist. Samuti pole vaja korrata poolte isiku- ja registrikoode, mis nähtuvad otsuse sissejuhatusest. (allkirjastatud digitaalselt) 8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.