Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

B SIA-lt. Võlgnik sai alates 10.2017 riigipoolset elatisabi 100 eurot kuus ja laste toetust summas 55 eurot. Võlgnikul vara ei ole. Võlgniku igakuised kulud on 155 eurot, enamuse kuludest katab võlgniku ema. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. Võlgnik esitas kohtule tõendid erinevatele töökohtadele kandideerimiste kohta. Võlgnik on esitanud kohtule ka arstitõendid oma tervisliku seisundi kohta. Võlgniku 04.11.2019 esitatud andmete kohaselt oli võlgniku sissetulekuks alates 11.2018 töötasu D OÜ-lt 481 eurot kuus, alates 01.02.2019 töötasu D OÜ-lt 516,45 eurot kuus, alates 01.06.2019 töötasu A 800 eurot kuus, töötasu L OÜ-lt 1941 eurot 01.07.2019-10.2019 eest. Võlgnik sai alates 10.2017 riigipoolset elatisabi 100 eurot kuus ja laste toetust summas 55 eurot. Võlgnikul varaks on kontol olev raha summas 2,91 eurot, muud vara võlgnikul ei ole. Võlgniku igakuised kulud on 600750 eurot. Võlausaldajale on tehtud väljamakseid summas 390 eurot. Aruande kohaselt alustab võlgnik aktiivselt otsima parema sissetulekuga töökohta. Võlgniku 31.07.2020 esitatud andmete kohaselt sai perioodil 10.2019-25.07.2020 võlgnik sissetulekut järgnevalt: L OÜ-lt 1941 eurot (töötasu 09.2019-11.2019), J OÜ-lt 1 060 eurot (töötasu 11.19-03.2020), S 3 135,27 eurot (töötasu 02.2020-05.2020), Eesti Töötukassalt 382,4 eurot (perioodi 05.2020-06.2020 eest), N OÜ-lt 615,03 (töötasu 05.2020-06.2020 eest). Vara võlgnikul ei ole. Võlgniku igakuised kulud on keskmiselt 900 eurot. Võlausaldajale on tehtud väljamakseid summas 150 eurot. Võlgnik esitas kohtule ka tõendid perioodil 10.2019-07.2020 töökohtadele kandideerimise kohta. Võlausaldajate seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise kohta on järgnevad: 1) 07.09.2020 esitas B AS seisukoha, mille kohaselt tuleks lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Alternatiivselt on võlausaldaja nõus sellega, et kohus pikendab menetluse tähtaega seitsme aastani. Võlausaldajale väljamakseid tehtud ei ole. 2) 15.09.2020 esitas AS S seisukoha, mille kohaselt tuleks kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Alternatiivselt on võlausaldaja nõus kohustustest vabastamise menetluse pikendamisega. Võlausaldajale on menetluse kestel laekunud võlgniku poolt 490 eurot. 27.10.2020 toimunud ärakuulamisele ilmus võlgnik. Ühtegi võlausaldajat ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik kinnitas, et andmed võlausaldajatele tasutud summade kohta on õiged. Võlgnik avaldas, et ei ole võlausaldajatele saanud teha rohkem väljamakseid, kuna ei leia Eestis tasuvamat töökohta. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik avaldas, et hetkel on ta töötu, varasemad tööd on olnud erinevates kohtades. Võlgnik avaldas, et on töötanud ka Xxxx xxxx, kuid seoses COVID-iga on edaspidi Xxxx töötamine ebakindel. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 25.08.2015 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Kohustustest vabastamise osas on seisukoha esitanud võlausaldajad B AS ja AS S. Võlausaldajad on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. Alternatiivselt on võlausaldajad nõus kohustustest vabastamise menetluse pikendamisega. Võlausaldajale AS S on võlgnik menetluse kestel teinud väljamakseid summas 490 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on esitanud kohtule andmed, millest nähtuvalt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud erinevates ettevõtetes (Xxxx, B SIA, D OÜ, Xxxx, L OÜ, J OÜ, Xxxx, N OÜ) ja saanud sissetulekut, millest ei ole olnud rohkem võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid. Samuti on võlgnik menetluse kestel olnud tervislikust seisundist tulenevalt arvel töötuna. Võlgnikul on alaealine ülalpeetav ning võlgnik saab riigipoolset elatist summas 100 eurot kuus ja lastetoetust. Seaduse kohaselt (PankrS § 173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajale väljamakseid kokku summas vaid 490 eurot, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et võlgniku tervislikust seisundist tulenevalt ei ole võimalik tegeleda tulutoovama tegevusega, mille arvelt saaks tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda töötamise kohta. Kohus leiab, et võlgnik on teinud vastavalt enda võimalustele jõukohast tööd ning võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku või parema töökoha puudumine. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab

kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad N Hi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.