OMEGA INVEST OÜ hagi E. T. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
83,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
OMEGA INVEST OÜ (registrikood: 10866568; asukoht: Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Kostja:
E. T. (isikukood: XXX; elukoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista E. T.lt OMEGA INVEST OÜ kasuks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja E. T. vahel 21. novembril 2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 9708077 tulenev põhivõlgnevus 27,53 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning alates 10. augustist 2022 kuni 26. jaanuarini 2023 sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt (27,53 eurolt) summas 1,07 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata OMEGA INVEST OÜ nõudes mõista E. T.lt välja põhivõlgnevus 27,53 eurot ületavas osas, intressivõlgnevus 4,06 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 1,07 eurot ületavas osas.
4.Jätta OMEGA INVEST OÜ menetluskulud 70% ulatuses E. T. kanda ja 30% ulatuses OMEGA INVEST OÜ enda kanda.
5.Jätta E. T. menetluskulud 30% ulatuses OMEGA INVEST OÜ kanda ja 70% ulatuses E. T. enda kanda.
2-22-139798
6.E. T.le hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
7.Välja mõista E. T.lt OMEGA INVEST OÜ kasuks menetluskulud 252 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb E. T.l OMEGA INVEST OÜ-le tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Toimetada kohtuotsus E. T.le kätte avalikult, kohtuotsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas 20. oktoobril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. T.lt (võlgnik, kostja) 101,27 euro saamiseks. Kohus tegi 25. oktoobril 2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 12. jaanuari 2023 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 26. jaanuaril 2023 (täpsustatud 28. oktoobril 2024) Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (registrikood 14304235) vahel 21. novembril 2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 9708077 (edaspidi leping) tulenev võlgnevus. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 44,50 eurot, intressivõlgnevuse 4,06 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 4,58 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluses 2
2-22-139798 kulu 20 eurot, kohtutäituri tasu 40 eurot ja hagimenetluses õigusabikulud 540 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Kohtule 28. oktoobril 2024 edastatud menetlusdokumendis esitas hageja VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestuse. Hageja tõi lepingu osas välja, et nimetatud lepingu alusel sai kostja laenu 92 eurot ning tegi tagasimakseid kokku 64,47 eurot. Lepingu lõpptähtaeg saabus lepingu kohaselt 10. augustil 2022. Juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, millega hageja ei nõustu, siis kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus on 27,53 eurot (92 – 64,47), millisel juhul taotleb hageja ühtlasi sellelt summalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 10. augistist 2022 kuni hagi esitamiseni, s.o 26. jaanuarini 2023 summas 1,07 eurot.
4.Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 3. veebruari 2023 kohtumäärus hagi menetlusse võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 22. septembril 2024 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikega 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (vt RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16).
7.Kohus peab vajalikuks käesolev asi lahendada tagaseljaotsuse asemel sisulise otsusega lihtmenetluses, kuigi kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Kohus märgib, et tagaseljaotsuse tegemine on TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus. Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 4. detsembri 2023 otsuse p-s 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus asja lihtmenetluses ning teeb otsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
8.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb 3
2-22-139798 kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandusvõi kutsetegevuse läbiviimisega.
9.Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 21. novembril 2021 järelmaksulepingu nr 9708077, mille alusel soetas kostja järelmaksuga kauba maksumusega 92 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.
10.Kohtu hinnangul vastab käesolevas asjas hagi aluseks olev järelmaksuleping tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS
22.peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.
11.Seega hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5. aprilli 1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
12.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja.
13.Hageja on küll esitanud 28. oktoobril 2024 selgitused selle kohta, kuidas toimus tarbija krediidivõime hindamine laenu väljastamisel, kuid kohtu hinnangul on kostjale krediidi väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitab täiendavalt, et 4
2-22-139798 hageja viidatud uus tarbijakrediidi direktiivi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2023/2225) reegleid kohaldatakse alates 20. novembrist 2026.
14.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole nõutaval viisil järgitud. Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid avalike andmebaaside ning registrite kontrollimist. Krediidiandja peaks kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika). Hagis väljatoodu pinnalt ei ole jõuda järeldusele, et lepingu sõlmimisel tuvastati nii kostja sissetulekute kui ka kohustuste suurus. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt käesoleval juhul krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Ainuüksi maksehäireregistritesse päringute tegemisest ei piisa, sest nimetatud päringute tegemine ei kinnita, millised olid krediidisaaja reaalsed sissetulekud ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Kohtu hinnangul ei saa kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest ning lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud piisava hoolega tarbija krediidivõimelisuses.
15.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.
16.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
17.Riigikohus on osundanud, et VÕS § 403 4 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise 5
2-22-139798 põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 24).
18.Kohtule 28. oktoobril 2024 edastatud menetlusdokumendis esitas hageja ümberarvestuse ning tõi välja, et juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, tuleb kostjal tagastada järelmaksulepingu nr 9708077 alusel tagasi maksmata summa 27,53 eurot, millisel juhul taotleb hageja ühtlasi sellelt summalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 10. augistist 2022 kuni hagi esitamiseni, so 26. jaanuarini 2023 summas 1,07 eurot.
19.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kostja sai järelmaksulepingu nr 9708077 alusel krediiti summas 92 eurot ning tegi tagasimakseid kokku 64,47 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostja tagasimaksed lugeda põhinõude katteks. Lepingu lõpptähtaeg saabus lepingu kohaselt 10. augustil 2022, s.t algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud ning kohtu hinnangul on hageja õigustatud nõudma kostjalt põhivõlgnevust summas 27,53 eurot (92 – 64,47). Kohus mõistab nimetatud summa kostjalt välja.
20.Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid, kuid kostja ei vabane makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest. Riigikohus on (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33) leidnud, et viivist saab nõuda ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral, st viivist ei peetud VÕS § 4034 lõike 7 kohaseks tasuks, mida tarbija ei võlgne. Kuid kui viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär). Kuivõrd kohus on käesolevas asjas jõudnud seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on põhjendatud viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
21.Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista seadusjärgses määras viivis põhivõlgnevuselt (27,53 eurolt) perioodi 10. augustist 2022 kuni 26. jaanuarini 2023 eest summas 1,07 eurot.
22.Hagi kohaselt on hageja nõudeks sissenõudmiskulud 30 eurot. Hagis väljatoodu kohaselt on hageja kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele kostja võlgnevust ei likvideerinud. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 6
2-22-139798 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Asja materjalidest nähtub, et hageja on saatnud kostjale tema poolt lepingus märgitud elukoha ja e-posti aadressile pärast lepingu lõppemist (10.08.2022) neli tasulist meeldetuletuskirja, s.o 19.09.2022, 26.09.2022, 03.10.2022 ja 10.10.2022. Hageja on selgitanud, et esimese tasulise kirja saatmine oli 15 eurot ning kolme järgmise tasulise kirja saatmine 5 eurot, mis on kooskõlas VÕS § 113 2 lg 2 p-ga 1. Hageja esitatud lepingu üldtingimuste p 3.7 kohaselt lepingust tulenevate maksete mittetähtaegse tasumise korral on pangal õigus nõuda kliendilt sisse kõik võlgnevuse sissenõudmiseks tehtavad kulutused. Sellised summad on käsitletavad hüvitisena kulude eest, mida pank kannab seoses võlgnevuse sissenõudmisega eelkõige punktis 3.6 viidatud nõude väljastamise tasud, õigusabikulud, kohtukulud ja täitekulud. Lepingu p 3.6 kohaselt väljastab pank osamakse tasumise kohustuse rikkumise korral kliendile nõude kohaseks täitmiseks. Nimetatud nõude väljastamise korral on pangal õigus nõuda hinnakirja järgset nõude väljastamise tasu, mis loetakse võla sissenõudmiseks tehtavate kulutuste eest hüvitiseks väljastatud nõude osas. Kohus tuvastas, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali järelmaksu ja krediidikonto hinnakirja kohaselt osamakse(te) tasumisega viivitamise korral saadetud meeldetuletuse tasu on 5 eurot ning sissenõudekulud pärast lepingu lõppemist on 30 eurot, kui nõue on kuni 500 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist 30 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule, kuid kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et võlgnevuse osas meeldetuletuskirjade saatmine oli põhjendatud ning seega on põhjendatud rahuldada hageja sissenõudmiskulude nõue.
23.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 27,53 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning alates 10. augustist 2022 kuni 26. jaanuarini 2023 sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt (27,53 eurolt) summas 1,07 eurot. Hagi jääb rahuldamata hageja nõudes mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 27,53 eurot ületavas osas, intressivõlgnevus 4,06 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 1,07 eurot ületavas osas. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
24.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
25.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
26.Kohus rahuldab hagiavalduse ca 70% ulatuses. Hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 83,14 eurot (põhinõue 44,50 eurot + intress 4,06 eurot + sissenõudmiskulud 30 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 4,58 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude summas 58,60 eurot (põhinõue 27,53 eurot + sissenõudmiskulud 30 eurot + 7
2-22-139798 sissenõutavaks muutunud viivis 1,07 eurot). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 70% kostja kanda ja 30% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja enda kanda.
27.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
28.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
29.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, kohtutäituri tasu 40 eurot ning õigusabikulud 540 eurot (käibemaksuta).
30.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 83,14 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõiv 100 eurot. Seega on põhjendatud hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv 100 eurot.
31.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidada maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
32.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuluks kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 40 eurot. Nimetatud kulu on TsMS § 144 p 51 alusel põhjendatud.
33.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 540 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 100 eurot/tunnis (kokku 2 tundi) ning alates 28. oktoobrist 2024 hinnaga 170 eurot/tunnis (kokku 2 tundi). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja õiguslikku keerukust, ei saa põhjendatuks pidada hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäära 170 eurot (käibemaksuta).
34.Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks tuleb lugeda 100 eurot (käibemaksuta). Kohus arvestas seejuures, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 200 eurot (käibemaksuta). Kohtu 8
2-22-139798 hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2 tundi, mis esindajal on kulunud 26. jaanuari 2023 hagi ja 28. oktoobri 2024 sisukoha koostamiseks.
35.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 360 eurot (riigilõiv 100 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + kohtutäituri tasu 40 eurot + õigusabikulud 200 eurot).
36.Kuivõrd kohus jätab 70% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 252 eurot (360 x 70%). Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
37.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
38.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
39.Kohtuotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 405 lg 1 p 10).
40.Kohus leiab, et kuna ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökohta, samuti ei ole teada kostja esindajat ega dokumentide kättesaamiseks volitatud muud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsus kätte toimetada, tuleb kohtuotsus kätte toimetada kostjale avalikult. Kohtul ei ole kostjale pikka aega õnnestunud menetlusdokumentide kättetoimetamine ja kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik kostja tegelikku elu- või viibimiskohta välja selgitada. Kohus leiab, et kostja tegelik elu- või viibimiskoht on teadmata. Kohus loeb kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisest alates väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.