7.Menetluskulude kindlaksmääramisega seotud määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Ülejäänud osas jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda.
9.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest esitada Riigikohtule määruskaebuse. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avalduse asjaolud
1.Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11 // 13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7 // 9, Kivila tn 16 // 18, Kivila tn 4 // 6, Mahtra tn 24 // 26, Mahtra tn 72 // Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 26.10.2019 Harju Maakohtule avalduse ja 12.12.2019 selle täpsustuse, milles palus X-lt (puudutatud isik) välja mõista põhivõla 1245,77 eurot, viivise 13.10.2019 seisuga 36,30 eurot ning edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korter aadressil Mahtra 72-108, Tallinn. Puudutatud isik ei ole täitnud oma kohustust tasuda majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. Puudutatud isik on jätnud tasumata 2019 jaanuar-september esitatud arved summas 1164,05 eurot.
3.Samuti on puudutatud isikul tasumata 2017.a juuli arvest 81,72 eurot. Tegemist on avaldaja kuluga, mida ta pidi tegema keldri tehnoruumide lukkude asendamiseks, mis lõhuti puudutatud isiku poolt.
4.Lisaks nõuab avaldaja viivist. Viivist on arvestatud määraga 8 % aastas. 13.10.2019 seisuga võlgneb puudutatud isik viiviseid 36,30 eurot. Edasiulatuvat viivist nõuab avaldaja seadusjärgses määras alates 26.10.2019.
Puudutatud isiku vastus
5.Puudutatud isik vaidlustas avaldaja arvetel märgitud halduskulu, korrashoiukulu, hoolduskulu, kindlustuskulu ja remondifondi tariife. Nimetatud tariifid tulenevad korteriühistu majanduskavast, mis on kinnitatud 13.12.2018 volinike koosoleku otsusega. Toimikus puuduvad volinike 13.12.2018 koosoleku protokolli lisad, et hinnata volinike koosolekul osalejate pädevust. Puudutatud isik leiab, et kõik volinike 13.12.2018 koosolekul vastuvõetud otsused on mitteotsused.
6.Samuti vaidlustas puudutatud isik kütte ja vee soojendamise tariife. Avaldaja poolt kasutatav soojusvarustuse kulude arvestuse ja jaotamise metoodika ei vasta seadusele ega põhikirjale. Avaldaja ei ole tõendanud, et kasutatav metoodika on kinnitatud avaldaja üldkoosoleku poolt.
7.Lisaks vaidlustas puudutatud isik vee- ja kanalisatsioonikulude tariifi, kuna sellel puudub õiguslik alus.
8.Puudutatud isik asendas keldri lukud ning pakkus avaldaja esindajale uute lukkude võtmeid, mille vastuvõtmisest avaldaja esindaja keeldus. Lukkude asendamine avaldaja poolt ei olnud vajalik ja avaldaja on ise põhjustanud endale kahju. Esimese astme kohtu määrus
9.Harju Maakohus rahuldas 05.11.2020 määrusega avalduse osaliselt ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 81,72 eurot, kahjuhüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivise 11,17 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.11.2020. Samuti mõistis maakohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 2019. a majandamiskulud 843,84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise majandamiskuludelt 91,39 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.11.2020. Maakohus mõistis puudutatud isikult välja 2018. a majandamiskulude tasumisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivise 5,14 eurot. Maakohus jättis rahuldamata avalduse osas, milles avaldaja taotles puudutatud isikult 2019. a majandamiskulude 320,21 eurot ning viivise väljamõistmist.
10.Maakohus tuvastas, et puudutatud isik ei ole vaidlustanud omavoliliselt keldri lukkude lõhkumisega seotud asjaolusid, mistõttu luges kohus need asjaolud puudutatud isiku poolt omaksvõetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõigete 2 ja 4 alusel.
Avaldaja poolt esitatud Politsei- ja Piirivalve 29.06.2017 vastusest nähtub, et puudutatud isik oli nõus andma panipaiga võtmed avaldaja esindajale (lk 30). Sellega oli puudutatud isik valmis uute lukkude võtmed üle andma 29.06.2017. Oluline on, et avaldaja lasi puudutatud isiku poolt pandud lukud asendada juba 20.06.2017, mistõttu langes ära vajadus saada puudutatud isikult tema poolt paigaldatud lukkude võtmed. Maakohus leidis, et kaasomandis olevate lukkude lõhkumisega ja uute lukkude panemisega ilma avaldajale uusi võtmeid üleandmata rikkus puudutatud isik teiste kaasomanike õigusi. Avaldaja poolt kantud kulu 81,72 eurot on käsitletav asja parandamise mõistliku kuluna, mis on hinnatav otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg-te 1–3 ja § 132 lg 3 tähenduses. Seega peab ta hüvitama tekitatud kahju summas 81,72 eurot VÕS § 115 lg 1 alusel. Lisaks tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitiselt ajavahemiku 16.01.2019 – 13.10.2019 eest viivis 4,43 eurot, ajavahemiku 26.10.2019 – 05.11.2020 eest viivis 6,74 eurot ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt. Sissenõutavaks muutunud viivis on kokku 11,17 eurot (4,43 eurot + 6,74 eurot).
11.Majandamiskulude väljamõistmise nõude lahendamisel tugines maakohus KrtS § 40 lgtele 1 ja 2, § 41 lg-tele 1 ja 3 ning avaldaja põhikirja p-le 3.2.3. Maakohus selgitas, et vaidlusaluse perioodi majandamiskulud kinnitas avaldaja volinike koosolek 13.12.2018 otsusega (lk 27–28). Kohus leidis, et korteriühistu volinike koosoleku 13.12.2018 otsus, millega kinnitati 2019. a eelarve, on hinnatav 2019. a majanduskava kinnitamisena. Majanduskava kinnitamine oli volinike koosoleku pädevuses MTÜS § 25 lg 1, KrtS § 20 lg 1, § 41 lg 3 ja põhikirja p 5.3.4 alusel. Samas ei ole avaldaja tõendanud, et koosolekust osa võtnud isikud on kvalifitseeritavad volinikena, mistõttu on tõendamata, et otsused 13.12.2018 koosolekul on võtnud vastu korteriühistu volinikud. Seega ei saa rääkida, et koosolekul on vastu võetud otsus kinnitada 2019. a majanduskava. Kohus leidis, et avaldaja ei saa nõuda puudutatud isikult majandamiskulude tasumist 13.12.2018 koosolekul kinnitatud tasumäärade alusel. Sellisteks kuludeks on arvetel (lk 17 pöördel–21) toodud halduskulud, majade korrashoid (2019. a majanduskavas toodud mõistena „heakord“ (lk 28)), hooldusremont (2019. a majanduskavas toodud mõistena „tehnohooldus“ (lk 28)), elamu kindlustus ja remondimaks. Ülejäänud majandamiskulude maksmise nõude alus võib tuleneda korteriühistu põhikirjast.
12.Järgnevalt analüüsis maakohus avaldaja nõuet mõista välja tasu vee ja kanalisatsiooni eest. Avaldaja selgitas, et tasu vee ja kanalisatsiooni eest arvestatakse korteriomaniku poolt edastatud vee arvesti näitude ja Tallinna Linnavalitsuse kehtestatud tasumäära alusel, milleks oli 2,08 eurot/m3. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et pooled sõlmisid 07.10.2015 lepingu, mille p 2 järgi kohustus puudutatud isik tasuma avaldaja poolt vahendatud teenuste (majandamiskulude) eest igakuiselt esitatud arve/teatise alusel 10 pangapäeva jooksul pärast teate väljastamist. Teenuste arvestamise aluseks on lepingud, arvestite näidud. Juhul, kui teenuste kasutamist ei saa fikseerida arvestite näitude alusel, võetakse teenuste tasumisel aluseks arvestuslikud näitajad (lk 30 pöördel). Lisaks sõlmisid pooled 07.10.2015 teise lepingu, mille p 2.6 järgi kohustus puudutatud isik tasuma vee eest veemõõtja näitude järgi kehtestatud tariifide alusel (lk 128 pöördel). Poolte õigus reguleerida kulude tasumist, lisaks põhikirjas sätestatule eraldi lepingutega, tuleneb põhikirja p 3.2.3 esimesest lausest, mis ütleb, et ühistu liige on kohustatud tasuma lepingutega ettenähtud makseid (lk 10–12). Avaldaja õiguse arvestada tasu veearvesti näitude alusel sätestab põhikirja p 3.2.3 teine lause. Maakohus leidis, et avaldaja õigus arvestada tasu vee ja kanalisatsiooni eest veearvesti näitude alusel, korrutades seda kehtestatud tasumääraga, tuleneb põhikirja p 3.2.3 teisest lausest, 07.10.2015 lepingu p-st 2 (lk 30) ja 07.10.2015 a lepingu p-st 2.6 (lk 128 pöördel).
13.Puudutatud isik ei ole vaidlustanud tema poolt korteriühistule edastatud ja arvetel toodud veearvesti näite. Avaldaja esitas AS-i Tallinna Vesi arved vee ja kanalisatsiooni eest vaidlusalusel perioodil (lk 130–138), millega on tõendatud teenuse kasutamine. Maakohtu hinnangul ei ole vee ja kanalisatsiooni tasu nõudmiseks vajalik leppida kokku tasumääras. Korteriühistu ei tarni vett ise, vaid ta tegutseb teenuse vahendajana teenusepakkuja ja tarbija vahel. Lisaks ei kehtesta korteriühistu tasumäära vee eest, vaid seda teeb käesoleval juhul kohalik omavalitsus. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista tasu vee ja kanalisatsiooni eest 264,99 eurot. Põhjendatud ei ole puudutatud isikult välja mõista 16.01.2019 arvel märgitud tasu vee ja kanalisatsiooni eest, kuivõrd avaldusest nähtuvalt on puudutatud isik tasunud nimetatud arve eest 165,26 eurot, mis katab arvel märgitud vee ja kanalisatsiooni kulud. Kohus ei mõistnud välja ka 14.10.2019 arvel märgitud tasu vee ja kanalisatsiooni eest, sest avalduse kohaselt ei ole selle arve järgne nõue muutunud sissenõutavaks. Avaldaja nõudis majandamiskulude sissenõudmist alates 2019 jaanuar – september.
14.Järgnevalt käsitles maakohus nõuet mõista välja tasu vee soojendamise ja kütte eest. Vee soojendamise ja kütte osas on avaldaja selgitanud, et soojusenergia müüakse avaldajale ja see jaguneb soojaks veeks ja kütteks. Selleks, et arvutada välja, kuidas tarbitud soojusenergia jaguneb vee soojendamise ja kütte vahel, kasutab avaldaja majandusministri 11.08.1997 käskkirjaga nr 86 heakskiidetud „Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodikat“. Avaldaja arvestab tasu vee soojendamise eest veemõõtja näitude alusel ja kütte eest korteri üldpinna alusel. Avaldaja õigus arvestada tasu kütte eest korteri üldpinna alusel tuleneb põhikirja p 3.2.3 teisest lausest, mille järgi lähtutakse makse suuruse kindlaksmääramisel korteri üldpinnast. Avaldaja õiguse arvestada tasu vee soojendamise eest veearvesti näitude alusel, näeb ette põhikirja p 3.2.3 teine lause, mille järgi lähtutakse makse suuruse kindlakstegemisel arvestite näitudest ning 07.10.2015 lepingu p 2 teine lause, mille järgi on teenuste arvestamise aluseks lepingud, arvestite näidud. Selline arvestus on kooskõlas KrtS § 40 lg-ga 2.
15.Asjaolu, et avaldaja kasutab majandusministri käskkirjaga kinnitatud metoodikat, millele ei viidata põhikirjas, ei välista tema õigust nõuda puudutatud isikult tasu kütte ja vee soojendamise eest. Majandusministri käskkirjaga kinnitatud metoodika tugineb füüsika seadustele, mis on objektiivsed ja üldkehtivad ning mida avaldaja ei saa mõjutada. Avaldaja on esitanud 02.06.2006 soojusmüügilepingu (lk 112) ja soojusenergia arved vaidlusealusel perioodil (lk 112 pöördel–128), millega on tõendatud teenuse kasutamine. Avaldaja on selgitanud 25.05.2020 menetlusdokumendis kütte tasumäära ja vee soojendamise tasumäära kujunemist. Tasu arvestamise kord on nähtav vaidlusalusel perioodil esitatud arvetelt, kus on toodud kütte ja vee soojendamise tasumäärad, puudutatud isikule tarnitud kütte kogus ja puudutatud isiku poolt avaldajale esitatud veearvesti näidud tarbitud sooja vee kohta. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud tema poolt korteriühistule edastatud ja arvetel toodud sooja vee arvesti näite. 15.07.2019, 14.08.2019 ja 16.09.2019 arvetel küsib avaldaja tasu kütte asemel sooja vee tsirkulatsiooni eest. Maakohus leidis, et avaldaja õigus nõuda tasu sooja vee tsirkulatsiooni eest on hõlmatud tema õigusega nõuda tasu kütte eest ja seda arvestatakse samal viisil nagu tasu kütte eest.
16.Eelnevast tulenevalt mõistis maakohus 2019. a jaanuar-september eest puudutatud isikult avaldaja kasuks välja tasu kütte eest 330,53 eurot (13.02.2019 arve 95,34 eurot; 13.03.2019 arve 70,22 eurot; 15.04.2019 arve 72,62 eurot; 15.05.2019 arve 47,31 eurot; 12.06.2019 arve 21,74 eurot; 15.07.2019 arve 7,92 eurot; 14.08.2019 arve 7,53 eurot; 16.09.2019 arve
7,85 eurot (lk 18–21 pöördel)). Põhjendatud ei ole puudutatud isikult välja mõista 16.01.2019 arvel (lk 17 pöördel) märgitud tasu kütte eest, kuivõrd avaldusest nähtuvalt on puudutatud isik tasunud nimetatud arve eest kokku 165,26 eurot, mis katab arvel märgitud kütte kulud. 14.10.2019 arve ei ole muutunud sissenõutavaks (lk 22).
17.Maakohus mõistis 2019. a jaanuar-september eest puudutatud isikult avaldaja kasuks välja tasu vee soojendamise eest 190,16 eurot (13.02.2019 arve 38,93 eurot; 13.03.2019 arve 30,83 eurot; 15.04.2019 arve 28,18 eurot; 15.05.2019 arve 23,06 eurot; 12.06.2019 arve 20,22 eurot; 15.07.2019 arve 17,29 eurot; 14.08.2019 arve 15,96 eurot; 16.09.2019 arve 15,69 eurot (lk 18 –21 pöördel)). Põhjendatud ei ole puudutatud isikult välja mõista 16.01.2019 arvel (lk 17 pöördel) märgitud tasu vee soojendamise eest, kuivõrd avaldusest nähtuvalt on puudutatud isik tasunud nimetatud arve eest kokku 165,26 eurot, mis katab arvel märgitud vee soojendamise kulud. 14.10.2019 arve ei ole muutunud sissenõutavaks (lk 22).
18.Avaldaja on palunud välja mõista puudutatud isikult tasu prügiveo ja üldelektri eest, millele puudutatud isik ei ole vastu vaielnud. Maakohus mõistis puudutatud isikult välja tasu üldelektri eest 29,86 eurot. Põhjendatud ei ole puudutatud isikult välja mõista 16.01.2019 arvel (lk 17 pöördel) märgitud tasu üldelektri eest, kuivõrd avaldusest nähtuvalt on puudutatud isik tasunud nimetatud arve eest kokku 165,26 eurot, mis katab arvel märgitud üldelektri kulud. 14.10.2019 arve ei ole muutunud sissenõutavaks (lk 22).
19.Maakohus mõistis puudutatud isikult välja tasu prügiveo eest 28,30 eurot. Põhjendatud ei ole puudutatud isikult välja mõista 16.01.2019 arvel (lk 17 pöördel) märgitud tasu prügiveo eest, kuivõrd avaldusest nähtuvalt on puudutatud isik tasunud nimetatud arve eest kokku 165,26 eurot, mis katab arvel märgitud prügiveo kulud. 14.10.2019 arve ei ole muutunud sissenõutavaks (lk 22).
20.Seega on põhjendatud puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista kokku majandamiskulud 843,84 eurot (vesi ja kanalisatsioon 264,99 eurot + küte 330,53 eurot + vee soojendamine 190,16 eurot + prügivedu 28,30 eurot + üldelekter 29,86 eurot).
21.Samuti on põhjendatud nimetatult summadelt viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokku 91,39 eurot (01.04.2019 – 13.10.2019 eest 21,90 eurot; 26.10.2019 – 05.11.2020 eest 64,34 eurot; 16.09.2019 arve osas 01.11.2019 – 05.11.2020 eest 5,15 eurot) ning edasiulatuva viivise väljamõistmine TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt alates 06.11.2020.
22.Lisaks mõistis maakohus puudutatud isikult 2018.a majandaiskulude arvete tasumisega viivitamise eest viivise 5,14 eurot.
23.Maakohus jättis menetluskulud 74% ulatuses puudutatud isiku ja 26% ulatuses avaldaja kanda.
24.Kohus luges põhjendatud avaldaja menetluskuludeks riigilõivu 50 eurot, kinnistusraamatu väljatrüki 3 eurot ning õigusabikulud 1256 eurot, tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta), 15,7 tunni eest. Seega on avaldaja menetluskulud põhjendatud 1309 euro ulatuses (50+3+1256).
25.Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt osutati talle õigusabi kokku 10 tundi. Puudutatud isiku põhjendatud menetluskuludeks luges kohus 825 eurot, s.o esindajakulu 8,25 tunni eest, tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Maakohus ei pidanud põhjendatud ja vajalikuks toiminguks kompromissi arutamist 0,75 tunni osas, kuivõrd toiming ei nähtu toimikust ning kohtul ei ole võimalik kulu tekkimist kontrollida. Samuti leidis kohus, et menetluskulude nimekirja p-s 6 märgitud toiming ajakuluga 4 tundi on ülepaisutatud ning põhjendatud ajakulu on 3 tundi, võttes arvesse esitatud avaldust ja tõendite mahtu. Seega kokku vähendas kohus puudutatud isiku menetluskulusid 1,75 tunni võrra.
26.Kuivõrd kohus jättis avaldaja menetluskuludest 74% puudutatud isiku kanda, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista 968,66 eurot käibemaksuta. Kuivõrd kohus jättis puudutatud isiku menetluskuludest 26% avaldaja kanda, tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista 214,50 eurot käibemaksuta (825-26%). Kohus tasaarvestas menetluskulud, mille tulemusel mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 754,16 (986,66-214,50) eurot käibemaksuta ning edasiulatuva viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruskaebus
27.Maakohtu määrusele esitas 20.11.2020 määruskaebuse puudutatud isik, kes palus maakohtu määruse tühistada osas, milles puudutatud isikult mõisteti välja 520,69 eurot kütte ja vee soojendamise eest ning viivis nimetatud summalt, samuti osas, millega jäeti rahuldamata puudutatud isiku taotlus määrata hüvitatavaks menetluskuluks kompromissi arutamisega seotud kulud summas 75 eurot. Puudutatud isik palus teha uue määruse, millega jätta avaldaja nõuded vaidlustatud ulatuses rahuldamata ja rahuldada puudutatud isiku taotlus seoses kompromissi arutamisega seotud menetluskuluga.
28.Määruskaebuse kohaselt ei nõustu puudutatud isik maakohtu käsitlusega selle kohta, et kütte ja vee soojendamise tasu arvutamisel on kohaldatav majandusministri käskkiri. Tegemist ei ole avaldajale kohustusliku õigusaktiga. Maakohus pidi kontrollima, kellele vaidlusalune käskkiri kohaldub ja millist olukorda käskkirjaga täpselt reguleeritakse. Käskkiri on mõeldud täitmiseks soovitusliku materjalina kohalikele omavalitsustele. Avaldaja üldkoosolek ei ole metoodikat kinnitanud. Kohtumääruses ei ole toodud muud alust, millega seadus seob puudutatud isiku kohustuse tekkimise ja ulatuse. Maakohus märkis vaidlustatud kohtumääruses, et avaldaja andis kohtule selgitused kütte ja vee soojendamise tasumäärade kujunemisest 25.05.2020 menetlusdokumendist. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et kohus oleks avaldaja arvutuste õigsust ja põhjendatust kontrollinud. Puudutatud isik leiab, et viitest avaldaja menetlusdokumendile ei piisa, et lugeda kohtu põhjendamiskohustus nõuetekohaselt täidetuks. Kuna kohtumäärus kütte ja vee soojendamise tasu väljamõistmise osas on olulisel määral põhjendamata, ei ole põhjendatud ka viivisesumma, mille kohus kohustas puudutatud isikut tasuma väljamõistetud tasudelt.
29.Maakohus on põhjendamatult jätnud puudutatud isiku menetluskuluna arvestamata kompromissi arutamisele kulunud 0,75 tundi põhjendusel, et kulu tekkimist ei ole võimalik kontrollida, kuna see ei nähtu toimikust. Maakohus tegi ise pooltele ettepaneku kompromissi arutamiseks ja andis selleks tähtaja. Avaldaja on kohut teavitanud sellest, et pooled ei jõudnud kokkuleppele. Seega nähtub toimikust, et pooled arutasid kompromissi. Menetluse edasine käik
30.Avaldaja palus määruskaebuse jätta rahuldamata.
31.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 koosmõjust tulenevalt maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult välja 520,69 eurot kütte ja vee soojendamise eest ning viivise nimetatud summalt. Lisaks vaidlustas puudutatud isik maakohtu määrust osas, milles jäi rahuldamata tema taotlus määrata hüvitatavaks menetluskuluks kompromissi arutamisega seotud kulud summas 75 eurot.
33.Kolleegium leiab, et maakohtu määruse resolutsioonis tuleb paranda ilmne ebatäpsus menetluskulude jaotust puudutavas osas. Maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas. Lisaks tuleb maakohtu määrus tühistada menetluskulude tasaarvestuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
34.TsMS § 662 lg 3 sätestab, et määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega võib ka määruskaebuse vastusega esitada kohtule täiendavaid tõendeid. Avaldaja on lisanud määruskaebuse vastusele volinike koosoleku 08.10.2020 protokolli koos lisadega (koosoleku registreerimisleht ja volitused). Ringkonnakohtus võtab need asja materjalide juurde.
35.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust tühistada maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult välja tasu kütte ja vee soojendamise eest. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku seisukoht, et kütte ja vee soojendamise eest tasu nõudmise aluseks on Majandusministri 11.08.1997 käskkirjaga kinnitatud „Soojavarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika“. Avaldaja selgitustest nähtub, et elamus kasutatav soojus jaguneb ruumide kütteks ja vee soojendamiseks, kuid maja soojusmõõtja ei erista seda, kui palju soojust kulub küttele ja kui palju vee soojendamiseks. Avaldaja kasutab metoodikat selleks, et arvutada välja, kuidas jaguneb elamusse tulev soojusenergia kütte ja vee soojendamise vahel. Korteriomanikele arvestatakse küttekulu eluruumi üldpinna alusel ja vee soojendamise kulu veemõõtja näitude alusel. Kolleegiumi arvates leidis maakohus põhjendatult, et avaldaja õigus nõuda tasu kütte eest korteri üldpinna alusel tuleneb põhikirja punktist 3.2.3 ning avaldaja õigus nõuda tasu vee soojendamise eest veearvesti näitude alusel tuleneb põhikirja punktist 3.2.3 ja 07.10.2015 lepingu punktist 2 (tl 30 pöördel). Avaldaja on esitanud soojuse müügilepingu, soojuse müüja poolt esitatud arved ning on põhjendanud, kuidas kujuneb eluruumi üldpinna alusel kütte tasu suurus ja veemõõtja näidu alusel vee soojendamise tasu suurus korteriühistu liikme jaoks. Sealjuures ei ole puudutatud isik vaidlustanud veearvesti näite ega ka põhjendanud, et temale eluruumi üldpinna alusel arvestatud kütte hind ning veearvesti näitude alusel arvestatud vee soojendamise hind oleks vale.
36.Avaldaja on esitanud volinike 08.10.2020 koosoleku protokolli, mille kohaselt otsustati seoses kütte ja vee soojendamise kulude arvestamisega rakendada alates 2019 aastast vaidlusaluses majandusministri käskkirjas sätestatud metoodikat. Puudutatud isik leidis, et nimetatud otsus on tühine, kuna sellist küsimust ei olnud koosoleku päevakorras. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole määravat tähendust sellel, kas viidatud otsus on kehtiv või mitte. Puudutatud isiku põhjendustest ei selgu, miks on kütte ja vee soojendamise eest tasu nõudmise eelduseks viidatud metoodika kinnitamine
volinike koosoleku poolt. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole nimetatud metoodika õiguslikuks aluseks korteriühistu liikmetelt kütte ja vee soojendamise kulude sissenõudmisel, vaid selle metoodika alusel arvutatakse, kuidas jaguneb elamusse tulev soojusenergia kütte ja vee soojendamise vahel. Samuti ei ole puudutatud isik väitnud, et viidatud metoodika ei anna soojusenergia jagamisel kütteks ja vee soojendamiseks õiget tulemust. Avaldaja õigus nõuda tasu kütte eest tuleneb põhikirjast ning vee soojendamise eest põhikirjast ning 07.10.2015 lepingust.
37.Ülaltoodule tuginedes on määruskaebus põhjendamatu osas, mis puudutab kütte ja vee soojendamise kulude vaidlustamist.
38.Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on ebaõigesti jätnud puudutatud isiku menetluskuluna arvestamata kompromissi arutamisele kulunud 0,75 tundi. Tsiviilasja materjalide kohaselt on maakohus andnud pooltele 07.05.2020 tähtaja arutada kompromissi sõlmimise võimalikkust. Avaldaja on 15.05.2020 teavitanud kohut sellest, et kompromissi sõlmimine ei õnnestunud. Ka puudutatud isik on 03.06.2020 avalduses märkinud, et ta on pakkunud avaldajale kompromissi. Seega ei nõustu ringkonnakohus maakohtu väitega, nagu ei nähtuks kompromissi arutamine toimikust. Kuigi avaldaja on määruskaebuse vastuses märkinud, et puudutatud isik esitas kompromissi sõlmimise eeldusena ultimatiivseid nõudmisi ja kompromissi sisulist arutamist ei toimunud, ei ole avaldaja maakohtus puudutatud isiku menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitades kompromissi arutamise ajakulu vaidlustanud. Ülaltoodule tuginedes tuleb kolleegiumi hinnangul pidada kompromissi arutamise ajakulu 0,75 tundi põhjendatud ajakuluks.
39.Eelnevast tulenevalt tuleb puudutatud isikule osutatud õigusabi põhjendatud ajakuluks lugeda maakohtus 9 tundi 8,25 tunni asemel. Puudutatud isikule osutati õigusabi tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) ning seega oli puudutatud isiku põhjendatud menetluskulu maakohtus 900 eurot (9*100).
40.Maakohus on määruse põhjendustes selgitanud, et lähtudes avalduse rahuldatud osast tuleb menetluskulud jätta 26 % ulatuses avaldaja kanda ja 74 % ulatuses puudutatud isiku kanda, ning on sellest lähtuvalt määranud kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kohtumääruse resolutsioonis on aga maakohus jätnud menetluskulud 74 % ulatuses avaldaja kanda ja 26 % ulatuses puudutatud isiku kanda. Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel on siiski ka resolutsioonis lähtutud sellest, et avaldaja kanda jääb 26 % ja puudutatud isiku kanda 74 % menetluskuludest. Seega on resolutsioonis menetluskulude jaotises ilmne ebatäpsus. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses vaidlustatud menetluskulude kindlaksmääramist määruse põhjendustes märgitud jaotise järgi (26 % avaldaja kanda ja 74 % puudutatud isiku kanda) ega väitnud, et menetluskulud tuleks kindlaks määrata resolutsioonis märgitud eksliku jaotise järgi. Kuna menetluskulude jaotis on aluseks menetluskulude rahalisele kindlaksmääramisele ning määruskaebuses ei ole tuginetud sellele, et menetluskulud tulnuks kindlaks määrata resolutsioonis märgitud eksliku jaotise järgi, siis saab resolutsioonis olevat eksimust menetluskulude jaotises pidada, käesoleva asja asjaolusid arvestades, ilmseks ebatäpsuseks, mis ei mõjuta määruse sisu, ning maakohtu määruse resolutsiooni tuleb vastavalt parandada.
41.Kuna avaldaja kanda jääb 26 % puudutatud isiku menetluskuludest, siis tuleb avaldajalt välja mõista 234 eurot. Arvestades, et maakohus mõistis välja avaldajalt 214,50 eurot, siis tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud 19,50 eurot välja mõistmata ja mõista see avaldajalt puudutatud isiku kasuks täiendavalt välja.
42.Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada menetluskulude tasaarvestuse ja viivise välja mõistmise osas ning teha uus määras, millega tasaarvestada avaldaja menetluskulude nõue puudutatud isiku vastu (968,66 eurot) puudutatud isiku menetluskulude nõudega avaldaja vastu (234 eurot) ning tasaarvestuse tulemusel mõista välja puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulud 734,66 eurot ning viivis sellest summalt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
43.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Kuna ülejäänud osas jättis kohus määruskaebuse rahuldamata, siis tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud kulud jätta osas, mis ei puuduta menetluskulude kindlaksmääramist, TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
44.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
45.Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista menetluskulud 280 eurot. Avaldaja esindajal on kulunud määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse esitamisele 2,5 tundi ning puudutatud isiku 02.11.2021 seisukohaga (ja seal viidatud kohtulahenditega) tutvumisele ning vastuse koostamisele 1 tund. Esindaja tunnihind on 80 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
46.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja selle vastuse sisu ja mahuga, hindab, et puudutatud isiku poolt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seoses on avaldaja esindaja ajakulu määruskaebemenetluses 0,5 tundi. Selles osas ei kuulu avaldaja menetluskulud hüvitamisele (TsMS § 178 lg 4). Ülejäänud osas (2 tundi) peab ringkonnakohus määruskaebusele vastuse esitamisega seonduvat ajakulu põhjendatuks. Puudutatud isik esitas 02.11.2021 seisukoha avaldaja esitatud tõendite suhtes. Puudutatud isiku 02.11.2021 seisukohaga (ja seal viidatud kohtulahenditega) tutvumise põhjendatud ajakuluks peab ringkonnakohus 0,5 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks sellele vastuse koostamise ajakulu, kuna kohus ei nõudnud avaldajalt puudutatud isiku seisukohale vastust. Avaldaja esindaja tunnihind 80 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikult välja mõista avaldaja esindajakulud 2,5 tunni eest, kokku summas 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.