Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): ERGO Insurance SE (registrikood 10017013), lepinguline esindaja Vaho Vahkal
SE
hagi
XX
vastu
kahju
Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anu Baum Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248), lepinguline esindaja Birgit Juhanson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13.11.2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud ERGO Insurance SE menetluskulud XX kanda ning XX ja Swedbank P&C Insurance AS menetluskulud nende endi kanda.
ERGO Insurance SE-l ringkonnakohtus menetluskulude puudumise tõttu puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks.
2-17-17334 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.ERGO Insurance SE (hageja) esitas 20.11.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse XX (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista varakahju kokku summas 7892,76 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 27.05.2017 aadressil Järveotsa tee 27, Tallinn tulekahju. Tulekahju sai alguse korter nr 5 rõdult. Tulekahju käigus said kahjustusi korteri nr 9 omaniku ja Korteriühistu Järveotsa tee 29 vara. Korter aadressiga Järveotsa tee 27-9, Tallinn oli tulekahju ajal kindlustatud ERGO Insurance SE-s kindlustuslepinguga nr 2154778/4. Korteri nr 9 omanik QQ esitas hüvitistaotluse tekkinud kahju hüvitamiseks. Tulekahjus said kannatada korteri rõduklaasid, mille taastamiseks tegi Arutech Parimad Aknad OÜ hinnapakkumise. ERGO on tekkinud kahju hüvitanud summas 162,02 eurot. Korteriühistu Järveotsa tee 29 (haldab ka maja aadressil Järveotsa tee 27), Tallinn oli tulekahju ajal kindlustatud ERGO Insurance SE-s kindlustuslepinguga nr 7205691/2. DD esitas hüvitistaotluse tekkinud kahju hüvitamiseks. ERGO on hinnapakkumise alusel tekkinud kahju hüvitanud summas 7730,74 eurot.
3.Tulekahju kohta informatsiooni saamiseks tegi hageja 29.05.2017 Päästeametile päringu. Päästeameti 16.06.2017 vastuse kohaselt sai tulekahju oletatavalt alguse rõdul paiknevale põlevmaterjalile sattunud kustutamata sigaretist, tulekahju põhjustajat tuvastada ei õnnestunud. 31.08.2017 vastuses kirjutab Päästeamet, et tulekahju põhjust neil tuvastada ei õnnestunud, sest korteri rõdu, millelt tulekahju alguse sai, oli inspektorite saabumiseks koristatud. Tulekahju põhjuste kohta on KÜ Järveotsa 29 esindaja DD väljastanud akti.
4.Hageja esitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel kostjale 02.08.2017 varakahju tagasinõude nr 12954 summas 162,02 eurot ja 27.09.2017 varakahju tagasinõude nr 13015 summas 7730,74 eurot, mida kostja ei ole siiani tasunud. Hagejale on teada, et kostja ja Swedbank P&C Insurance AS (edaspidi Swedbank) vahel oli tulekahju toimumise ajal sõlmitud kodukindlustuse leping, millega oli kindlustatud ka korteri omaniku vastutus. 11.08.2017 pöördus kostja nõudekirjaga nr 12954 ERGO Kristiine kontorisse ning seejärel kirjutas hageja Swedbanki kahjukäsitlejale kirja asjaoludes selguse loomiseks. 11.08.2017 sai hageja vastuse, et Swedbank on kostjal soovitanud hageja nõuet ignoreerida. Sellele järgnevalt on hageja ja Swedbanki vahel toimunud kostja vastutuse osas kirjavahetus. Kostja ei ole hagejale kindlustushüvitistena väljamakstud summat tasunud. Kostja vastuväited
2-17-17334
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja hageja menetluskulud hageja kanda.
6.Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et tulekahju on põhjustatud järelevalveta töötavast kalorifeerist (eeltoodu on toodud välja KÜ Järveotsa 29 aktis). Päästeamet on oma arvamuses toonud välja, et põleng võis alguse saada kustutamata sigaretist. Kostja poeg saabus korterisse pärast tööd 16.30, et värvida ära rõdul olev kapp. Pärast kapi värvimist lahkus poeg korterist, jättes rõduklaasid avatuks põhjusel, et tuulutada ära värvilõhn. Kostja korter asub 2. korrusel. Kostja poeg saabus koju 23.50 ning siis oli tulekahju juba puhkenud ning Päästeamet tegeles kustutustöödega. Hetkel, kui korteris puhkes tulekahju, ei olnud korteris kedagi.
7.Päästeameti esialgne arvamus, et tulekahju võis olla põhjustatud põlevast sigaretist, on tõlgendatav kostja süüd välistava asjaoluna. Kostja ise ega tema poeg ei suitseta. Kostja ei saa olla vastutav olukorra eest, kus kolmanda isiku poolt lendu lastud kustutamata sigaret on sattunud kostja korteri rõdule ning põhjustanud seal tulekahju. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tegevuse sh kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel valitseks põhjuslik seos, mistõttu on hageja tuginemine korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p-le 1 põhjendamatu.
8.Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-111-03 leidnud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivset vääramatut sündmust, mis on väljaspool isiku mõjupiirkonda. Korteriomanik ei saa näha ette ning mingil moel hoida ära olukorda, kus kolmandate isikute mitteõiguspärane käitumine põhjustab kahju tekkimise.
9.Kostja ei ole kasutanud rõdul järelevalveta elektriseadmeid. Kostja hoidis rõdu korras ning ei ladustanud rõdult keelatud esemeid. Tulekahju on saanud alguse väljaspoolt korteriomandit - väljaspoolt rõdupiiret korteri rõdule visatud suitsukonist, mis sai sattuda rõdule vaid põhjusel, et korteriühistu ei ole täitnud oma hoolsuskohustust kaasomandi valitsemisel.
10.Samal perioodil, mil toimus põleng, viis KÜ läbi maja renoveerimistöid. Paar päeva pärast põlengut anti kõikidele korteriomanikele käsk koristada rõdult kõik üleliigsed asjad. Kes seda ise ei teinud, nende asjad veeti KÜ poolt tellitud töömeeste poolt spetsiaalseks selleks otstarbeks kohale toodud prügikonteinerisse. Kui kostja paar päeva hiljem sündmuskohale tuli, oli kostja rõdult kõik seal olnu koristatud ning ära visatud. Seega koristas rõdul olevad esemed, mis oleksid Päästeametile andnud võimaluse uurida täpsemalt põlengu põhjuseid, KÜ poolt palgatud inimesed ning kostja ei takistanud kuidagi oma tegevusega põlengu põhjuste uurimist.
11.Antud juhul ei esine aluseid tõendamiskoormise ümberpööramiseks. Kostja ei ole tegutsenud pahauskselt ning ei ole keeldunud asjaolude tõendamisele kaasa aitamast. Hageja ei ole asjaolu tõendamist põhistanud ning asjaolude esinemise tõendamine ei ole kostja kontrolli all. Kolmanda isiku vastuväited
12.Swedbank P&C Insurance AS (kolmas isik) palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Tsiviilasja materjalidest ei ole võimalik tuvastada kahju põhjustajat ega tekkepõhjust. Senini on tõendamata, mis põhjusel kostja korteri rõdul tulekahju alguse sai, mistõttu ei saa kostjat selle eest vastutavaks pidada. Kostja tegevuse või tegevusetuse ning tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Oletatav sigareti lendumine korteri rõdule on väljapool kostja mõjupiirkonda ning kostja ei saanud seda kuidagi ära hoida. Lisaks on tõendamata korteriühistu väited järelevalveta töötava kalorifeeri kohta.
2-17-17334 Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Harju Maakohtu 13.11.2020 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 7892,76 eurot. Maakohus jättis hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 475 eurot (riigilõiv). Maakohus jättis iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.
15.Vaidlus tuleb lahendada kahju tekkimise ajal mais 2017. aastal kehtinud normide alusel (vt ka TlnRnkO 2-19-770, p 8). Hageja on esitanud kostja vastu nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel, mis sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on rahalise nõudega, mis põhineb VÕS § 115 lg-l 1. Kahju hüvitamise nõude eeldused on järgmised: 1) kohustust on rikutud (VÕS § 115 lg 1); 2) vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); 3) tekkinud on kahju (VÕS § 127 lg 1, VÕS § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
16.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: - 27.05.2017 toimus aadressil Järveotsa tee 27, Tallinn tulekahju, mis sai alguse korter nr 5 rõdult, tulekahju käigus said kahjustusi korteri nr 9 omaniku ja Korteriühistu Järveotsa tee 29 vara; - korter aadressiga Järveotsa tee 27-9, Tallinn oli tulekahju ajal kindlustatud hageja juures kindlustuslepinguga nr 2154778/4 (tl 4); - korteri nr 9 omanik QQ esitas hüvitistaotluse tekkinud kahju hüvitamiseks (tl 4, pöördel), tulekahjus said kannatada korteri rõduklaasid, mille taastamiseks tegi Arutech Parimad Aknad OÜ hinnapakkumise (tl 5), hageja on tekkinud kahju hüvitanud summas 162,02 eurot (tl 5, pöördel); - korteriühistu Järveotsa tee 29 (haldab ka maja aadressil Järveotsa tee 27), Tallinn oli tulekahju ajal kindlustatud hageja juures kindlustuslepinguga nr 7205691/2 (tl 6), DD esitas hüvitistaotluse tekkinud kahju hüvitamiseks (tl 6, pöördel-7), hageja on hinnapakkumise alusel tekkinud kahju hüvitanud summas 7730,74 eurot (tl 7, pöördel, 8, pöördel, 9, 9, pöördel).
17.Maakohus viitas asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-le 5, KOS § 11 lg 1 p-le 1, § 2 lg-tele 1 ja 2, § 15 lg-le 1. Kaasomanikel on üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p-d 47 ja 48). Iseenesest ei ole tähtsust, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma, et rikkumine oleks vabandatav (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 43).
18.14.10.2019 istungil küsis kohus, kas vaidlus on selle üle, et kahju teistele tekkis rõdul toimunud tulekahju tõttu, millele kostja vastas selgelt, et selle üle ei vaielda, vaid vaieldakse selle üle, kas kostja selle eest vastutab (istungi protokoll alates 00:24:21). Kohus küsis üle, kas kohus saab aru, et pooled vaidlevad, kas kohustust rikuti ja kas selle eest vastutatakse, mitte selle üle, kas kahju tekkis teistele korteriomanikele ega kahju ulatuse ja summa osas, samuti sätte kaitse eesmärgi ja põhjusliku seose olemasolu üle. Sellele vastasid nii hageja kui ka kostja jaatavalt ning kostja täpsustas, et vaidlus on selles osas, et oli rikkumine ja kas tulekahju tekkimine oli seotud rikkumisega ja kes vastutab (istungi protokoll alates 00:44:13). Hilisemalt, pärast kolmanda isiku seisukohavõttu, märkis kostja, et soovib siiski kahju tekkimisele vastu vaielda ning et ta ei ole omaks võtnud asjaolusid seoses kahju tekkimisega ja kahju ulatusega.
19.17.02.2020 kirjas selgitas kohus, et kohus ei nõustu sellega, et kostja teatas hiljem istungil, et ta soovib siiski kahju tekkimisele vastu vaielda ning et ta ei ole omaks võtnud
2-17-17334 asjaolusid seoses kahju tekkimisega ja kahju ulatusega. Kohtu hinnangul võttis kostja selgelt istungil omaks selle, et: 1) kostja korteri rõdul oli tulekahju; 2) nimetatud tulekahju tulemusel tekkis kahju; 3) kahju tekkis hagis märgitud ulatuses. Kostja on küll argumenteerinud grammatilisele argumendile, leides, et ta võttis kahju omaks üksnes osaliselt, s.o korterile nr 9 tekkinud kahju osas, kuivõrd kohus sõnastas küsimuse kasutades sõnu „tekkis teistele korteriomanikele“, kuid kohtu hinnangul ei saanud mõistlik isik selles olukorras selliselt kohtu küsimusest aru saada. Seda kinnitab mh järgnev: kohus ei märkinud korteriomanikku ainsuses, vaid mitmuses (st poleks loogiline, et kohus mõtles üksnes korterit nr 9); korteriühistu põhinebki korteriomanike liikmelisusel, st et korteriühistule tekitatud kahju on korteriomanikele tekkinud kahju; kostja tõi ise eraldi välja asjaolud, mis on vaidluse all (istungi protokoll alates 00:49:11); kostja kinnitas ka hilisemalt, et selle üle, et kahju tekkis, ei saa vaielda ning see, et tulekahjust tekkis kahju, on fakt ning et ei ole tuginetud sellele, et peaks summasid ümber arvestama ja sente pooleks ajama (istungi protokoll alates 01:01:48); ka kolmas isik sai aru, et kostja pole vastu vaielnud kahju suurusele (istungi protokoll alates 01:03:19). Kostja ei ole kohtu ette toonud omaksvõtu tagasivõtmise eeldusi TsMS § 231 lg 3 järgi.
20.Seega puudub hagejal vajadus tõendada, et tulekahjust tekkis hagis märgitud kahju ning kahju ulatust, kuivõrd kostja võttis selle omaks (TsMS § 231 lg 2).
21.Tähtsust ei ole, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast (RKTKo nr 3-2-1-107-15, p 14; nr 3-2-1-129-13, p 43; nr 2-12-24747, p 21). Rõdu on kostja objektiivses mõjusfääris ja kostja kohustus on oma rõdu hoida sellises korras, et selle valdamise ja kasutamise tagajärjel ei tekiks kahju teistele korteriomanikele. Kostja peab tagama, et ta ei hoiaks enda rõdul tuleohtlikke esemeid. Kostja on rikkunud kohustust hoida kaasomandi ese korras. Kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Kostja vastupidist tõendanud ei ole (KOS § 11 lg 3). Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel tulekahju tekkis, kuna vaidluse all ei ole, et tulekahju sai alguse kostja rõdult ja selle tagajärjel tekkis kahju. Tsiviilasjas nr 2-16-8344 ei olnud selgelt tuvastatav, millest tulekahju alguse sai, kuid kuna ei ole vaidlusalune, et see sai alguse kostja korteri reaalosast, vastutas kostja (vt ka TlnRnkO 2-16-8344, p-id 7-12). Asjaolu, et kahju lähtus kostja rõdult kui kaasomandiosalt, ei välista kostja vastutust tekkinud kahju eest.
22.Hageja nõue on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 7892,76 eurot. Apellatsioonkaebus
23.Kostja palub 08.12.2020 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
24.Kohtuotsusest jääb ebaselgeks, millal ja millise nõude eelduseid on maakohus kontrollinud (kvalifikatsiooni mõttes). Maakohus on asja lahendades olnud erapoolik.
25.Kostja ei ole hagi õigeks võtnud, kostja üksnes möönis, et tulekahju kortermajas tekitas kahju.
26.Maakohus jättis ebaõigesti KÜ juhatuse liikme tunnistajana üle kuulamata, Päästeametilt ja Swedbank P&C Insurance AS-lt välja nõudmata tulekahjuga seotud toimikud ning heitis seejuures kostjale ette, et ta ei ole oma väiteid tõendanud.
27.Kostja esitas taotluse KÜ kaasamiseks kolmanda isikuna õigeaegselt, kostja ei esitanud vastavat taotlust pärast TsMS § 330 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist.
28.Tulekahju ei põhjustanud kostja rõdul töötanud kalorifeer. Asjaolu, et rõdul ei olnud kalorifeeri, leidis kinnitamist Päästeameti poolt sündmuskohal esialgselt koostatud
2-17-17334 aktis. Kostjal puudus võimalus takistada KÜ juhatuse tegevust rõdu koristamisel, kuna ta sai sellest teada pärast seda, kui rõdu oli juba koristatud.
29.Arusaamatu on, mille alusel kohus leidis, et kostja on rikkunud kohustust hoida kaasomandi ese korras. Selles osas on kohus rikkunud selgitamiskohustust ja selline väide on üllatuslik. Kostja ei hoidnud rõdul kergestisüttivaid esemeid ega kasutanud rõdul kalorifeeri. Päästeameti esialgse hinnangu kohaselt sai tulekahju rõdult alguse sinna juhuslikult lennanud suitsukonist. Maakohus ei ole arvestanud KOS § 11 lg-ga 3.
30.Swedbank P&C Insurance AS on viinud läbi seoses juhtunuga omapoolse menetluse ning jõudnud seisukohale, et tegemist on nn force majore olukorraga, st et kostjal puudub vastutus tekkinud kahjude osas ning et kostja ei oleks mingil moel saanud tulekahju ära hoida. Antud olukorras on kostja jäänud kahe kindlustusettevõtte omavahelise konflikti vahele. Hageja ei ole lähtunud hea usu põhimõttest. Vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht
31.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
32.Kolmas isik palus apellatsioonkaebuse rahuldada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33.Tsiviilkolleegium, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
34.Kõigepealt käsitleb kolleegium menetlusnormide rikkumist, mida kostja apellatsioonkaebuses maakohtule ette heidab.
35.Maakohus ei rahuldanud hagi kostja õigeksvõtu alusel. Maakohus tuvastas, millised hagi aluseks olevad asjaolud ei ole vaidluse all tulenevalt kostja omaksvõtust ja mille üle vaieldakse. Asjaolude omaksvõtu tuvastamisel ei rikkunud maakohus menetlusnorme.
36.Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest (TsMS § 231 lg 4). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et kohus järgiks TsMS § 392 lg 1 p 3, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poolte seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (vt nt RKTKo 3-2-1-42-13, p 11; RKTKm 3-2-1-107-13, p 15; RKTKo 2-14-56641/69, p 15.2).
37.Seda seisukohta järgides täpsustas maakohus 14.10.2019 eelistungil, mille üle pooled vaidlevad. Kohus selgitas õiguslikku regulatsiooni, mille alusel asja lahendama hakkab ja küsis üle, kas ta saab õigesti aru, et vaidlus on selle üle, kas kostja rikkus kohustust ja kas ta selle eest vastutab, mitte selle üle, kas kahju tekkis teistele korteriomanikele ega kahju ulatuse ja summa osas. Kostja vastas sellele küsimusele jaatavalt ning täpsustas ise, et vaidlus on selles osas, et oli rikkumine ja kas tulekahju tekkimine oli seotud rikkumisega ja kes vastutab (I kd, lk 110 pöördel).
38.Maakohus on otsuses viidanud ka tõenditele, mille alusel hageja on hüvitatava kahju suuruse tuvastanud ning kostja ei ole neid tõendeid ümber lükanud ega ole ka väitnud, et kahju üldse ei tekkinud või tekkis väiksemas määras.
2-17-17334
39.Maakohus ei rikkunud selgitamiskohustust tõendamiskoormise jaotuse osas. Lisaks kohtuistungil selgitamiskohustuse täitmisele on maakohus 17.02.2020 kirjas täiendavalt selgitanud, et olenemata kostja keeldumisest asjaolu tõendamisele kaasa aitamisest ning kas seetõttu on alus hea usu põhimõttest lähtuvalt tõendamiskoormis ümber pöörata, on Riigikohus leidnud, et kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes muust põhjusest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (RKTKo 3-2-1-129-13, p 49). Maakohus märkis, et seega tuleb kostjal tõendada, et ta ei rikkunud enda kohustust või rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu (vastutusest vabastavad asjaolud).
40.Maakohus ei rikkunud menetlusnorme ega kostja kaitseõigust, kui jättis rahuldamata kostja taotlused kuulata tunnistajana üle KÜ juhatuse liige DD ning nõuda Päästeametilt ja Swedbank P&C Insurance AS-lt välja tulekahjuga seotud toimikud ning kaasata korteriühistu menetlusse kolmanda isikuna.
41.Maakohus selgitas 17.02.2020 kirjas, et kostja taotlused tunnistaja ülekuulamiseks ning Päästeametilt ja Swedbank P&C Insurance AS-lt tulekahjuga seotud toimikute väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole välja toonud konkreetseid faktilisi asjaolusid, mille tõendamiseks ta soovib tunnistajat üle kuulata ja toimikuid välja nõuda. Üldsõnaliste mõtete ja järelduste osas ei kuula kohus tunnistajaid üle. Ka dokumentaalsete tõendite kogumiseks peab kostja välja tooma, mis on see konkreetne faktiline asjaolu, mis on asjakohane ja vaidlusalune, mille tõendamiseks kohus tõendit peaks koguma. Kohus ei nõua ebamääraselt välja toimikuid ja dokumente, et sealt asjaolusid otsida. Kõigepealt tuleb kostjal tugineda faktilisele asjaolule ja seejärel saab taotleda selle asjaolu tõendamiseks tõendite kogumist. Maakohus andis kostjale aega oma taotluste täpsustamiseks.
42.Kostja esitas 09.03.2020 uue taotluse, milles palus kuulata tunnistajana vande all üle KÜ Järveotsa 27/29 juhatuse liige DD seoses tulekahju tekkepõhjustega sh vastuoluliste väidetega tulekahju tekkepõhjuste kohta, samuti seoses sündmuskoha koristamisega (kelle initsiatiivil ning mis põhjusel koristati sündmuskoht, sh kas talle oli Päästeameti või hageja poolt antud luba sündmuskoha koristamiseks) ning kahju suurusega sh kas KÜ renoveerimistööd teostas sama ettevõte, kes teostas ka tulekahjust tingitud taastamistööd.
43.Maakohus jättis 20.06.2020 kirjas sisalduva määrusega kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks ja tõendite kogumiseks rahuldamata, kuna kostja ei ole enda taotlusi täiendanud selliselt, et kohus saaks jõuda teistsugusele seisukohale. Kohus kuulab tunnistajad üle üksnes konkreetsete tunnistaja poolt tajutud asjaolude osas, mis omavad asjas tähtsust. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et tulekahju põhjustas rõdul töötanud kalorifeer, seega ei oma asjas tähendust, millele tugines DD väide, et tulekahju põhjustas kalorifeer või miks seda väideti. Samuti selgitas kohus, et taotlus ei kuulu rahuldamisele üldsõnaliste mõtete ja järelduste osas. Kostja pole ka jätkuvalt selgitanud, kuidas DD poolt korralduse andmine rõdu koristamiseks mõjutab käesoleva asja lahendust – st hageja nõuet kostja vastu.
44.Kostja palus nõuda välja Päästeametilt tulekahjuga seotud toimik, sh kõik uurimismaterjalid ning väljakutse akt; hagejalt või alternatiivselt Ehitusmaakler OÜ-lt Ehitusmaakler OÜ poolt sündmuskohal teostatud kortermaja tulekahju ülevaatuse akt ja hinnang ning Swedbank P&C Insurance AS-ilt antud põlenguga seotud kindlustusjuhtumite toimikud. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei ole jätkuvalt välja toonud, mis faktilise asjaolu tõendamiseks ta mis tõendi kogumist soovib. Kohus
2-17-17334 ei kogu tõendeid üldiste järelduste kohta, nt et kostja ei vastuta või et põhjuslik seos puudub. Tekkepõhjuste osas on Päästeamet väljastanud kaks vastust, kus on viimases selgitatud, et Põhja päästekeskusel ei õnnestunud tuvastada tulekahju tekkepõhjust, sest inspektorite saabudes oli rõdu koristatud. Seega ei ole arusaadav, mis asjaolu soovib kostja Päästeameti toimiku pinnalt tõendada. Kostja peab kõigepealt tegema selgeks, mis asjaolusid ta tõendada soovib. Seejärel tuleb kostjal teha teabenõue või päring Päästeametile. Kostja peab ka tõendama, et kostja on teinud päringu ja tõendi või info väljastamisest on keeldutud Kostja ei saa taotleda isikute kaasamist, kelle vastu ei tekiks kostjal endal nõuet hagi rahuldamise tõttu. Maakohus leidis, et kostjal tuleb taotlust põhjendada.
45.Maakohus jättis 26.06.2020 kirjaga käiguta kostja taotluse kaasata kolmanda isikuna Tallinn, Järveotsa tee 27 / 29 korteriühistu. Kohus märkis, et saaks kolmanda isiku kaasata, kui hagi rahuldamise korral võiks kostja esitada kolmanda isiku vastu lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise nõude või oleks alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu (TsMS § 216 lg 1). Kohus selgitas, et ei kaasa kolmandaid isikuid üksnes põhjusel, et nad on asjaoludega seotud. Kohus saab kaasata isiku üksnes juhul, kui kohtu ette on toodud TsMS § 216 lg-s 1 toodud konkreetsed asjaolud. Maakohus selgitas ka, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik (TsMS § 329 lg 1). Kui kohus korraldab eelmenetluses korraldava kohtuistungi, peab menetlusosaline esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne eelistungit, kui kohus ei ole määranud teisiti (TsMS § 329 lg 2). Hagi võeti menetlusse 22.11.2017. kohtukoosseisu vahetuse tõttu jagati asi ringi, kohus korraldas asjas eelistungi 14.10.2019 ja andis seal tähtajad enda seisukohtade esitamiseks. Kostja nimetatud aja jooksul pole esitanud taotlust kaasata korteriühistu kolmanda isikuna. Kohtu hinnangul oli kostjal selleks võimalus rohkem kui kahe aasta jooksul. Kohus andis võimaluse kostjal taotlust põhjendada ja selgitada, miks ta taotlust varem ei esitanud.
46.Kostja kordas 13.07.2020 seisukohas oma varasemaid taotlusi.
47.Maakohus jättis 22.09.2020 määrusega kostja taotlused rahuldamata ja jäi oma varasemate seisukohtade juurde. Kostja ei ole enda taotlusi muutnud ega täiendanud, mistõttu pole kohtul alust jõuda teistsugustele järeldustele.
48.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega taotluste rahuldamata jätmise osas.
49.Järgnevalt käsitleb kolleegium apellatsioonkaebuse väiteid hagi sisulise rahuldamise osas.
50.Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud: - 27.05.2017 toimus aadressil Järveotsa tee 27, Tallinn tulekahju; - Järveotsa tee 27 maja haldab Korteriühistu Järveotsa tee 29; - tulekahju sai alguse korter nr 5 rõdult; - tulekahju põhjust ei ole tuvastatud; - tulekahju käigus said kahjustusi korteri nr 9 omaniku ja Korteriühistu Järveotsa tee 29 hallatav vara; - Korteri nr 9 omaniku vara ja Korteriühistu Järveotsa tee 29 hallatav vara olid tulekahju ajal kindlustatud hageja juures; - hageja on hüvitanud tekitatud kahju korteri nr 9 omanikule Arutech Parimad Aknad OÜ hinnapakkumise alusel 162,02 eurot ja Korteriühistule Järveotsa tee 29 Ehitusmaakler OÜ hinnapakkumise alusel 7730,74 eurot.
51.Neid tuvastatud asjaolusid ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud ja ringkonnakohus saab neist TsMS § § 652 lg 1 p 1 alusel lähtuda.
2-17-17334
52.Ebaõige on kostja etteheide, et maakohus ei ole hageja nõuet kvalifitseerunud ega nõude eeldusi kontrollinud. Maakohus tuvastas kõigepealt, et vaidlus tuleb lahendada kahju tekkimise ajal mais 2017. aastal kehtinud normide alusel, millega ringkonnakohus nõustub ja mille üle pole vaidlust.
53.Hageja on esitanud kostja vastu nõude VÕS § 492 lg 1 alusel, mis sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega on hagejal kostja vastu rahaline kahju hüvitamise nõue. Maakohus on välja toonud ja kontrollinud kõiki kahju hüvitamise nõude eelduseid: 1) kohustust on rikutud (VÕS § 115 lg 1); 2) vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); 3) tekkinud on kahju (VÕS § 127 lg 1, VÕS § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
54.Pooled vaidlesid maakohtus ja vaidlevad ka apellatsiooniastmes selle üle, kas ja millisel alusel vastutab kostja kindlustatud korteri omaniku ja korteriühistu hallatava vara kahjustamise eest, mille tingis tema korteri rõdult alguse saanud tulekahju, mille tekkepõhjust ei ole tuvastatud.
55.Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Maakohus ei ole otsuses selgelt välja toonud, kas antud juhul kuulub rõdu korteriomandi reaalosa või kaasomandiosa hulka, kuna see ei oma asja lahendamisel tähtsust. Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et iseenesest ei ole tähtsust, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav (vt RKTKo 3-2-1-129-13, p 43).
56.Vaidlust ei ole selle üle, et tegemist oli kostja korteri juurde kuuluva ja kostja ainukasutuses oleva klaasitud rõduga. Kostja on vastuses hagile toonud välja, et tema poeg saabus korterisse peale tööd, et värvida ära rõdul olev kapp ning pärast kapi värvimist lahkus poeg korterist, jättes rõduklaasid avatuks põhjusel, et tuulutada ära värvilõhn (I kd, lk 58).
57.Maakohus on põhjendatult leidnud, et rõdu oli kostja objektiivses mõjusfääris ja kostja kohustus oli hoida oma rõdu sellises korras, et selle valdamise ja kasutamise tagajärjel ei tekiks kahju teistele korteriomanikele. Seejuures tuleb kostja kohustuse rikkumist eeldada ja vastupidist peab tõendama kostja (vt RKTKo 3-2-1-129-13, p 49).
58.Kostja ei ole tõendanud, et tulekahju tekkis läbi avatud rõduakna visatud põlevast suitsukonist või mingist muust kolmanda isiku tegevusest, milles eest kostja ei vastuta.
59.Korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav ( vt RKTKo 3-2-1-129-13, p 22 ja selles viidatud varasemad lahendid).
2-17-17334
60.Millisele seisukohale jõudis kostja kindlustusandja Swedbank P&C Insurance AS kostja vastutuse osas, ei oma käesoleva hagi lahendamisel tähtsust. Kindlustusandjate seisukohad võivad erineda. Hageja kahju kannatanud isikute kindlustusandjana nõuab kahju hüvitamist kostjalt kui kahju eest vastutavalt isikult. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
61.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
62.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 475 eurot ja menetluskuluide suurust pole kostja vaidlustanud.
63.Hagejal apellatsiooniastmes menetluskulude puudumise tõttu puuudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.