K M hagi T Vi vastu võlgnevuse 46 865,33 euro ja intressi 48 651,61 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
95 516,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K M (isikukood xxxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrei Svištš (Advokaadibüroo
RASK,
e-post [email protected]) Kostja: T V (isikukood xxxx, elukoht xxxx ) Kostja seaduslik esindaja: K K (elukoht xxxx, e-post xxxx)
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
07.09.2020 Hageja K M ja hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Svištš
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja K M kanda. Määrata kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
2-17-1460 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja K M esitas 03.10.2020 kohtule hagiavalduse kostja T V vastu laenulepingu alusel saadud laenu ja intresside tagastamise nõudes. Hageja palub mõista T Vilt (isikukood xxxx) välja K M (isikukood: xxxx) kasuks põhinõue summas 46 865,33 eurot ja põhinõudelt arvutatav intressivõlgnevus summas 48 651,61 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagi asjaolude kohaselt 23.12.2003.a sõlmisid M M (isikukood: xxxx) (edaspidi „M.M“) ja OÜ xxxx (registrikood: xxxx) juhatuse esimees H Vi (edaspidi „H.V“) esindusel laenulepingu (edaspidi „Laenuleping“), millega M.M andis OÜ-le Xxxx laenu summas 315 000 krooni. Laenulepingu kohaselt kandis M.M laenusumma üle AS XXXX arveldusarvele Hansapangas. Laenulepingu p-i 2.1 kohaselt kohustus OÜ xxxx tagastama M.Mele laenusumma hiljemalt 23.03.2004.a. Laenulepingu p 2.2 kohaselt oli laenu intressimääraks 2% kuus ning lepingu p-i 3.1 kohaselt viivisemääraks 0,05% iga viivitatud kalendripäeva eest. Laenulepingu p-i 4.1 kohaselt kohustusid OÜ xxxx ja H.V kogu oma varaga tagama Laenulepingust tulenevate nõuete täitmist M.Me ees.
3.15.07.2005.a sõlmisid M.M ja K M (isikukood: 473081727144) (edaspidi „Hageja“) (Laenuandjatena) kokkuleppe H.Vi ja OÜ-ga Xxxx (edaspidi „Kokkulepe“), millega H.V kinnitas järgmist: (i) H.V kinnitas senist võlakohustus Hageja ees 15.07.2005.a seisuga on 250 333,33 krooni; (ii) OÜ xxxx senine võlakohustus Hageja ees, millele H.V on füüsilise isikuna andnud tagatise (käendus) 15.07.2015.a seisuga on 344 401,86 krooni.
4.15.07.2005.a Kokkuleppega leppisid H.V, Hageja ja M.M kokku alljärgnevas: (i) H.V sõlmib Hageja ja M.Mega 15.07.2015.a Kokkuleppega uued laenulepingud. Kokkuleppe kohaselt on laenu saajaks H.V. Laenulepingute mahuks on summa, mis koosneb järgnevatest osadest: esiteks eelneva laenukohustuse summa 594 635,2 krooni (250 333,33 (senine H.Vi võlakohustus Hageja ees) + 344 401,86 krooni (M.Me poolt antud laen OÜ-le Xxxx)) ja teiseks lisanduv laenusumma 720 000 krooni. Lisanduv laenusumma makstakse H.Vi poolt näidatud arveldusarvele (Kokkuleppe p II, p 1). (ii) H.V kohustub maksma Laenuandjatele pool laenu mahust tagasi koos intressidega hiljemalt 15.01.2006.a ja kogu laenu koos intressidega 15.07.2006.a (intressimäär on 2% kuus) (Kokkuleppe II, p 2.1). (iii) Juhul, kui H.V ei tasu laenusummasid tagasi Kokkuleppe punktides 2.1 ja 2.2 sätestatud või poolte kokkuleppel muudetud tähtajaks, tasub Laenusaaja viivist määras 0,05% tasumata intressist ja laenusummast iga viivitatud kalendripäeva eest (Kokkuleppe II, p 2.3 ja 2.4). Kokkuleppe p-i 3.1 kohaselt on Kokkuleppe sisu siduv ja kehtib 15.07.2005.a kuni Laenusaaja poolt Kokkuleppes sätestatud kohustuste täieliku täitmiseni. Kokkuleppega leppisid seega Kokkuleppe osapooled kokku, et Kokkuleppes sisalduvad laenukokkulepped on tähtajatud. (iv) Laenusaajad OÜ xxxx ja H.V kohustuvad kogu oma varaga tagama Kokkuleppest tulenevate Hageja ja M.Mi kõigi nõuete täitmist.
2 (19)
2-17-1460
5.H.V võttis 15.07.2005.a Kokkuleppe sõlmimisega üle endale kõik Hageja, M Me ja OÜ xxxx vahelistest laenulepingustest tulenevad kohustused. 18.11.2005.a andis Hageja samadel tingimustel (so. 15.07.2005.a Kokkuleppes kokku lepitud tingimustel) täiendavalt laenu H.Vile summas 15 000 krooni (edaspidi „Täiendava laenumakse kokkuleppe“). H.Vi laenukohustus Hageja ja M.Me ees tulenevalt 15.07.2005.a Kokkuleppest ning 18.11.2005.a Täiendava laenumakse kokkuleppest oli seega kokku 1 329 735,19 krooni (so 84 985,57 eurot). Laenulepingud olid kehtivad kuni kõigi nõuete täitmiseni. Teiste sõnadega olid laenulepingud tulenevalt Kokkuleppest ning 18.11.2005.a Täiendava laenumakse kokkuleppest lähtuvalt ning ka arvestades poolte hilisemaid kokkuleppeid, tähtajatud.
6.H.V on teinud 15.07.2005.a Kokkuleppe ja 18.11.2005.a Täiendava laenumakse kokkuleppe alusel laenu tagastamiseks makseid Hagejale järgnevalt: 1) 02.03.2006.a – 600 000 krooni; 2) 06.03.2006.a – 200 000 krooni; 3) 29.09.2008.a – 80 000 krooni – nimetatud summa on H.V tasunud Hagejale sularahas, mille Hageja on kandnud oma arvelduskontole; 4) 19.11.2008.a – 45 000 krooni - nimetatud summa on H.V tasunud Hagejale sularahas, mille Hageja on kandnud oma arvelduskontole; 5) 10.12.2008.a – 205 000 krooni; 6) 14.01.2009.a – 100 000 krooni; 7) 30.01.2009.a – 25 000 krooni; 8) 30.05.2009.a – 100 000 krooni; 9) 08.08.2009.a – 100 000 krooni; 10) 21.08.2009.a – 50 000 krooni - nimetatud summa on H.V tasunud Hagejale sularahas, mille Hageja on kandnud oma arvelduskontole; 11) 07.12.2009.a - 50 000 krooni; 12) 23.12.2009.a – 60 000 krooni; 13) 09.01.2010.a – 24 000 krooni - nimetatud summa on H.V tasunud Hagejale sularahas, mille Hageja on kandnud oma kontole; 14) 23.06.2010.a – 30 000 krooni - nimetatud summa on H.V tasunud Hagejale sularahas, mille Hageja on kandnud oma kontole; 15) 30.12.2010.a – 20 000 krooni; 16) 09.05.2011.a – 2200 krooni; 17) 01.09.2011.a 46 939,80 krooni (3000 eurot); 18) 02.11.2011.a – 14 081,94 krooni; 19) 30.12.2011.a - 62 586,4 krooni (; 20) 24.12.2013.a – 78 233 krooni; 21) 15.02.2015.a 158 030,66 krooni nimetatud summa on H.V tasunud Hagejale sularahas, mille Hageja on kandnud oma kontole.
7.H.V on teinud kokku Kokkuleppest ja Täiendava laenumakse kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks makseid summas 1 950 527,14 krooni (so 124 661,41 eurot), millest on vastavalt Kokkuleppe punktile 2.6 loetud esmalt tasutuks intressid summas 1 354 075,04 krooni (so 86541,17 eurot) ja seejärel laenu põhiosa summas 596 542,10 krooni (so 38 125,99 eurot). Seega oli 12.01.2016.a seisuga (so. üleskutsemenetluse tähtaeg) H.Vi poolt tasutud laenu põhiosa jäägi summa 733 283,09 krooni (so 46 865,33 eurot), millele lisandus intresside jääk summas 761 232,28 krooni (48 651,61 eurot). H.Vi Kokkuleppest tuleneva koguvõlgnevuse summa seisuga 12.01.2016.a on 1 494 514,37 krooni (so 95 516,94 eurot).
8.29.11.2016.a avaldati Ametlikes Teadaannetes H.Vi pärimismenetluse algatamise teade, mille kohaselt on notar L V algatanud 15.11.2016.a surnud H.Vi pärimismenetluse. 14.12.2016.a avaldati Ametlikes Teadaannetes üleskutsemenetluse teadeande nr xxxx pärandaja H.Vi kohustuste kindlaks tegemiseks. Teate kohaselt tuleb kõikidel H.Vi pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi omavatel isikutel teatada oma nõuetest ja õigustest kohtutäiturile ühe kuu jooksul käesoleva teate avaldamisest. Hageja esitas oma nõude Kokkuleppest ja Täiendava laenumakse kokkuleppest üleskutsemenetluses kohtutäiturile 12.01.2017.a ning kohustused on kantud H.Vi pärandvara nimekirja.
9.11.01.2017.a leppisid Hageja ja M.M omavahel kokku, et M.Me poolt antud osavõlgnevus summas 344 401,86 millele lisandusid intressid (16.07.2005.a kuni 02.03.2006.a) summas 52 084,88 krooni e. kogusummas 396 486,74 krooni loeti tasutuks H.Vi poolt esimese so. 02.03.2006.a maksega. Lisaks loovutas M.M Hagejale kõik nõuded H.Vi vastu, mis võivad
3 (19)
2-17-1460 tuleneda ja tulenesid 15.07.2005.a Kokkuleppe ning kõikidest M.Me poolt H.Vile või OÜ-le Xxxx tehtud väljamaksetest.
10.29.03.2017.a teavitas Tallinna notar L V, et 03.04.2017.a on planeeritud pärimistunnistuse väljastamine ning pärijaks on H.Vi poeg ehk alaealine pärija T V (edaspidi „Kostja“). 03.04.2017.a tõestati pärimistunnistus, millel on märgitud pärijaks Kostja, kelle seaduslikuks esindajaks on K K (edaspidi “Kostja seaduslik esindaja”). Pärimistunnistuse tõestamise tulemina läksid Kostjale pärijana üle kõik H.Vi õigused ja kohustused. 02.05.2017.a edastas Hageja Kostjale 15.07.2005.a Kokkuleppe ja 18.11.2005.a Täiendava laenumakse kokkuleppe ülesütlemise avalduse (edaspidi „Avaldus“) ning sellest tulenevalt nõude Kostja seaduslikule esindajale H.Vi kohustuste täitmiseks summas 95 516,94 eurot. 02.05.2017.a on Kostja seaduslik esindaja Avalduse kätte saanud ja laenulepingust tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks 03.07.2017.a. Kostja seaduslik esindaja on isiklikult kinnitanud Avalduse kätte saamist 02.05.2017.a nõupidamisel, mis peeti 27.09.2017.a.
11.Hageja on korduvalt esindaja kaudu võtnud ühendust Kostja seadusliku esindajaga, selleks, et teada saada informatsiooni pärandvarasse kuuluva võlakohustuse täitmise osas. Kostja ja Hageja esindajate vahel toimus nõupidamine 27.09.2017.a, mille käigus arutati pärandvara koosseisu ning Kostja seadusliku esindaja õiguste ulatust teha tehinguid Kostja varaga. Nõupidamisel selgus nii pärandvaravara koosseis, kui ka pärandvaral lasuvate kohustuste suurus. Kostja seaduslik esindaja ja Kostja seadusliku esindaja lepinguline esindaja ei näinud hetkel võimalust võlgnevuse tasumiseks, kuivõrd pärandvara hulka kuuluv vara ei ole lihtsalt realiseeritav. Kostjad avaldasid lootust lähiajal võõrandada pärandvara hulka kuuluvad kinnistud ning äriühingu osad. 02.10.2017.a esitab Hageja hagi Kostja vastu laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude.
12.Hageja märgib, et VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja, M.Me ja H.Vi vahel 15.07.20105.a tehtud Kokkulepe ja Täiendava laenumakse kokkulepe oli sisuliselt tähtajatu laenulepingu sõlmimine. Kokkuleppega kinnitas H.V võlakohustus Hageja ees summas 250 333,33 krooni. Lisaks kinnitas H.V, et tema senine võlakohustus on M.Me eest 15.05.2005.a seisuga 344 401,86 krooni. Hageja ja M.M sõlmisid H.Viga uue kokkuleppe, mille kohaselt H.V sõlmis Hageja ja M.Mega uued laenulepingud, mis koosnevad eelnevast laenukohustusest summas 594 635 krooni ning täiendavast laenusummast summas 720 000 krooni. 18.11.2005.a andis Hageja H.Vile samadel tingimustel täiendavalt laenu 15 000 krooni. Seega H.V sai laenu M.Melt ja Hagejalt kokku erinevate Kokkulepete alusel summas 1 329 735,19 krooni (so 84 985,57 eurot).
13.Poolte vahel oli Kokkuleppesse märgitud laenulepingu tähtajaks poole laenu tagastamisel 15.01.2006.a ja kogu laenu tagastamisel koos intressidega tähtajaks 15.07.2006.a. Pooled märkisid lepingu punktis 3.1 ka tingimuse, mille kohaselt on Kokkulepe siduv kõikidele osapooltele ja kehtib 15st juulist 2005.a kuni H.Vi poolt lepingus sätestatud kohustuste täieliku täitmiseni. Seega sätestas laenuleping tingimuslikult selle, et tähtaegsel mittetasumisel muutub Kokkulepe tähtajatuks. Hageja ja H.Vi vahelise kokkuleppe kohaselt kehtis laenuleping kuni ajani, mil on laenu põhiosa koos intressidega tagasi makstud. See, et pooled lähtusid laenulepingu tähtaja puhul Kokkuleppe punktist 3.1 on selgelt nähtav ka poolte käitumisest. Nimelt on H.V tasunud Kokkuleppest tuleneva kohustuse summas 800 000 krooni tagasi alles 02.03.2006.a (so 2 kuud pärast esimese tähtaja saabumist) ja järgmised maksed on toimunud
4 (19)
2-17-1460 alles 2008.a. Seega on ilmselge, et poolte vahel sõlmitud Kokkulepe laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks muutus tähtajatuks.
14.Vastavalt VÕS § 88 lg-le 4 lugesid Hageja ja M.M H.Vi poolt 02.03.2006.a tehtud maksega täidetuks H.Vi kohustused M.Me ees. Laenuleping on üles öeldud. VÕS § 398 lg 1 sätestab, et laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hageja on laenulepingu 02.05.2017.a Avaldusega üles öelnud alates 02.07.2017.a, mille Kostja seaduslik esindaja on kätte saanud 02.05.2017.a. Seega on laenuleping lõppenud 03.07.2017.a ning Kostjal on kohustus tasuda laenulepingust sissenõutavaks muutunud põhiosa summas - 46 865,33 eurot. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et laenulepingult tuleb maksta intressi, kui see on lepingus kokku lepitud. VÕS § 397 lg 2 kohaselt tuleb kokkuleppe olemasolul maksta intressi lepingus sätestatud määras. H.V kohustus Kokkuleppe p 2.2. kohaselt maksma laenatult summalt intressi 2% kuus. Täiendav laenumakse kokkulepe sõlmiti samadel tingimustel. Hagejal on õigus nõuda laenatud summalt Kokkuleppes ja Täiendava laenumakse kokkuleppes sätestatud määras 2 % kuus intressi. Intressi summaks oli üleskutsemenetluses (so 12.01.2017.a) nõude esitamise hetke seisuga 48 651,61 eurot.
15.Kostja on kohustatud isik. Isiku surma korral läheb surnud isiku vara (pärand) pärimisseaduse (PärS) § 1 lg 1, § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 järgi üle pärija(te)le. Seejuures ei lähe PärS § 2 teise lause ja § 130 lg 1 järgi pärija(te)le pärandina üle pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Kokkuleppest tulenevad laenu tagastamise nõuded ei ole seotud lahutamatult pärandaja isikuga, mistõttu lähevad kohustused üle pärijatele. Kokkuleppest tulenevad H.Vi kohustused on Kostjale kui pärijale üle läinud. PärS § 130 lg 2 kohaselt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandi osas on inventuur lõpetatud ning Kostja on pärandi vastu võtnud, seega on Hagejal õigus nõuda kohustuste täitmist e. Kokkuleppes kokku lepitud laenukohustuse täitmist. Seega tuleb Kostjal täita H.Vi kohustused. Kokkuleppest ja Täiendava laenumakse kokkuleppest tulenev H.Vi laenukohustus oli seisuga 12.01.2017.a 95 516,94 eurot, mis moodustus Kokkuleppega antud laenukohustusest tulenevast põhivõlgnevusest summas 46 865,33 eurot, intressivõlgnevusest summas 48 551,61 eurot. Hagejal on õigus nõuda Kostjalt Kokkuleppe ja Täiendava laenumakse kokkuleppe ülesütlemise tulemina tekkinud kohustuste täitmist summas, millest 95 516,94 eurot (tähtaegselt üleskutsemenetluses esitatud nõue) kuulub täitmisele PärS § 142 lg 1 p-i 2 kohaselt teises järjekorras.
16.Oma 14.05.2018 menetlusdokumendis märgib hageja, et ei nõustu Kostja seisukohtadega, mille kohaselt on Hageja nõue osaliselt aegunud ning ülejäänud osas täidetud. H V on üle võtnud OÜ xxxx kohustused M M’e ees. 23.12.2003.a sõlmisid M M (isikukood: xxxx) (edaspidi „M.M“) ja OÜ xxxx (registrikood: xxxx) juhatuse esimees H Vi (edaspidi „H.V“) esindusel laenulepingu (edaspidi „Laenuleping“), millega M.M andis OÜ-le Xxxx laenu summas 315 000 krooni. Laenulepingu kohaselt kandis M.M laenusumma üle AS XXXX arveldusarvele Hansapangas (vt Hagi Lisa 2 - 23.12.2003.a laenuleping). Laenulepingu p-i 2.1 kohaselt kohustus OÜ xxxx tagastama M.Mele laenusumma hiljemalt 23.03.2004.a. Laenulepingu p 2.2 kohaselt oli laenu intressimääraks 2% kuus ning lepingu p-i 3.1 kohaselt viivisemääraks 0,05% iga viivitatud kalendripäeva eest. Laenulepingu p-i 4.1 kohaselt kohustusid OÜ xxxx ja H.V kogu oma varaga tagama Laenulepingust tulenevate nõuete täitmist M.Me ees.
5 (19)
2-17-1460
17.Ebaõige on Kostja tõlgendus, mille kohaselt Kokkuleppe näol ei ole tegemist laenulepinguga, millega H V võttis üle OÜ xxxx laenukohustuse. Kokkuleppe näol ongi tegemist 15.05.2005.a sõlmitud laenulepinguga. Nimetatud väidet tõendab lepingu tõlgendamine ning poolte tegevused Kokkuleppe sõlmimise järgselt. Nimelt nähtub Kokkuleppest (II, p 1), et /../ H V kohustub sõlmima K Mga ja M Mega uued laenulepingud seisuga 15.07.05. Laenulepingute mahuks on summa, mis koosneb järgnevatest osadest: esiteks eelneva laenukohustuse summa 594 635,20 EEK (so Kokkuleppe p-des I p-s 1 ja p-s 2 märgitud summa) ja teiseks lisandub laenusumma 720 000 EEK./../ Nimetatud lepingule viitega on Hageja teinud väljamakse OÜ-le Xxxx (vt hagiavalduse lisa 4). Hageja ei ole sõlminud H Viga täiendavaid kokkuleppeid ning 15.07.2005.a Kokkulepe oligi laenuleping, mille alusel H V sai nii täiendavalt laenu kui ka võttis üle eelneva laenukohustuse. Kokkuleppest nähtub selgelt, et H.V sõlmis laenulepingu Kokkuleppe p-s I 1 ja 2 märgitud summade osas ning võttis sellega üle ka kohustuse laenulepingu alusel nimetatud summad tasuda.
18.Kokkuleppe p 2.10 märgib täiendavad tagatised, mille kohaselt nii OÜ xxxx kui ka H.V vastutavad kogu oma varaga tagama Kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks, mistõttu on eksitav ka Kostja p-s 2.1 toodud argumentatsioon viitega VÕS § 175 lg 1 ja lg 2 lähtuvast võlgniku täieliku vabastamise kui ühest kohustuse ülemineku olulise eeltingimuse puudumisest. H Vil on tekkinud laenukohustus summas 1 329 735,19 EEK. Kostja väited (vt vastuse p 2.2. ja 2.3), mille kohaselt ei ole H Vil üleüldse laenukohustus tekkinud Hageja ja M.Mi ees suuremas summas kui 15 000 eurot, ei ole põhjendatud. Kokkuleppest (II, p 1) nähtub, et /../ H V kohustub sõlmima K Mga ja M Mega uued laenulepingud seisuga 15.07.05. Lanulepingute mahuks on summa, mis koosneb järgnevatest osadest: esiteks eelneva laenukohustuse summa 594 635,20 EEK (so Kokkuleppe p-des I p-s 1 ja p-s 2 märgitud summa) ja teiseks lisandub laenusumma 720 000 EEK. Lisa laenusumma makstakse H.Vi poolt näidatud arveldusarvele/.../. K.M on teinud 15.07.2005.a väljamakse summas 720 000 EEK-i OÜ xxxx arveldusarvele.
19.Kostja väidab, et Hageja ei ole tõendanud, et 720 000 EEK väljamakse näol oleks tegemist olnud maksega H.Vile kui Laenusaajale. Nimetatud asjaolu tõendamiseks soovib Hageja täiendavalt kohtuistungil kuulata menetlusosalisena üle K.M. K.M kui lepingu pool saab kinnitada asjaolu, et Hageja poolt tehtud ülekanne summas 720 000 EEK oli tehtud Kokkuleppe alusel, väljamakse näol oli tegemist laenuga H Vele, mis tasuti H.Vi poolt näidatud pangakontole. H Vi laenukohustuse suurus on just täpselt see, mida Hageja on hagiavalduses nõudnud. Kostja kontekstist välja kisutud viited erinevatele lepingutele, mida ei ole tõlgendatud koostoimes lepingute sisu ning eesmärgiga ei tähenda, et sellist võlakohustust H.Vil ei oleks tekkinud.
20.Laenu tagastamise järjekord (vastuse p 2.5). Hageja ei nõustu Kostja vastuväidetega Kostja vastuse punktis 2.4, mille kohaselt ei saa Hageja määrata kindlaks laenu tagasi maksmise järjekorda. Samuti ei toeta Kostja lähenemist VÕS § 88 lg 6, mille kohaselt loetakse tasutuks varasemalt sisse nõutavaks muutunud kõige varasem kohustus. Seega on põhjendatud Hageja poolt hagiavalduses kindlaks määratud laenu tagastamise järjekord ja vastuse p-s 2.5 toodud vastuväited ei ole põhjendatud.
21.M Me laenulepingust tulenev nõue ei ole aegunud (vastuse p 2.6). Hageja ei nõustu Kostja arutlusega selle üle, et M Me Laenulepingust tulenev nõue oleks aegunud 16.07.2008.a. Nagu varasemalt märgitud tasus H.V Laenulepingust ja Kokkuleppest tulenevad summad Hageja kontole. Hageja on need tasunud M.Me kontole (vt Hagiavalduse lisa 2, lk 2, konto väljavõte, millelt nähtub, et K.M on kandnud M.Mile üle Hti laenusumma tagastuse). Hageja on tõendanud hagiavalduse punktis 7 maksete teostamist H Vi poolt K.Mile.
6 (19)
2-17-1460
22.TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hagiavalduse punktist 7 nähtub, et H.V on teinud täiendavaid makseid, mille tulemina aegumine katkes. Seega ei ole nõuded aegunud.
23.Skype vestlused. Käesolevaga lisab Hageja täiendavalt tõenditena Skype vestlused (Lisa 1 – Skype vestlused), millest nähtub see, et H.V ja K.M suhtlesid omavahel võlgnevuse kustutamise temaatikal. Nimetatud tähendab seda, et H.Vi võlgnevus ei saanud olla ei aegunud ega ka täidetud. Vestlustest nähtub, et alates 2011.a detsembrist on K.M ja H.Vi Skype vestluste sisuks olnud alati laenude tagasimakse ning H.V ei eita seda, et tal on kuni oma surmani olnud võlgnevus K.Mi ees. H.V on korduvalt kinnitanud, et tegeleb laenu tagasimaksmise võimaluste otsimisega. Seega ei ole Kostja väide, mille kohaselt on H.Vi poolt kõik laenusummad tasutud, tõendatud ega ka eluliselt usutavad. Samuti nähtub Skype vestlustest, et H.V ja Hageja on tihti kokku saanud laenumakse tagastamise eesmärkidel.
24.Oma 19.09.2018 menetlusdokumendis jäi hageja kõikide seni esitatud seisukohtade ja taotluste juurde, kuid esitab omapoolse vastuse Kostja 09.07.2018.a vastusele. Hageja ei nõustu Kostja seisukohaga, et asjaolud, mida soovib Hageja tõendada on tõendatavad ainult dokumentaalsete tõenditega. Samuti ei nõustu Hageja sellega, et Kokkuleppe eesmärki saab tõendada vaid kirjaliku Kokkuleppe endaga. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoole ühisest tegelikust tahtest. Seega tuleb olukorras, kus Kostja on esitanud vastuväiteid Kokkuleppe eesmärgi ja võimalike tingimuste osas (vt p 6) (vt 11.01.2018.a Kostja vastus) kuulata üle Kokkuleppe pooled, kes saavad anda ütlusi Kokkuleppe eesmärgi ja tingimuste osas. Hageja on 18.04.2018.a vastusega põhjalikult selgitanud seda, mida Hageja soovib tunnistajate ja Hageja vande all üle kuulamisega tõendada. Kostja väited selle kohta, et Kokkuleppe eesmärki ei oleks võimalik tunnistajate ütlustega üle kuulata ei vasta tõele. Nimetatud tõendamise võimalus st lepingu eesmärgi tõendamine läbi poolte tahte tuleb otseselt seadusest.
25.Hageja on soovinud tõendada, et K.M poolt OÜ-le Xxxx kantud raha näol oli tegemist lisanduva laenusummaga, mis pidi Kokkuleppe kohaselt olema kantud H.Vi poolt näidatud arveldusarvele (Kokkuleppe p II, p 1). Hageja saab kinnitada, et 720 000 kroonise makse näol oli tegemist Kokkuleppe alusel tehtud maksega. Samuti jääb arusaamatuks Kostja punktis 7 esitatud väide, mille kohaselt jääb Kostjale arusaamatuks, miks soovib Hageja tõendada punktis ii/vi osundatud asjaolusid. Selline väide jääb hoopis Hagejale arusaamatuks. Kostja on ise nimetatud asjaolude osas esitanud menetluses vastuväite, mistõttu on Hageja esitanud ka taotluse eeltoodud asjaolude tõendamiseks.
26.Hageja märgib, et M.M ja K.M saavad omavahel kokku leppida kohustuste täitmise järjekorda. Kostja lähenemist ei toeta ka VÕS § 88 lg 6, mille kohaselt loetakse tasutuks varasemalt sisse nõutavaks muutunud kõige varasem kohustus. Täiendavalt märgib Hageja, et emotsionaalne ning asjakohatu on toodud argumentatsioon, mille kohaselt soovib Hageja asuda omakasu eesmärkidel isiku surmast kasu lõikama. Hageja märgib, et isiku surm on loomulikult kahetsusväärne, kuid samas ei tähenda surm seda, et kohustused, mis on isikul tekkinud ning üle läinud pärijatele, tuleks Hagejal jätta surma tõttu sisse nõudmata. Hageja kasutab oma seaduses ette nähtud võimalusi kohustuste maksma panekuks.
7 (19)
2-17-1460
27.02.11.2020 menetlusdokumendis soovib hageja TsMS § 376 lg 4 p 2 alusel hagi põhija kõrvalnõuet täpsustada (vähendada). Hinnates uuesti kohtumenetluses esitatud tõendeid tuvastas hageja, et hagi lisa 22 (I kd, tl 79) esemeks olev intressiarvestuse tabel ei ole täpne. Nimelt ei arvesta arvutiprogrammis sisestatud valem asjaolu, et 23.12.2009 ning 08.01.2010 teostatud maksete järgselt vähenes H Vi laenukohustuse põhiosa jääk. Hageja selgitab, et pärast 23.12.2009 makset vähenes põhiosa 45 763,66 EEK võrra ning pärast 08.01.2010 makset vähenes põhiosa 17 766,92 EEK võrra. Sellest tingituna täpsustab hageja oma nõuet selliselt, et hageja põhinõue kostja vastu on 669 752,51 EEK ehk 42 804,99 eurot ning intressinõue 717 299,39 ehk 45 843,79 eurot. Hageja esitas nõude täpsustuse selgituseks uue intressiarvestuse, mis võtab arvesse 23.12.2009 ning 08.01.2010 maksetest tingitud põhiosa vähenemist. Lisaks nõude täpsustamisele asus hageja seisukohale, et kostja intressiarvestus on vastuolus asjas kogutud tõenditega.
28.06.11.2020 menetlusdokumendis märkis hageja märgib, et kostja lõplikest seisukohtadest nähtub, et isegi kui kõik erinevad laenukohustused olidki H.Vi laenukohustused, siis oli isik need ära täitnud, kuna tasus kokku laenuandjale 2 051 071,8 EEK. Kostja arvutuste kohaselt oli aga H.Vil kohustus tasuda kokku 1 161 493 + 406 394,2 EEK (vt 04.11.2020 seisukoha p 20). Selle tulemusel selgub aga, et H.V on väidetavalt maksnud ju 483 174,6 EEK üle. Hageja märgib, et kostja sellekohane arvutuskäik ja tõlgendus pooltevahelistest lepingulisest suhtest ei ole eluliselt usutav ega rajane ka asjas kogutud tõenditel. Hageja leiab, et H.Vi poolt pidev lepingu täitmine kinnitab ühemõtteliselt, et (i) pooled käsitlesid lepingut tähtajatuna (viiviseid jooksvalt ei küsitud, aga H.V jätkas maksmist, sh ka siis, kui kostja arvutuste kohaselt oli nii põhikohustus kui ka intressikohustus väidetavalt täidetud - seega tegemist oli jooksvalt tasutava intressikohustusega) ning, et (ii) H.V käsitles oma võlgnevusi ühtse terviku laenusuhtena hageja ees. Kostja ei ole vastupidist käesolevas menetluses tõendanud. Kuna H.V jätkas pidevalt oma kohustuse täitmist, on ainetud ka kostja aegumise vastuväited. Selguse huvides märgib hageja, et pole viivisenõudest loobunud, vaid hageja ei ole käesolevas vaidluses kostja vastu viivisenõuet esitanud.
KOSTJA VASTUVÄITED
29.Kostja esitas 11.01.2018 vastuse hagiavaldusele, milles taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu hagiavalduses esitatud nõudeid. Kostja ei ole üle võtnud OÜ xxxx kohustusi ei M Me ega hageja K M ees. Hageja väitab hagis, et H V võttis 15.07.2005. a kokkuleppe (edaspidi nimetatud Kokkulepe) sõlmimisega üle kõik hageja, M Me ja OÜ xxxx vahelistest laenulepingutest tulenevad kohustused. Kostja taolise hageja poolt esitatud faktilise ajaoluga ei nõustu.
30.Kohustuse ülevõtmise all mõistetakse üksiku võlaõigusliku kohustuse ülevõtmist ehk kohustatud isiku vahetust, mille käigus toimub kohustuse üleandmine seniselt võlgnikult uuele võlgnikule. Kohustuse ülevõtmine võib toimuda võlausaldaja ja uue võlgniku vahelise kokkuleppega (VÕS 175 lg 1). Tegemist on spetsiifilise lepinguga kolmanda isiku kasuks, millega senine võlgnik vabastatakse kohustuse täitmise kohustusest. Samuti võib kohustuse ülevõtmine toimuda senise ja uue võlgniku vahelise kokkuleppena, millele võlausaldaja annab oma nõusoleku (VÕS § 175 lg 2).
31.Kohustuse ülevõtmine on käsutustehing, mille tulemusena vahetub võlasuhte poolt (TsÜS § 6 lg 3) ning nii VÕS § 175 lg 1 kui ka § 175 lg 2 sätestatud juhul eeldab kohustuse ülevõtmine senise võlgniku täielikku vabastamist kohustuse täitmise kohustusest. TsÜS § 6 lg 3 sätestab,
8 (19)
2-17-1460 et õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab üleantav kohustus olema piisavalt määratletud.
32.Kostja hinnangul on Kokkuleppe tekst nii segane ja vastuoluline, et sellest ei ole küll kuidagi võimalik välja lugeda, et H V võttis üle OÜ xxxx ja M Me ning OÜ xxxx ja K M vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevad OÜ xxxx kohustused. Hageja ei ole hagis ka viidanud, millisest Kokkuleppe punktist taoline kokkulepe võiks tuleneda. Kostja hinnangul nähtub Kokkuleppest, et selle sõlmimise eesmärgiks oli laenu andmine K M poolt OÜ-le Xxxx summas 720 000 krooni. Eelnevale viitab OÜ xxxx läbiv nimetamine Kokkuleppes laenusaajana ja OÜle Xxxx Kokkuleppe alusel laenu summas 720 000 krooni andmine K M poolt. H Vit ei ole Kokkuleppes kordagi nimetatud laenusaajaks või OÜ xxxx kohustuste ülevõtjaks. Samuti ei vabane OÜ xxxx Kokkuleppe alusel ei M Mele võlgnetava laenu 344 401,86 krooni ega ka K Mle võlgnetava laenu 720 000 krooni tasumise kohustusest. Seega on täitmata kohustuse ülevõtmise vältimatu tunnus – võlgniku täielik vabastamine kohustuse täitmise kohustusest.
33.Samuti ei nähtu kokkuleppest, millistest konkreetsetest M Me ja K M ning OÜ xxxx vahelistest laenulepingutest tulenevad kohustused H Vile üle antakse (ühtegi lepingut ei ole nimetaud) ega iga üleantava kohustuse eraldi üleandmine vastavalt TsÜS § 6 lg 3. Kokkuleppe punktist II alapunktist 1 nähtub, et H V kohustub sõlmima K Mga ja M Mega uued laenulepingud seisuga 15.07.2005. a, kuid neid ei ole hagile lisatud, mistõttu kaldub kostja arvama, et nende sõlmimiseni ei jõutud, samuti ei nähtu viidatud punktist OÜ xxxx kohustuste ülevõtmine, mida tõendab ka Kokkuleppe hilisem punkt 2.10., mis käsitab OÜ-d Xxxx jätkuvalt laenusaajana ja H Vit tagatise andjana.
34.Kokkuleppe kohaselt ei ole see mitte H Vi, M Me ja K M vahel sõlmitud OÜ xxxx kohustuste ülevõtmise leping, vaid: 1. OÜ xxxx ja K M vahel sõlmitud laenuleping, millega K M andis OÜ-le Xxxx laenu summas 720 000 krooni Kokkuleppe punktis 2 (alapunktid 2.1.2.11) toodud tingimustel ning 2. H Vi ja K M vahel sõlmitud laenuleping, millega K M andis H Vile laenu summas 15 000 krooni Kokkuleppe punktis 2 (alapunktid 2.1.-2.11) toodud tingimustel ja 3. H Vi kui füüsilise isiku kinnitus K Mle selle kohta, et 15.07.2005. a seisuga on tema võlg K M ees summas 250 333,33 krooni (Kokkuleppe punkti I „Olukorra kirjeldus“ alapunkt 1) ja 4. OÜ xxxx kinnitus M Mele selle kohta, et 15.07.2005. a seisuga on OÜ xxxx võlg M Me ees summas 344 401,86 krooni (Kokkuleppe punkti I „Olukorra kirjeldus“ alapunkt 2). Seega on ebaõiged ja tõenditega katmata hageja väited selle kohta, et Kokkuleppega võttis H V üle OÜ xxxx laenulepingutest tulenevad kohustused M Me ja K M ees.
35.H Vil ei ole kunagi tekkinud kokkuleppe alusel ega muul alusel K M ja M Me ees laenukohustust kokku summas 1 329 735,19 krooni. Hageja väidab hagis, et Kokkuleppe alusel tekkis H Vil laenukohustus hageja ja M Me ees kokku summas 1 329 735,19 krooni . Kostja hinnangul on eelnimetatud hageja poolt kohtule esitatud asjaolu ebaõige ja tõenditega katmata. Kostja hinnangul tekkis Kokkuleppe alusel H Vil laenukohustus K M ees summas 15 000 krooni. Eelnimetatud asjaolu nähtub nii Kokkuleppest kui ka hageja poolt H Vile 18.11.2005. a ülekantud laenust . Muid laenukohustusi Kokkuleppe alusel H Vil ei tekkinud ei hageja ega M Me ees.
36.Ükski hagiavaldusele lisatud tõend ei kinnita, et H V võttis OÜ xxxx kohustused M Me ja K M ees üle, mille tulemusena tekkis tal lõpuks Kokkuleppe alusel laenukohustus hageja ja M Me ees summas 1 329 735,19 krooni. Hagiavaldusele lisatud tõendid kinnitavad, vastupidiselt
9 (19)
2-17-1460 hageja tõendamispüüdlustele, et käesolevas punktis nimetatud isikute vahel olid erinevatel õiguslikel alustel erinevatel aegadel tekkinud erinevad ja üksteisest sõltumatud alljärgnevad võlasuhted:
37.23.12.2003. a OÜ xxxx ja M Me vahel sõlmitud Laenulepingust tulenev võlasuhe, mille alusel tekkis OÜ-l Xxxx M Me ees laenu summas 315 000 krooni tagasimaksmise kohustus hiljemalt 23.03.2004. aastaks . H V kohustus Laenulepinguga tagama kogu oma varaga Laenulepingust tulenevate M Me kõigi nõuete täitmise ja kinnitas OÜ xxxx juhatuse liikmena Kokkuleppe punktis I alapunktis 2, et 15.07.2005. a seisuga on OÜ xxxx võlg M Me ees 344 401,86 krooni.
38.15.07.2005. a Kokkuleppest tulenev OÜ xxxx ja K M vahel sõlmitud võlasuhe, mille alusel tekkis OÜ-l Xxxx K M ees laenu summas 720 000 krooni tagasimaksmise kohustus poole summa ulatuses 15.01.2006. a ja ülejäänud summa ulatuses 15.07.2006. H V kohustus Kokkuleppe punktis 2.10. tagama oma varaga OÜ xxxx kohustuste täitmist.
39.15.07.2005 Kokkuleppest tulenev H Vi ja K M vahel tekkinud võlasuhe, mille alusel tekkis H Vli K M ees laenu summas 15 000 krooni tagasimaksmise kohustus poole summa ulatuses 15.01.2006 ja ülejäänud summa ulatuses 15.07.2006. H Vi väidetav võlakohustus K M ees oli 15.07.2005. a seisuga summas 250 333,33 krooni.
40.Mati ja K M ei saa omavahel VÕS § 88 lg 4 alusel kokku leppida, millise kohustuse H V ajavahemikul 02.03.2006-15.12.2015 K Mle kokku tasutud 1 950 527,14 krooni arvel täitis. Hagi materjalidest nähtub, et ajavahemikul 02.03.2006-15.12.2015 tasus H.V K Mle kokku 1 950 527,14 krooni. Samuti nähtub hagist, et 11.01.2017. a leppisid hageja ja M M omavahel VÕS § 88 lg 4 alusel kokku, et esimesena loetakse H.Vi poolt K Mle 02.03.2006. a tasutud 600 000 krooni arvel tasutuks M Me nõue kogusummas 396 486,74 krooni. VÕS 88 lg 4 sätestab, et kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui: 1) ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja 2) kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja 3) kohustus on muutunud sissenõutavaks ja 4) kohustust ei ole vaidlustatud.
41.Seega ei tulene VÕS § 88 lg 4, et võlausaldaja ja kolmas isik saaksid omavahel kokkuleppega määrata, millise kohustuse võlgnik võlausaldaja ees täitis. VÕS 88 lg 4 kohaselt on taoline õigus eelkõige võlgnikul ja kui võlgnik seda ei tee, siis võlausaldajal eeldusel, et ta sellest võlgniku mõistliku aja jooksul pärast määramist teavitab. Hageja ja M Me 11.01.2017. a kokkulepe ei oma seega mõju sellele, millise H.Vi kohustuse H.V K Mle täitis. H Vil endal M Me ees mingisugust kohustust ei olnud.
42.Täiendavalt väärib märkimist, et 02.03.2006. a kui H V tegi esimese makse K Mle, oli H Vil kui füüsilisel isikul võlgnevus K M ees summas 250 333,33 krooni ja 15 000 krooni. Lisaks oli H V Kokkuleppega kohustunud tagama OÜ xxxx Kokkuleppest tulenevat laenukohustust summas 720 000 krooni K M ees (andis käenduse). Ei ole eluliselt usutav, et taolises olukorras täidab võlgnik oma võlausaldajale kolmanda isiku kohustuse ja seda olukorras, kus puudub mistahes veenev põhjus, miks ta saaks kohustust täita kolmandale isikule endale (kui tal see reaalselt eksisteerib). Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja ja M M omavahelise kokkuleppega VÕS § 88 lg 4 järgi otsustada, millise kohustuse täitis H V K M ees. Oluline on märkida, et VÕS § 88 lg 4 p 1 kohaselt ei saa ka K M ise võlausaldajana 16 aastat hiljem ja pärast võlgniku surma määrata, millise kohustuse võlgnik talle täitis.
10 (19)
2-17-1460
43.M Me laenulepingust tulenev nõue on aegunud. Kostja on seisukohal, et 23.12.2003 M Me ja OÜ xxxx vahel sõlmitud laenulepingust (edaspidi nimetatud Laenuleping) tulenev nõue on aegunud. Laenulepingu järgi kohustus OÜ xxxx laenu summas 315 000 krooni tagasi maksma hiljemalt 23.03.2004. a . Nimetatud ajal kehtinud VÕS § 82 lg 1 sätestas, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS 82 lg 7 sätestas, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Eeltoodust tulenevalt muutus OÜ xxxx Laenulepingust tulenev laenukohustus sissenõutavaks 24.03.2004.
44.TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mis õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
45.Arvestades, et M Me Laenulepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks 24.03.2004.a, siis algas aegumistähtaeg samuti 24.03.2004.a. TsÜS § 146 lg 1 järgi on aegumistähtaeg kolm aastat. Käesoleval juhul aegumine katkes ja algas uuesti TsÜS § 158 lg 1 järgi 15.07.2005. a, mil OÜ xxxx tunnistas Kokkuleppes, et võlgneb M Mele 344 401,86 krooni. Seega aegus M Me Laenulepingust tulenev nõue OÜ xxxx vastu hiljemalt 16.07.2008. aastal. Riigikohus on lahendis 3-2-1-116-15 leidnud, et nõuded käendaja vastu (VÕS § 145) hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded võlgniku vastu. Seega kui asuda seisukohale, et Laenulepingu punktis 4.1 H Vi poolt võetud kohustusega on tegemist käendusega VÕS § 142 lg 1 mõttes, siis aegusid M Me Laenulepingust tulenevad nõuded nii põhivõlgniku OÜ xxxx kui ka käendaja H Vi suhtes samadel alustel ning M Me võimalik Laenulepingu punktist 4.1. tulenev nõue H Vi vastu on aegunud hiljemalt 16.07.2008. a.
46.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsÜS § 143, mis sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel, taotleb kostja käesolevaga, et kohus võtaks asja lahendamisel arvesse, et M Me Laenulepingust tulenev nõue põhivõlgniku OÜ xxxx vastu ja seega ka H Vi vastu aegus hiljemalt 16.07.2008.
47.H Vi kohustused K Me ees summas 250 333,33 krooni ja 15 000 krooni on täies ulatuses täidetud. Hagi materjalidest nähtub, et H V on tunnistanud 15.07.2005. a Kokkuleppes, et tal on 15.07.2005. a seisuga võlg summas 250 333,33 krooni K M ees. 02.03.2006. a on H V tasunud K Mle 600 000 krooni , seega tuleb VÕS § 88 lg 6 alusel asuda seisukohale, et H V tasus võla summas 250 333,33 krooni K Mle hiljemalt 02.03.2006. a. Samuti tuleb VÕS § 88 lg 6 alusel asuda seisukohale, et H V tasus 02.03.2006. a täies ulatuses Kokkuleppest tuleneva põhivõla summas 15 000 krooni koos intressidega summas 900 krooni ja viivistega summas 168,75 krooni (kõik kokku 16 068,75 krooni) K M ees. Eeltoodust tulenevalt tasus H V VÕS § 88 lg 6 kohaselt oma isiklikud võlad K M ees summas 250 333,33 krooni ja 16 068,75 krooni hiljemalt 02.03.2006. a.
48.H V on täies ulatuses tasunud ka OÜ xxxx kokkulepetest tuleneva võla K M ees summas 720 000 krooni koos intresside ja viivistega. Kokkuleppe punkti 2.10. kohaselt kohustus H V tagama OÜ xxxx Kokkuleppest tuleneva laenukohustuse summas 720 000 krooni täitmist K M ees. Seega andis H V isikliku käenduse VÕS § 142 lg 1 mõttes OÜ xxxx kohustuse summas
11 (19)
2-17-1460 720 000 krooni täitmise tagamiseks K M ees. Eelnimetatud OÜ xxxx nõue summas 720 000 krooni muutus VÕS § 82 lg 1 ja lg 7 ning Kokkuleppe punkti 2.1. järgi sissenõutavaks 360 000 krooni ulatuses hiljemalt 16.01.2006. a ja 360 000 krooni ulatuses hiljemalt 16.07.2006. a.
49.Hagi materjalidest nähtub, et ajavahemikul 02.03.2006-14.01.2009 tasus H V füüsilise isikuna K Mle kokku 1 230 000 krooni , millest 333 597,92 läks H Vi isiklike võlgade tasumiseks K Mle (vt käesoleva vastuse p 2.6) ja 884 509,4 krooni OÜ xxxx Kokkuleppest tuleneva kohustuse summas 720 000 krooni tasumiseks koos kogunenud intressidega summas 129 600 krooni ja viivistega summas 34 909,40 krooni. Eeltoodust tulenevalt on H V käendajana täielikult tasunud K Mle ka Kokkuleppest tuleneva OÜ xxxx kohustuse summas 720 000 krooni koos viiviste ja intressidega hiljemalt 14.01.2009. a.
50.Hageja poolt hagiavalduse punktis 24 märgitu osas märgib kostja, et see jääb talle tervikuna arusaamatuks. VÕS § 398 lg 1 sätestab, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Seega kui laenu tagastamise ajas on kokku lepitud, siis ei ole tegemist tähtajatu lepinguga VÕS § 398 lg 1 mõttes.
51.Kokkuvõttes on kostja seisukohal, et K M poolt kostja vastu esitatud nõue on osaliselt aegunud ja ülejäänud osas H Vi poolt täidetud ning puudub mistahes õiguslik aluse K M hagi rahuldamiseks kostja vastu.
52.Oma 09.07.2018 menetlusdokumendis leiab kostja, et 5.07.2005. a Kokkuleppe eesmärki (taotluse alapunkt i/v) saab tõendada vaid kirjalikult sõlmitud Kokkuleppe endaga ja 720 000 krooni kandmist 15.07.2005.a K.Mlt H.Vile maksekorraldusega. Seega kui K.M kandis 720 000 krooni H.Vile nagu K.M taotluses väidab, siis on tal võimalik seda tõendada vastava maksekorraldusega. K.M ei ole seda teinud. Kostja hinnangul on see seletatav vaid sellega, et K.Ml ei ole võimalik taolist maksekorraldust esitada, kuna K.M ei kandnud kõnealust summat mitte H.Vile vaid OÜ-le Xxxx (lisa nr 1 – maksekorraldus selle kohta, et 15.07.2005. a kandis K M OÜ-le Xxxx 720 000 krooni selgitusega „KOKKULEPE 15.07.2005“).
53.Kokkuleppe osas sõlmitud tagatisi (taotluse alapunkt iii/viii) saab tõendada vaid Kokkuleppe endaga. Samuti ei saa M M ja K M omavahel leppida kokku, mil viisil kolmas isik nende ees oma kohustusi täidab. Seega ei oma M Mi ja K Mi omavaheline kokkulepe asja lahendamise seisukohalt mingisugust tähtsust ning osundatud asjaolu tõendamiseks tuleb esitada kokkulepe, mille pooleks on ka H V ja OÜ xxxx.
54.Kostja peab vajalikuks märkida, et K M ja M M ei saa asuda enda vande all antud ütlustega tõendama H Vi tahet või talle teada olnud asjaolusid. K M ja M M saaksid kinnitada vaid neile teada olnud asjaolusid ja nende endi tahet. K M poolt esitatud taotluste eesmärk on vande all antavate ütluste kaudu asuda omakasu eesmärkidel isiku surmast kasu lõikama ning talle postuumselt kohustusi omistama, millega ta eluajal sõlmitud kokkulepete ja lepingute järgi end ilmselgelt ei sidunud. Lisaks viitab K Mi taotluses esitatud väide, et ta kandis 720 000 krooni H.Vile, mitte OÜ-le Xxxx, et K M on ka vande all valmis andma ütlusi, mille kohta ta peab teadma, et need on ebaõiged ning mis on dokumentaalsete tõenditega ümber lükatavad. Seega ei ole K Mi vande all antud ütlused suure tõenäosusega usaldusväärsed. Samuti ei ole usaldusväärsed M Me ütlused, kuna need on kantud omakasu eesmärkidest.
55.15.10.2020 esitas kostja kohtunõude täitmiseks vastuväidete täpsustuse, kus selgitas vaidlusaluste summade tasumist. 04.11.2020 esitas kostja lõplikud seisukohad, kus selgitas
12 (19)
2-17-1460 samuti vaidlusaluste summade tasumist. Kostja leidis, et H V on hagejale täielikult tasunud 15.07.2005. a kokkuleppe alusel saadud H Vi kui füüsilise isiku laenud ja OÜ xxxx laenu. Lisaks oli kostja seisukohal, et M Me nõue OÜ xxxx vastu ja seega ka H Vi vastu on aegunud. Kostja taotles, et kohus võtaks asja lahendamisel arvesse, et M Me Laenulepingust tulenev nõue põhivõlgniku OÜ xxxx vastu ja seega ka H Vi vastu aegus hiljemalt 16.07.2008. Alternatiivselt ja vaid juhul, kui kohtu hinnangul ei ole M Me nõue OÜ xxxx vastu aegunud, on kostja seisukohal, et H V on täielikult täitnud ka OÜ xxxx laenukohustuse M Me ees.
KOHTU PÕHJENDUSED
56.Kohus märgib esmalt, et käesolev tsiviilasi jagati kohtunik Andres Suik menetlusse seoses kohtunik Kristiina Kruusel asjade ümberjagamisega 2020. aasta aprillis. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda alljärgnevalt.
57.Vaidlus puudub selles, et 23.12.2003.a sõlmisid M M ja OÜ xxxx laenulepingu, millega M.M andis OÜ-le Xxxx laenu summas 315 000 krooni (I kd, tl 6). Laenulepingu kohaselt kandis M.M laenusumma üle AS XXXX arveldusarvele (I kd, tl 7). Laenulepingu p 2.1 kohaselt kohustus OÜ xxxx tagastama M.Mele laenusumma hiljemalt 23.03.2004. Laenulepingu p 4.1 kohaselt kohustusid OÜ xxxx ja H.V kogu oma varaga tagama Laenulepingust tulenevate nõuete täitmist M.Me ees.
58.Kuigi nimetatud 23.12.2003 laen anti OÜ-le Xxxx, leiab hageja, et H V võttis 15.07.2005 kokkuleppe (I kd, tl 9) sõlmimisega üle kõik hageja, M Me ja OÜ xxxx vahelistest laenulepingustest tulenevad kohustused. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas piisavalt selge, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe H Vi poolt OÜ xxxx laenukohustuste ülevõtmise kohta. 15.07.2005 kokkuleppes M Me, K M, H Vi ja OÜ xxxx vahel on H V kui OÜ xxxx esindaja tunnistanud, et OÜ xxxx (mitte aga H Vi) senine võlakohustus M Me ees, millele H.V on füüsilise isikuna tagatise andnud, on 15.07.2015 seisuga 344 401,86 krooni.
59.Kuigi 15.07.2005 kokkuleppe kohaselt kohustus H V sõlmima K M ja M Mega uued laenulepingud, mille maht hõlmaks ka OÜ-le Xxxx antud laenu, ei ole kohtule esitatud mingeid tõendeid, et sellised laenulepingud oleks ka reaalselt sõlmitud ja et H.V oleks üle võtnud hageja, M Me ja OÜ xxxx vahelistest laenulepingustest tulenevad kohustused ja asunud senise võlgniku OÜ xxxx asemele (VÕS § 175 lg 1). Vastupidi, 15.07.2005 kokkuleppes on laenusaajana ühemõtteliselt defineeritud OÜ xxxx, mitte aga H V (I kd, tl 9). Seega on põhjendamatu hageja arusaam, justkui olnukski 15.07.2005 kokkulepe laenuleping, mille alusel H.V võttis üle OÜ xxxx laenukohustuse. VÕS § 9 mõtteks ei ole luua olukordi, kus väidetav lepingupool ei saa ise ka aru, et on lepingu sõlminud.
60.VÕS § 29 lg 1 on sätestatud, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta, et lepingupoolte tegelik ühine tahe 15.07.2005 kokkuleppe sõlmimisel oleks erinenud kokkuleppes kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, seega ei ole kohtul alust kõrvale kalduda kokkuleppe tekstis kokkulepitust. VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada
13 (19)
2-17-1460 koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kuna 15.07.2005 kokkuleppes on laenusaajana selgelt defineeritud OÜ xxxx ja H V on üksnes laenu tagaja (vt I kd, tl 9 pöördel), siis lähtudes nimetatud kokkuleppe kui terviku olemusest ja eesmärgist ei ole võimalik järeldada, et vaatamata kokkuleppes selgelt kirjapandule olnuks laenusaajaks hoopis H.V.
61.Samuti ei ole võimalik 15.07.2005 kokkuleppest järeldada H Vi poolt OÜ xxxx kohustuste ülevõtmist. Kostja märgib õigesti, et kohustuse ülevõtmine on käsutustehing, mille tulemusena vahetub võlasuhte pool (TsÜS § 6 lg 3) ning VÕS § 175 alusel eeldab kohustuse ülevõtmine senise võlgniku täielikku vabastamist kohustuse täitmise kohustusest. TsÜS § 6 lg 3 sätestab, et õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab üleantav kohustus olema piisavalt määratletud.
62.Kohus nõustub kostjaga, et M Me ja OÜ xxxx vahelisest 23.12.2003 laenulepingust tulenev nõue on aegunud. Laenulepingu järgi kohustus OÜ xxxx laenu summas 315 000 krooni tagasi maksma hiljemalt 23.03.2004. Seega muutus OÜ xxxx laenulepingust tulenev kohustus sissenõutavaks 24.03.2004. Kuna laenulepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks 24.03.2004.a, siis algas aegumistähtaeg samuti 24.03.2004. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Käesoleval juhul aegumine katkes ja algas uuesti TsÜS § 158 lg 1 järgi 15.07.2005., mil OÜ xxxx tunnistas, et võlgneb M Mele 344 401,86 krooni. Kohus nõustub kostjaga, et seega aegus M Me Laenulepingust tulenev nõue OÜ xxxx vastu hiljemalt 16.07.2008. aastal.
63.Kuigi H V kohustus oma varaga tagama laenuandja nõuete täitmise (milline kokkuleppe on hinnatav käendusena), märgib kostja õigesti, et nõuded käendaja vastu hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded võlgniku vastu (vt Riigikohtu 11.12.2015 otsus nr 3-2-1-116-15). Seega kui asuda seisukohale, et laenulepingu punktis 4.1 ja 15.07.2005 kokkuleppe p 2.10. H.Vi poolt võetud kohustuse näol on tegemist käendusega VÕS § 142 lg 1 mõttes, siis aegusid laenulepingust tulenevad nõuded nii põhivõlgniku OÜ xxxx kui ka käendaja H.Vi suhtes samadel alustel ning võimalik laenulepingu punktist 4.1. ja 15.07.2005 kokkuleppe p-s 2.10. tulenev nõue H.Vi vastu on aegunud hiljemalt 16.07.2008.
64.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, justkui oleks H Vi poolt hagejale K Mile tehtud maksed (I kd, tl 14-36) katkestanud aegumise M Me laenulepingust tuleneva väidetava nõude osas. Selline hageja poolt loodud seos on meelevaldne, sest eelnimetatud maksetest ei järeldu ühelgi viisil, et tehes makseid K Mile, oleks H.V sellega tunnustanud oma laenulepingujärgset võlgnevust M Me ees. Kohtu järeldust laenulepingust tulenevate nõuete aegumise osas ei muuda ka hageja poolt esitatud Skype vestlused (I kd, tl 118-128), sest ka nendest ei järeldu, et H.V oleks tunnustanud oma laenulepingujärgset võlgnevust M Me ees (TsÜS § 158 lg 1).
65.Samuti ei muuda kohtu seisukohta käesolevas asjas ülekuulatud tunnistaja M Me ütlused ega hageja poolt vande all antud seletused. Kohus ei pea võimalikuks tuletada hageja väidetud kokkulepete olemasolu tunnistaja või hageja subjektiivsest arvamusest laenuandmise asjaolude kohta, kuna sellised väited on vastuolus asjas kogutud muude tõenditega (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 58-64). Hageja väljendas seisukohta, et tema käsitles laene koos ja tema jaoks olid laenusummad üks tervik (I kd, tl 191), kuid hageja subjektiivne arusaam ei muuda poolte kokkuleppeid ega laenuandmise tegelikke asjaolusid. Sama kehtib ka hageja 16.02.2015 e-kirja ja selle lisaks oleva tabeli kohta (II kd, tl 7-8). Hageja enda poolt laenu põhiosa ühtse tervikuna käsitlemisest (II kd, tl 7-8) ei järeldu, et selline kokkulepe oleks saavutatud ka hageja ja H.Vi
14 (19)
2-17-1460 vahel või et H.V oleks pooltevahelisi laenusuhteid ja võlaarvestust samal viisil mõistnud. Kohus kordab, et kuigi 15.07.2005 kokkuleppe kohaselt kohustus H V sõlmima K M ja M Mega uued laenulepingud, mille maht hõlmaks ka OÜ-le Xxxx antud laenu, ei ole kohtule esitatud mingeid tõendeid, et sellised laenulepingud oleks ka reaalselt sõlmitud ja et H.V oleks üle võtnud hageja, M Me ja OÜ xxxx vahelistest laenulepingustest tulenevad kohustused ja asunud senise võlgniku OÜ xxxx asemele (VÕS § 175 lg 1).
66.Kuigi tunnistaja M Me subjektiivse arvamuse kohaselt nägi ta ühe laenu olemasolu, andis tunnistaja samas H Vi osas ütlusi, et „täpsemaid lepinguid sõlmides oli temaga probleeme, ta ei tahtnud neid allkirjastada“ (I kd, tl 187). Seega on antud vaidluses asjakohane ka VÕS § 9 lg 3, milles on sätestatud, et kui vastavalt ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Kui H V ei tahtnud sõlmida lepinguid OÜ xxxx kohustuste ülevõtmise kohta, siis ei saa teda lugeda nimetatud kohustuste ülevõtjaks ainuüksi hageja või tunnistaja subjektiivse veendumuse tõttu. Tunnistaja ütlustest ega hageja vande all antud seletusest ei nähtu objektiivseid põhjendusi, mis võimaldaks järeldada H Vi võlgnevust hagejale summas 344 401,86 eurot.
67.Nii hageja kui tunnistaja möönsid, et olid teadlikud H.Vi tegutsemisest läbi äriühingu OÜ xxxx. Hageja selgitas vastuseks oma esindaja küsimusele laenusumma ülekandmise kohta OÜ xxxx kontole, et „OÜ xxxx oli juriidiline keha, mille kaudu ta oma ettevõtmise teostas“ (I kd, tl 191). Sarnaseid ütlusi andis ka tunnistaja, märkides, et „OÜ xxxx oli juriidiline keha, millega toimetas H.V“ (I kd, tl 186). Kohus on seisukohal, et nii hageja K M kui tunnistaja M M on põhjendamatult eiranud OÜ xxxx kui eraldiseisva vastutusega juriidilise isiku rolli. Kohus rõhutab, et piiratud vastutusega äriühingu kontseptsiooni aluseks ja eelduseks on põhimõte, et juriidilise isiku ning tema juhatuse liikmete (ega omanike) vastutust ei saa samastada. Juriidiline isik ei ole õiguslikus mõttes pelgalt „keha“, millega H.V toimetas, vaid antud juhul on OÜ xxxx iseseiseva vastutusega õigussubjekt.
68.OÜ xxxx kui juriidilise isiku vastutust hagejate ees ei saa üle kanda ega omistada H Vile kui füüsilisele isikule üksnes seetõttu, et H.V osales äritegevuses juriidilise isiku kaudu ja oli OÜ xxxx juhatuse liikmeks. Riigikohus selgitas 13.06.2018 määruses tsiviilasjas nr 2-1716889, et hageja ei saa samastada juriidilise isiku ja tema juhtorganite liikmete kohustusi ning juriidilise isiku juhtorgani liikmed ei vastuta juriidilise isiku kohustuste täitmise eest juriidilise isiku võlausaldaja ees. Isegi kui juriidiline isik jätab täitmata oma lepingulise kohustuse, ei saaks selle kohustuse täitmata jätmisest tulenevat nõuet esitada juriidilise isiku juhatuse liikmete vastu. Riigikohtu 04.03.2015 otsuses nr 3-2-1-169-14 on rõhutatud, et majandusliku tegutsemisega, sh lepingute sõlmimise ja nende täitmisega kaasnevat tavapärast riski kannab juriidiline isik, mitte tema juhatuse liige.
69.Eelkirjeldatud juriidilise ja füüsilise isiku eristatust arvestades on ekslik hageja käsitlus, nagu olnuks vaatamata laenuandmisele OÜ-le Xxxx nn faktiliseks laenusaajaks H V. Põhjendamatu on ka hageja väide, nagu tuleneks OÜ-le Xxxx antud laenu kandmisest AS xxxx arvele selgitusega „Laen Xxxxilt (H V)“ (I kd, tl 7), et pooled käsitlesid laenusaajana H Vit. Kohus rõhutab, et laenusaajaks oli vastavalt 23.12.2003 lepingule (I kd, tl 6) ühemõtteliselt OÜ xxxx kui eraldiseisev juriidiline isik, mitte H V. Seda ei muuda ka asjaolu, et hilisemaid laenu tagasimakseid tehti sularahas või H.Vi poolt. H.Vil ei olnud keelatud täita hageja ees ka kolmanda isiku kohustust.
70.TsÜS § 142 lg 1 on sätestatud, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude
15 (19)
2-17-1460 aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kuna kostja on esitanud 23.12.2003 M Me ja OÜ xxxx vahel sõlmitud laenulepingust tulenevale hageja nõudele aegumise vastuväite ja kohus nõustub kostja seisukohtadega antud nõude aegumise osas (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 62-63), siis jätab kohus hageja laenulepingust tuleneva nõude summas 344 401,86 krooni aegumise tõttu rahuldamata.
71.Hageja väidab, et 11.01.2017.a leppisid hageja ja M M omavahel kokku, et M.Me poolt antud osavõlgnevus summas 344 401,86 millele lisandusid intressid (16.07.2005.a kuni 02.03.2006) summas 52 084,88 krooni e. kogusummas 396 486,74 krooni loeti tasutuks H.Vi poolt esimese so. 02.03.2006.a maksega (vt I kd, tl 14). Kohus nõustub kostjaga, et M.M ja K M (s.t võlausaldaja ja kolmas isik) ei saanud omavahel VÕS § 88 lg 4 alusel kokku leppida, millise kohustuse H V ajavahemikul 02.03.2006-15.12.2015 K Mle kokku tasutud 1 950 527,14 krooni arvel täitis. Ka tunnistaja M M möönis seoses 11.01.2017 kokkuleppega, et „minul konkreetselt enam nõuet ei olnud. See oli seisukoht“ (I kd, tl 187); seega ka tunnistaja arvamuse kohaselt ei olnud nimetatud kokkuleppe alusel nõude loovutamine võimalik.
72.VÕS § 88 lg 4 p 1 kohaselt ei saanud K M ise võlausaldajana 16 aastat hiljem ja pärast võlgniku surma määrata, millise kohustuse võlgnik talle täitis. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ja M Me 11.01.2017 kokkulepe pärast H.Vi surma (I kd, tl 37) ei oma mingisugust mõju sellele, millise H.Vi kohustuse H V K Mle täitis. 02.03.2006 maksekorraldusest ei järeldu kuidagi, et H.V oleks tasunud 600 000 krooni K Mle sooviga, et selle summa arvelt loetakse tasutuks OÜ-ga Xxxx sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus.
73.H V on tunnistanud 15.07.2005 kokkuleppes, et tal on 15.07.2005 seisuga K M ees võlg summas 250 333,33 krooni (I kd, tl 9). Samast kokkuleppest nähtub ka H Vile täiendava laenu andmine summas 15 000 krooni. Kohus nõustub kostjaga, et H Vi kohustused K M ees summas 250 333,33 krooni ja 15 000 krooni on täies ulatuses täidetud koos intressidega. Kohus nõustub selles osas kostja 15.10.2020 menetlusdokumendis (II kd, tl 17 pöördel) ning kostja 04.11.2020 menetlusdokumendis (II kd, tl 32) nimetatud summade tasumise kohta esitatud selgitustega. Seejuures pole hageja oma 02.11.2020 ja 06.11.2020 menetlusdokumendis kostja arvutuskäigu õigsust ümber lükanud.
74.Hageja vastuväited kostja arvutuskäigule võla tagasimaksmise osas seisnevad selles, et hageja olevat jätnud alusetult arvestamata kostja põhinõudega summas 344 401,86 eurot ja sellelt arvestatava intressiga. Kohus hagejaga ei nõustu. Kohus tuvastas eelnevalt, et 15.07.2005 kokkuleppes on laenusaajana selgelt defineeritud OÜ xxxx ja H V on üksnes laenu tagaja (vt I kd, tl 9 pöördel). Lähtudes nimetatud kokkuleppe kui terviku olemusest ja eesmärgist ei ole võimalik järeldada, et vaatamata kokkuleppes selgelt kirjapandule olnuks laenusaajaks hoopis H.V. Samuti ei ole võimalik 15.07.2005 kokkuleppest ega asjas esitatud muudest tõenditest järeldada H.Vi poolt OÜ xxxx kohustuste ülevõtmist. Kuna kostja on esitanud 23.12.2003 M Me ja OÜ xxxx vahel sõlmitud laenulepingust tulenevale hageja nõudele aegumise vastuväite ja kohus nõustus kostja seisukohtadega antud nõude aegumise osas, siis jättis kohus hageja laenulepingust tuleneva nõude summas 344 401,86 krooni aegumise tõttu rahuldamata. Arvestades eeltoodut on kostja õigustatult jätnud hagejale võla tagasimaksmist puudutavast arvutuskäigust välja hageja nõude summas 344 401,86 krooni ja sellega seotud intressid.
75.15.07.2005 kokkuleppe punkti 2.10. kohaselt kohustus H V tagama OÜ xxxx kokkuleppest tuleneva laenukohustuse summas 720 000 krooni täitmist K M ees (I kd, tl 9 pöördel). Kohus nõustub kostjaga, et H V andis sellega käenduse VÕS § 142 lg 1 mõttes OÜ xxxx kohustuse summas 720 000 krooni täitmise tagamiseks K M ees ning OÜ xxxx nõue summas 720 000
16 (19)
2-17-1460 krooni muutus kokkuleppe punkti 2.1. järgi sissenõutavaks 360 000 krooni ulatuses hiljemalt 16.01.2006 ja 360 000 krooni ulatuses hiljemalt 16.07.2006. Kohus nõustub kostjaga, et H Vi tagatiskohustused K M ees seoses OÜ xxxx võlaga summas 720 000 krooni on täies ulatuses täidetud koos intressidega. Kohus nõustub selles osas kostja 15.10.2020 menetlusdokumendis (II kd, tl 17 pöördel - tl 19) ning kostja 04.11.2020 menetlusdokumendis (II kd, tl 32 – tl 32 pöördel) nimetatud summade tasumise kohta esitatud selgitustega. Seejuures pole hageja oma 02.11.2020 ja 06.11.2020 menetlusdokumendis kostja arvutuskäigu õigsust ümber lükanud. Hageja vastuväited kostja arvutuskäigule võla tagasimaksmise osas seisnevad põhjendamatus eelduses, nagu oleks hageja pidanud arvestamata ka kostja põhinõudega summas 344 401,86 eurot ja sellelt arvestatava intressiga. Nimetatud hageja seisukoha ekslikkust selgitas kohus käesoleva kohtuotsuse p-s 74.
76.Kostja on juhtinud põhjendatult tähelepanu ka asjaolule, et hageja ei ole kostja vastu viivisenõuet esitanud. Hagi lisaks 22 olevas tabelis (I kd, tl 38) on viivised läbivalt märgitud nulliga, seega ei ole hageja viivist arvestanud. Ka 02.11.2020 hageja menetlusdokumendi lisaks olevas tabelis hageja viiviseid ei arvesta (II kd, tl 27). Kuigi hageja väidab 06.11.2020 menetlusdokumendis, et ta pole viivisenõudest loobunud, vaid pole käesolevas vaidluses viivisenõuet esitanud, ei muuda see asjaolu tsiviilasja lahendamise tulemust. Muuhulgas kinnitas hageja vande all enda ütlust H Vile, et „kui vähegi maksad, siis viiviseid ei rakenda“ (I kd, tl 191).
77.Hageja leidis, et ei ole eluliselt usutav, et H V jätkas K Mle maksete tegemist olukorras, kus faktiliselt oli H.Vile antud laen juba väidetavalt tagastatud. Kostja selgitas selle kohta 04.11.2020 menetlusdokumendis, et H Vil ei olnud hageja poolt nõutavas summas intresside tasumise kohustust, vaid see oli oluliselt väiksem. Kostja arvates on hageja poolt esitatud tõendite valguses on ilmne, et H V ja OÜ xxxx ei tasunud laene 15.07.2005 kokkuleppe p-s 2.1. kokkulepitud tähtaegadeks ning neil tekkis kokkuleppe p 2.4. alusel viiviste tasumise kohustus. Eelnev asjaolu selgitab kostja arvates mh ka seda, miks tasus H V hagejale oluliselt suuremas summas raha kui kokkuleppe järgsed laenusummad ja intressid. Kohus nõustub kostjaga, et kuna hageja ei ole viiviste nõuet esitanud, on käesolevas menetluses ainetu viiviste üle vaielda. Asjaolu, et H V võis tasuda hagejale suuremaid summasid kui pooled olid kokku leppinud, võib olla seotud nii kostja viidatud viiviste tasumisega kui ka muude pooltevaheliste kokkulepetega, mida käesolevas menetluses ei ole esile toodud. Sõltumata aga kostja poolt 15.07.2005 kokkuleppe alusel laenusummat ja intresse ületavate maksete tegemise põhjustest ei kinnita see käesolevas menetluses hageja nõude õigsust ega anna alust hagi rahuldamiseks.
78.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hageja poolt kostja vastu esitatud nõue on osaliselt aegunud (23.12.2003 M Me ja OÜ xxxx vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva hageja nõude osas summas 344 401,86 krooni) ja ülejäänud osas H Vi poolt täidetud. Seetõttu jätab kohus hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas.
79.Muude menetluslike küsimuste osas peab kohus võimalikuks arvestada kostja 15.10.2020 menetlusdokumenti (II kd, tl 17-18), mis kohtuni jõudis 6 minutit pärast südaööd. Kostja on põhistanud nimetatud dokumendi esitamisega seonduvat (II kd, tl 34-37) ning kohtu hinnangul ei põhjusta nimetatud menetlusdokumendi arvestamine asja lahendamise viibimist ega muud menetluslikku kahju. Samuti võtab kohus asja materjalide juurde hageja 28.09.2020 menetlusdokumendi lisad (II kd, tl 7-8). Kuna hagi jääb rahuldamata sõltumata hageja nõude täpsustamisest, siis ei pea kohus vajalikuks võtta eraldi seisukohta hageja poolt 02.11.2020
17 (19)
2-17-1460 esitatud nõude täpsustuse osas, millega hageja vähendas oma nõuet ja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõude summas 42 804,99 eurot ning intressivõlgnevuse summas 45 843,79 eurot. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist.
80.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
81.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kostja märkis oma 04.11.2020 menetlusdokumendis, et kostjat esindab menetluses seaduslik esindaja K K, kes on aeg-ajalt kasutanud menetlusdokumentide koostamisel peresõbra H B abi. Kostja kinnitas, et H B ei ole kostja esindaja käesolevas menetluses, kuid samas ei ole keelatud menetlusdokumentide koostamisel abi kasutada. Kostja menetluskulud (esindaja kulud) on kokku 1462,5 eurot. Eelnimetatud summale ei lisandu käibemaksu.
82.Hageja esitas kostja menetluskulude nimekirjale vastuväite. Hageja märgib mh seda, et kostja ei ole selgitanud, mis õiguslikul alusel peaks kohus hagejalt kostja menetluskulud välja mõistma. Hageja leiab, et kõrvalise abi kasutamine ei ole TsMS kohaselt menetluskulude väljamõistmise aluseks ning TsMS ei näe ette võimalust menetlusdokumentide koostamisele kulunud menetluskulude väljamõistmiseks osas, mis ei ole seotud esindaja kuludega.
83.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirja alusel ei saa menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata ja menetluskulusid hagejalt välja mõista. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kohtuga kostja esindajana suhelnud üksnes kostja seaduslik esindaja K K. Toimikust ei nähtu, et oleks käesolevas menetluses kasutanud veel mingit esindajat. Kuigi kostja väitel on ta aeg-ajalt kasutanud menetlusdokumentide koostamisel peresõbra H B abi, kinnitas kostja selgelt, et H B ei ole kostja esindaja käesolevas menetluses. Kostjal on iseenesest õigus, et menetlusdokumentide koostamisel ei ole keelatud abi kasutada, kuid selline tegevus ei tekita menetlusse esindajat ega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid TsMS tähenduses.
84.Riigikohtu 22.10.2012 otsuse nr 3‐3‐1‐46‐12 p-s 33 on selgitatud, et esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist, üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja õigusnõustamine ei muuda isikut esindajaks. Kui väidetav esindaja ei ole menetluses osalenud ega ühtegi menetlustoimingut esindatava nimel teinud, ei saa teda lugeda esindajaks. Tulenevalt eeltoodust puuduvad kostjal menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust, sest kostja hageja menetluskulusid hüvitama ei pea. Juhindudes TsMS § 177 lg st 1 määrab kohus kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab
18 (19)
2-17-1460 vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
19 (19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.