Mõista I. P. Renovum OÜ kasuks välja lisanduv viivis põhinõudelt (1260,52 eurotolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast 22. juulist 2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kõik menetluskulud kostja I. P. kanda.
2.Mõista I. P. Renovum OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1020 eurotot (üks tuhat kakskümmend eurotot ja 0 senti).
3.Mõista I. P. Renovum OÜ kasuks välja viivis menetluskulult (1020 eurotolt) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord
Tsiviilasi nr 2-20-10484
Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Renovum OÜ (hageja) on esitanud kohtusse hagi I. P. (kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 1714,54 eurot, millest põhivõlg 1260,52 eurot, intressid 126,28 eurot, hooldustasu 24,50 eurot, viivis 243,24 eurot seisuga 21.07.2020 ja võla sissenõudmiskulud 60,00 eurot. Lisaks taotleb hageja lisanduva viivise väljamõistmist lepingujärgses määras 37,00% aastas. Hagi kohaselt sõlmis 3.11.2018 sõlmis kostja Ü. O. (registrikood 11948363, edaspidi ka laenuandja) kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu nr Y181122027 2000,00 euro saamiseks. Intressimäär oli 37,00% aastas ehk 0,103% päevas, tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 23.12.2018 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 23. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 124,16 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 23.11.2020. Kokku kohustus kostja tasuma 3039,84 eurot (igakuised osamaksed 124,16 eurot x 24 + lepingutasu 60,00 eurot). Ü. O. maksis kostjale laenusumma välja 23.11.2018. Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 1347,44 eurot, mis on arvestatud laekumise hetkel võlgnetavate põhivõla, intressi ja hooldustasude katteks. Laenuandja on saatnud kostjale meeldetuletuseks nii tasulisi kui ka tausta meeldetuletusi ning hoiatanud laenulepingu ülesütlemisest. 19.02.2020 edastas Ü. O. kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja oma võlgnevust ei tasunud. Ü. O. loovutas 27.03.2020 nõude kostja vastu Renovum OÜ-l ning edastas selle kohta kostjale 27.03.2020 teatise. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja leiab et hagi tuleks jätta rahuldamata. Kostja ei ole nõude loovutamise teadet varem saanud ning see ei ole ka allkirjastatud esialgse võlausaldaja poolt. Seega tekib küsimus, kas hageja on õigustatud üleüldse hagi esitama. Laenu väljastamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna ei kontrollitud, kas kostja on üldse võimeline laenu tasuma. Kostjal oli tegelikult mitmeid maksehäireid, samuti on Riigikohus lahendis nr 2-14-21710 rõhutanud, et teatud tingimustel võib hagi ka üldse rahuldamata jääda.
Tsiviilasi nr 2-20-10484
Tegemist on standardse hagiga, mistõttu tuleks ka menetluskulusid vähendada vähemalt 50% võrra. Kohtuistung
3.Asjas toimus kohtuistung 27.10.2020. Hageja vähendas kohtuistungil oma viiviste nõuet ja taotleb viiviste väljamõistmist seadusjärgses määras. Sellega vähenes ka hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 42,58 euroni. Hageja selgitas nõude arvestust ja kujunemist ning esitas kohtule andmebaasi väljavõtte tõendamaks, et ta on enne laenu andmist kostja tausta kontrollinud. Hageja selgitas, et laenu andmise ajal oli kostjal üksnes üks nähtav maksehäire, teised on kõik hilisemad. Samuti olid kostja andmed tema tulude ja kulude kohta sellised, et ta oleks suutnud nende tõele vastavuse korral oma kohustusi täita. Hageja selgitas, et kontrollis ka pangakontode väljavõtteid, millest nähtus üks laen TFB Pank ja tasus üks kord kuus 170 €. Mingil põhjusel O. I., kelle nõude osas oli ka maksehäire, ei nõudnud oma nõuet, ei ole kohtuotsust selle kohta, kohtutäitur ei nõudnud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja esitas kirjaliku seisukoha, milles jäi oma varasemate väidete juurde ning lisaks palus vähendada intresse ja viiviseid, kuna need on ebaseaduslikult kõrged. Asjaolud ja kohtu seisukoht
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. 27.10.2020 istungil avaldas hageja, et nõustub vähendama viiviseid ja taotleb nende väljamõistmist seadusjärgses määras. Kohus käsitleb seda hageja taotlusena hagist osaliseks loobumiseks. Kuivõrd kostja avaldas soovi intresside ja viiviste vähendamiseks, vastab hagist osaline loobumine kostja eeldatavale tahtele. Seetõttu ei küsinud kohus selles osas ka kostja seisukohta. Käesolevaga võtab kohus vastu hageja taotluse hagist osaliseks loobumiseks osas, millises viivisenõue ületab seadusjärgset viivisemäära TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432).
5.Ülejäänud osas lahendab kohus asja sisuliselt. TsMS § 444 lg 2 alusel esitab kohus otsuse põhjendava osa lühendatud kujul, piirdudes üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16).
6.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 3.11.2018 sõlmis kostja Ü. O. kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu nr Y181122027 2000,00 eurot saamiseks (tlk 11-15). Laenuandjale laekunud kostjalt kokku 1347,44 eurot. Seega on kostja ja esialgse laenuandja vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 lg1 ja lg 22 mõistes. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus võlgnevust kostjalt sisse nõuda ning kas laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
7.Kostja on hagejale ette heitnud, et teda ei ole nõude loovutamisest teavitanud ning lisaks ei ole loovutusteade allkirjastatud esialgse laenuandja poolt.
Tsiviilasi nr 2-20-10484
VÕS § 412 lg 1 kohaselt kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude, tuleb tarbijat nõude loovutamisest teavitada, välja arvatud juhul, kui krediidiandja jääb kokkuleppel uue võlausaldajaga tarbija suhtes edasi võlausaldajaks. Hagimaterjalidest nähtub, et 27.03.2020 on teavitatud kostjat nõude loovutamisest ja saadetud email aadressile XXX. Tegemist on e-mailiaadressiga, mille kostja on ise laenutaotluses esialgsele laenuandjale avaldanud. Seadus ei sätesta nõuet, mille kohaselt peaks tarbijale nõude loovutamise kohta saadetav teade olema esialgse laenuandja poolt digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud, piisab tavalisest e-mailist. 27.10.2020 kohtuistungil esitas hageja kostja nõudmisel ka esialgse laenuandja esindaja allkirjaga kinnituse. Seega on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud, et esialgne võlausaldaja Ü. O. on oma nõude loovutanud hagejale ning kostjat on nõude loovutamisest teavitatud. Hagejal on hagemisõigus. Kohus selgitab, et isegi kui nõude loovutamine oleks tühine või kui tarbijat ei oleks nõuetekohaselt teavitatud, ei vabastaks see kostjat kohustusest oma laenu tasuda. Sellisel juhul oleks kostjal lihtsalt õigus teostada tagasimakseid esialgsele võlausaldajale. Praegu pole aga kostja pärast nõude loovutamist ka esialgsele võlausaldajale tagasimakseid teinud.
8.Kohus ei nõustu kostja väidetega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: (1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja (2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on hagejal kui laenuandja õigusjärglasel tõendamiskoormis osas, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 27.10.2020 kohtuistungil esitas hageja selle tõendamiseks kostja esialgse laenutaotluse ning kostja osas tehtud päringute väljavõtte (tlk 53-56). Hageja on ise laenutaotluses märkinud, et tal on XXX, töötab osaühingus XXX staažiga rohke kui viis aastat. Netosissetulek on XXX eurot, millest majapidamiskuludele läheb XXX eurot ning samuti on üks kehtiv finantskohustus summas XXX eurot. Taotluse kohaselt oli uue laenu mõte refinantseerimine. Kostja on tuginenud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisena eelkõige sellele, et juba laenu väljastamisel oli tal mitmeid maksehäireid. Hageja esitatud väljavõttest nähtub aga, et laenulepingu sõlmimise aja seisuga (3.11.2018) oli kostjal ainult üks maksehäire O. I. O. suuruses 640 – 3200 eurot. Ülejäänud maksehäired on väljavõttest nähtuvalt hilisemad. Hageja kohtuistungil antud selgitustest ja esitatud tõendeist nähtub, et laenuandjale teadaolevalt oli kostjal laenukohustus TFB Pank ees ja ta tasus üks kord kuus 170 €. Samuti oli kostjal maksehäire O. I. ees, kes mingil põhjusel ei nõudnud oma nõuet, ei olnud kohtuotsust selle kohta ning kohtutäitur sisse ei nõudnud. Rohkem kohustusi kostja kontoväljavõttelt ei nähtunud. TsMS § 405 lg 5 kohaselt loeb kohus tõendina piisavaks ka hageja ütlused, mis ei ole antud vande all. Kohtule pole alust nendes kahelda ning ka kostja ei ole vastupidist väitnud. Kohus leiab, et praegusel juhul ei kujutanud kostjale laenu väljastamine iseenesest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kostjal oli ainult üks registrist nähtuv maksehäire, tema suhtes ei toimu aktiivseid täitemenetlusi ning tal on üks aktiivne laenukohustus teise laenuandja ees, mida ta soovis omakorda refinantseerida. Arvestades, et kostjal oli sissetulek XXX eurot ja majapidamiskulud XXX eurot ning kohustus summas XXX eurot, oli laenuandjal mõistlik alus eeldada, et kostja suudab laenukohustust tasuda. Seda isegi juhul, kui ilmnenuks, et hagejal peab hakkama täiendavalt tasuma seda kohustust O. I. O. ees, mille kohta oli ka maksehäire. Kohus leiab, et laenuandja saab arvesse võtta üksnes talle teadaolevaid andmeid. Kui
Tsiviilasi nr 2-20-10484
kostjal oli laenu võtmise hetkel kohustusi, mis tema pangakontol ei kajastunud, pidanuks ta nendest laenuandjat teavitama. VÕS § 4034 lg 3 II lause kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.
9.Kohtule esitatud tõenditest ja poolte seisukohtadest ei nähtu muid asjaolusid, mis annaksid alust kostjalt väljamõistetavaid summasid vähendada. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Kohus nõustub hageja põhjendustega ja arvestuskäikudega ega hakka neid siinkohal üle kordama. Kohus märgib, et hooldustasu summas 24,50 eurot (0,25% kuus) on oma olemuselt intress, mitte iseseisev hooldustasu. See ei takista aga nimetatud summa väljamõistmist ega muuda viivisekokkulepet tühiseks. Kostjalt nõutav intress ning sissenõudmiskulud on kooskõlas pooltevahelise lepingu ja seadusega. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 1513,88 eurot, millest tasumata põhivõla jääk 1260,52 eurot, tasumata intressid 126,28 eurot, hooldustasu 24,50 eurot, viivis 42,58 eurot seisuga 21.07.2020 ja võla sissenõudmiskulud 60,00 eurot. Rahuldamisele kuulub ka hageja taotlus põhinõudelt lisanduva viivise väljamõistmist alates 22.07.2020 põhinõudelt 1260,52 eurot kuni selle kohase tasumiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kuna hageja loobus üksnes osaliselt viivisenõudest ning ülejäänud osas kohus hagi rahuldas, ei mõjuta hagist osaline loobumine menetluskulude jaotust.
10.TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud ka rahaliselt kindlaks. Hageja on oma menetluskulude suurusena märkinud kokku 1020 eurot, millest 250 eurot riigilõiv, 720 eurot õigusabikulu ja 50 eurot istungile sõidu kulu. Õigusabikulu summad ei sisalda käibemaksu, kuna hageja pole käibemaksukohuslane. Kostja hinnangul on hageja õigusabikulud liiga suured. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Hagejal on õigusabi ajakulu olnud 6 tundi, millest 0,75 h osalemine kohtuistungil. Tasumäär 120 eurot/tund. Hageja tunnitasu ei ole turu keskmist arvestades ülemäärane, ajakulu on mõistlik ja põhjendatud. Õiged on kostja väited, et tegemist on suhteliselt standardse hagiga. Samas on ka standardse hagi puhul vajalik hagi koostada ja nõutavad summad kokku arvestada. Praeguse vaidluse puhul lisandus veel kulu kohtuistungil osalemisele, istungiks ettevalmistumisele ja kostja vastuväidetega tutvumisele. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ning transpordikulu on eluliselt usutavas määras. Seetõttu kuulub hageja taotlus menetluskulude kindlaksmäärmaiseks täies ulatuses rahuldamisele. TsMS § 177 lg 4 alusel rahuldab kohus hageja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.
11.Kõik hagejale ülekantavad summad (nii põhivõlg, kõrvalnõuded kui ka menetluskulud) on hageja palunud kanda Renovum OÜ arveldusarvele nr XXX (LHV pank).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.