Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Kohtujurist
Merily Mets
Määruse tegemise aeg ja koht
09.11.2020.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-61197
Tsiviilasi
A Ki (K, isikukood xxx, elukoht xxx) kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine
Ärakuulamise toimumise aeg
27.10.2020.a
Ärakuulamisele ilmunud isikud
Võlgnik A K
puudega inimese sotsiaaltoetus. Võlgnikul puudub vara. Võlausaldajatele väljamakseid ei ole tehtud. Võlgniku 05.06.2019 esitatud andmete kohaselt oli võlgniku igakuiseks sissetulekuks perioodil 19.08.2015-03.06.2019 töövõimetuspension 390,46 eurot, puudetoetus 53,70 eurot. Nimetatud perioodil oli võlgniku ühekordseks/ebaregulaarseks sissetulekuks xxx kokku summas 80,64 eurot. Võlgniku varaks oli andmete esitamise ajal kontol olev raha 204,10 eurot, muud vara võlgnikul ei ole. Võlgniku igakuised kulud on kokku 440 eurot. Võlausaldajatele ei ole tehtud väljamakseid. Võlgniku 11.05.2020 esitatud andmete kohaselt oli võlgniku igakuiseks sissetulekuks perioodil 04.06.2019-11.05.2020 töövõimetoetus 390,46 eurot kuni 03.04.2020, töövõimetoetus 428,63 eurot alates 03.04.2020, sotsiaaltoetus 53,70 eurot. Võlgniku varaks oli andmete esitamise ajal kontol olev raha 203,82 eurot, muud vara võlgnikul ei ole. Võlgniku igakuised kulud on kokku 465 eurot. Võlausaldajatele ei ole tehtud väljamakseid. Võlausaldajate seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise kohta on järgnevad: 1) 28.08.2020 esitas kohtutäitur Kaire Põlts seisukoha, mille kohaselt ei ole kohtutäiturile esitatud dokumente, mille alusel saaks hinnata võlgniku õigust täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. 2) 02.09.2020 esitas xxx seisukoha, milles jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada. xxx toob välja, et võlgnik on ühes laenulepingus kaaslaenusaajaks, nimetatud nõuet on tasutud, nõude jääk on 22 329,34 eurot. Võlausaldaja lisab, et võlgnik on olnud kohustustest vabastamise menetluse perioodil ka õppelaenu käendajaks, nõue on tasutud ja käendus lõppenud. 3) 09.09.2020 esitas xxx seisukoha, mille kohaselt ei ole võlausaldajal vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise osas juhul, kui kohus leiab, et võlgnik on menetluses täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. 27.10.2020 toimunud ärakuulamisele ilmus võlgnik. Ühtegi võlausaldajat ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et tema majanduslik olukord ei ole paremaks läinud. Võlgnik avaldas, et tal on xxx, millest tulenevalt on tema igakuiseks sissetulekuks invaliidsuspension ja puudetoetus. Võlgnikul ei ole olnud võimalik oma tervislikust seisundist tulenevalt tööd leida, kuigi on sel eesmärgil käinud viimastel aastatel kursustel end täiendamas. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 19.08.2015 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu
nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Kohustustest vabastamise osas on seisukoha esitanud võlausaldajad kohtutäitur Kaire Põlts (ei esita sisulist seisukohta kohustustest vabastamise osas), xxx (jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada) ja xxx (ei oma vastuväiteid kohustustest vabastamise osas, kui kohtu hinnangul on võlgnik menetluse kestel täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt). Ülejäänud võlausaldajad ei ole kohtule kirjalikku seisukohta kohustustest vabastamise osas esitanud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Menetluse ajal on võlgniku sissetulekuteks olnud töövõimetoetused ja puudetoetused ning seaduse kohaselt (PankrS § 173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik ei ole võlgnevusi täitnud, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et võlgniku tervislikust seisundist tulenevalt ning temal püsiva töövõime ja raske puude tuvastamise tulemusel ei ole tal võimalik tegeleda tulutoova tegevusega, mille arvelt saaks tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on võlgnikul 10.11.2016 tuvastatud püsiv töövõimetus. Kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti otsusest nähtuvalt on võlgniku töövõimetuse tekkimise ajaks 30.09.2016 ning tulenevalt sellest, et võlgniku tervislik seisund ei ole aastate jooksul ravile vaatamata oluliselt paranenud, on õigustatud töövõimekaotuse kestus 5 aastat. Võlgniku töövõime kaotuse protsent on
PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad A Ki kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.