ERGO Insurance SE hagi L S vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
7892,76 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013, asukoht A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn 11316), lepinguline esindaja V V; Kostja: L S (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja A B; Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, asukoht Liivalaia 12, Tallinn 10134), lepinguline esindaja B J. 14.10.2019, edasi kirjalikus menetluses
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt L Slt (S) hageja ERGO Insurance SE kasuks kahju hüvitis summas 7892,76 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta ERGO Insurance SE menetluskulud täies ulatuses L S kanda. L S menetluskulud jätta tema enda kanda.
4.Rahuldada ERGO Insurance SE avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista L Slt välja ERGO Insurance SE kasuks 475 eurot (riigilõiv).
6.Iseseisva nõudeta kolmanda isiku Swedbank P&C Insurance AS menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Menetlusabi taotlemise selgitus
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.ERGO Insurance SE (hageja) esitas 20.11.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse L S (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse (tl 1-3) kohaselt toimus 27.05.2017 aadressil xxx tulekahju. Tulekahju sai alguse korter nr xxx rõdult. Tulekahju käigus said kahjustusi korteri nr xxx omaniku ja Korteriühistu xxx vara. Korter aadressiga xxx oli tulekahju ajal kindlustatud ERGO Insurance SE-s kindlustuslepinguga nr xxx. Korteri nr xxx omanik O Š esitas hüvitistaotluse tekkinud kahju hüvitamiseks. Tulekahjus said kannatada korteri rõduklaasid, mille taastamiseks tegi xxx OÜ hinnapakkumise. ERGO on tekkinud kahju hüvitanud summas 162,02 eurot. Korteriühistu xxx (haldab ka maja aadressil xxx), Tallinn oli tulekahju ajal kindlustatud ERGO Insurance SE-s kindlustuslepinguga nr xxx/2. T M esitas hüvitistaotluse tekkinud kahju hüvitamiseks. ERGO on hinnapakkumise alusel tekkinud kahju hüvitanud summas 7730,74 eurot. Tulekahju kohta informatsiooni saamiseks tegi hageja 29.05.2017 Päästeametile päringu, millele saatis 16.06.2017 Päästeamet vastuse. Vastuses on kirjas järgnev: Tulekahju sai oletatavalt alguse rõdul paiknevale põlevmaterjalile sattunud kustutamata sigaretist. Tulekahju põhjustajat tuvastada ei õnnestunud. Asjaolude täpsustamiseks tegi hageja Päästeametile uue teabenõude. 31.08.2017 väljastatud vastuses kirjutab Päästeamet, et tulekahju põhjust neil tuvastada ei õnnestunud, sest korteri rõdu, millelt tulekahju alguse sai, oli inspektorite saabumiseks koristatud. Tulekahju põhjuste kohta on KÜ xxx esindaja T M väljastanud akti. Hageja esitas VÕS § 492 lg 1 alusel kostjale 02.08.2017 varakahju tagasinõude nr 12954 summas 162,02 eurot ja 27.09.2017 varakahju tagasinõude nr 13015 summas 7730,74 eurot, mida kostja pole siiani tasunud. Hagejale on teada, et kostja ja Swedbank P&C Insurance AS (edaspidi Swedbank) vahel oli tulekahju toimumise ajal sõlmitud kodukindlustuse leping, millega oli kindlustatud ka korteri omaniku vastutus. 11.08.2017 pöördus L S nõudekirjaga nr 12954 ERGO Kristiine kontorisse ning seejärel kirjutas hageja Swedbanki kahjukäsitlejale kirja asjaoludes selguse loomiseks. 11.08.2017 sai hageja vastuse, et Swedbank on kostjal soovitanud hageja nõuet ignoreerida. Sellele järgnevalt on hageja ja Swedbanki vahel toimunud kostja vastutuse osas kirjavahetus. Kostja ei ole hagejale kindlustushüvitistena väljamakstud summat õigeaegselt tasunud, mistõttu on kostja omapoolseid kohustusi rikkunud. Arvestades, et kostja on oma kohustusi rikkunud, on hagejal õigus nõuda kohustuste täitmist. Lähtudes asjaolust, et hageja on kostjale esitanud tagasinõuded, mida kostja pole siiani tasunud, on kostja rikkunud omapoolset kohustust tasuda tekitatud varakahju. Hageja palub välja mõista kostjalt ERGO Insurance SE kasuks varakahju kokku summas 7892,76 eurot ja riigilõivu summas 475 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on vastuses (tl 57-60) märkinud, et hageja on avalduses asunud seisukohale, et L S on vastutavaks isikuks kahju eest, mis on tekkinud seoses põlenguga xxx. Hageja on oma nõudes tuginenud korteriomandiseaduse §-ile 11 lg 1 p 1 so, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning väitele, et korteriomanik vastutab tema korterist alguse saanud kahjude eest sõltumata tema süüst. Hageja on 29.05.2017 teinud Päästeametile päringu tulekahju tekkepõhjuste kohta. Päästeamet on oma vastuses andnud teada, et
Päästeameti hinnangul sai tulekahju oletatavalt alguse rõdul paiknevale põlevmaterjalile sattunud kustutamata sigaretist. Tulekahju põhjustajat tuvastada ei õnnestunud. 31.08.2017 väljastatud vastuses kirjutab Päästeamet, et tulekahju põhjust neil tuvastada ei õnnestunud, sest korteri rõdu, millelt tulekahju alguse sai, oli inspektorite saabumiseks koristatud. Kahju kannatanud KÜ xxx, esindaja T M on oma teatises 12.06.2017 esitanud väite, et tulekahju korteris xxx on saanud alguse sisselülitatud kalorifeerist. Ühegi tõendiga ei ole KÜ Järveotsa tee oma väidet, et põleng sai alguse sisselülitatud kalorifeerist, tõendanud. Samas on hageja pidanud KÜ esindaja paljasõnalist väidet absoluutseks tõeks, saates 31.10.2017 Swedbank P&C Insurance AS-ile e-kirja, milles annab teada et „/ERGO/ on tuvastanud, et tulekahju põhjuseks ei olnud kustutamata sigaret“ ning „kahju põhjuseks oli rõdul värvitud kapp ja järelevalveta jäetud töötav kaloriifer“. Kostja on varasemalt korduvalt seletanud, et suvisel ajal, kui õues oli soe, puudus igasugune vajadus kalorifeeri kasutamiseks rõdul ning kalorifeer oli rõdul, et ta ei oleks toas ees, kuna suvisel ajal puudub igasugune vajadus kalorifeeri kasutamiseks. Päästeamet ei ole oma arvamuses millegagi viidanud, justkui võiks põlengu tekkepõhjuseks olla järelevalveta jäetud kalorifeer. Oluline on juhtida tähelepanu asjaolule, et rõdul puuduvad pistikud, mis võimaldaksid rõdul kasutada elektriseadmeid, ilma et elektrivool rõdul tulevasse seadmesse ei tuleks toast. On väheusutav, et Päästeamet, kelle igapäevaseks tööks on tulekahjudega tegelemine ning tulekahjupõhjuste uurimine, ei suudaks teha vahet kas tulekahju põhjuseks on rõdul töötanud elektriseade või midagi muud nt kustumata sigaret. Kostja jaoks on ebaselge, millistele tõenditele, asjaoludele või eksperdi teadmistele tuginedes väidab KÜ, et põlengu põhjuseks on rõdul töötanud kalorifeer ning seda viisil, et hageja tõlgendab KÜ esindaja paljasõnalist väidet absoluutse tõena ning hindab KÜ esimehe arvamust põlengu tekkepõhjuste kohta ülimuslikumaks Päästeameti arvamusest. Hageja ei ole oma väiteid, et tulekahju on põhjustatud järelevalveta töötavast kalorifeeris millegagi tõendanud, samas on hageja eelnevalt sellele väitele tuginedes nõudnud kahjude hüvitamist. Eeltoodu alusel palub kostja, et hageja esitaks tõendid millele tuginedes ta väidab, et tulekahju on põhjustanud rõdul olnud järelevalveta jäänud kalorifeer. Päästeamet on arvamuses toonud välja, et põleng aadressil xxx võis alguse saada kustutamata sigaretist. Kostja poeg saabus korterisse peale tööd 16:30, et värvida ära rõdul olev kapp. Pärast kapi värvimist lahkus poeg korterist, jättes rõduklaasid avatuks põhjusel, et tuulutada ära värvilõhn. Kostja korter asub 2. korrusel. Kostja poeg saabus koju 23:50 ning siis oli tulekahju juba puhkenud ning Päästeamet tegeles kustutustöödega. Korterisse sisenedes oli korter suitsune ning kaetud kustutusveega. Hetkel, kui korteris puhkes tulekahju, ei olnud korteris mitte kedagi. Kostja peab vajalikuks tuua välja, et hageja ei ole sellist põhjuslikku seost rikkumise ja tekkinud kahju vahel tõendanud. Eeldades et Päästeameti arvamus, et tulekahju on põhjustatud põlevast sigaretist, on antud Päästeameti arvamus tõlgendatav kostja süüd välistava asjaoluna- ei kostja ise ega tema poeg ei suitseta ning ei suitsetanud ka 2017 suvel. Seega ei saa kostja olla vastutav olukorra eest, kus kolmanda isiku poolt, kes ei ole kostja või pereliikmetega seotud, nö lendu lastud kustutamata sigaret on sattunud kostja korteri rõdule ning põhjustanud seal tulekahju. Otsustamaks, kas isik vastutab oma kohustuse rikkumise eest, tuleb tõendada põhjuslik seos rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Hageja ei ole eelnevalt ega ka oma kohtule esitatud hagiavalduses tõendanud, et kostja tegevuse sh kohustuse rikkumise ja kahju tegemise vahel valitseks põhjuslik seos, mistõttu on hageja tuginemine KOS § 11 lg 1 p 1 põhjendamatu. Hageja on oma avalduses ning eelnevalt e-posti teel saadetud kirjades väitnud, et antud juhtumi puhul ei ole tegemist vääramatu jõuga so hageja tõlgendab, et vääramatu jõu hulka kuuluvad eelkõige loodusnähtused. Hageja selline vääramatu jõu tõlgendus ei ole päris õige- Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-111-03 leidnud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivset vääramatut sündmust, mis on väljaspool isiku mõjupiirkonda. Mingi asja vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et isik ei saa seda asjaolu mõjutada ning isik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Arvestades asjaolu, et kostja ise ega tema poeg ei suitseta, ei saa lugeda kostjat kuidagi vastatavaks olukorra eest, kus kolmanda isiku poolt väljavisatud põlev suitsuots süütab korteriomaniku rõdul asetsevad esemed. Korteriomanik ei saa näha ette ning mingil moel hoida ära olukorda, kus
kolmandate isikute mitteõiguspärane käitumine põhjustab kahju tekkimise talle endale ning kolmandatele isikutele. Hageja on oma hagis viidanud, et Päästeamet ei suutnud tulekahju täpset tekkepõhjust tuvastada, kuna xxx rõdult alguse saanud põlengu jäljed olid paar päeva hiljem koristatud. Kostja ei ole ise rõdu ära koristanud ega andnud ka kellelegi käsku rõdu ära koristada. Samal perioodil, mil toimus põleng, viis KÜ läbi maja renoveerimistöid. Paar päeva pärast põlengut anti kõikidele korteriomanikele käsk koristada rõdult kõik üleliigsed asjad. Kes seda ise ei teinud, nende asjad veeti KÜ poolt tellitud töömeeste poolt spetsiaalseks selleks otstarbeks kohale toodud prügikonteinerisse. Kui kostja paar päeva hiljem sündmuskohale tuli, oli kostja rõdult kõik seal olnu koristatud ning ära visatud. Seega koristas rõdul olevad esemed, mis oleksid Päästeametile andnud võimaluse uurida täpsemalt põlengu põhjuseid, KÜ poolt palgatud inimesed ning kostja ei takistanud kuidagi oma tegevusega põlengu põhjuste uurimist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda. Kolmanda isiku vastuväited
3.Swedbank P&C Insurance AS (kolmas isik) on märkinud oma arvamuses (tl 66-68), et kolmanda isiku jaoks on kummastav, et hageja heidab kostjale ette kahju põhjustamist, kui tsiviilasja materjalidest ei ole võimalik tuvastada kahju põhjustajat ega tekke põhjust. Sellisele seisukohale annab alust 16.06.2016 Päästeameti vastus, kus on märgitud, et tulekahju põhjustajat tuvastada ei õnnestunud ning oletatavalt sai tulekahju alguse kostja rõdule sattunud kustutamata sigaretist. 31.08.2017 täpsustas Päästeamet oma vastust ning lisas, et tulekahju kindlat põhjust ei olnud võimalik tuvastada. Korteriühistu väljastatud akti kohaselt põhjustas tulekahju rõdule jäetud töötav kalorifeer. Arusaamatuks jääb, miks hageja on valinud uskuda korteriühistu paljasõnalisi tõendamata väiteid Päästeameti ekspertarvamuse asemel. Kolmas isik on seisukohal, et senini on tõendamata, mis põhjusel kostja korteri rõdul tulekahju alguse sai, mistõttu ei saa kostjat selle eest vastutavaks pidada. Kostja tegevuse või tegevusetuse ning tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Oletatav sigareti lendumine korteri rõdule on väljapool kostja mõjupiirkonda ning kostja ei saanud seda kuidagi ära hoida. Lisaks on tõendamata korteriühistu väited järelvalveta töötava kalorifeeri kohta. Kolmas isik palub jätta ERGO Insurance SE hagiavalduse rahuldamata ning kõik menetluskulud ERGO Insurance SE kanda. Menetluse käik
4.Kohus arutas asja 14.10.2019 istungil, selgitas pooltele seadust ja viitas Riigikohtu lahenditele. Samuti täitis kohus selgitamiskohustust 17.02.2020 ja 26.06.2020 kirjadega.
5.28.09.2020 määrusega lõpetas kohus eelmenetluse 28.09.2020 ja määras menetleda ERGO Insurance SE hagi L S vastu kahju hüvitamiseks kirjalikus menetluses. Kohus teatas, et pooltel on soovi korral võimalik esitada kohtule lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 09. oktoober 2020 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata hiljemalt 14. oktoober 2020 ning kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 13. november 2020. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid
tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-8004).
8.Hageja nõuab kostjalt tekitatud kahju 7892,76 euro hüvitamist. Kohtul tuleb asja lahendamiseks esmalt kvalifitseerida hageja nõue.
9.Vaidlus tuleb lahendada kahju tekkimise ajal mais 2017. aastal kehtinud normide alusel (vt ka TlnRnkO 2-19-770, p 8). Hageja on esitanud kostja vastu nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel, mis sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on rahalise nõudega, mis põhineb VÕS § 115 lg-l 1. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise nõude eeldused on järgmised: 1) kohustust on rikutud (VÕS § 115 lg 1); 2) vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); 3) tekkinud on kahju (VÕS § 127 lg 1, VÕS § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav (vt RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 16). Korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (KOS § 11 lg 3) (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 21-22).
10.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 27.05.2017 toimus aadressil xxx tulekahju. Tulekahju sai alguse korter nr xxx rõdult. Tulekahju käigus said kahjustusi korteri nr xxx omaniku ja Korteriühistu xxx vara. Korter aadressiga xxx oli tulekahju ajal kindlustatud ERGO Insurance SE-s (ERGO) kindlustuslepinguga nr 2154778/4 (tl 4). Korteri nr xxx omanik O Š esitas hüvitistaotluse tekkinud kahju hüvitamiseks (tl 4, pöördel). Tulekahjus said kannatada korteri rõduklaasid, mille taastamiseks tegi xxx OÜ hinnapakkumise (tl 5). ERGO on tekkinud kahju hüvitanud summas 162,02 eurot (tl 5, pöördel). Korteriühistu xxx (haldab ka maja aadressil xxx), Tallinn oli tulekahju ajal kindlustatud ERGO Insurance SE-s kindlustuslepinguga nr xxx/2 (tl 6). T M esitas hüvitistaotluse tekkinud kahju hüvitamiseks (tl 6, pöördel-7). ERGO on hinnapakkumise alusel tekkinud kahju hüvitanud summas 7730,74 eurot (tl 7, pöördel, 8, pöördel, 9, 9, pöördel). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
11.Kaasomanikel on üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p-id 47 ja 48). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kahju tekkimise ajal reguleeris korteritega seonduvat korteriomandiseadus. Korteriomanikul on kohustus hoida korteri reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KOS § 11 lg 1 p 1). Korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata (KOS § 2 lg 1). Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires (KOS § 2 lg 2). Kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti (KOS § 15 lg 1).
12.14.10.2019 toimunud istungil selgitas kohus pooltele menetluslikku ja õiguslikku olukorda ning kohtu eesmärk oli küsida istungil üle, mille üle pooled vaidlevad. Esmalt küsis kohus üle, kas vaidlus on selle üle, et kahju teistele tekkis rõdul toimunud tulekahju tõttu, millele kostja vastas selgelt, et selle üle ei vaielda, vaid vaieldakse selle üle, kas kostja selle eest vastutab (istungi protokoll alates 00:24:21). Täiendavalt selgitas kohus, et vaidlust ei ole selles, et KOS § 11 lg 1 p 1 alusel on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohus küsis üle, kas kohus saab aru, et pooled vaidlevad, kas kohustust rikuti ja kas selle eest vastutatakse, mitte selle üle, kas kahju tekkis teistele korteriomanikele ega kahju ulatuse üle, summa osas. Vaidlust ei ole ka, kas oleks hõlmatud selle kaitse eesmärgiga ning et põhjuslik seos oli. Sellele vastasid nii hageja kui ka kostja jaatavalt ning kostja täpsustas, et vaidlus on selles osas, et oli rikkumine ja kas tulekahju tekkimine oli seotud rikkumisega ja kes vastutab (istungi protokoll alates 00:44:13). Hilisemalt, pärast kolmanda isiku seisukohavõttu, märkis kostja, et soovib siiski kahju tekkimisele vastu vaielda ning et ta pole omaks võtnud asjaolusid seoses kahju tekkimisega ja kahju ulatusega.
13.17.02.2020 kohtukirjas selgitas kohus, et kohus ei nõustu sellega, et kostja teatas hiljem istungil, et ta soovib siiski kahju tekkimisele vastu vaielda ning et ta pole omaks võtnud asjaolusid seoses kahju tekkimisega ja kahju ulatusega. Kohtu hinnangul võttis kostja selgelt istungil omaks selle, et: 1) kostja korteri rõdul oli tulekahju; 2) nimetatud tulekahju tulemusel tekkis kahju; 3) kahju tekkis hagis märgitud ulatuses. Kostja on küll argumenteerinud grammatilisele argumendile, leides et ta võttis kahju osas omaks üksnes osaliselt, so korterile nr xxx tekkinud kahju osas, kuivõrd kohus sõnastas küsimuse kasutades sõnu „tekkis teistele korteriomanikele“, kuid kohtu hinnangul ei saanud mõistlik isik selles olukorras selliselt kohtu küsimusest aru saada. Seda kinnitab mh järgnev: kohus ei märkinud korteriomanikku ainsuses, vaid mitmuses (st poleks loogiline, et kohus mõtles üksnes korterit nr xxx); korteriühistu põhinebki korteriomanike liikmelisusel, st et korteriühistule tekitatud kahju on korteriomanikele tekkinud kahju; kostja tõi ise eraldi välja asjaolud, mis on vaidluse all (istungi protokoll alates 00:49:11); kostja kinnitas ka hilisemalt, et selle üle, et kahju tekkis, ei saa vaielda ning et see, et tulekahjust tekkis kahju, on fakt ning et ei ole tuginetud sellele, et summasid ümber arvestama ja sente pooleks ajama (istungi protokoll alates 01:01:48); ka kolmas isik sai aru, et kostja pole vastu vaielnud kahju suurusele (istungi protokoll alates 01:03:19). Seega väljendas kostja omaksvõttu ning see muutus kehtivaks (TsÜS § 69 lg 1 esimene lause). Sellest tulenevalt oli küsimus selles, kas kostja saab omaksvõtu tagasi võtta, mille eeldused sätestab TsMS § 231 lg 3: a) teise poole nõusolekul või b) juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Selliseid asjaolusid
käesoleval juhul kohtu ette toodud pole. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hagejal puudub vajadus tõendada, et tulekahjust tekkis hagis märgitud kahju ning kahju ulatust, kuivõrd kostja võttis selle omaks (TsMS § 231 lg 2). Kuivõrd kolmanda isiku avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul on menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb (TsMS § 214 lg 2 teine lause), siis ei saa kohus jätta kõrvale eelmises lõigus käsitletud kostja omaksvõttu. Kolmas isik ei saa laiendada vaidlust suuremaks, kui seda saab teha kostja positsioonist lähtuvalt. Asjaolu, et kostja on soovinud hilisemalt omaksvõttu tagasi võtta, ei oma tähendust. Kolmandal isikul on soovi korral võimalik vastuväitele kahju tekkimise ja ulatuse põhjendatuse üle tugineda vaidluses kostjaga (TsMS § 214 lg 4).
14.Kohus jääb 17.02.2020 kohtukirjas toodud seisukohtade juurde.
15.Kostjal tuleb tõendada, et ta ei rikkunud enda kohustust või rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu (vastutusest vabastavad asjaolud).
16.Seega tuleb kindlaks teha, kas kostja on rikkunud kohustust korraldada kaasomandi eseme korrashoiu tagamine ja kas kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Kaasomanikel on üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt RKTKo nr 3-2-1129-13, p-id 47 ja 48). Korteriomanikul on kohustus hoida korteri reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KOS § 11 lg 1 p 1). Korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata (KOS § 2 lg 1). Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires (KOS § 2 lg 2). Kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti (KOS § 15 lg 1). Riigikohus on märkinud, et iseenesest ei ole tähtsust, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma, et rikkumine oleks vabandatav (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 43).
17.Kostja on selgitanud, et antud juhul ei esine aluseid tõendamiskoormise ümberpööramiseks, millega pannakse kostjale suurem tõendamiskoormis. Kostja ei ole tegutsenud pahauskselt ning ei ole keeldunud asjaolude tõendamisele kaasa aitamast. Hageja ei ole asjaolu tõendamist põhistanud ning asjaolude esinemise tõendamine ei ole kostja kontrolli all. Enamgi veel- hageja ja tema esindaja on pannud toime rikkumise, millega on teinud kostjale võimatuks kahju tekkimise asjaolude tõendamise. Kindlustusandja saab nõuda tõendite esitamist niivõrd, kuivõrd kostjalt võib mõistlikult eeldada nende esitamist. Kostja on seisukohal, et praeguses hagimenetluses on hageja kohustuseks tagada, et ta esitab piisavalt tõendeid oma nõude rahuldamiseks ning hageja ei ole tegutsenud hea usu põhimõtteid järgides. KOS § 11 lõikest 3 tuleneb, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Seega tuleneb tõendamiskoormise jaotus käesoleval juhul seadusest.
Ka Riigikohus on 14.11.2018 lahendis tsiviilasjas nr 2-12-24747 punktis 22 selgitanud, et kostja vabaneb KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi vastutusest juhul, kui ta tõendab, et ta rikkus oma kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 37;
11.detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 22 ja 25; 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 11). Kostja on märkinud, et korteriomanik ei saa näha ette ning mingil moel ära hoida olukorda, kus kolmandate isikute mitteõiguspärane käitumine põhjustab kahju tekkimise talle endale ning kolmandatele isikutele. Arvestades asjaolu, et kostja ise ega tema poeg ei suitseta, ei saa lugeda kostjat kuidagi vastutavaks olukorra eest, kus kolmanda isiku poolt väljavisatud põlev suitsuots süütab korteri. Kostja ei ole kasutanud rõdul järelevalveta elektriseadmeid, kostja hoidis rõdu korras ning ei ladustanud rõdult keelatud esemeid. Lisaks on kostja seisukohal, et kui keegi üldse antud juhul on kohustatud kahju hüvitama, siis on selleks korteriühistu, kes ei ole täitnud omapoolset hoolsuskohustust. Tulekahju on saanud alguse väljaspoolt korteriomandit- väljaspoolt rõdupiiret korteri rõdule visatud suitsukonist ning suitsukoni sai sattuda rõdule vaid põhjusel, et korteriühistu ei ole täitnud oma hoolsuskohustust kaasomandi valitsemisel, mille tulemusel on saanud kahju nii kostja, korteriühistu kui ka korteri xxx omanik. Kostja ei ole vastutav sündmuskoha koristamise eest enne, kui Päästeamet jõudis lõpuni viia menetlustoimingud. Kohus märgib, et tähtsust ei ole, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.10.2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 14; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.12.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 43; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.11.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-12-24747, p 21). Kohus leiab, et rõdu on kostja objektiivses mõjusfääris ja kostja kohustus on oma rõdu hoida sellises korras, et selle valdamise ja kasutamise tagajärjel ei tekiks kahju teistele korteriomanikele. Kostja peab tagama, et ta ei hoiaks enda rõdul tuleohtlikke esemeid. Kohus leiab, et kostja on rikkunud kohustust hoida kaasomandi ese korras. Samuti leiab kohus, et kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Kostja vastupidist tõendanud ei ole. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel tulekahju tekkis, kuna vaidluse all ei ole, et tulekahju sai alguse kostja rõdult ja selle tagajärjel tekkis kahju. Tsiviilasjas nr 2-16-8344 ei olnud selgelt tuvastatav, millest tulekahju alguse sai, kuid kuna ei ole vaidlusalune, et see sai alguse kostja korteri reaalosast, vastutas kostja (vt ka TlnRnkO 2-16-8344, p-id 7-12). Asjaolu, et kahju lähtus kostja rõdult kui kaasomandiosalt, ei välista kostja vastutust tekkinud kahju eest.
18.Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 7892,76 eurot. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 167 lg 2 esimese lause kohaselt kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. Kohus leiab, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku Swedbank P&C Insurance AS menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. 20.11.2017 hagiavalduses on hageja palunud mõista kostjalt välja hageja kasuks riigilõivu summas 475 eurot. Toimikust nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 475 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu summas 475 eurot tasumine hagiavalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kokku tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud summas 475 eurot.
21.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.