Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-111-03 Otsuse kuupäev Tartu, 16. oktoober 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja V. Kõve Kohtuasi Tulundusühistu Geteir hagi osaühing Forss vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/352/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tulundusühistu Geteir kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 22. september 2003. a Istungil osalenud isikud Tulundusühistu Geteir seaduslik esindaja V. Pokrovski ja lepinguline esindaja vandeadvokaat L. Biin, osaühing Forss seaduslik esindaja H. Karikosk ja lepinguline esindaja vandeadvokaat P. Tartu. Juures viibis tõlk L. Lomp. Resolutsioon
tegeliku võimu all asi on. Kostja on hoiusuhte alusel sõiduki otsene valdaja. Hoiulepingu olemasolu tuleneb ka kostja tasulise parkla kasutamise eeskirjadest, mille sõnastuses kasutatakse sõna "hoidmine". Hoiulepingu kirjalikuks väljundiks on hagejale antud parkimiskaart nr 1818 ning hagejale tutvustatud tasulise parkla kasutamise eeskirjad. TsK § 423 lg l kohaselt oli hoidja kohustatud tarvitusele võtma kõik vara säilitamiseks vajalikud abinõud. Sama seaduse § 425 lg l järgi vastutas hoidja vara kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest. Kostja pole tõendanud, et ta on võtnud tarvitusele kõik vajalikud abinõud hageja vara säilitamiseks. Okste pügamine ei olnud piisav abinõu vältimaks pehkinud puudest tulenevat ohtu. 15. novembril 2001. a tuule kiirust fikseerinud meteoroloogiakeskuse 19. veebruari 2002. a õiend ei ole piisav tõendamaks kahju tekkimist vääramatu jõu tagajärjel. Linnakohus asus seisukohale, et hagi tuleb TsK § 425 lg 1 ja § 222 lg 1 alusel rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
(keskmiselt 10 m/s, puhanguti 21 m/s) ei kujuta endast tormi. Kostja pidi sellise kiirusega tuule saabumise võimalust ette nägema. Kostja ei täitnud oma hoiukohustust vajaliku hoolega, kui jättis puude seisundi võimalike kahjude vältimiseks hindamata. Kostja võis ja pidi ette nägema kahjuliku tagajärje kaasa toonud asjaolu saabumise võimalust ning vajaliku hoolsuse korral oleks olnud võimalik vältida kahjuliku tagajärje saabumist.
objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Vääramatuks jõuks võib eelkõige olla loodusjõud. Kohtute poolt tuvastatud tuule tugevus Tallinnas 15. novembril 2001. a, keskmiselt 7-10 m/s, puhanguti kuni 21 m/s pole Eesti oludes niivõrd erakordne, et seda saaks pidada vääramatuks jõuks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.