IPCS Nordic OÜ (end OÜ Primatek Coatings) hagi O B vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
166 243,09 eurot
Kohtuistungid
29.08.2024, 18.03.2025, 12.06.2025
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja/kostja: IPCS Nordic OÜ (endine OÜ Primatek Coatings (RK 12391997; asukoht Kadastiku tn 29a, 21004 Narva), lepinguline esindaja: Igor Sumarok Hageja/kostja: O B (IK XXX, elukoht XXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Arina LiskmannGetsu
RESOLUTSIOON
1.Jätta IPCS Nordic OÜ hagi rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud IPCS Nordic OÜ kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). 1/6
1.Hageja ja kostja vahel oli 26.10.2021 sõlmitud tööleping nr 26/10/2021, mille alusel asus kostja tööle pearaamatupidaja / personalijuhi ametikohal. Tegelikult oli kostja hageja ettevõtte finantsdirektoriks, tegeledes äriühingu kõikvõimalike finantsküsimustega. Tööleping lõpetati 09.01.2023. Perioodil 21.04.2022 kuni 23.01.2023 tegutses kostja hageja prokuristina. Kostjal oli juurdepääs kõikidele äriühingule kuuluvatele pangakontodele ja pangakartidele.
2.Peale kostja lahkumist tegi hageja revisjoni ja tuvastas, et perioodil 01.01.2022 – 26.01.2023 on kostja teinud hagejale kuuluvalt Swedbankis asuvalt kontolt ülekandeid endale kuuluvale kontole kogusummas 81 928,89 eurot. Ülekannete selgitused on olnud „aruandekohustus“ ja „töötasu väljamaksmiseks“ (44 968,74 eurot selgitusega „aruandekohustus“ ja 36 960,15 eurot selgitusega „töötasu väljamaksmiseks“). Perioodil 01.01.2022 – 26.01.2023 on kostja teinud hagejale kuuluvalt Coop pangas asuvalt kontolt endale kuuluvale kontole ülekandeid summas 39 693 eurot. Ülekannete selgitused on „aruandealune raha“ ja „töötasu“ (19 640 eurot selgitusega „aruandealune raha“ ja 20 053 eurot selgitusega „töötasu“). Lisaks sellele on kostja perioodil 01.01.2022 – 31.01.2023 võtnud hagejale kuuluvalt krediitkaardikontolt välja kokku 10 300 eurot ja teiselt krediitkaadilt 17 000 eurot. Samuti on kostja tasunud 10.10.2022 329 eurot E AS-le ja 10.01.2023 546,39 eurot äriühingule L Barcelonas. Perioodil 01.01.2022 – 31.01.2023 on kostja võtnud hagejale kuuluvalt krediitkaardikontolt Swedbankist välja 17 060 eurot. Samuti on kostja tasunud 02.11.2022 Bakuus hotelli eest 474,05 eurot.
3.11.05.2022 tagastas kostja hagejale 1 900 eurot. Ülejäänud osas puuduvad hageja raamatupidamises dokumendid, mis kinnitaksid eelnimetatud summade kasutamist hageja kasuks.
4.Kostja on tekitanud hagejale kokku kahju summas 148 431,33 eurot, mille tagastamist hageja palub. Lisaks sellele palub hageja mõista kostjalt välja jooksev viivis seaduses sätestatud summas alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Kostja seisukohad
5.Kostja ei tunnista hagi.
6.Hageja on Venemaa äriühingu „OOO П“ (eesti keeles: P) tütarettevõte ning seega moodustab osa kontsernist „P“. Venemaa äriühingu „P“ 90% osak kuulub Venemaa äriühingule „ООО П“ (eesti keeles: P), mille ainuosanik on A V. Kontserni faktiliseks peaettevõtteks võib pidada „ООО Н“ (eesti keeles: Teadus- ja arendusasutus P), mille ainuosanikuks on samuti A V. 04.10.2022 sõlmis hageja töölepingu eelnimetatud Venemaa ettevõttega P Tööstuskatted ja asus nimetatud äriühingus finantsdirektori ametikohale, täites seega finantsdirektori ülesandeid ka Eestis asutatud hageja ettevõttes. Perioodil 21.04.2022 – 23.01.2023 tegutses kostja hageja prokuristina. Samuti oli kostja ka Soome tütarettevõtte P OY prokuristiks.
7.Kostja, olles pearaamatupidaja alates 2021. aasta oktoobrist kuni 2022. aasta oktoobrini, esitas aruandeid ja kooskõlastas oma tegevuse Venemaal asuva peakontoriga, nimelt P finantsdirektori N S ning finantsanalüütiku S B. Alates 2022. 2/6
2-23-18374 aasta oktoobrist, kui kostja sai ettevõtte finantsdirektoriks, esitas ta aruandeid ning pidas kirjavahetust otse kontserni omaniku A V. Kirjavahetused ning aruannete esitamine leidis aset vähemalt kaks-kolm korda nädalas ametliku ettevõtte e-posti aadressi kaudu (XXX). Kostja valduses on exceli tabelid, mille ta koostas ning mis sisaldavad kõiki tehinguid ja vastavasisulisi selgitusi. Exceli tabeleid saatis kostja nii endise finantsdirektori, finantsanalüütiku kui ka hageja juhatuse liikmele.
8.2022 aasta lõpus läksid hageja töötajad 10 päevaks planeeritud puhkusele. 09.01.2023 teavitas hageja osanik ja juhatuse liige A V e-posti teel, et koondamise tõttu asub kostja taas raamatupidaja ametikohale. Alates sellest ajast ei täida kostja enam finantsdirektori ülesandeid ka Venemaal asuvas emaettevõttes. Samuti tühistati finantsdirektori ametikoht hageja ettevõttes. Kuna hagejal on finantsraskused, siis ei ole kostja jätkanud tööd raamatupidajana. Pooled arutasid käsunduslepingu sõlmimise võimalust hageja ja kostja ettevõtte vahel, kuid seda ei tehtud.
9.Tulenevalt hageja ettevõtte töökorraldusest ning A V antud juhistest, kaldus hageja kõrvale ametlikust töötasu maksmisest, mistõttu tuli kostjal nimetatud rahalisi vahendeid hageja kontodelt kokku koguda ning viia Venemaale mitteresidentidest töötajatele väljamaksmiseks, kelle tegelikud asukohad olidki Venemaal. Nimetatud summad ja vahendite väljavõtmise viise arutati koosolekutel ning teised juhtimispositsiooni töötajad olid sellest teadlikud. Ülaltoodud skeem oli A V silmis eriti tulemuslik alates Ukraina sõja algusest, sest Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonid keelasid pangaülekannete teostamist Venemaal registreeritud pangakontodele ning koosmõjus Venemaa SWIFT-ist eemaldamisega viis olukord hageja otsusele antud skeemi jätkata. Seega pidi kostja regulaarselt rahalisi vahendeid erinevatelt kontodelt välja võtma, sh pangaautomaatide kaudu. Seejärel, vastavalt A V antud juhistele tuli raha osaliselt dollariteks konverteerida ning viia Peterburis asuvasse kontorisse (summadena alla 10 000 dollarit/eurot). Selline raha ülekandmine ja välja võtmine oli A V juhiste järgimine ja vastavasisulised kuludokumendid saadeti ametliku e-posti teel A V või võeti vahendid välja nn „kassasse“. Lisaks töötasudele tasuti nimetatud vahenditest ka A V isiklikke arveid ja maksti töölähetusteks mõeldud raha. Töölähetuste väljamaksete selgitus oli „aruandekohustus“, kuna nende kohta pidi kostja koguma töötajatel kuludokumente ja esitama need hageja juhatuse liikmele. Seda kohustust kostja ka täitis.
10.Pooled suhtlesid ka peale 09.01.2023 ning kostja oli vähemal määral kaasatud hageja tegevusse kuni 2023. aasta septembrini, mis on põhjuseks sellele, et näiteks L Barcelona arve on kuupäevaga 10.01.2023. Kogu selle perioodi jooksul, s.t 09.01.2023 kuni 2023. aasta september, ei olnud hagejal ega A V kostjale etteheiteid.
11.Juhul, kui tehingud olid hagejale kahjulikud, siis sai kahju põhjustada hageja ja tema juhatuse liikme tegevus ja korraldused. Kostja täitis oma ülesandeid vastavalt töösuhtele ja hageja palutud viisil.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et IPCS Nordic OÜ hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
13.Kohus leiab, et on tuvastatud, et kostja on olnud perioodil 26.10.2021 – 09.01.2023 hageja finantsdirektor (dtl 21). Lisaks sellele tegutses kostja perioodil 21.04.2022 – 23.01.2023 hageja prokuristina (dtl 23), prokuura aluseks on olnud tööleping. Kohus jätab tähelepanuta hageja esitatud tõendi kostja töölepingu kohta (dtl 11 – 20), kuna 3/6
2-23-18374 tegemist on võõrkeelse tõendiga ja olenemata kohtu korraldusest ja hoiatusest ei esitanud hageja selle tõlget (dtl 49, dtl 208) (TsMS § 33 lg 3).
14.Töölepingu seaduse (TLS) § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust.
15.Riigikohus on 11.02.2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-2497 korranud üle, et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 25): - töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); - tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); - töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena töötajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
16.Poolte vaidlus on selle üle, kas kostja on oma kohustusi rikkunud või mitte. Kostja kohustuste osas on andnud selgituse tunnistaja N S ning kostja ise (dtl 346 jj). Kostja on selgitanud, et: „Perioodil 21.10.2021- oktoober 2022 töötasin pearaamatupidajana. Finantsdirektor N S lahkus töölt septembris 2022 ja ma võtsin finantsdirektori ülesanded üle kuni koondamiseni 09.01.2023.“ „Alates 21.10.2021 kuni septembri lõpp 2022 oli ettevõttes töötamise skeem järgmine: Minu vahetu ülemus oli meie holdingu finantsdirektor H. S oli 2 kuud direktoriks N G. Nad kontakteerusid otse omanikuga V ja sain käske nende käest. Arvete maksmise kontrolli üle ja seda kontrollis vahetult S, kes sai otsest käsku V.“ (dtl 347). Kostja on vande all selgitanud, et ta ei mäleta, kas talle enne töölepingu sõlmimist tööülesandeid selgitati, aga arutati üle, mida pearaamatupidajalt oodati. Kuna raamatupidajaid oli rohkem, siis jagati ülesandeid ja eelmine raamatupidaja kirjeldas oma ülesandeid ja kostja võttis need üle. Talle oli määratud kassapidaja funktsioon ja ta maksis töötasusid kassa kaudu välja (dtl 351).
17.Kostja ei ole eitanud maksete tegemist ja raha välja võtmist (dtl 24 jj, dtl 72 jj, dtl 141), kuid on selgitanud, et on seda teinud hageja juhatuse liikme A V (dtl 23) korraldusel ja teadmisel. Nimetatud väidet on kostja tõendanud esmajoones nii enda vande all antud ütlustega kui ka N S ütlustega. Hageja on samas seisukohal, et nii kostja kui ka N S ütlused ei ole usaldusväärsed ja kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et raha oleks kantud tema kontole hagejaga seotud isikute instruktsioonide kohaselt.
18.Esmajoones leiab kohus, et TsMS § 283 lg 2 kohaselt, kui vastaspool ei täida dokumendi kohtule esitamise kohustust või kui kohus jõuab pärast vastaspoole ülekuulamist veendumusele, et vastaspool ei ole dokumenti hoolikalt otsinud, võib kohus lugeda õigeks tõendi esitaja poolt kohtule esitatud dokumendi ärakirja. Kui dokumendi ärakirja ei ole esitatud, võib kohus lugeda tõendatuks tõendi taotleja väited esitamata jäetud dokumendi olemuse ja sisu kohta. 29.08.2024 istungil kohustas kohus hagejat esitama e-kirjad, millest pidi nähtuma hageja esindaja korralduste andmine 4/6
2-23-18374 kostjale. Juhul, kui e-kirjad ei olnud säilinud, siis pidi hageja esitama tõendi kirjavahetuse säilimise korraldamise kohta ja serveri asukoha kohta (dtl 211). Kohus kordas oma nõuet 20.01.2025 (dtl 299). Hageja kohtu nõuet ei täitnud. 18.03.2025 istungil kohustas kohus hagejat tõendama, et hagejal puudub juurdepääs ja kontroll oma failide üle (dtl 306). Hageja ei esitanud nimetatud tõendeid. Sellest tulenevalt loeb kohus tõendatuks asjaolu, et kostja saatis hagejale kirjad ja sai vastu ka instruktsioonid, mille alusel raha välja võeti. Kohtu jaoks ei ole usutav, et hagejal puudub ülevaade oma dokumentatsioonist ja e-posti säilitamise korraldusest. Olukorras, kus töötaja täidab tööülesandeid ja kasutab selleks ettevõtte e-posti aadressi on ebamõistlik eeldada, et töötaja samaaegselt kogu kirjavahetuse ka isiklikult säilitab. Küll aga võiks eeldada, et ettevõte hoiab alles oma kirjavahetuse ja seda on kohtu korraldusel võimalik esitada.
19.Lisaks sellele tõendab hageja juhatuse liikme korraldusi ja ettevõtte ülekannete tegemist ka esitatud kirjavahetus (dtl 148 jj). Nimetatud kirjavahetusest tuleneb, et A V on andnud instruktsioone, kuidas kannete selgitusi lisada (dtl 148), on palunud eelarve ümber tegemist (dtl 149), palunud arveid maksta (dtl 150) ja instrueerinud, et arvetel ei tohi olla tema nime ega Venemaa aadressi. Kirjavahetusest nähtub, et sõnumid on saadetud 2022 lõpus. 20.02.2023 on A V ja kostja arutanud rahade ülekandmist ja edasi tasumist (dtl 152). Septembris 2022 on kostja arutanud P L ülekannete tegemist (dtl 154). 26.09.2022 on kostja selgitanud N S, et läheb Eestisse raha võtma (dtl 156). Tunnistaja N S ütlustega on samuti tõendatud, et A T, P L, hr K, J P, J K töötasid samuti hageja juures (dtl 357). Tunnistaja kinnitas, et kõik rahalised liikumised kooskõlastati A V ja samuti kirjeldas tunnistaja sularaha arveldusi (dtl 357), m.h seda, et sularaha väljavõtete kohta peeti aruannet, mida tutvustati A V (dtl 357) ja ilma juhatuse heakskiiduta makseid ei tehtud (dtl 360). Sama on kinnitanud ka kostja oma vande all antud ütlustega (dtl 346 jj).
20.Hageja on väitnud, et kostja ja tunnistaja on esitanud vastuolulisi ütlusi. Kohus seda ei tuvastanud. Juhised maksete kohta on tõendatud lisaks tunnistaja ütlustele ka kirjavahetusega ning mingites detailides ebatäpsused on arusaadavad, kuna juhtunust on möödas mitu aastat. Kohus möönab, et ettevõtte finantskorraldus ei olnud kindlasti mitte tavapärane ning kohus on sellele ka prokuratuuri tähelepanu juhtinud, kuid samas leiab kohus et käesoleva menetluse ülesanne ei ole sellele hinnangut anda. Käesoleval juhul on vajalik tuvastada, kas kostja rikkus tööülesandeid. Kohus leiab, et kui ettevõtte juhtkond kiidab heaks tööülesannete täitmise ja ka kohustab ülesandeid täitma, siis ei ole võimalik tuvastada, et tegemist oli tööülesannete rikkumisega.
21.Arvestades seda, et kohus on seisukohal, et hageja kohustuste rikkumine ei ole tõendatud, siis ei pea kohus vajalikuks analüüsida ka kahju hüvitamise nõude muid eeldusi.
22.Kohus jätab hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUD
23.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jättis hagi rahuldamata, siis jätab kohus kõik kulud hageja kanda.
24.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise 5/6
2-23-18374 lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. (digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.