Harju Maakohus
Kohtunik
Ants Mailend
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.11.2020, Tallinna kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-20-128849
Tsiviilasi
Holm Bank AS hagi R K vastu laenulepingutest tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 074,32 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja Holm Bank AS (registrikood 14080830), lepinguline esindaja H S (isikukood xxx) Kostja R K (isikukood xxx)
Rahuldada hagi, kuna kostja võttis selle õigeks.
Mõista kostjalt R Kilt hageja Holm Bank AS kasuks välja 1074,32 eurot. Määrata menetluskulud kostja kanda. Mõista kostjalt R Kilt hageja Holm Bank AS kasuks välja menetluskulude hüvitis 200 eurot. Tunnistada otsus viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
Holm Bank AS (hageja) esitas 31.07.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse R Ki (kostja) vastu 15.11.2018 laenulepingust nr xxx ja 26.07.2017 laenulepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Esimese laenulepingu järgi palus kostja mõista välja põhivõlgnevus summas 476 eurot 84 senti, intress 67 eurot 34 senti ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 10 eurot. Teise laenulepingu järgi palus kostja mõista välja põhivõlgnevus summas 446 eurot 74 senti, intress 44 eurot 23 senti, viivis 3 eurot 84 senti ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 10 euro (digitoimik lk [dtl] 7).
Maksekäsu kiirmenetluses esitas kostja nõudele vastuväite, põhjendades seda oma tervislike probleemide ja maksejõuetusega (dtl 15). Pärnu Maakohus andis 27.08.2020 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (dtl 85).
Holm Bank AS esitas 18.09.2020 samadel alustel samas nõudes hagi (dtl 89). Hageja suurendas oma viivisenõuet summale 19 eurot 17 senti.
Kostja vastas hagile 29.09.2020 (dtl 140). Kostja teatas, et tal ei ole hagejale vastuväiteid. Kostja palus tuvastada oma maksejõuetus.
Põhjendused
Kostja võttis 29.09.2020 avaldusega hagi õigeks. Hagi õigeksvõtmisel tuleb hagi rahuldada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku [TsMS] § 440 lg 1). Kohus rahuldab seega hagi.
Kostja on võtnud õigeks, et võlgneb hagejale 15.11.2018 laenulepingu nr xxx alusel põhivõlgnevuse summas 476 eurot 84 senti, intressi 67 eurot 34 senti ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 10 eurot. Kostja on võtnud õigeks, et võlgneb hagejale 26.07.2017 laenulepingu nr xxx alusel põhivõlgnevuse summas 446 eurot 74 senti, intressi 44 eurot 23 senti, viivise 19 eurot 17 senti ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 10 euro. Hageja nõude aluseks olevate asjaolude ja hageja nõude suuruse üle puudub seega poolte vahel vaidlus. Vastavalt võlaõigusseaduse § 8 lg 2 on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
Tuginedes TsMS § 444 lg-le 3 kohus hageja nõude rahuldamist täiendavalt ei põhjenda.
TsMS § 162 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulud kostja kanda. Menetluskulusid ei saa jätta § 168 lg 6 järgi hageja kanda, kuna kostja on ise oma käitumisega andnud hagejale põhjuse hagi esitamiseks. Kostja pole oma võlgnevust hageja korduvatele nõudmistele vaatamata tasunud ning vaidles vastu hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudele, põhjustades sellega hagejale täiendavat vaeva ja kulu.
Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot (dtl 9 ja 131) ja hagiavalduselt täiendavalt veel 155 eurot (dtl 132). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga ja kohus mõistab vastava hüvitise 200 eurot kostjalt hageja kasuks välja.
Juhindudes TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus omaksvõtul põhineva kohtuotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kostja avaldust tema maksejõuetuse tuvastamiseks (dtl 140) käesolevas menetluses lahendada ei saa. Kohus käsitleb seda avaldust eraldi tsiviilasjana. Kostja tunnistamist püsivalt maksejõuetuks ja tema suhtes võlgadest vabastamise menetluse algatamist saab taotleda pankrotiseaduses ettenähtud korras (nimetatud seaduse § 13 ja 170).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.