RAGN-SELLS AS hagi O.M.A. S.p.A Eesti filiaali vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5119,98 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellant): RAGN-SELLS AS (registrikood 10306958, asukoht Suur-Sõjamäe 50a, 11415 Tallinn), Kostja (vastustaja): O.M.A. S.p.A Eesti filiaal (registrikood 12492681, asukoht A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista O.M.A. S.p.A Eesti filiaal’ilt välja RAGN-SELLS AS kasuks välja põhinõue 4138,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 1100,85 eurot ning viivis põhinõudelt 4138,82 eurot alates 09.08.2018.a VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla.
Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta RAGN-SELLS AS menetluskulud O.M.A. S.p.A Eesti filiaal’i kanda, O.M.A. S.p.A Eesti filiaal’i menetluskulud tema enda kanda.
5.Mõista kostjalt O.M.A. S.p.A Eesti filiaal ́ilt hageja RAGN-SELLS AS kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 425,00 eurot ning õigusabikulud summas 810,00 eurot
6.Välja mõista kostjalt O.M.A. S.p.A Eesti filiaal’ilt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni.
2-18-111481 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.OÜ RAGN-SELLS AS (hageja) esitas 31.05.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O.M.A. S.p.A Eesti filiaali (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 04.07.2018 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 06.08.2018 hagiavalduse, mille kohaselt on poolte vahel sõlmitud kaks raamlepingut, mille alusel lepiti kokku jäätmete äravedu ja tingimused. Hageja esitas kostjale teenuste eest arved nr 1806192397 ning 1806267101, mis on tasumata kokku summas 4138,82 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4138,82 eurot, viivise 1099,09 eurot ning viivise alates 07.08.2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja nõuet ei tunnistanud, palus kohaldada aegumist ning teha vaheotsus aegumise kohaldamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Arvel nr 1806192397 on kohustuste täitmise tähtajaks 16.03.2015. Järelikult aegus nõue 16.03.2018. Arvel nr 1806267101 on kohustuste täitmise tähtajaks 15.04.2015 ning nõue aegus 15.04.2018. Hageja on esitanud avalduse maksekäsu kiirmenetluses alles 31.05.2018.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
4.25.10.2018.a otsusega tegi kohus vaheotsuse asjas lõppotsusena ning kohaldas asjas aegumist. 14.11.2018.a esitas hageja apellatsioonkaebuse. 28.02.2019.a otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 25.10.2018.a otsuse. Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Maakohus jättis hagi aegumise põhjendusel rahuldamata, jättes seejuures välja selgitamata, millise nõude on hageja esitanud ja milliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid tuleb sellest tulenevalt aegumise analüüsimiseks kohaldada. Asja materjali kohaselt on poolte vahel sõlmitud kaks raamlepingut, mille kohaselt hageja osutas kostjale prügiveoteenust. Hagiga nõuab hageja kostjalt osutatud teenuse eest tasu maksmist. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist töövõtulepinguga. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab
2-18-111481 aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maakohus seostas nõude sissenõutavuse kostjale esitatud arvetes märgitud maksetähtpäevaga, kuid ei tuvastanud, et pooled olid arve esitamises sissenõutavuse eeldusena kokku leppinud. Kui tasumise tähtaja kohta töövõtjal ja kostjal kokkulepet ei olnud, kohalduvad asjas VÕS § 637 lg 4 ja § 638 ning hageja nõue muutus sissenõutavaks töö vastuvõtmisest. Maakohus jättis tähelepanuta aegumise algusele kohaldatavad sätted. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Erialakirjanduses on märgitud, et lõige 3 lihtsustab ja parandab võlausaldaja positsiooni, kuna näeb aegumistähtaja arvutamise ette üksnes „täisaastate“ kaupa. Lõige 3 teine lause käsitleb eriolukorda, kus nõude sissenõutavus on seotud arve esitamisega. Seejuures aegumise seisukohalt ei ole oluline mitte arve esitamine, vaid oluline on aasta, millal võis arve esitada. See lahendus väldib võlausaldaja poolt aegumistähtaja kunstlikku edasikükkamist arve esitamisega viivitades (vt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne 2010; § 137 p-d 3.3.1 ja 3.3.2). Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tulenevalt eeltoodust uuesti hindama aegumise kohaldatavust antud asjas.
5.28.05.2020.a kohtunõudega palus maakohus hagejal esile tuua, millal ja millistel kuupäevadel konkreetselt teenust osutati ning millal muutusid sissenõutavaks osutatud teenuste eest tasutavad nõuded.
6.22.06.2020.a esita hageja täpsustused, milles selgitab, et hageja on esitanud kostjale 2 arvet, mille kostja on jätnud tasumata. Arve nr 1806192397 sisuks on ehituskonteineri laenutamine perioodil 02/2015.a. Kostja laenutas ehituskonteinerit perioodil 01.02.2015.a.28.02.2015.a. Arvel nr 1806267101 on kajastatud kõik 2015.a. märtsi kuus osutatud teenused: ehituskonteineri laenutamine 01.03.2015- 26.03.2015; transport (reis. muu auto) 26.03.2015; reostunud materjali töötlemine 26.03.2015; reostunud pakendid töötlemine 26.03.2015; saatekirja vormistamine 26.03.2015.
7.Tüüptingimuste punkti 3.2. kohaselt esitab Ragn-Sells kliendile arve hiljemalt arveldusperioodile järgneva kalendrikuu 7. kuupäevaks kliendi soovil kas elektrooniliselt (earvena) kliendi määratud e-posti aadressile või paberkandjal kliendi poolt määratud aadressile. Hageja arveldusperioodiks on kalendrikuu. Tüüptingimuste punkti 3.3. kohaselt kohustub klient arve tasuma arvel märgitud tähtajaks. 2015.a. veebruari kuus osutatud teenuste kohta esitas hageja kostjale 02.03.2015.a. arve nr 1806192397, maksetähtajaga 16.03.2015.a. Kostja arvet ei tasunud. 2015.a. märtsi kuus osutatud teenuste kohta esitas hageja kostjale 01.04.2015.a. arve nr 1806267101, maksetähtajaga 15.04.2015.a. Kostja arvet ei tasunud. Lepingus kokku lepitud teenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumise algusele tuleb käesoleva nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt, algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
8.Pooled on tüüptingimuste kolmandas punktis kokku leppinud, et Ragn-Sells esitab kliendile arve hiljemalt arveldusperioodile järgneva kalendrikuu 7. kuupäevaks ning klient kohustub arve tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostjale ostutati teenust 2015.a. veebruaris ja märtsis. Seega oli hagejal kohustus esitada arve veebruaris osutatud teenuste eest hiljemalt 07.03.2015.a. Hageja esitas 02.03.2015.a. arve nr 1806192397. Märtsis osutatud teenuste eest tuli esitada arve hiljemalt 07.04.2015.a. Hageja esitas kostjale 01.04.2015.a. arve nr 1806267101. Antud asjas algas lepingus kokku lepitud teenuste kasutamisest tuleneva
2-18-111481 tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2015. a lõppemisest. Hageja nõue ei ole aegunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.Asjas ei vaielda järgmiste oluliste faktiliste asjaolude üle: Kostja ja hageja vahel on sõlmitud kaks raamlepingut üks ingliskeelne kuupäevaga 18.08.2014.a. ja teine eestikeelne kuupäevaga 08.10.2014.a., mille alusel lepiti kokku jäätmete äravedu ja tingimustes. (dtl 120-127) Osutatud teenuste eest esitati kostjale järgnevad arve nr 1806192397 ja arve nr 1806267101, mille kostja on jätnud tasumata. (dtl 131-32) Arve number 1806192397 on esitatud perioodi 01.02.2015-28.02.2015.a teenuse osutamise eest. (dtl 131) Arvel number 1806267101 on kajastatud kõik 2015.a märtsi kuus osutatud teenused. (dtl 132) 03.02.2015.a. tellib kostja hagejalt üüritud 30m3 konteineri äraviimist ehitusplatsilt ekirjaga, milles olid värvimisjäätmed. (dtl 128) 24.03.2015.a tasub kostja arvete 1806118290, 1806077213, 1806013914, 1805956101 eest. (dtl 130) 24.03.2015.a e-kirjaga tellis kostja viimase konteineri eemaldamise objektilt. (dtl 128) Kohus loeb eelpoolviidatud asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
27.Kostja on 11.09.2018.a hagi vastuse asunud seisukohale, et „O.M.A. S.p.A Eesti filiaal (kostja) oli xxxx elektrijaama ehitusel üks kümnetest alltöövõtjatest, kes ääretult mastaapse projekti erinevate osadega tegelesid. RAGN-SELLS AS (hageja) poolt ei ole hagi alusena viidatud arvete osas osutatud teenust kostjale ning hageja ei ole tõendanud, et viidatud arvete osas oleks olnud tellijaks kostja või teenuse saajaks kostja. Hagiavaldusega esitatud tõendid (lisaks vormi rikkumisele, vt all) ei seo mistahes moel konkreetseid arveid väidetava kostja tellimusega ning tõenditest ei nähtu, milline kümnetest xxxx elektrijaama ehitusel tegutsenud alltöövõtjatest konkreetse väidetava teenuse tellis või kas sellesisulist teenust üldse osutati. Kostja vaidleb vastu hagile kogu ulatuses ning vaidleb vastu hagiavalduses esitatud faktiväidetele p-des 1.1 – 1.7.“
28.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on tasuline leping, mille sõlmimisel lepivad pooled eelkõige kokku tehtavas töös ja saadavas tasus. Töövõtu olemuslikuks eesmärgiks on kokkulepitud tulemuse saavutamine (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-165962/50 p 14), kusjuures töövõtja töö valmistegemise ja tellija tasu maksmise kohustused on omavahel vastastikuses seoses.
29.Kostja soovis hagejalt tellida teenusena jäätmete äravedu koos kogu vajaliku teenusega. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel on sõlmitud kaks raamlepingut üks ingliskeelne
2-18-111481 kuupäevaga 18.08.2014.a. ja teine eestikeelne kuupäevaga 08.10.2014.a., mille alusel lepiti kokku jäätmete äravedu ja tingimustes. (dtl 120-127). Pooled pidasid enne lepingu sõlmimist e-kirja teel läbirääkimisi (dtl 99-119).
30.Kohtule nähtuvalt leppisid pooled kokku lepingu tingimustes. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingud on sõlmitud. Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et kostja on hagejalt teenust saanud ning tasunud varasemalt sellekohaseid arveid (dtl 130). Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja on kostjale esitanud arve 1806192397 ja arve nr 1806267101.
31.Kostja on menetluses esitanud vastuväitena, et hageja poolt ei ole hagi alusena viidatud arvete osas osutatud teenust kostjale ning hageja ei ole tõendanud, et viidatud arvete osas oleks olnud tellijaks kostja või teenuse saajaks kostja. Lisaks on kostja menetluses esitanud aegumise vastuväite.
32.Kohus analüüsib esmalt aegumise vastuväidet. Kostja on aegumise vastuväites esile toonud, et TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Arvel 1806192397 on hageja märkinud kohustuse täitmise tähtajaks 16.03.2015. Järelikult nõue aegus 16.03.2018. Arvel 1806267101 on hageja märkinud kohustuse täitmise tähtajaks 15.04.2015. Nõue aegus 15.04.2018. Hageja on esitanud avalduse maksekäsu kiirmenetluses alles 31.05.2018.a.
33.Hageja on kohtule esile toonud, et poolte vahel sõlmitud lepingu tüüptingimuste punkti 3.3 kohaselt kohustus klient tasuma arve arvel märgitud tähtajaks. 2015.a. veebruari kuus osutatud teenuste kohta esitas hageja kostjale 02.03.2015.a. arve nr 1806192397, maksetähtajaga 16.03.2015.a. Kostja arvet ei tasunud. 2015.a. märtsi kuus osutatud teenuste kohta esitas hageja kostjale 01.04.2015.a. arve nr 1806267101, maksetähtajaga 15.04.2015.a. Kostja arvet ei tasunud.
34.TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Erialakirjanduses on märgitud, et lõige 3 lihtsustab ja parandab võlausaldaja positsiooni, kuna näeb aegumistähtaja arvutamise ette üksnes „täisaastate“ kaupa. Lõige 3 teine lause käsitleb eriolukorda, kus nõude sissenõutavus on seotud arve esitamisega. Seejuures aegumise seisukohalt ei ole oluline mitte arve esitamine, vaid oluline on aasta, millal võis arve esitada. See lahendus väldib võlausaldaja poolt aegumistähtaja kunstlikku edasilükkamist arve esitamisega viivitades (vt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne 2010; § 137 p-d 3.3.1 ja 3.3.2).
35.Pooled on lepingu tingimuste punktis 3.1 kokku leppinud teenuste kasutamise hinnakirjas, mille kohaselt klient tasub Ragn-Sells`ile teenuse eest kehtiva hinnakirja alusel, mis on kättesaadav kodulehel (dtl 118). Kohus leiab, et lepingus kokku lepitud teenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumise algusele tuleb käesoleva nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt, algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Lepingu tüüptingimuste punktis 3.2 on pooled kokku leppinud, et Ragn-Sells esitab kliendile arve hiljemalt arveldusperioodile järgneva kalendrikuu 7.kuupäevaks ning klient kohustub arve tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostjale ostutati teenust 2015.a. veebruaris ja märtsis ning sellest tulenevalt oli hagejal kohustus esitada arve veebruaris osutatud teenuste eest hiljemalt 07.03.2015.a. Hageja esitas 02.03.2015.a. arve nr 1806192397. Märtsis osutatud teenuste eest tuli esitada arve hiljemalt 07.04.2015.a. Hageja esitas kostjale 01.04.2015.a. arve nr 1806267101. Kuivõrd
2-18-111481 TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel algas aegumistähtaeg 2015.a lõppemisest, ei ole hageja nõuded kosta suhtes aegunud.
36.Järgnevalt analüüsib kohus kostja vastuväidet, mille kohaselt kostja leiab, et hageja poolt ei ole hagi alusena viidatud arvete osas osutatud teenust kostjale ning hageja ei ole tõendanud, et viidatud arvete osas oleks olnud tellijaks kostja või teenuse saajaks kostja.
37.Kohus on varasemalt tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud kaks raamlepingut üks ingliskeelne kuupäevaga 18.08.2014.a. ja teine eestikeelne kuupäevaga 08.10.2014.a., mille alusel lepiti kokku jäätmete äravedu ja tingimustes. (dtl 120-127). Kostja on lepingud allkirjastanud käsikirjaliselt. 18.08.2014.a lepingu peal on kostja käsikirjaliselt kirjutanud, et soovib tühjendust korra kuus, esimese tühjenduse algus 01.19.2014.a. Lepingu lõppkuupäevas ei ole pooled kokku leppinud. Hageja on esitanud tõendina kirjavahetuse, milles kostja kirjutab, et soovib, et hageja korraldaks viimase konteineri äraveo objektilt. Hageja on kostjale edastanud info, et konteineri äraveole eelnevalt tuleb kostjal tasuda hageja poolt kirjale lisatud arved (dtl 128). 24.03.2015.a on kostja hagejat teavitanud, et on tasunud eelnevalt võlgu olevad arved ning on andnud hagejale juhised, mille kohaselt soovib teada informatsiooni objektile siseneva auto osas, et korraldada objektile lubamise load (dtl 128). Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et arvete aluseks olev teenus on hageja poolt kostjale osutatud. Samuti on kirjavahetusega tõendatud, et teenuse tellijaks on olnud kostja. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks kohtul alust jõuda teistsugusele järeldusele. Pooltevahelise lepingu kohaselt toimus jäätmevedu korra kuus. Seega on põhjendatud hageja nõue kostja vastu arve 1806192397 osas teenuse osutamise eest ajavahemikus 01.02.2015-28.02.2015 ning arve 1806267101 osas teenuse osutamise eest ajavahemikus 01.03.2015-31.03.2015.a.
38.Arvel number 1806192397 on märgitud põhivõlgnevus summas 115,20 eurot (käibemaksuga), mis koosneb ehituskonteineri laenutamisest. Arvel number 1806267101 on märgitud põhivõlgnevus summas 4023,62 eurot (käibemaksuga), mis koosneb ehituskonteineri rendist, transpordist, reostunud materjali töötlemisest, reostunud pakendi töötlemine, saatekirja vormistamine.
39.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja vastu põhinõudes summas 4138,82 eurot (115,20+4023,62) on põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
40.Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist, s.o hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras perioodi 17.03.2015 kuni 30.06.2016 (472 päeva) eest summas 11,98 eurot ja perioodi 01.07.2016-06.08.2018 (767 päeva) eest 19,35 eurot summalt 115,20 eurot. Summalt 4023,62 perioodi 16.04.2015-30.06.2016 (442 päeva) eest summas 391,79 eurot ning perioodi 01.07.2016-08.08.2018 (769 päeva) eest 677,73 eurot. Lisaks soovib hageja viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras põhinõude summalt 4138,82 eurot alates 09.08.2018.a kuni põhisumma täieliku tasumiseni.
41.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
2-18-111481
42.Kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude kokku summas 1100,85 eurot (viivis seadusjärgses määras summalt 115,20 eurot perioodi 17.03.2015 kuni 30.06.2016 (472 päeva) eest summas 11,98 eurot, 01.07.2016-06.08.2018 (767 päeva) eest 19,35 eurot summalt 115,20 eurot, summalt 4023,62 eurot perioodi 16.04.2015-30.06.2016 (442 päeva) eest summas 391,79 eurot ning perioodi 01.07.2016-08.08.2018 (769 päeva) eest 677,73 eurot.
43.Lisaks soovib hageja viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras põhinõude summalt 4138,82 eurot alates 09.08.2018.a kuni põhisumma täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab hageja lisanduva viivise nõude.
44.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hageja on oma nõuet piisavalt selgitanud ja tõendanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 4138,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 1100,85 eurot, viivis põhinõudelt 4138,82 eurot alates 09.08.2018.a VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude ulatuses, st mitte üle põhinõude summa.
45.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
46.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi ja jätab vastuhagi täies ulatuses rahuldamata, leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
47.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
48.Hageja on 13.02.2019.a esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 425,00 eurot ning õigusabikulud summas 810,00 eurot.
49.Kohus, kontrollinud hageja 13.02.2019.a menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik toimingud mis on tehtud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud ja põhjendatud. Neile õigusabi toimingutele tehtud ajakulu on põhjendatud ega ole ülepaisutatud. Menetluskulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasu võib käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades pidada mõistlikuks ning kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega kooskõlas olevaks.
50.Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 425,00 eurot ning õigusabikulud summas 810,00 eurot.
2-18-111481
51.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.