9.Tasaarvestada resolutsiooni punktides 7 ja 8 märgitud kohustused, mille tulemusel mõista K S Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11 // 13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7 // 9, Kivila tn 16 // 18, Kivila tn 4 // 6, Mahtra tn 24 // 26, Mahtra tn 72 // Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu kasuks välja menetluskulud 754,16 eurot (käibemaksuta). Kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb K Sel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11 // 13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7 // 9, Kivila tn 16 // 18, Kivila tn 4 // 6, Mahtra tn 24 // 26, Mahtra tn 72 // Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu (avaldaja) esitas 26. oktoobril 2019 avalduse K S (puudutatud isik) vastu, milles palus välja mõista kahjuhüvitise 81,72 eurot ja majandamiskulude võlgnevuse 1164,05 eurot perioodi eest alates jaanuarist 2019 kuni septembrini 2019. Lisaks palus avaldaja välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 36,30 eurot ja viivise nõudelt seaduses sätestatud määras alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korter aadressil xxx, Tallinn. Majas on moodustatud korteriühistu, mille liikmeks on puudutatud isik. Puudutatud isik lõhkus 20. juunil 2017 omavoliliselt keldri lukud selleks, et paigaldada ümber tema korteris asuvat torustikku ning asendas keldrilukud uutega. Puudutatud isik keeldus vahetatud uste võtmeid avaldajale üleandmast. Sellega oli avaldajal ja tehnosüsteemide hooldajatel takistatud juurdepääs tehnorajatistele ning torustike sulgemisarmatuurile. Avaldaja lasi puudutatud isiku poolt paigaldatud lukud asendada, millega
kandis kulud 81,72 eurot. Puudutatud isik on tekitanud oma käitumisega avaldajale kahju 81,72 eurot, mille hüvitamist nõudis avaldaja juuli 2017. a arvega. Puudutatud isiku ei ole kahju hüvitanud. Avaldaja märkis, et puudutatud isik ei ole suuremas osas tasunud majandamiskulud alates jaanuarist 2019 kuni septembrini 2019. Puudutatud isik võlgneb 1164,05 eurot. Avaldaja põhikirjast tuleneb puudutatud isiku kohustus kanda majandamiskulusid. Põhikiri kehtestab majandamiskulude jaotuse korterite vahel lähtudes korteri üldpinna osast elamu üldpinda välja arvatud sihtotstarbelised maksed, mis arvestatakse arvestite näitude alusel. Korteriühistu majandamiskulude arvestamise aluseks on iga-aastane majanduskava, mille kinnitab volinike koosolek. Volinikud on valitud trepikodades toimunud koosolekutel, kuid valimistulemused ei ole nõuetekohaselt dokumenteeritud. Volinike koosolek kinnitas 13. detsembri 2018. a otsusega 2019. a majandamiskulud ja kulude tasumäärad (tariifid). Isegi juhul, kui volinike koosoleku 13. detsembri 2018. a otsus ei oma õiguslikku tähendust, on avaldajal õigus nõuda kostjalt koosolekul kinnitatud majandamiskulude tasumist. Vesi ja kanalisatsiooni, vee soojendamise, kütte ja prügiveo kulud tulenevad tegelikult tarbitud kuludest vastavalt tarnijate arvetele. Prügiveo, üldelektri ja küttekulud jagatakse ruutmeetripõhiselt. Vee soojendamise eest makstakse korteris asuvate arvestite näitude alusel. Kütte ja vee soojendamine on eraldi kulud, mille arvestamiseks kasutab avaldaja termofüüsikalisi valemeid ja majandusministri käskkirjaga kinnitatud metoodikat.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei saa avaldaja nõuda lukkude vahetamise tasu kahjuna hüvitamist. Puudutatud isik asendas keldri lukud ning pakkus avaldaja esindajale uute lukkude võtmeid, mille vastuvõtmisest avaldaja esindaja keeldus. Lukkude asendamine avaldaja poolt ei olnud vajalik ja avaldaja on ise põhjustanud endale kahju. Puudutatud isik palus seda arvestada kahjuhüvitise suuruse üle otsustades, kui kohus mõistab temalt välja kahjuhüvitise. Puudutatud isik leidis, et volinike 13. detsembri 2018. a koosolek ei olnud otsustusvõimeline, sest avaldaja ei ole tõendanud, et kõik koosolekust osa võtnud isikud olid nõuetekohaselt valitud volinikud. Kuna koosolekust ei võtnud osa nõuetekohaselt valitud volinikud, ei saa rääkida, et koosolekul on kehtivalt vastu võetud otsused. Seetõttu ei saa avaldaja nõuda 2019. a majandamiskulude hüvitamist koosolekul kinnitatud tasumäärade alusel. Avaldaja poolt nõutavad kulud ei ole vajalikud, mistõttu ei saa ta nõuda puudutatud isikult kulude tasumist. Puudutatud isik vaidlustas arvetel märgitud kütte ja vee soojendamise tasumäära. Avaldaja poolt kasutatava kütte ja vee soojendamise kulude arvestuse ja jaotamise metoodika kasutamine ei vasta seadusele ja põhikirjale. Põhikiri ei näe ette, et kütte ja veesoojendamise kulude arvestamisel saab avaldaja kasutada majandusministri käskkirjaga kinnitatud metoodikat. Puudutatud isik vaidlustas tasumäära, mida avaldaja kasutab vee ja kanalisatsiooni kulude arvestamiseks. Tasumäära kasutamiseks puudub õiguslik alus. Tasumäär ei tulene põhikirjast, seadusest ega üldkoosoleku otsusest. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
4.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel, et puudutatud isikule kuulub korter aadressil xxx (lk 8 – 9) ning et majas on moodustatud korteriühistu (lk 7).
5.Esmalt lahendab kohus avaldaja nõude välja mõista puudutatud isikult kahjuhüvitis (A), seejärel võtab seisukoha avaldaja nõude kohta välja mõista puudutatud isikult majandamiskulud (B) ning lõpetuseks otsustab menetluskulude jaotuse ja nende rahalise kindlaksmääramise (C). A
6.Avaldaja märkis, et puudutatud isik lõhkus 20. juunil 2017 omavoliliselt keldri lukud ja asendas need uutega. Puudutatud isik ei ole need asjaolud vaidlustanud, mistõttu loeb kohus neid puudutatud isiku poolt omaksvõetuks TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel. Asjas omab tähtsus see, kas ja millal pakkus puudutatud isik avaldajale asendatud lukkude võtmeid. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta pakkus avaldajale uute lukkude võtmeid vanade lukkude lõhkumise päeval. Avaldaja poolt esitatud Politseija Piirivalve 29. juuni 2017. a vastusest nähtub, et puudutatud isik oli nõus andma panipaiga võtmed avaldaja esindajale (lk 30). Sellega loeb kohus tõendatuks, et puudutatud isik oli valmis uute lukkude võtmed üle andma 29. juunil 2017. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta oli valmis uute lukkude võtmed avaldajale varem üle andma. Oluline on, et avaldaja lasi puudutatud isiku poolt pandud lukud asendada juba 20. juunil 2017 (lk 29p), mistõttu langes ära vajadus saada puudutatud isikult tema poolt paigaldatud lukkude võtmed. Puudutatud isiku poolt paigaldatud ukse lukkude asendamiseks kandis avaldaja kulud 81,72 eurot (lk 29p). Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult kahjuhüvitise 81,72 eurot.
7.Kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 sätestas, et korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 sätestas, et korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Sama sätte lg 2 nägi ette, et kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lg 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. KÜS § 2 lg 2 sätestas, et korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et keldri uks ja keldri lukud ei olnud puudutatud isiku korteriomandi eseme reaalosaks. Seega kuulusid keldri uks ja keldri lukud korteriomanike kaasomandisse KOS § 1 lg-te 1 ja 2 ning § 2 lg 2 alusel.
8.Korteriomaniku kohustused kaasomandi eseme kasutamisel nägi ette KOS § 11 lg 1 p 1, mille järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samasisulise kohustuse sätestab asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 teine lause, mille järgi kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Korteriühistu 15. detsembri 2015. a põhikirja p-i 3.2.8 järgi on ühistu liige kohustatud hüvitama ühistule ja teistele korteriomanikele enda, oma perekonnaliikmete, üürnike ja allüürnike poolt tekitatud süüline kahju. Kohus leiab, et lõhkudes keldri lukud, asendades vanad lukud uutega ja jättes uute lukkude võtmed avaldajale üleandmata, rikkus puudutatud isik KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoiduda kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Lisaks rikkus puudutatud isik AÕS § 72 lg-s 5 sätestatud kohustust hoiduda teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kaasomandis olevate lukkude lõhkumine ja uute
lukkude panemine avaldajale uusi võtmeid üleandmata väljub kaasomandi eseme tavakasutusest (KOS § 11 lg 1 p 1). Lisaks kahjustas puudutatud isik oma käitumisega teiste kaasomanike õigusi (AÕS § 72 lg 5), sest avaldaja pidi kandma kulusid lukkude asendamiseks. Puudutatud isik kahjustas oma käitumisega teiste kaasomanike õigusi (AÕS § 72 lg 5) ka selliselt, et ta välistas avaldaja liigipääsu keldris asuvatele tehnosüsteemidele, mis võis põhjustada teistele kaasomanikele veelgi suurema kahju. Seoses kostja kohustuste rikkumisega kandis avaldaja kulud 81,72 eurot, et asendada puudutatud isiku poolt paigaldatud lukud uutega (lk 29p). Avaldaja poolt kantud kulu on käsitletav asja parandamise mõistliku kuluna, mis on hinnatav otsese varalise kahjuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg-te 1–3 ja § 132 lg 3 tähenduses. Põhikirja p 3.2.8 järgi vastutab ühistu liige süüliselt tekitatud kahju eest. Kohus leiab, et puudutatud isik pani rikkumise toime vähemalt hooletusest. VÕS § 104 lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kohus on seisukohal, et lõhkudes keldri ukse lukke, asendades neid uutega ja keeldudes lukkude võtmete üleandmisest pidi puudutatud isikule olema ettenähtav, et tema käitumine ületab omandi tavakasutusest tekkivat mõju, et ta kahjustab oma tegevusega teiste kaasomanike huve, sest oma käitumisega kahjustab ta kaasomandisse kuuluvaid lukke ning takistab ligipääsu tehnosüsteemidele, mis võib avarii korral tekitada kaasomanikele veelgi suurema kahju. Puudutatud isiku kohustuse rikkumise ja avaldajal tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 4 alusel. Puudutatud isiku poolt rikutud kohustus kaitseb avaldajat tekkinud kahju eest VÕS § 127 lg 2 alusel. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta ei vastuta kohustuse rikkumise eest KOS § 11 lg 3 alusel või et rikkumine on vabandatav VÕS § 103 alusel. Seega vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ja peab hüvitama tekitatud kahju VÕS § 115 lg 1 alusel. Puudutatud isikult tuleb välja mõista avaldaja kasuks kahjuhüvitis 81,72 eurot.
9.Puudutatud isik palus kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestades, et ta on pakkunud avaldajale uute lukkude võtmeid, mille vastuvõtmisest avaldaja esindaja keeldus. Puudutatud isik palub, arvestades avaldaja esindaja käitumist, vähendada hüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel, sest kahju on tekkinud avaldajast tulenevatel asjaoludel. Kohus on määruse p-s 6 leidnud, et puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta pakkus avaldajale uute lukkude võtmeid nende asendamise päeval ehk
20.juunil 2017. Politsei- ja Piirivalve 29. juuni 2017. a vastusega on tõendatud, et puudutatud isik oli valmis uute lukkude võtmed avaldajale üle andma 29. juunil 2017 (lk 30). Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta oli valmis uute lukkude võtmed avaldajale varem üle andma. Tõendamata on puudutud isiku väide, et avaldaja esindaja keeldus uute lukkude võtmete vastuvõtmisest. Selleks ajaks, millal puudutatud isik oli valmis võtmed üle andma, oli avaldaja juba laskunud lukud asendada ja kandnud sellega kaasnevad kulud. Seega ei tekkinud avaldajal kahju temast tulenevatel asjaoludel ja puudub alus kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 alusel.
10.Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult seaduses sätestatud määras viivise kahjuhüvitiselt alates 16. jaanuarist 2019 kuni 13. oktoobrini 2019 ning alates avalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kohus mõistab VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause alusel puudutatud isikult välja viivise kahjuhüvitiselt 81,72 eurot alates 16. jaanuarist 2019 kuni 13. oktoobrini 2019 kokku 4,43 eurot. Kuigi kahjuhüvitiselt arvestatud viivis märgitud perioodi eest moodustab 4,85 eurot (kohus arvestab viivist veebilehel www.viivisekalkulaator.ee kättesaadava kalkulaatori abil), nõuab avaldaja puudutatud isikult viivise väljamõistmist summas 4,43 eurot (vt 26. oktoobri 2019. a avaldust ja 12. detsembri 2019. a avalduse täpsustust). Kohus on seotud avaldaja nõudega ja ei saa seda ületada TsMS § 439 alusel.
Kohus mõistab TsMS § 367 puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise kahjuhüvitiselt 81,72 eurot alates avalduse esitamisest 26. oktoobril 2019 kuni määruse tegemiseni 05. novembril 2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokku 6,74 eurot (kohus arvestab viivist veebilehel www.viivisekalkulaator.ee kättesaadava kalkulaatori abil). Sissenõutavaks muutunud viivis on kokku 11,17 eurot (4,43 eurot + 6,74 eurot). Kohus mõistab TsMS § 367 puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise kahjuhüvitise tasumata osalt alates 6. novembrist 2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. B
11.Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult majandamiskulude võlgnevus alates jaanuarist 2019 kuni septembrini 2019 kokku 1164,05 eurot (lk 17 pöördel–21). Majandamiskulud koosnevad järgnevatest kuluartiklitest: halduskulu, majade korrashoid, hooldusremont, elamu kindlustus, remondimaks, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, küte, prügivedu, üldelekter. Majandamiskulude jaotust korteriomanike vahel reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1, mis sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama sätte lg 2 näeb ette, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lgs 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Majanduskava sisu näeb ette KrtS § 41 lg 1, mille järgi koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb järgmistest osadest: korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel (p 3); reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus (p 4); kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositav kogus ja maksumus (p 5). KrtS § 41 lg 3 järgi kehtestab majanduskava korteriomanike koosolek. Lisaks on korteriomanikud otsustanud reguleerida majandamiskulude jaotust ja nende kandmist
15.detsembri 2005. a põhikirjaga (lk 10–12). Nii näeb põhikirja p-i 3.2.3 esimene lause ette, et ühistu liige on kohustatud tasuma lepingutega ettenähtud makseid. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse lepingutest, arvestite näitudest, liikme omanduses oleva korteri üldpinna suhtest elamus asuvate korterite üldpinda, korteri üldpinnast ning -kubatuurist. Põhikirjast nähtub, et korteriomanikud on otsustanud, et üldkoosoleku ülesandeid täidab volinike koosolek. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 25 lg 1 esimese ja teise lause järgi võib mittetulundusühingu põhikirjaga näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Volinike arv ja nende valimise kord nähakse ette põhikirjas. KrtS § 20 lg 1 teise lause järgi kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule MTÜS §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. Põhikirja p-i 5.1.2 järgi on volinike valimine üldkoosoleku pädevuses. Põhikirja p-i 5.3.4 järgi on volinike koosolekul üldkoosolekule seadusega kehtestatud pädevus, sealhulgas majandusaasta eelarve ja aruande kinnitamine. Põhikirja p 5.6 reguleerib, millised tingimused peavad olema täidetud, et üldkoosolek (volinike koosoleku) oleks pädev otsuseid vastu võtma. Nii näeb põhikirja p 5.6 ette, et üldkoosolek (volinike koosolek) on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole ühistu (volinike) liikmetest. Kui üldkoosolek (volinike koosolek) ei ole otsustuvõimeline, kutsub juhatus või seadusega lubatud isikud kolme nädala jooksul kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus koosolek on pädev vastu võitma otsuseid, kui koosolekul on vähemalt kaks ühistu liiget. Ühistu tegevuse lõpetamise otsustamisel on vajalik otsuste
vastuvõtmiseks üldkoosolekul osalenud liikmete 2/3 häälteenamus. Volinike koosoleku otsus loetakse vastuvõetuks ja jõustunuks, kui selle poolt on hääletanud üle poole kohalolnud liikmeist ning nende poolt volitatud isikutest. Igal volinikul on volinike koosolekul hääletamisel üks hääl. Üldkoosoleku (volinike koosoleku) otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik ühistu liikmed (volinikud).
12.Vaidlusaluse perioodi majandamiskulud kinnitas korteriühistu volinike koosolek
13.detsembri 2018. a otsusega (lk 27–28). Märgitud otsuse järgi otsustas volinike koosolek kinnitada 2019. a eelarve; 0,291 eurot 1m2 kohta 9-korruselistes majades ja 0,3 eurot 1m2 kohta 5-korruselistes majades; remondimaksed 0,3 eurot 1m2 kohta 9-korruselistes majades ja 0,35 eurot 1m2 kohta 5-korruselistes majades; vee, sealhulgas soojendamise eest tasumine toimub veemõõtjate näitude ja kehtivate tariifide alusel; üldvee, küte, prügiveo ja üldelektri eest tasutakse tarnijate poolt eelmise kuu eest esitatud faktiliste arvete alusel, mis jagatakse vastavalt elamispinna ruutmeetritele.
13.Kohus leiab, et korteriühistu volinike koosoleku 13. detsembri 2018. a otsus, millega kinnitati 2019. a eelarve on hinnatav 2019. a majanduskava, mis sisaldab majandamiskulud, kinnitamisena. Majanduskava kinnitamine oli volinike koosoleku pädevuses MTÜS § 25 lg 1, KrtS § 20 lg 1, § 41 lg 3 ja põhikirja p-i 5.3.4 alusel. Puudutatud isik leidis, et volinike 13. detsembri 2018. a koosolekul tehtud otsused ei ole talle siduvad, sest avaldaja ei ole tõendanud, et koosolekust osa võtnud isikud olid volinikud. Puudutatud isik märkis, et kuna koosolekust ei võtnud osa nõuetekohaselt valitud volinikud, ei saa rääkida, et koosolekul on kehtivalt vastu võetud otsused. Volinike valimise korra näeb ette põhikirja p-i 5.1.2.1, mille kohaselt toimub volinike liikmete valimine selliselt, et igast trepikojast valitakse seal elavate ühistuliikmete poolt viieks aastaks üks liige. Koosolekud viiakse läbi trepikodade kaupa. Volinikuks saab isikut valida ainult tema kirjalikul nõusolekul koosolekul osalenute enamuse otsuse alusel. Avaldaja on esitanud volinike
13.detsembri 2018. a koosolekust osa võtnud volinike registreerimislehe ja volikirjad (lk 76 – 78). Kohus leiab, et avaldaja ei ole aga tõendanud, et märgitud koosolekul osalenud isikud olid valitud volinikeks põhikirjas sätestatud korda järgides. Avaldaja ei ole tõendanud, et koosolekust osa võtnud isikud on kvalifitseeritavad volinikena, mistõttu on tõendamata, et otsused 13. detsembri 2018. a koosolekul on võtnud vastu korteriühistu volinikud. Kohtupraktikas märgitakse, et sarnaselt muude tehingutega saab otsusest kui tehingust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 järgi rääkida, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, otsusest üldjuhul rääkida ei saa. Selline on olukord eelkõige siis, kui aktsionäride üldkoosoleku otsust ei ole vastu võtnud aktsionärid või nõukogu otsust nõukogu liikmed või kui otsuse vastuvõtmist ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud (dokumenteeritud) (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-55-14, p 21). Kohtu hinnangul on mainitud seisukoht kohaldatav ka korteriühistu volinike 13. detsembri 2018. a koosolekul vastuvõetud otsustele. Avaldaja ei ole tõendanud, et 13. detsembri 2018. a koosoleku otsused olid tehtud volinike poolt. Seetõttu ei sisalda koosolekul vastuvõetud otsused 2019. a majanduskava kinnitamise kohta nõutavas ulatuses otsuste vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, mistõttu ei saa rääkida, et koosolekul on vastu võetud otsus kinnitada 2019. a majanduskava. Kohtu hinnangul ei ole 13. detsembri 2018. a koosolekul 2019. a majanduskava kinnitatud ja avaldaja nõude aluseks ei saa olla märgitud koosolekul vastuvõetud otsused.
14.Avaldaja leiab, et korteriühistul on nõue korteriomaniku vastu isegi juhul, kui majanduskava kulude kandmise kohta puudub. Kohus leiab, et olukorras, kus majanduskava ei ole kinnitatud ja korteriomanikud kannavad kulud elamu hoolduseks, remondiks ja majandamiseks, on korteriomanikel endil õigus nõuda võlgnikult kantud kulude hüvitamist viimasele langevas ulatuses. Korteriühistu ei saa sellist nõuet võlgniku vastu esitada.
15.13. detsembri 2018. a koosolekul kinnitati 2019. a majanduskava, mis sisaldab kulusid osa millest arvestatakse tasumäärade (tariifide) alusel ning osa arvestatakse näitude ja korterite pinna alusel. Kohus leiab, et avaldaja ei saa nõuda puudutatud isikult majandamiskulude tasumist
13.detsembri 2018. a koosolekul kinnitatud tasumäärade alusel. Sellisteks kuludeks on arvetel (lk17 pöördel–21) toodud halduskulud, majade korrashoid (2019. a majanduskavas toodud mõistena „heakord“ (lk 28), hooldusremont (2019. a majanduskavas toodud mõistena „tehnohooldus“ (lk 28), elamu kindlustus ja remondimaks. Ülejäänud majandamiskulude maksmise nõude alus võib tuleneda korteriühistu põhikirjast, mida kohus käsitleb allpool.
16.Järgnevalt käsitleb kohus avaldaja nõuet välja mõista puudutatud isikult tasu vee ja kanalisatsiooni eest. Avaldaja selgitas, et tasu vee ja kanalisatsiooni eest arvestatakse korteriomaniku poolt edastatud vee arvesti näitude ja Tallinna Linnavalitsuse poolt kehtestatud tasumäära alusel, milleks oli vaidlusalusel perioodil 2,08 eurot 1 m3 eest (lk 83p). Puudutatud isik väitis, et avaldaja ei saa arvestada tasu tariifi alusel, sest see ei tulene põhikirjast, seadusest ega üldkoosoleku otsustest. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et pooled sõlmisid 07. oktoobril 2015 lepingu, mille p-i 2 järgi kohustus puudutatud isik tasuma avaldaja poolt vahendatud teenuste (majandamiskulude) eest igakuiselt esitatud arve/teatise alusel 10 pangapäeva jooksul pärast teate väljastamist. Teenuste arvestamise aluseks on lepingud, arvestite näidud. Juhul, kui teenuste kasutamist ei saa fikseerida arvestite näitude alusel, võetakse teenuste tasumisel aluseks arvestuslikud näitajad (lk 30 pöördel). Lisaks sõlmisid pooled 07. oktoobril 2015 teise lepingu, mille p-i 2.6 järgi kohustus puudutatud isik tasuma vee eest veemõõtja näitude järgi kehtestatud tariifide alusel (lk 128 pöördel). Poolte õigus reguleerida kulude tasumist lisaks põhikirjas sätestatule eraldi lepingutega tuleneb põhikirja p-i 3.2.3 esimesest lausest, mis ütleb, et ühistu liige on kohustatud tasuma lepingutega ettenähtud makseid (lk 10–12). Avaldaja õiguse arvestada tasu veearvesti näitude alusel sätestab põhikirja p-i 3.2.3 teine lause. Kohus leiab, et avaldaja õigus arvestada tasu vee ja kanalisatsiooni eest veearvesti näitude alusel korrutades seda kehtestatud tasumääraga tuleneb põhikirja p-i 3.2.3 teisest lausest,
07.oktoobri 2015. a lepingu p-st 2 (lk 30p) ja 07. oktoobri 2015. a lepingu p-st 2.6 (lk 128 pöördel). Vee ja kanalisatsiooni tasu arvestamine veearvesti näitude ja tasumäära alusel on kooskõlas KrtS § 40 lg-ga 2, mille järgi võisid korteriomanikud põhikirjaga ette näha kulu arvestamise korra, mis erineb seaduses sätestatust. Tasu arvestamise kord on nähtav vaidlusalusel perioodil esitatud arvetelt, kus on toodud puudutatud isiku poolt edastatud veearvesti näit ja tasumäär vee ja kanalisatsiooni eest (lk 17pöördel–21). Puudutatud isik ei ole vaidlustanud tema poolt korteriühistule edastatud ja arvetel toodud veearvesti näidud. Avaldaja esitas AS-i Tallinna Vesi arved vee ja kanalisatsiooni eest vaidlusalusel perioodil (lk 130–138), millega on tõendatud teenuse kasutamine. Kohtu hinnangul ei ole vee ja kanalisatsiooni tasu nõudmiseks vajalik leppida kokku tasumääras. Mõistlikule isikule peab olema arusaadav, et korteriühistu ei tarni vett ise, vaid ta tegutseb teenuse vahendajana teenusepakkuja ja tarbija vahel. Lisaks ei kehtesta korteriühistu tasumäära vee eest, vaid seda teeb praegusel juhul kohalik omavalitsus, kelle poolt kehtestatud tasumäära ei saa korteriühistu mõjutada. Asjaolu, et pooled ei leppinud kokku vee ja kanalisatsiooni eest makstava tasu suuruses ei välista avaldaja õigust nõuda puudutatud isikult tasu maksmist. Tasu arvestamise kord on selge ja pidi puudutatud isikule arusaadav olema. Kohus leiab, et puudutatud isikult tuleb põhikirja p-i 3.2.3 teise lause (lk 10–12), 07. oktoobri 2015. a lepingu p-i 2 (lk 30p) ja 07. oktoobri 2015. a lepingu p-i 2.6 (lk 128 pöördel) alusel välja mõista tasu vee ja kanalisatsiooni eest 264,99 eurot (13. veebruari 2019. a arve 43,26 eurot; 13. märtsi 2019. a arve 33,28 eurot; 15. aprilli 2019. a arve 34,32 eurot; 15. mai 2019. a arve 28,50 eurot; 12. juuni 2019. a arve 33,28 eurot; 15. juuli 2019. a arve 30,16 eurot; 14. augusti 2019. a arve 29,95 eurot; 16. septembri 2019. a arve 32,24 eurot (lk 18–21 pöördel)). Põhjendatud ei ole puudutatud isikult välja mõista
16.jaanuari 2019. a arvel (lk 17 pöördel) märgitud tasu vee ja kanalisatsiooni eest, kuivõrd avaldusest nähtuvalt on puudutatud isik tasunud nimetatud arve eest 165,26 eurot, mis katab arvel
märgitud vee ja kanalisatsiooni kulud. Kohus ei mõista puudutatud isikult välja 14. oktoobri 2019. a arvel (lk 22) märgitud tasu vee ja kanalisatsiooni eest, sest avalduse kohaselt ei ole tasu maksmise kohustus märgitud arve alusel muutunud sissenõutavaks. Avalduse kohaselt nõuab avaldaja majandamiskulude väljamõistmist alates jaanuarist 2019 kuni septembrini 2019.
17.Järgnevalt käsitleb kohus avaldaja nõuet välja mõista puudutatud isikult tasu vee soojendamise ja kütte eest. Avaldaja selgitas, et vee soojendamine ja küte on erinevad kulud, mille arvestamise alused erinevad. Soojusenergia müüja tarnib energiat avaldajale. Tarnitud soojusenergia jagatakse soojaks veeks ja kütteks. Selleks, et arvutada välja, kuidas tarbitud soojusenergia jaguneb vee soojendamise ja kütte vahel kasutab avaldaja Majandusministri 11. augusti 1997. a käskkirjaga nr 86 heakskiidetud „Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodikat“. Avaldaja arvestab tasu sooja vee (vee soojendamise) eest veemõõtja näitude alusel ja kütte eest korteri üldpinna alusel. Puudutatud isik leidis, et avaldaja ei saa nõuda tasu kütte ja vee soojendamise eest, sest tasu arvestamine ei vasta seadusele ja põhikirjale. Üldkoosolek ei ole kinnitanud avaldaja kasutatavat metoodikat. Kohus leiab, et avaldaja õigus arvestada tasu kütte eest korteri üldpinna alusel tuleneb põhikirja p-i 3.2.3 teisest lausest, mille järgi lähtutakse makse suuruse kindlaksmääramisel korteri üldpinnast (lk 10–12). Avaldaja õiguse arvestada tasu vee soojendamise eest veearvesti näitude alusel näeb ette põhikirja p-i 3.2.3 teine lause, mille järgi lähtutakse makse suuruse kindlakstegemisel arvestite näitudest (lk 10–12) ning 07. oktoobri 2015. a lepingu p-i 2 teine lause, mille järgi on teenuste arvestamise aluseks lepingud, arvestite näidud (lk 30p). Tasu arvestamine kütte eest korteri üldpinna järgi ja vee soojendamise eest veearvesti näitude järgi on kooskõlas KrtS § 40 lg-ga 2, mille järgi võisid korteriomanikud põhikirjaga ette näha kulu arvestamise korra, mis erineb seaduses sätestatust. Asjaolu, et avaldaja arvestab kütte ja vee soojendamise tasumäära Majandusministri käskkirjaga kinnitatud metoodika järgi, millele ei viidata põhikirjas, ei välista tema õigust nõuda puudutatud isikult tasu kütte ja vee soojendamise eest. Majandusministri käskkirjaga kinnitatud metoodika tugineb füüsika seadustele, mis on objektiivsed ja üldkehtivad ning mida avaldaja ei saa mõjutada. Avaldaja kasutatav soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika on kinnitatud Majandusministri käskkirjaga, mistõttu on tegemist otsekohaldatava õigusaktiga, mida avaldaja peab järgima ka siis, kui sellele ei viidata põhikirjas. Avaldaja on esitanud 2. juuni 2006. a soojusmüügilepingu (lk 112) ja soojusenergia arved vaidlusealusel perioodil (lk 112 pöördel–128), millega on tõendatud teenuse kasutamine. Avaldaja on selgitanud 25. mai 2020. a menetlusdokumendis kütte tasumäära ja vee soojendamise tasumäära kujunemist. Tasu arvestamise kord on nähtav vaidlusalusel perioodil esitatud arvetelt, kus on toodud kütte ja vee soojendamise tasumäärad, puudutatud isikule tarnitud kütte kogus ja puudutatud isiku poolt korteri ühistule esitatud veearvesti näidud tarbitud sooja vee kohta. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud tema poolt korteriühistule edastatud ja arvetel toodud sooja vee arvesti näidud. Kohus leiab, et avaldajal on õigus põhikirja p-i 3.2.3 teise lause (lk 10–12) ja 07. oktoobri 2015. a lepingu p-i 2 (lk 30p) alusel nõuda puudutatud isikult tasu kütte ja vee soojendamise eest. 15. juuli 2019. a, 14. augusti 2019. a ja 16. septembri 2019. a arvetel küsib avaldaja tasu kütte asemel sooja vee tsirkulatsiooni eest. Kohus leiab, et avaldaja õigus nõuda tasu sooja vee tsirkulatsiooni eest on hõlmatud tema õigusega nõuda tasu kütte eest ja seda arvestatakse samal viisil nagu tasu kütte eest. Kohus mõistab puudutatud isikult välja tasu kütte eest 330,53 eurot (13. veebruari 2019. a arve 95,34 eurot; 13. märtsi 2019. a arve 70,22 eurot; 15. aprilli 2019. a arve 72,62 eurot; 15. mai 2019. a arve 47,31 eurot; 12. juuni 2019. a arve 21,74 eurot; 15. juuli 2019. a arve 7,92 eurot;
14.augusti 2019.a arve 7,53 eurot; 16. septembri 2019. a arve 7,85 eurot (lk 18–21pöördel)). Põhjendatud ei ole puudutatud isikult välja mõista 16. jaanuari 2019. a arvel (lk 17 pöördel) märgitud tasu kütte eest, kuivõrd avaldusest nähtuvalt on puudutatud isik tasunud nimetatud arve eest kokku 165,26 eurot, mis katab arvel märgitud kütte kulud. Kohus ei mõista puudutatud isikult välja
14.oktoobri 2019. a arvel (lk 22) märgitud kütte kulusid, sest avalduse kohaselt ei ole tasu maksmise kohustus märgitud arve alusel muutunud sissenõutavaks. Avalduse kohaselt nõuab avaldaja majandamiskulude väljamõistmist alates jaanuarist 2019 kuni septembrini 2019. Kohus mõistab puudutatud isikult välja tasu vee soojendamise eest 190,16 eurot (13. veebruari 2019. a arve 38,93 eurot; 13. märtsi 2019. a arve 30,83 eurot; 15. aprilli 2019. a arve 28,18 eurot; 15. mai 2019. a arve 23,06 eurot; 12. juuni 2019. a arve 20,22 eurot; 15. juuli 2019. a arve 17,29 eurot; 14. augusti 2019. a arve 15,96 eurot; 16. septembri 2019. a arve 15,69 eurot (lk 18 –21pöördel)). Põhjendatud ei ole puudutatud isikult välja mõista
16.jaanuari 2019. a arvel (lk 17 pöördel) märgitud tasu vee soojendamise eest, kuivõrd avaldusest nähtuvalt on puudutatud isik tasunud nimetatud arve eest kokku 165,26 eurot, mis katab arvel märgitud vee soojendamise kulud. Kohus ei arvesta 14. oktoobri 2019. a arvel (lk 22) märgitud vee soojendamise kulusid, sest sest avalduse kohaselt ei ole tasu maksmise kohustus märgitud arve alusel muutunud sissenõutavaks. Avalduse kohaselt nõuab avaldaja majandamiskulude väljamõistmist alates jaanuarist 2019 kuni septembrini 2019.
18.Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult tasu prügiveo ja üldelektri eest. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud avaldaja õigust nõuda tasu nende kulude eest ja tasu arvestust. Avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult tasu prügivedu ja üldelektri eest. Kohus mõistab puudutatud isikult välja tasu prügiveo eest 28,30 eurot (13. veebruari 2019. a arve 3,83 eurot; 13. märtsi 2019. a arve 3,18 eurot; 15. aprilli 2019. a arve 3,18 eurot; 15. mai 2019. a arve 3,25 eurot; 12. juuni 2019. a arve 3,50 eurot; 15. juuli 2019. a arve 3,31 eurot;
14.augusti 2019. a arve 3,57 eurot; 16. septembri 2019. a arve 4,48 eurot (lk 18 –21pöördel)). Põhjendatud ei ole puudutatud isikult välja mõista 16. jaanuari 2019. a arvel (lk 17 pöördel) märgitud tasu prügiveo eest, kuivõrd avaldusest nähtuvalt on puudutatud isik tasunud nimetatud arve eest kokku 165,26 eurot, mis katab arvel märgitud prügiveo kulud. Kohus ei arvesta 14. oktoobri 2019. a arvel (lk 22) märgitud prügiveo kulusid, sest avalduse kohaselt ei ole tasu maksmise kohustus märgitud arve alusel muutunud sissenõutavaks. Avalduse kohaselt nõuab avaldaja majandamiskulude väljamõistmist alates jaanuarist 2019 kuni septembrini 2019. Kohus mõistab puudutatud isikult välja tasu üldelektri eest 29,86 eurot (13. veebruari 2019. a arve 5,19 eurot; 13. märtsi 2019. a arve 4,35 eurot; 15. aprilli 2019. a arve 3,70 eurot; 15. mai 2019. a arve 4,35 eurot; 12. juuni 2019. a arve 3,50 eurot; 15. juuli 2019. a arve 2,34 eurot;
14.augusti 2019. a arve 3,18 eurot; 16. septembri 2019. a arve 3,25 eurot (lk 18 –21pöördel)). Põhjendatud ei ole puudutatud isikult välja mõista 16. jaanuari 2019. a arvel (lk 17 pöördel) märgitud tasu üldelektri eest, kuivõrd avaldusest nähtuvalt on puudutatud isik tasunud nimetatud arve eest kokku 165,26 eurot, mis katab arvel märgitud üldelektri kulud. Kohus ei arvesta 14. oktoobri 2019. a arvel (lk 22) märgitud üldelektri kulusid, sest avalduse kohaselt ei ole tasu maksmise kohustus märgitud arve alusel muutunud sissenõutavaks. Avalduse kohaselt nõuab avaldaja majandamiskulude väljamõistmist alates jaanuarist 2019 kuni septembrini 2019.
19.Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja majandamiskulud kokku 843,84 eurot (vesi ja kanalisatsioon 264,99 eurot + küte 330,53 eurot + vee soojendamine 190,16 eurot + prügivedu 28,30 eurot + üldelekter 29,86 eurot). Avaldaja nõue välja mõista puudutatud isikult majandamiskulud jääb rahuldamata summas 320,21 eurot (1164,05 eurot – 843,84 eurot). Kohus ei mõista puudutatud isikult välja viivist majandamiskulude väljamõistmise nõudelt osas, mis jääb rahuldamata (320,21 eurot).
20.Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult vaidlusalusel perioodil esitatud arvetelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohus mõistab VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause alusel puudutatud isikult välja viivise vaidlusalustel arvetel toodud majandamiskuludelt (vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, küte, prügivedu ja üldelekter) kokku 91,39 eurot. Arvestus on arvete lõikes toodud allpool. Kohus arvestab viivist veebilehel www.viivisekalkulaator.ee kättesaadava kalkulaatori abil.
20.1.Järgnevalt arvestab kohus alates veebruarist 2019 kuni augustini 2019 arvetel (lk 18– 21 pöördel) toodud majandamiskuludelt sissenõutavaks muutunud viivist alates 1. aprillist 2019 kuni
13.oktoobrini 2019. Arve kuupäev
Majandamiskulude võlgnevus eurodes
Tasumise tähtaeg
Viivise arvestuse algus
Viivise arvestuse lõpp
Viivise määr aastas / päevas
Viivise summa eurodes
13.02.2019
186,55
28.02.2019
01.04.2019
13.10.2019
8% / 0,021918%
8,01
13.03.2019
141,86
31.03.2019
01.05.2019
13.10.2019
8% / 0,021918%
5,16
15.04.2019
30.04.2019
01.06.2019
13.10.2019
8% / 0,021918%
4,2
15.05.2019
106,47
31.05.2019
01.07.2019
13.10.2019
2,45
12.06.2019
82,24
30.06.2019
01.08.2019
13.10.2019
8% / 0,021918% 8% / 0,021918%
15.07.2019
61,02
31.07.2019
01.09.2019
13.10.2019
8% / 0,021918%
0,58
14.08.2019
60,19
31.08.2019
01.10.2019
13.10.2019
8% / 0,021918%
0,17
Kokku
1,33
21,90
Kohus ei arvesta viivist 16. jaanuari 2019. a arvel (lk 17 pöördel) märgitud majandamiskuludelt, kuivõrd avaldusest nähtub, et puudutatud isik on tasunud arvel alusel 165,26 eurot, millega on arvel märgitud majandamiskulud kaetud. Seetõttu ei saa avaldaja nõuda puudutatud isikult viivist arvel märgitud kulude tasumisega viivitamise eest.
20.2.Järgnevalt arvestab kohus alates veebruarist 2019 kuni augustini 2019 arvetel (lk 18–21) kajastatud majandamiskuludelt sissenõutavaks muutunud viivist alates avalduse esitamisest
26.oktoobril 2019 kuni määruse tegemiseni 05. novembril 2020. Arve kuupäev
Majandamisekulude võlgnevus eurodes
Viivise arvestuse algus
Viivise arvestuse lõpp
Viivise määr aastas / päevas
Viivise summa eurodes
13.02.2019
186,55
26.10.2019
05.11.2020
8% / 0,021918%
15,38
13.03.2019
141,86
26.10.2019
05.11.2020
8% / 0,021918%
11,70
15.04.2019
26.10.2019
05.11.2020
8% / 0,021918%
11,71
15.05.2019
106,47
26.10.2019
05.11.2020
8% / 0,021918%
8,78
12.06.2019
82,24
26.10.2019
05.11.2020
8% / 0,021918%
6,78
15.07.2019
61,02
26.10.2019
05.11.2020
8% / 0,021918%
5,03
14.08.2019
60,19
26.10.2019
05.11.2020
8% / 0,021918%
4,96
Kokku
64,34
20.3.Järgnevalt arvestab kohus 16. septembri 2019. a arvel märgitud majandamiskuludelt sissenõutavaks muutunud viivist alates 1. novembrist 2019 kuni määruse tegemiseni
5.novembril 2020. Arve kuupäev
Majandamisekulude võlgnevus eurodes
Viivise arvestuse algus
Viivise arvestuse lõpp
Viivise määr aastas / päevas
Viivise summa eurodes
16.09.2019
63,51
01.11.2019
05.11.2020
8% / 0,021918%
5,15
Kohus arvestab 16. septembri 2019. a arve osas viivist alates 1. novembrist 2019, sest avaldaja on avalduses märkinud, et ta arvestab viivist iga arve puhul märgitud tähtaja ülejärgmise kuu esimest kuupäevast alates. Selline põhimõte nähtub avaldaja juhatuse koosoleku 28. märtsi 2018. a protokolli p-st 2, millega kehtestati viivise arvestamise kord (lk 28 pöördel). Avalduse kohaselt algas
16.septembri 2019. a arve viivise arvestus alates 1. novembrist 2019. Seetõttu ei ole põhjendatud arvestada viivist märgitud arve tasumise viivitamise eest alates avalduse esitamisest, nagu nõuab avaldaja avalduse resolutsiooni p-s 2.
20.4.Kohus mõistab TsMS § 367 puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise majandamiskulude 843,84 eurot tasumata osalt alates 6. novembrist 2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
21.Puudutatud isik väitis, et korteriühistu juhatus ei saanud teha majandamiskulusid ilma üldkoosoleku otsuseta ning temalt nõutavad majandamiskulud ei olnud vajalikud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 mõttes. Seetõttu ei saa avaldaja puudutatud isiku hinnangul nõuda temalt majandamiskulude tasumist. Kohus leiab, et puudutatud isiku väide ei ole asjakohane. Kohus rahuldab avaldaja nõude ulatuses, milles avaldaja õigus nõuda puudutatud isikult majandamiskulude tasumist tuleneb põhikirjast ning selle alusel avaldaja ja puudutatud isiku vahel sõlmitud lepingutest. Avaldaja nõude rahuldamise eelduseks ei ole see, et majandamiskulud pidid olema vajalikud kulud TsÜS § 63 p 1 tähenduses.
22.Puudutatud isik on viivitanud 2018. a majandamiskulude arvete tasumisega. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult viivise 12. septembri 2018. a arvelt alates 16. jaanuarist 2019 kuni
16.märtsini 2019 kokku 1,08 eurot, 15. oktoobri 2018. a arvelt alates 16. jaanuarist 2019 kuni
16.märtsini 2019 kokku 1,05 eurot, 14. novembri 2018. a arvelt alates 16. jaanuarist 2019 kuni
16.märtsini 2019 kokku 1,66 eurot, 12. detsembri 2018. a arvelt 1 veebruarist 2019 kuni
16.märtsini 2019 kokku 1,35 eurot. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud avaldaja õigust nõuda viivist ega viivise arvestust. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et puudutatud isik on tasunud majandamiskulud eeltoodud arvete alusel. Seega on ta tunnistanud avaldaja õigust nõuda majandamiskulude tasumist. Kuna puudutatud isik viivitas arvete tasumisega, tuleb temalt välja mõista avaldaja kasuks viivis 5 14, eurot (1,08 eurot + 1,05 eurot + 1,66 eurot + 1,35 eurot). Avaldaja nõue välja mõista puudutatud isikult viivis 2018. a majandamiskulude arvetelt nähtub tema sissenõutavaks muutunud viivise arvestusest, milline summa on toodud 26. oktoobri 2019. a avalduse ja selle 12. detsembri 2019. a täpsustuse resolutsiooni p-s 2. C
23.Järgnevalt otsustab kohus menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise.
24.Menetluskulude jaotust hagita menetluses reguleerib TsMS § 172 lg 1. Kohus leiab, et kuna avaldus rahuldatakse osaliselt, on põhjendatud jaotada menetluskulud võrdeliselt avalduse rahuldamise ulatusega. Kohus jaotab menetluskulusid võrdeliselt avaldaja põhinõude rahuldamise ulatusega. Kui avalduses esitas avaldaja põhinõude 1245,77 eurot (kahjuhüvitis 81,72 eurot + majandamiskulude võlgnevus 1164,05 eurot), siis rahuldab kohus avaldaja põhinõude summas
925,26 eurot (kahjuhüvitis 81,72 eurot + majandamiskulude võlgnevus 843,84 eurot), mis moodustab ca 74% avaldaja esialgsest põhinõudest. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud 74% ulatuses puudutatud isiku kanda ja 26% ulatuses avaldaja kanda.
25.Esmalt määrab kohus rahaliselt kindlaks avaldaja kulud, seejärel võtab seisukoha puudutatud isiku menetluskulude kohta.
26.Avaldaja on tasunud riigilõivu 50 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel. Lisaks on avaldajal tekkinud menetluskulu 3 eurot kinnistusraamatu väljatrüki tõttu. TsMS § 143 p 2 järgi on tegemist põhjendatud kuluga. Avaldajale on osutatud õigusabi 1256 euro ulatuses, tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta), ajakuluga 15,7 tundi. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud menetluses põhjendatud ja vajalikud. Avaldajale osutatud õigusabi ajakulu ei ole ülepaisutatud. Avaldajale osutatud õigusabi tunnihind on mõistlik. Avaldajale osutatud õigusabi on põhjendatud menetluskulu TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja menetluskulud põhjendatud 1309 euro ulatuses (50 eurot + 1256 eurot + 3 eurot). Kuivõrd kohus jätab avaldaja menetluskuludest 74% puudutatud isiku kanda, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista 968,66 eurot (käibemaksuta). Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on menetluskulud arvestatud ilma käibemaksuta.
27.Puudutatud isikule on osutatud õigusabi 1000 euro ulatuses, tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta), ajakuluga 10 tundi. Kohus leiab, et puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks toiminguks kompromissi arutamist 0,75 tundi, kuivõrd antud toiming ei nähtu kohtutoimikust. Kohtul ei ole võimalik antud kulu tekkimist kontrollida. Kohus nõustub avaldaja vastuväitega, et nimekirja p-s 6 märgitud toiming ajakuluga 4 tundi on ülepaisutatud. Kohus peab põhjendatuks ajakuluks 3 tundi, võttes arvesse esitatud avaldust ja tõendite mahtu. Ülejäänud kulud on põhjendatud nimekirjas märgitud kujul. Puudutatud isikule osutatud õigusabi põhjendatud ajakulu on 8,25 tundi, tasu mille eest on 825 eurot. Puudutatud isikule osutatud õigusabi on põhjendatud menetluskulu TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel. Puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik menetluskulu on 825 eurot. Kuivõrd kohus jätab puudutatud isiku menetluskuludest 26% ulatuses avaldaja kanda, tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista 214,50 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on menetluskulud arvestatud ilma käibemaksuta.
28.Juhindudes TsMS § 445 lg-st 1, tasaarvestab kohus poolte menetluskulude nõuded rahuldatud osas, mille tulemusel tuleb puudutatud isikult mõista avaldaja kasuks välja menetluskulud 754,16 eurot (käibemaksuta; 968,66 eurot – 214,50 eurot).
29.Avaldaja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda tema poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
30.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
31.TsMS § 617 lg 1 järgi kuulub määrus täitmisele pärast jõustumist.
(digitaalselt allkirjastatud) Aleksandr Kondrašov Kohtunik
osaliselt tühistatud 28.12.2021 TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.