Menetlusosalised ja nende Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Võlausaldajad Crossblock OÜ (registrikood 12454769) Investly Technologies OÜ (end nimi Investly Holding OÜ; registrikood 12710066) Svea Finance AS (registrikood 11200943), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Külli Reinfeld AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja Martin Velling Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15. septembri 2020. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 220-8909 muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX kanda.
4.Rahuldada Svea Finance AS-i maakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata Svea Finance AS-i maakohtus kantud menetluskulude suuruseks 540 eurot.
5.Rahuldada Svea Finance AS-i ringkonnakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. Määrata Svea Finance AS-i ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 270 eurot.
6.Mõista XX-lt Svea Finance AS-i kasuks välja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 810 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab XX tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Jätta määruskaebuses esitatud taotlus pankrotiavalduse menetluse peatamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord
Võlgnikul on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Svea Finance AS esitas 18. jaanuaril 2018 Harju Maakohtule avalduse XX (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-18-924). Võlgnik esitas 23. aprillil 2018 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks (tsiviilasi nr 2-18-6338). Harju maakohus liitis asjad ühte menetlusse, tsiviilasja numbriks jäi nr 2-18-924. Tallinna Ringkonnakohtu
19.veebruari 2020. a määrusega jäeti võlgniku võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata ja avaldus võlgade ümberkujundamiseks rahuldamata.
2.Võlgnik esitas 18. juunil 2020 Harju Maakohtule uue avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on Tallinna Ringkonnakohtu 19. veebruari 2020. a määruses osundatud võlgade ümberkujundamiskava puudused kõrvaldatud. Võlgnik märkis, et tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1586 eurot (neto) ning talle kuulub 1⁄2 suurune kaasomandi osa Tallinnas XXX asuvast korteriomandist, panipaigast ja Tallinna YYY ning Q parkimiskohtadest. Korteriomand on koormatud hüpoteegiga Swedbank AS-i kasuks. Korteriomandi väärtuseks koos panipaiga ja parkimiskohtadega on ca 310 000 eurot, laenujääk 230 000 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt soovib võlgnik ümber kujundada kohustusi kogusummas 646 001,80 eurot. Kokku oleks kava kohaselt võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid vähemalt 10,42 % ulatuses. Svea Finance AS nõue vaidlustatakse, kuid alternatiivses ümberkujundamiskavas on sellega arvestatud. Võlgniku kaasomandi osade võõrandamisest on avalikul enampakkumisel võimalik saada vähemalt 20 000 eurot. Kava kinnitamine tagab võlausaldajate nõuete rahuldamise suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses.
3.Maakohus küsis avalduse menetlusse võtmise osas võlausaldajate seisukohad.
4.Võlausaldajad AS SEB Pank, Swedbank AS ja Svea Finance AS leidsid, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. AS SEB Pank märkis, et võlgniku avaldus võlgade ümberkujundamiseks on juba lahendatud tsiviilasjas nr 2-18-924. Võlgniku uued ümberkujundamiskavad ei ole varasemast perspektiivikamad või selgemad. Swedbank AS märkis, et võlgniku sissetulek on tõendamata ja kava täitmise tõenäosuse hindamisel ei saa lähtuda kinnisasja müügitulemist. Svea Finance AS märkis, et avaldaja võlgade ümberkujundamise menetlus on läbitud tsiviilasjas nr 2-18-924, mistõttu ei saa seda uuesti alustada. Avaldus on vastuoluline ja sisaldab tahtlikult esitatud valeandmeid ning ei vasta kehtivatele õigusnormidele. Võlgnik ei saa ümberkujundatavaid nõudeid esitada avalduses tingimuslikult ega alternatiivselt. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlausaldajad Crossblock OÜ ja Investly Technologies OÜ võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise osas seisukohta ei esitanud.
MAAKOHTU MÄÄRUS JA PÕHJENDUSED
2 (8)
5.Maakohus keeldus 15. septembri 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 17 lg 2 p 1 ja 3 alusel avaldaja võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisest. Menetluskulud jäid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 1 alusel võlgniku kanda. Maakohus nõustus võlausaldajatega, et võlgniku poolt võlgade ümberkujundamise avalduses esitatud andmed on puudulikud ja põhistamata. Võlgnik ei ole tõendanud, et teenib alates
2.aprillist 2018 igakuist töötasu. Seega ei ole võimalik hinnata tema võimet võlausaldajate nõuete tasumiseks võlgade ümberkujundamise kava vältel. Võlgniku märgitud eluasemekulud ei ole usaldusväärsed, sest dokumentidest ei nähtu, kellele kuulub korter, kus võlgnik üüri maksmata elab ning kui kaua korteri omanik võlgnikule korteri tasuta kasutamist võimaldab. Võlgnik ei ole tõendanud temale kuuluva kinnistu kaasomandi osa väärtust. Võlgnik ei ole vaatamata Tallinna Ringkonnakohtu 19. veebruari 2020. a määruses märgitule vastavat puudust kõrvaldanud ega antud asjaolu tõendamiseks kinnisvaraspetsialistide hinnangut esitanud. Kinnisvara väärtust ei saa tõendada avaldusele lisatud võlgniku endise elukaaslase 29. juuni 2020. a nõusolekuga osta võlgnikule kuuluv kaasomandi osa 20 000 euro eest. Maakohtu arvates esitas võlgnik avalduses puudulikke ja põhistamata andmeid tahtlikult VÕVS § 17 lg 2 p 3 mõttes. Võlgnik on väitnud, et ta elab üksi aadressil WWW, Tallinn ja tasub kuus eluasemekulusid 98,89 euro ulatuses. Eluasemekulude kalkulatsioonist nähtub, et nimetatud summa ei sisalda korteri kasutamise eest tasumisele kuuluvat üüri. Seega tulnuks võlgnikul esitatud dokumentides selgitada, kellele kuuluvas korteris ta elab ja kaua korteri omanik talle korteri tasuta kasutamist võimaldab. Veel on võlgnik väitnud, et tal on pangakonto üksnes Swedbank AS-is, kuhu laekub tema töötasu 1586 eurot. Swedbank AS-i pangakonto väljavõttest nähtuvalt on võlgnikule D OÜ-lt töötasu laekunud viimati 2. aprillil 2018. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2019 – 1. juunini 2020 on võlgniku pangakontole laekunud kõigest 59,97 eurot. Seega on võlgnik tahtlikult esitanud kohtule valeandmeid oma vara ja sissetulekute kohta. Maakohus nõustus Svea Finance AS-i seisukohaga, et võlgnik ei saa ümberkujundatavaid nõudeid esitada tingimuslikult ega alternatiivselt. Tallinna Ringkonnakohus on 19. veebruari 2020. a määruses selgitanud, et võlausaldajale peab olema üheselt arusaadav, millistel tingimustel võlgnik ümberkujundamise käigus allesjääva kohustuse täitma peab. See on oluline ka võlgade ümberkujundamise avaldust menetleva kohtu jaoks, arvestades, et ümberkujundamiskava kinnitamise määrus on käsitletav täitedokumendina (TsMS § 442 lg 5 ja § 463 lg 2). Praegusel juhul on võlgnik esitanud tingimusliku ümberkujundamiskava, seades kohustuste täitmise ulatuse sõltuvusse sellest, kas hageja poolt Svea Finance AS-i vastu kavandatav hagi rahuldatakse või mitte. Kavandatava hagi rahuldamine ei sõltu võlgnikust, samuti ei oska kohus prognoosida, kui kaua võlgniku kavandatava hagi menetlemine erinevates kohtuastmetes aega võiks võtta. Seega ei ole võlgniku pakutud ümberkujundamiskava täitmine võimalik (VÕVS § 17 lg 2 p 1).
MÄÄRUSKAEBUS
6.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta võlgniku esitatud võlgade ümberkujundamiskava menetlusse ning peatada pankrotiavalduse menetlemine tsiviilasjas nr 2-18-924 kuni ümberkujundamiskava kinnitamise otsustamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus täitmata eelmenetluse ülesanded ning rikkus selgitamiskohustust ja uurimisprintsiipi. Maakohus jättis võtmata seisukoha poolte maakohtu menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta (TsMS § 654 lg 5). Maakohus heidab võlgnikule ette pangakonto mittekasutamist, mida võlgnik õiguslikus mõttes ei oleks saanud nii või teisiti teostada ning mille teostamise võimatus tuleneb kohtu enda varasemast tegevusest. Võlgnikule makstakse igakuist töötasu sularahas, kuna alates
16.aprillist 2018 on võlgniku pangakonto kasutamine olnud tõkestatud talle maakohtu poolt 3 (8)
ajutise halduri määramise tõttu. Väljamaksete toimumine nähtub võlgade ümberkujundamise avaldusele lisatud 2018. a ja 2019. a tuludeklaratsioonidest. Maakohus jättis tähelepanuta, et võlgnik on võlgade ümberkujundamise avaldusele lisatud võlanimekirja p-s 2 märkinud, et elab vanematele kuuluvas korteris ning kõik elamiskulud piirduvad aasta jooksul tasumisele kuulunud kommunaalkulude igakuise keskmise summaga. Kui kohus leiab, et seadusandja vormis toodud kujul esitatud andmed ei ole piisavad, tuleks täiendavat infot küsida, mitte jätta inimest õiguskaitseta. Maakohus ei arvestanud, et võlgniku poolt oleks vastutustundetu ja võlausaldajate poolt ilmselt etteheidetav kulutada ulatuslikke summasid eksperdiarvamuse tellimiseks võlgnikule kuuluva kinnistu kaasomandi osa väärtuse hindamise eesmärgil. Eksperdiarvamuse puudumine ei ole oluline rikkumine. Kuna ajutise pankrotihalduri määramise tõttu ei ole teada, millal või mis tingimustel võlgnik saaks õiguslikus mõttes kinnisasja mõttelist osa müüa ning COVID-19 viiruseleviku tõttu on kinnisvaraturg ebastabiilne, oleksid eksperdiarvamuse tellimise korral selle tulemused suure tõenäosusega ebatäpsed ega võimaldaks teha täpseid ennustusi ümberkujundamiskavas kajastatud maksete suuruse osas. Eeltoodut arvestades lähtus võlgnik tsiviilasjas nr 2-18-924 kajastatud summast, mille osas võlausaldajad ei ole võlgniku hinnangu osas vastuväiteid esitanud. Lisaks pakkus võlgnik Tallinna Ringkonnakohtu
19.veebruari 2020. a määruses sedastatust tulenevalt lahendusena garanteeritud minimaalse kinnisvara müügihinna, mis asendaks ebaselget ning mitteennustatavat täitemenetlusega saadavat potentsiaalset tulemit. Kinnisvara väärtusega eksimine ei kahjustaks võlausaldajate huve. Kuna maakohus on jätnud tähelepanuta, et kohtule esitatud avalduses on välja toodud asjaolud, mille puudumist kohus võlgnikule ette heidab, on alusetu väide kohtu tahtliku eksitamise osas. Maakohtu seisukoht on põhjendamata (TsMS § 669 lg 1 p 5). Maakohus leidis valesti, et võlgnik ei saa ümberkujundatavaid nõudeid esitada tingimuslikult ega alternatiivselt. Kohtupraktikas ja VÕVS § 25 lg 2 sõnastusest järeldub, et võlgnik saab esitada rohkem kui ühe kava ja varem esitatut muuta. Võlgnik ei ole kohustuste täitmise ulatust seadnud sõltuvusse Svea Finance AS-i vastu esitatud hagi rahuldamisest. Võlgnik esitas metoodika ja täpsed väljamaksete summad nii hagi rahuldamise kui ka rahuldamata jätmise puhuks, olenemata hagi menetlemisele kuluvast ajast. Kui kavas on puudused, mis on kõrvaldatavad, tuleb määrata selleks tähtaeg. Alternatiivse kava esitamise eesmärk oli eelkõige menetlusökonoomia saavutamine ja aja säästmine. Maakohus jättis tähelepanuta, et võlgade ümberkujundamise vastu olid ainult kolm viiest võlausaldajast, kelle nõuded esindasid alla 23 % kogu nõuete mahust. Kuivõrd 77 % võlausaldajatest ei olnud vastuväiteid esitanud, võib järeldada, et nad eelistavad võlgade ümberkujundamise menetlust. Maakohus ei võtnud seisukohta, kas võlgade ümberkujundamise menetluse tulemusel saavutatakse võlausaldajate jaoks nõuete rahuldamine oluliselt suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses. Seega tegi maakohus kõigi menetlusosaliste jaoks kahjuliku lahendi jättes selle põhjendamata (TsMS § 436 lg-d 1 ja 2). Maakohus oleks pidanud kohtupraktika ja võlgade ümberkujundamise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt arvesse võtma, et võlgnik on selgelt nõrgem pool ning senine protsessi käik ning võlausaldajate argumentatsiooni iseloom näitavad ilmekalt, et võlgniku õigused oleksid praktikas kaitstud vaid kohtu järelevalve all toimuva võlgade ümberkujundamise menetluse käigus. Võlausaldajate seisukohad kajastavad pigem võlgniku karistamise kui oma õiguste kõige otstarbekama teostamise eesmärki. Kuna praegusel hetkel on võlgniku suhtes esitatud nii pankrotiavaldus kui ka võlgade ümberkujundamise avaldus, tuleb VÕVS § 14 lg 2 kohaselt pankrotimenetlus peatada.
7.Võlausaldajad Svea Finance AS ja Swedbank AS vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Teised võlausaldajad määruskaebusele ei vastanud. 4 (8)
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS § 659 järgi muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse lõppjäreldust muuta. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgniku esitatud andmed kinnistu kaasomandi osa väärtuse ja sissetuleku kohta on ebatäielikud, mis annab VÕVS § 17 lg 2 p 3 järgi aluse jätta võlgade ümberkujundamiskava avaldus menetlusse võtmata. Siinjuures tuleb arvestada, et võlgnik esitas avalduse teistkordselt ning vaatamata sellele esitas ta uuesti ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetuleku kohta.
10.1.Maakohus leidis, et võlgnik ei ole tõendanud igakuise töötasu suurust, mistõttu ei ole võimalik hinnata võlgniku võimet võlgade ümberkujundamiskava täita. Swedbank AS-i pangakontol on viimane töötasu laekumine 2. aprillil 2018 (tl 99 pöördel). Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole hinnanud võlgniku väiteid ega tõendeid, mille kohaselt on töötasu laekumine nähtav 2017. a, 2018. a ja 2019. a tuludeklaratsioonidest ning ajutise pankrotihalduri aruandest. Ringkonnakohus saab võlgniku väiteid ja tõendeid hinnata ning maakohtu menetlusõiguse normi rikkumise kõrvaldada.
10.2.Esitatud tõendid (tuludeklaratsioonid ja alltöövõtulepingud) tõendavad, et võlgnik sai sissetulekut kuni 2019. a lõpuni (tl 19-53). Ajutise pankrotihalduri aruandes on märgitud, et: „Võlgniku sissetulek on võlgniku vastuse kohaselt 1586 eurot kalendrikuus (neto).“ (ajutise halduri aruande p 3.2.7; tl 56 pöördel). Isegi kui 2017 – 2019 tuludeklaratsioonid näitavad, et võlgnik saab palka või muud tasu, siis kajastavad need olukorda kuni 2019. a lõpuni. Ajutise pankrotihalduri aruandes on kajastatud andmed võlgnikult saadud informatsiooni kohaselt. Võlgniku tööandja D OÜ on 18. juunil 2020 andnud kinnituse, et tööandja tasub mõistlikus ulatuses võlgniku side- ja transpordikulud seni, kuni võlgnik töötab äriühingu juhatuse liikmena, kuid selles ei ole esitatud andmeid igakuise töötasu suuruse ega maksmise kohta (tl 61). Seega, ühestki asjas esitatud tõendist ei nähtu, et võlgnikul on 2020. a püsiv sissetulek, mis võimaldaks tal võlgade ümberkujundamiskava täita.
10.3.Maakohus ei heitnud võlgnikule ette pangakonto mittekasutamist, sest asjas ei oma tähtsust, kas töötasu makstakse välja sularahas või ülekandega. Oluline oli võlgnikul tõendada, et ta on võimeline võlgade ümberkujundamiskava täitma, sest ta omab selleks piisavat ja püsivat sissetulekut. Kolleegium märgib, et võlgade ümberkujundamise menetlus saab toimuda üksnes siis, kui võlgnikul on mingi sissetulek, millest võlgasid katta. Kuigi maakohus rikkus menetlusõiguse normi (TsMS § 442 lg 8 koosmõjus TsMS § 478 lgga 1), ei muuda see asja lahendust. Võlgnikule saab ette heita, et ta on tahtlikult esitanud ebatäielikke andmeid oma sissetuleku kohta.
11.Maakohus leidis, et võlgniku poolt esitatud eluasemekulud 98,89 eurot ei ole usaldusväärsed. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus ei hinnanud võlgniku väidet, mille kohaselt elab ta vanematele kuuluvas korteris ning tasub üksnes kommunaalkulusid (vt võlanimekiri; tl 14). Seega muudab ringkonnakohus selles osas maakohtu määruse põhjendusi. Võlgnikule ei saa ette heita eluasemekulude osas ebatäielike andmete esitamist.
12.Maakohus leidis, et võlgnik ei ole tõendanud talle kuuluva kinnistu kaasomandi osa väärtust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja seda ei korda. Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et eksperdiarvamuse tellimine ei ole asjaolusid arvestades põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul ei saa võlgnik lähtuda hinnast, mis oli välja 5 (8)
toodud tsiviilasjas nr 2-18-924, sest ka nimetatud menetluses oli maakohtu etteheide selles, et võlgnik jättis talle kuuluva kinnistu kaasomandi osa väärtuse kohta andmed esitamata.
13.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus oleks VÕVS § 25 lg 2 järgi pidanud andma talle täiendava tähtaja ümberkujundamiskava muutmiseks. Praegusel juhul kaalus maakohus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise küsimust VÕVS § 17 alusel ning VÕVS § 25 lg 2 on kohaldatav pärast avalduse menetlusse võtmist ja enne ümberkujundamiskava kinnitamise otsustamist.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita selgitamiskohustuse ja uurimisprintsiibi täitmata jätmist. Kuigi hagita menetluses kohaldub TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lgte 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, ei seisne selle esmane tähtsus aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 216-3663, p 23). Menetlusosalised peavad oma menetlusõigusi käsutama ka hagita menetluses ning võlgade ümberkujundamise avalduse lahendamisel tuleb kõik asjaolud ja tõendid kohtu ette tuua võlgnikul.
15.Lisaks leiab ringkonnakohus, et maakohus ei pidanud võlgnikule andma täiendavat tähtaega täiendavate andmete esitamiseks või täpsustamiseks või võlgade ümberkujundamiskava muutmiseks, sest asjas esines VÕVS § 17 lg 2 p 1 alus – võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine ja täitmine on ebatõenäoline. Kolleegium märgib, et võlgade ümberkujundamise menetluses peab võlgnik ise suutma välja pakkuda lahenduse oma võlgade tasumiseks ning võlausaldaja ja kohtud hindavad ja võimalusel kinnitavad selle.
16.Küll aga ei nõustu ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusega, et avaldus on perspektiivitu seetõttu, et Svea Finance AS-i kohustus on esitatud tingimuslikult. Maakohus jättis tähelepanuta VÕVS § 23 lg 5, mis annab võimaluse hinnata võlausaldaja nõuete kehtivust ja kohus võib võlausaldaja nõude täielikult või osaliselt välistada, jättes selle lahendamiseks hagimenetluses. Seetõttu tuleb maakohtu põhjendus määrusest välja jätta ja asendada ringkonnakohtu määruse järgneva põhjendusega. Ajutine pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 mõttes (ajutise halduri aruande p 7; tl 57 pöördel). Kui pärast avalduse menetlusse võtmist selgub, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, jätab kohus avalduse läbi vaatamata (VÕVS § 28 lg 2). Seega, püsiva võlgniku maksejõuetuse puhul ei saa võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viia ning kui avalduse menetlusse võtmise otsustamisel selline asjaolu esineb, siis on põhjendatud VÕVS § 17 lg 2 p 1 alusel keelduda avalduse menetlusse võtmisest. Võlgade ümberkujundamise menetlus ei ole ette nähtud võlgnikele, kellel puudub võlgnevuste mõistlikus ulatuses tasumiseks igasugune perspektiiv. Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise ja täitmise ebatõenäolisusele viitab ka asjaolu, et kavas on võlausaldajate nõuete täitmise protsent 10,42 % ja alternatiivses kavas 8,40 %. Kuigi VÕVS ei näe nõude vähendamisele ette protsentuaalseid piiranguid, viitab sellises ulatuses kohustuste vähendamine siiski sellele, et võlgnik ei ole ajutiselt makseraskustes ning võlgade ümberkujundamise menetluse kaudu ei suuda võlgnik ilmselgelt oma makseraskusi ületada ja pankrotimenetlust vältida. Kuigi maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, ei muuda see asja lahendust. Asjas on tuvastamist leidnud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mistõttu on võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine ja täitmine ebatõenäoline.
17.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus jättis tähelepanuta, et võlgade ümberkujundamise vastu olid ainult kolm viiest võlausaldajast, kelle nõuded esindasid alla 23 % kogu nõuete mahust ning võlgade ümberkujundamise menetluse tulemusel võib saavutada võlausaldajate jaoks nõuete rahuldamise oluliselt suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses. 6 (8)
Kolleegium märgib, et nimetatud asjaolusid tuleb kohtul hinnata ümberkujundamiskava kinnitamise otsustamisel (VÕVS § 24 lg-d 2 ja 4) ning neid asjaolusid ei hinnata avalduse menetlusse võtmise otsustamisel (VÕVS § 17).
18.Võlgnik on selgitanud, et ta soovib vältida pankrotimenetlust, sest pankroti väljakuulutamisel ei saa ta jätkata D OÜ juhatuse liikmena (tl 63). Kolleegium märgib, et vaatamata ametikoha kaotamise ohule ja võimalikele pankrotiga seotud piirangutele ei saa kohus võlgade ümberkujundamist võimaldada isikule olukorras, kus võlgade ümberkujundamise eeldused ei ole täidetud ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et võlgniku õigused oleksid kaitstud vaid kohtu järelevalve all toimuva võlgade ümberkujundamise menetluses. Pankrotimenetlus toimub samuti kohtu järelevalve all ning PankrS § 55 lg 1 järgi kaitseb pankrotihaldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse.
19.Määruskaebuses taotleb võlgnik pankrotiavalduse peatamist kuni võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise otsustamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. Võlgade ümberkujundamise avalduse ja pankrotiavalduse lahendamise järjekord on sätestatud VÕVS § 14. Käesoleva määruse jõustumisel saab kohus otsustada võlgniku pankroti väljakuulutamise VÕVS § 14 lg 2 järgi. Võlgniku määruskaebuses esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata.
20.Seoses maakohtu määruse resolutsiooni muutmata jätmisega puudub vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Kuigi maakohus on lähtunud TsMS § 168 lg-st 1 ja mitte VÕVS §-st 8, ei ole see viinud ebaõige järelduseni, sest põhjendatud on jätta menetluskulud võlgniku kanda, sest võlgnik esitas teadvalt põhjendamatu avalduse. Menetluskulud
21.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab võlgnik, sest määruskaebus jääb rahuldamata (TsMS § 171 lg 1).
22.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 1 järgi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetluskulude nimekirja on esitanud Svea Finance AS.
22.1.Maakohtu menetluses on Svea Finance AS palunud võlgnikult välja mõista 607,50 euro suuruse lepingulise esindaja tasu. Menetluskulu nimekirja järgi on Svea Finance AS-ile osutatud õigusabi kokku 6 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 135 eurot (käibemaksuta). Svea Finance AS palub mõista menetluskulude hüvitise välja ilma käibemaksuta.
22.2.Lepingulise esindaja kulu maakohtus tulenes järgmistest toimingutest: kohtunõudega tutvumine, kirjavahetus kliendiga – 15 minutit, vastuse koostamine ja kirjavahetus kliendiga – 3 tundi ja 45 minutit; dokumentide taotlemine AET-ist, tutvumine võlgniku menetlusdokumendiga ning selle lisadega, nende õiguslik analüüs – 30 minutit.
22.3.Kolleegium leiab, et Svea Finance AS-i menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Svea Finance AS-ile osutatud õigusteenuse tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Asja materjalidest ei nähtu 24. augustil 2020 märgitud 30 minuti ulatuses tehtud toiminguid. Svea Finance AS-ilt ei ole maakohus nõudnud võlgniku dokumentide osas seisukoha esitamist.
22.4.Seega tuleb Svea Finance AS-i menetluskuludeks maakohtus määrata 540 eurot (= 4 x 135) ja see summa tuleb võlgnikult Svea Finance AS-i kasuks välja mõista.
22.5.Ringkonnakohtu menetluses on Svea Finance AS palunud võlgnikult välja mõista 270 euro suuruse lepingulise esindaja tasu. Menetluskulude nimekirja järgi on Svea Finance AS-ile osutatud õigusabi kokku kaks tundi tunnihinnaga 135 eurot.
7 (8)
22.6.Lepingulise esindaja kulu tulenes järgmistest toimingutest: maakohtu määrusega tutvumine – 15 minutit; määruskaebusele seisukoha koostamine – 1 tund ja 45 minutit. Ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud palub Svea Finance AS mõista välja ilma käibemaksuta.
22.7.Kolleegium leiab, et Svea Finance AS-i määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada. Svea Finance AS-ile osutatud õigusteenuse tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Taotletavad õigusabikulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud.
22.8.Eeltoodut arvestades on Svea Finance AS-i põhjendatud ja vajalik õigusabikulu ringkonnakohtus 270 eurot (= 2 x 135). Kokku tuleb võlgnikult maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludena Svea Finance AS-i kasuks välja mõista 810 eurot (= 540 + 270).
23.Lisaks peab võlgnik tulenevalt Svea Finance AS-i taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
24.Võlgnik võib määruse peale, millega kohus jättis ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, esitada määruskaebuse (VÕVS § 17 lg 4). TsMS § 178 lg 2 alusel saab vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.