Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Swedbank AS 12.04.2018 väikelaenuepingu, mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 3 750 euro kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 15.-ks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 102,32 eurot alates 15.05.2018 kuni viimase osamakseni 15.04.2023 summas 102,16 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 21% aastas. Kostja ja Swedbank AS sõlmisid 10.09.2018 väikelaenuepingu lisa, mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 3 610,79 euro kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 15.-ks kuupäevaks alates 15.09.2018 summas 65,83 eurot kuni viimase osamakseni 15.04.2023 summas 105,40 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 21% aastas. Kostja ja Swedbank AS sõlmisid 04.05.2016 krediitkaardilepingu, mille kohaselt võimaldas pank kostjale krediidilimiid 3 800 kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud krediidi ja intressi tasuma igakuist intressi 11.-ks kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 17% aastas. Väikelaenulepingu tüüptingimuste p. 4.1 järgi peab tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus väikelaenulepingu tüüptingimuste p. 4.1 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 15.04.2019 osamaksest. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 07.07.2019. Krediitkaardi tingimuste p. 6.8 järgi pank debiteerib intressi kontolt igakuiselt maksepäeval. Viimane intress kuulub tasumisele lepingu lõppemise päeval. Krediitkaardi tingimuste p. 6.9 järgi konto omanik on kohustatud hoolitsema selle eest, et kontol oleks piisavalt vaba raha intressi debiteerimiseks vastavalt lepingule. Kostja ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 11.04.2019, millega rikkus krediitkaardi tingimuste p. 6.9. Krediitkaardi tingimuste p.12.4 ja panga üldtingimuste p. 9.2.6 oli pangal õigus leping üles öelda, kui klient on jätnud täitmata oma kohustuse, mis tuleneb panga grupiga sõlmitud mis tahes lepingust, ning see asjaolu annab pangale mõistliku põhjuse eeldada, et klient ei täida ka edaspidi oma kohustusi. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas pank krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 07.07.2019. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub tingimuste p.5.3 kohaselt kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud

teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile Paekaare 40-158 13613 Tallinn, millega on kaasnenud sissenõudmiskulud kogusummas 35 eurot. 26.08.2019 loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse väikelaenulepingust 3 477,54 eurot ja krediitkaardilepingust 3 799,68 eurot, intressid väikelaenulepingust 229,16 eurot ja krediitkaardilepingust 198,69 eurot ning viivised (vastavalt Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele viivise määr on võrdses määras lepingujärgse intressimääraga) kuni hagiavalduse esitamiseni väikelaenulepingust 766,29 eurot ja krediitkaardilepingust 318,97 eurot. Hageja palub mõista kostjalt J. P. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja Swedbank aktsiaselts ja J. P. vahel 12.04.2018 sõlmitud väikelaen lepingust nr. 18-039965-VL tulenev põhinõue 3 477,54 eurot, intressid 229,16 eurot, viivised 766,29 eurot ja sissenõudekulud 35,00 eurot; mõista kostjalt J. P. välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 3 477,54 eurolt alates 25.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni 0,057534% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; 3. mõista kostjalt J. P. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja Swedbank aktsiaselts ja J. P. vahel 04.05.2016 sõlmitud krediitkaardi lepingust nr. 19-066385-KX tulenev põhinõue 3 799,68 eurot, intressid 198,69 eurot, viivised 318,97 eurot; mõista kostjalt J. P. välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 3 799,68 eurolt alates 25.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja võtab omaks vaid võlgnevuse hetkel, mil Swedbank AS võlgnevuse edastas. Kostja on üritanud koheselt saada kokkuleppele hagejaga, kuid kostjaga maksegraafikut ilma lisakuludeta ei ole sõlmitud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle, et kostja ja Swedbank AS sõlmisid 12.04.2018 väikelaenulepingu nr 18039965VL, mille kohaselt võimaldas Swedbank AS kostjale laenusumma 3 750 euro kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 15.-ks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 102,32 eurot alates 15.05.2018 kuni viimase osamakseni 15.04.2023 summas 102,16 eurot (t.l. 4-7). Vaidlust ei ole, et laenulepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 21% aastas. Pooled ei vaidle, et kostja ja Swedbank AS sõlmisid 10.09.2018 väikelaenulepingule nr 18039965VL lisa, mille kohaselt võimaldas Swedbank AS kostjale laenusumma 3 610,79 euro kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 15.- ks kuupäevaks alates 15.09.2018 summas 65,83 eurot kuni viimase osamakseni 15.04.2023 summas 105,40 eurot (t.l. 8-15). Vaidlust ei ole, et ka laenulepingu lisa sõlmimise hetkest oli intressimäär 21% aastas. Vaidlust ei ole, et kostja asus Swedbank AS-i poolt võimaldatud väikelaenu kasutama ja kohustus väikelaenulepingu tüüptingimuste p. 4.1 järgi tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt, kuid kostja rikkus väikelaenulepingu tüüptingimuste p. 4.1

ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 15.04.2019 osamaksest (t.l. 15). Pooled ei vaidle, et väikelaenulepingu tüüptingimuste p. 11.1.1 oli Swedbank AS-l õigus väikelaenuleping üles öelda ja nõuda kostjalt lepingu ennetähtaegset täitmist 2 nädala jooksul, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Vaidlust ei ole, et Swedbank AS ütles üles kostjaga sõlmitud väikelaenuepingu ennetähtaegsest alates 07.07.2019 (t.l. 28). Pooled ei vaidle, et kostja ja Swedbank AS sõlmisid 04.05.2016 krediitkaardilepingu nr 19066385KX, mille kohaselt võimaldas Swedbank AS kostjale krediidilimiid 3 800 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud krediidi ja intressi tasuma igakuist intressi 11.-ks kuupäevaks (t.l. 16-19). Vaidlust ei ole, et krediitkaardilepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 17% aastas. Krediitkaardi tingimuste p. 6.8 järgi Swedbank AS debiteerib intressi kontolt igakuiselt maksepäeval ning krediitkaardi tingimuste p. 6.9 järgi konto omanik on kohustatud hoolitsema selle eest, et kontol oleks piisavalt vaba raha intressi debiteerimiseks vastavalt lepingule (t.l. 1617. Vaidlust ei ole, et kostja ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 11.04.2019. a. (t.l. 24-26), millega rikkus krediitkaardi tingimuste p. 6.9. Vaidlust ei ole, et kostjal jäi tasumata intress alates 11.04.2019 osamaksest kuni lepingu lõpetamiseni ning krediitkaardi tingimuste p.12.4 ja Swedbank AS-i üldtingimuste p.9.2.6 (t.l. 22-23) oli Swedbank AS-l õigus leping üles öelda, kui klient jätnud täitmata oma kohustuse, mis tuleneb Swedbank AS -ga sõlmitud mis tahes lepingust, ning see asjaolu annab pangale mõistliku põhjuse eeldada, et klient ei täida ka edaspidi oma kohustusi. Vaidlust ei ole, et Swedbank AS ütles üles kostjaga sõlmitud krediitkaardiepingu ennetähtaegsest alates 07.07.2019 (t.l. 28). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus leiab, et Swedbank AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingud vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele. Pooled ei vaidle, et hagejale on loovutatud Swedbank AS-i ja kostja vahel sõlmitud väikelaenulepingust 18-039965-VL ja krediitkaardilepingust 19-066385-KX tulenevad nõuded kostja vastu (t.l. 29). VÕS § 164 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna pooled ei vaidle, et väikelaenuleping ja krediidileping lõppesid 07.07.2019, siis on tõendatud, et sellest kuupäevast on muutunud sissenõutavaks kogu lepingujärgsed kohustused. Pooled ei vaidle, et 07.07.2019 seisuga võlgnes kostja Swedbank AS-le väikelaenulepingust tagastamata põhivõlgnevuse 3 477,54 eurot ja krediitlaenulepingust tagastamata põhivõlgnevuse 3 799,68 eurot (t.l. 15, 24-26). Tulenevalt VÕS § 401 lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 416 lg 3 sätestab, et kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Pooled ei vaidle, et 07.07.2019 seisuga võlgnes kostja hagejale väikelaenulepingust tulenevaid intresse summas 229,16 ((62,93+60+61,38+44,85(58,50/30=1,95x23p)) eurot ja krediitkaardilepingust 198,69 (55,49+53,7+55,49+34,01) eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vaidlust ei ole, et vastavalt Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele viivise määr on võrdses määras lepingujärgse intressimääraga ning väikelaenulepingus oli kokkulepitud viivise suuruseks 21 % aastas. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele leidnud, et laenulepingutega kaasnevad lisakulud on ülemäära suured. VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 2 sätestab, et tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohtu arvates, ei ole kostja toonud välja selliseid asjaolusid, mis lubaksid arvata, et poolte vahel kokku lepitud viivise määrad kahjustaksid kostjat ebamõistlikult. Tarbijakrediidilepingus viivise kokkulepet reguleerib VÕS § 415, mille lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kuna poolte vahel kokku lepitud viivise määr ei ületa VÕS § 113 lg-s 1 kolmandas lauses reguleeritud viivise määra, siis ei ole kostja väide põhistatud, et kokkulepitud viivisemäär võiks olla ülemäära suur ja tühine. Pooled ei vaidle, et kostja on olnud viivituses väikelaenulepingust tuleneva võlgnevuse 3 477,54 euro tasumisega alates 08.07.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.07.2020 383 päeva, mistõttu on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale viiviseid 766,29 eurot. Pooled ei vaidle, et kostja on olnud viivituses krediitkardilepingust tuleneva võlgnevuse 3 799,68 euro tasumisega alates 08.07.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.07.2020 383 päeva, mistõttu on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale viiviseid 318,97 eurot. Tuvastatud on, et vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele on hagejal õigus nõuda ja kostjal on kohustus tingimuste p.5.3 kohaselt hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud (t.l. 12-13). VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1 000 eurot. Kuna hagis toodud nõue kostja vastu on üle 1 000 euro ja hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜd sisse nõudma kostjalt võlgnevust ning tõendatud on, et PlusPlus Baltic OÜ on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile Paekaare 40-158 13613 Tallinn, siis on põhistatud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot (t.l. 29-32). Kuna vaidlust ei ole, et kostja ei ole hagejale oma eeltoodud kohustuste katteks midagi tasunud, siis lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks väikelaenulepingust tulenev põhinõue 3 477,54 eurot, intressid 229,16 eurot, viivised 766,29 eurot ja sissenõudekulud 35,00 eurot ja krediitkaardi lepingust tulenev põhinõue 3 799,68 eurot, intressid 198,69 eurot ja viivised 318,97 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks ka viivis väikelaenulepingust tulenevalt põhinõudelt (3 477,54 eurolt) alates 25.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni 0,057534 % päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses ja viivis krediitkaardilepingust tulenevalt põhinõudelt (3 799,68 eurolt) võlaõigusseaduses § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, nagu seda on taotlenud hageja. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel, millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.