lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-61197/57

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 09.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-61197/57
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1248
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Kohtujurist

Merily Mets

Määruse tegemise aeg ja koht

09.11.2020.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-61197

Tsiviilasi

A Ki (K, isikukood xxx, elukoht xxx) kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

Ärakuulamise toimumise aeg

27.10.2020.a

Ärakuulamisele ilmunud isikud

Võlgnik A K

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada A Ki taotlus kohustustest vabastamiseks.
2.Vabastada A K kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 15.01.2015. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
3.Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.
4.Avaldada teade A Ki kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Jätta menetluskulud A Ki kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli A Ki pankrotimenetlus. 19.08.2015 lõpetati A Ki pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatati kohustustest vabastamise menetlus ning määrati usaldusisiku ülesandeid täitma võlgnikku ise. Võlgniku esitatud aruannete kohaselt puudub võlgnikul tulutoov tegevus seoses püsiva töövõimetuse ning raske puude tuvastamisega. Võlgniku tervislik seisund ei võimalda tulutoova tegevusega tegeleda ning võlgniku ainsaks sissetulekuks on olnud töövõimetoetused ja sotsiaaltoetused. Võlgniku 10.09.2018 esitatud andmete kohaselt puudus võlgnikul aruande esitamise seisuga tulutoov tegevus seoses püsiva xxx ning xxx. Võlgniku ainsaks igakuiseks sissetulekuks oli

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

puudega inimese sotsiaaltoetus. Võlgnikul puudub vara. Võlausaldajatele väljamakseid ei ole tehtud. Võlgniku 05.06.2019 esitatud andmete kohaselt oli võlgniku igakuiseks sissetulekuks perioodil 19.08.2015-03.06.2019 töövõimetuspension 390,46 eurot, puudetoetus 53,70 eurot. Nimetatud perioodil oli võlgniku ühekordseks/ebaregulaarseks sissetulekuks xxx kokku summas 80,64 eurot. Võlgniku varaks oli andmete esitamise ajal kontol olev raha 204,10 eurot, muud vara võlgnikul ei ole. Võlgniku igakuised kulud on kokku 440 eurot. Võlausaldajatele ei ole tehtud väljamakseid. Võlgniku 11.05.2020 esitatud andmete kohaselt oli võlgniku igakuiseks sissetulekuks perioodil 04.06.2019-11.05.2020 töövõimetoetus 390,46 eurot kuni 03.04.2020, töövõimetoetus 428,63 eurot alates 03.04.2020, sotsiaaltoetus 53,70 eurot. Võlgniku varaks oli andmete esitamise ajal kontol olev raha 203,82 eurot, muud vara võlgnikul ei ole. Võlgniku igakuised kulud on kokku 465 eurot. Võlausaldajatele ei ole tehtud väljamakseid. Võlausaldajate seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise kohta on järgnevad: 1) 28.08.2020 esitas kohtutäitur Kaire Põlts seisukoha, mille kohaselt ei ole kohtutäiturile esitatud dokumente, mille alusel saaks hinnata võlgniku õigust täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. 2) 02.09.2020 esitas xxx seisukoha, milles jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada. xxx toob välja, et võlgnik on ühes laenulepingus kaaslaenusaajaks, nimetatud nõuet on tasutud, nõude jääk on 22 329,34 eurot. Võlausaldaja lisab, et võlgnik on olnud kohustustest vabastamise menetluse perioodil ka õppelaenu käendajaks, nõue on tasutud ja käendus lõppenud. 3) 09.09.2020 esitas xxx seisukoha, mille kohaselt ei ole võlausaldajal vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise osas juhul, kui kohus leiab, et võlgnik on menetluses täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. 27.10.2020 toimunud ärakuulamisele ilmus võlgnik. Ühtegi võlausaldajat ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et tema majanduslik olukord ei ole paremaks läinud. Võlgnik avaldas, et tal on xxx, millest tulenevalt on tema igakuiseks sissetulekuks invaliidsuspension ja puudetoetus. Võlgnikul ei ole olnud võimalik oma tervislikust seisundist tulenevalt tööd leida, kuigi on sel eesmärgil käinud viimastel aastatel kursustel end täiendamas. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 19.08.2015 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu

nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Kohustustest vabastamise osas on seisukoha esitanud võlausaldajad kohtutäitur Kaire Põlts (ei esita sisulist seisukohta kohustustest vabastamise osas), xxx (jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada) ja xxx (ei oma vastuväiteid kohustustest vabastamise osas, kui kohtu hinnangul on võlgnik menetluse kestel täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt). Ülejäänud võlausaldajad ei ole kohtule kirjalikku seisukohta kohustustest vabastamise osas esitanud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Menetluse ajal on võlgniku sissetulekuteks olnud töövõimetoetused ja puudetoetused ning seaduse kohaselt (PankrS § 173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik ei ole võlgnevusi täitnud, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et võlgniku tervislikust seisundist tulenevalt ning temal püsiva töövõime ja raske puude tuvastamise tulemusel ei ole tal võimalik tegeleda tulutoova tegevusega, mille arvelt saaks tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on võlgnikul 10.11.2016 tuvastatud püsiv töövõimetus. Kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti otsusest nähtuvalt on võlgniku töövõimetuse tekkimise ajaks 30.09.2016 ning tulenevalt sellest, et võlgniku tervislik seisund ei ole aastate jooksul ravile vaatamata oluliselt paranenud, on õigustatud töövõimekaotuse kestus 5 aastat. Võlgniku töövõime kaotuse protsent on

100.Lisaks eeltoodule on võlgnikul tuvastatud raske puue. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on võlgnik olnud arvel töövõimetuspensioni saajana alates 01.08.2015 ning raske puudega isiku sotsiaaltoetuse saajana alates 11.03.2010. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on kogu menetluse kestel võlgniku ainsaks sissetulekuks olnud tema tervislikust seisundist tulenevalt sotsiaaltoetused. Seetõttu ei pea kohus võlgnevuste mittetasumist ja tulutoova tegevusega mittetegelemist süüliseks rikkumiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“

PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad A Ki kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja