Välja mõista Kohtla-Järve linn, Uus tn 11 korteriühistult Kimm Invest OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks 650 (kuussada viiskümmend) eurot.
4.Maksed ( resolutsiooni p 2 ja 3) kanda Kimm Invest OÜ tütarettevõtte X OÜ (RK xxx) arveldusarvele nr xxx Swedbank.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Kimm Invest OÜ töövõtjana ja KÜ Uus 11 tellijana 21.01.2018.a. ehituse töövõtulepingu nr 21.01.2018, mille kohaselt oli lepinguobjektiks puistevilla paigaldus koos materjaliga. Hageja pidi Uus 11 korterelamule (pööningule) paigaldama 240 m3 klaasvilla (puistevilla).
2.Lepingu p-de 4.2.2 ja 4.1.3 järgi pidid ehitustööd olema teostatud ajavahemikul alates 21.01.2018 kuni 08.02.2018.a. Lepingu p 6.1 järgi oli tööde üldmaksumus kokku 3156 eurot. Lepingu p 6.2 järgi pidi tellija tasuma ehitustööde eest etapiliselt (kokku 7 etappi) ja järelmaksuga alljärgnevalt: 1-etapp ettemaks 1000 eurot, maksetähtaeg 21.01.2018; 2-etapp 360 eurot, maksetähtaeg 20.02.2018.a.; 3-etapp 359,20 eurot, maksetähtaeg 20.03.2018.a.; 4-etapp 359, 20 eurot, maksetähtaeg 20. 04.2018; 5-etapp 359, 20 eurot, maksetähtaeg 20.05.2018; 6-etapp 359, 20 eurot, maksetähtaeg 20.06.2018; 7-etapp 359, 20 eurot, maksetähtaeg 20.07.2018. Tööd olid lõpetatud tähtaegselt, so 08.02.2018.a. Hageja töövõtjana andis tööd 08.02.2018.a. tellijale üle. Tellija kontrollis tööde mahu ja kvaliteedi üle, pretensioone ei esitatud. Töö oli teostatud nõuetekohaselt. Vastavalt lepingu p 7.2 loetakse teostatud tööd vastuvõetuks kui kolme päeva jooksul peale akti üleandmist ei ole antud tööde kohta esitatud kirjalikke pretensioone. Pretensioone ei esitatud, seega tööd tellija poolt vastu võetud.
3.Tellija ei ole täitnud oma lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust. Alates 02.02.2018.a. kuni hagi esitamiseni on tellija tasunud töövõtjale 1378,70 eurot. Tasumata on 1777, 30 eurot. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole nõudega tasuda ülejäänud osa. Tellija lubas seda teha, aga ei ole oma lubadust täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 1777, 30 eurot (vastavalt VÕS § 635 lg 1 ja § 108 lg 1), viivis 631,20 eurot arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest so alates 20.07.2018 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lepingu p 4.2.5 ja 6.1 alusel. Hageja palub välja mõista kokku 2 408, 50 eurot ja kanda hageja tütarettevõtte X OÜ (RK xxx) arvele. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega ja märgib, et Kostja väide, et R. H.i volitused korteriühistu juhatuse liikmena lõppesid 06.01.2017 ei vasta tõele. R. H. oli juhatuse liige äriregistri andmetel 07.01.2018-21.11.2018. Seega volitused lõppesid 21.11.2018.a mitte varem. KÜ Uus 11 põhikirjast ei nähtu, et juhatuse liikmed saavad ühistut esindada ainult ühiselt (MTÜS § 27 lg 2). Järelikult võis kõikide tehingute tegemisel esindada ühistut iga juhatuse liige. Töövõtuleping hagejaga sõlmiti 21.01.2018.a. R. H. allkirjastas lepingu ja tegi koheselt ettemaksu KÜ Uus 11 pangakontolt suuruses 660,30 eurot. Lisaks sellele tehti teine ülekanne 25.04.2018 KÜ Uus 11 pangakontolt summas 718, 40 eurot. Kui leping oleks olnud fiktiivne nagu väidab kostja, ei oleks tehtud lepingu täitmisena ülekandeid korteriühistu arvelduskontolt; Hageja puistab maju juba rohkem kui 10 aastat ning kostja väide nagu oleks lepingu eesmärk pumbata raha välja korteriühistust, on alusetu laim. R. H. lubas võlgnevuse tasuda 2018.a oktoobris. Oma 12.12.2018 e-kirjas kirjutas kostja, et KÜ-l Uus 11 on uus juhatus ja töövõtjal tuleb pöörduda nende poole. Kirjavahetusest kostja juhatuse liikme L. O. teatatakse hagejale, et R. H. lahkus ja ei jätnud kostjale dokumente. Samas e-kirjas palus kostja hagejat saata talle lepingu tööde kohta. Tehtud tööde osas märgib hageja, et töövõtjal on kaetud tööde akt ja töövõtuleping. Kõik tööd olid tehtud õigeks ajaks, ehk 08.02.2018.a. 08.02.2018.,a. andis hageja tööd kostjale üle. Teostatud tööde mahud ja kvaliteet oli kontrollitud kostja poolt. Teostatud tööde kohta pretensioone ei olnud, mistõttu loetakse need lepingu p 7.2 kohaselt vastuvõetuks. Arves nr 18022 märgitud summa 3516 eurot erineb lepingus sätestatud summas 3156 eurot, kuna hageja töövõtjana teostas ka lisatöid, mille teostamise ja maksumuse kohta oli poolte vahel suuline kokkulepe. Kokkuleppe järgi oli lisatööde maksumus 360 eurot mis lisatakse lepingusummale 3156 + 360 eurot. Arve nr 18022 kohaselt maksmisele kuuluv summa on 3516 eurot. Hageja ei nõua kostjalt tasumist lisatööde eest, vaid nõuab tasu töövõtulepingu järgi so 3156 eurot, millest on kostjal tasumata 1777, 30 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja hageja nõuet ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kostjaks ei peaks käesolevas tsiviilasjas olema mitte KÜ Uus 11, vaid
R. H..
Kimm Invest OÜ-ga sõlmis lepingu R. H. , kes väitis, et on Uus tn 11 KÜ juhatuse liige. Kostja väidab, et R. H.i juhatuse liikme volitused lõppesid 06.01.2017.a.
R. H.il ei olnud seaduslikku alust ainuisikuliselt, korteriühistu nõusolekuta, astuda lepingulistesse suhetesse kolmandate isikutega. Vastavalt KÜ Uus tn 11 põhikirja § 13 sätetele tuleb hagejaga lepingu sõlmimise küsimust arutada KÜ liikmete üldkoosolekul, Kui korteriühistu liikmed oleksid andnud oma nõusoleku lepingu sõlmimiseks OÜ-ga Kimm Invest, oleksid hagejaga sõlminud lepingu juhatuse liikmed, kellel on vastavad volitused korteriühistu esindamiseks. Nii oleks juhatuse liige tegutsenud lepingu sõlmimisel vastavalt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusele. Hageja esitatud leping oli sõlmitud 21.02.2018 korteriühistu liikmete mistahes nõusolekuta, üldkoosoleku vastava otsuseta. Asjaolud, et R. H. oli KÜ Uus 11 juhatuse liige ei anna talle õigust ja volitusi astuda lepingulistesse suhetesse kolmandate isikutega. Kostja on seisukohal, et hageja oli hooletu kui sõlmis lepingu veendumata kas tellijana väidetavalt korteriühistut esindaval R. H.il on volitused korteriühistu nimelt lepingu sõlmimiseks.
6.Hageja ei ole esitanud ka mistahes tõendeid selle kohta, et oleksid toimunud eelläbirääkimised lepingu sõlmimiseks, läbi arutatud eelseisvat tehingut, puuduvad hinnapakkumine töödele, tööde loetelu, tööde plaan. Kostjale jääb selgusetuks, millised tööd ikka pidi töövõtja teostama ja millises mahus. Hagiavalduse kohaselt pidi tööde hind olema 3156 eurot’ Hageja esitas kohtule arved 18006E summas 3516 eurot ja nr 18022 summas 3176 eurot. Hageja väidab, et kostja jäi võlgu 1777, 60 eurot, samas sai hageja kostjalt 1378, 70 eurot, kokku järelikult oli hind 3156 eurot.
7.Lepingu p 6.4 on jutt laenust 2156 eurot, mida justkui korteriühistu pidi saama. Hagi lisades puuduvad mistahes viited selle kohta et tööd tehti ja tellijale üle anti. Hageja ei ole tõendanud, et ta tööd üldse teostas, mille eest hagis tasu nõuab. Puudub kinnitus ka selle kohta, et hageja soetas vajaliku materjali või et tema töötajad töötasid objektil. Kostja on seisukohal, et töövõtuleping võib olla fiktiivne, mille sõlmimise eesmärgiks võis olla rahaliste vahendite väljavõtmine korterühistust. Kostja palub hagi jätta rahuldamata.
8.Kohtuistungil 07.10.2020.a. ei eitanud kostja, et lepingu sõlmimise ajal oli R. H. juhatuse liige, kuid kostja eitab fakti, et KÜ Uus 11 üldse hagejaga lepingu sõlmis. KÜ väidab, et ei ole andnud R. H.ile voltust lepingut sõlmida. R. H.i tegevus on vastuolus ühistu põhikirja p
13.Lepingu p 6.4 kohaselt on ühistu võtnud endale laenukohustuse. Laenukohustuse võtmiseks peab olema korteriomanike nõusolek (üldkoosoleku otsus). Hageja on lepingu sõlmimisel ise olnud hooletu kui ei ole kontrollinud ühistu esindaja volitusi. Kostja väidab, et hageja on jätnud tõendamata, et tööd üldse tehti. Hageja saatis ainult arved ja needki R. H.ile. Hageja väidab et tööd lõpetati 08.02.2018.a. , kostjale jääb arusaamatuks, miks ei allkirjastanud ükski kolmest toonasest juhatuse liikmest aktile.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Tsiviilasja materjalide kohaselt sõlmisid Kimm Invest OÜ (töövõtjana) ja korteriühistu Uus 11, keda esindas R. H. (tellijana) 21.01.2020.a. töövõtulepingu nr 21.01.2018. (tl 10-13). Lepingu järgne töö (lepingu objekt p 2) oli 240 m3 puistevilla paigaldus Uus tn 11 majas koos materjalidega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on tasuline leping, mille sõlmimisel lepivad pooled eelkõige kokku tehtavas töös ja saadavas tasus. Töövõtu olemuslikuks eesmärgiks on kokkulepitud tulemuse saavutamine (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-5962/50 p 14), kusjuures töövõtja töö valmistegemise ja tellija tasu maksmise kohustused on omavahel vastastikuses seoses.
11.VÕS § 635 lg 1 tulenevalt on töövõtja põhikohustus kokkulepitud tulemuse saavutamine. Tulenevalt VÕS § 641 lg 1 peavad töö ja töö juurde kuuluvad dokumendid vastama lepingutingimustele. Sama paragrahvi 2. lõige loetleb tingimused, milliste esinemisel ei vasta töö lepingutingimustele. Muu hulgas ei vasta VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö lepingutingimustele kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Käesoleval juhul ei ole kostja viidanud töö lepingutingimustele mittevastavusele. Tuleb arvestada ka VÕS § 77 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel vähemalt keskmise kvaliteediga (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-59-14 p 15) Kostja ei ole ka esitanud pretensioone töö kvaliteedi osas.
12.Kostja väidab, et korteriühistu esindajana lepingu sõlminud R. H.il puudusid selleks vastavad volitused. 12.1 Esmalt leidis kostja, et lepingu sõlmimisel ajal so 21.01.2018.a. ei olnud R. H. enam KÜ Uus 11 juhatuse liige, kuivõrd tema volitused lõppesid 06.01.2017.a. (tl 40) Eeltoodud kostja väide ei vasta tegelikkusele. Äriregistri väljatrüki kohaselt oli R. H. KÜ Uus tn 11 juhatuse liige 08.01.2015-07.01.2018 ja 07.01.2018-21.11.2018 (tl 45-46). Korteriühistut võis kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige (tl 46) Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 27 lg 2 toodud piirangut, mille kohaselt juhatuse liikmed või osad neist võivad mittetulundusühingut esindada ainult ühiselt, KÜ Uus 11 põhikiri ette ei näe (tl 47-51). Kohtuistungil ei eitanud kostja, et R. H. oli KÜ Uus 11 juhatuse liige (tl 84 pöördel) 12.2 Kostja väidab, et töövõtulepingut ei sõlminud KÜ Uus 11, mistõttu ei saa sellest tulla korteriühistule ka kohustusi. Kostja on seisukohal, et R. H.il puudus volitus lepingu sõlmimiseks ning tema tegevus on vastuolus korteriühistu põhikirja p 13 viimase kahte punkti (tl 83-85) ning korteriomandi ja korteriühistuseaduse (KrtS) kohaselt kui juhatus tahab mingisugust küsimust otsustada, ei saa seda teha omavoliliselt, vaid tuleb arutada koos kosteriomanikega (kas omanikud annavad nõusoleku või kiidavad juhatuse tegevuse hiljem heaks). Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Esiteks ei ole asjakohased kostja esindaja viited põhikirja p 13 kahele viimasele alapunktile.
Põhikirja p 13 sätestab üldkoosoleku pädevuse. Kostja esindaja viidatud loetelu eelviimase punkti kohaselt on üldkoosoleku pädevuses küsimuse otsustamine tehingu sõlmimiseks juhatuse liikme või muu organiga, talle nõudmiste esitamiseks ja isiku määramiseks, kes esindab ühistut selles (vt MTÜS § 27 lg 5). Käesoleval juhul ei tehtud tehingut juhatuse liikmega (ehk tehingut juhatuse liikme ja ühistu vahel). Punkti 13 viimane alapunkt näeb ette et üldkoosoleku pädevusse kuulub muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Põhikirja p 29 sätestab ühistu juhatuse pädevuse (tl 50). Muuhulgas kuulub juhatuse pädevusse elamu haldamine ja majandamine, ühistu teenindamisega seotud lepingute ja tehingute sõlmimine. KrtS § 24 lg 1 kohaselt on juhatus korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut. Korteriühistu juhatusele kohaldatakse lisaks KrtS -s sätestatule MTÜS § 26 lõikes 2 ning §des 27–29 ja 32 mittetulundusühingu juhatuse kohta sätestatut. MTÜS § 27 lg 1 on juhatuse igal liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi 3. lõike järgi on juhatuse liikmed mittetulundusühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud mittetulundusühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku või juhatuse kehtestatud piiranguid. 12.3 Arvestades Kohtla-Järve Uus tn korterelamute üldteada olevat (halba) seisukorda, on puistevilla paigaldamine korterelamu soojustamise eesmärgil ja seeläbi küttekulude vähendamine kohtu hinnangul kaasaomandi säilitamiseks vajalik kulu (TsÜS § 63 lg 1 mõttes) ja tehtud korteriomanike huvides, milleks ei ole vaja korteriühistu üldkoosoleku otsust (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14 p 19). Viidatud lahendis leiab Riigikohus, et kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutuste tegemiseks ei ole vaja üldkoosoleku otsust ega korteriomanike kokkulepet ning sarnaselt korteriomaniku õigusega teha need kulud, tähendab see ka korteriühistu õigust teha vajalikke kulutusi üldkoosoleku otsuseta (vt ka KrtS § 37 lg 1 ja § 34 lg 2). Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et R. H. või korteriühistu nimel ja ühistu esindajana hagejaga töövõetulepingu sõlmida ning kostja vastupidised väited on põhjendamatud.
13.VÕS § 636 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt tõendada, et on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Hageja on esitanud kaetud tööde akti (tl 79). Kohus möönab, et aktil puudub korteriühistu esindaja allkiri. Kimm Invest OÜ esindaja selgitas, et tavapärase praktika kohaselt töötajad puistavad villa ära, tulevad tagasi Tallinna, siis hageja esindaja saadab tellijale kaetud tööde akti. Edasi, kas tellija allkirjastab või tuleb ette ka juhuseid kui ei allkirjastata, kuid hakatakse kohe maksma või kakstakse ette teatud summa ära (tl 86 pöördel). Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega selles, et hageja ei ole tõendanud üldse tööde tegemist ega tegemist lepingus toodud mahus. Sellisel juhul tekib küsimus, mille eest ja alusel R. H. korteriühistu arvelt makseid hagejale tegi (tl 14). Ühistu esindajana lepingu sõlminud R. H. ei ole hagejaga peetud kirjavahetuses vaielnud vastu ka võlanõudele (tl 69-72).
Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et tehtud tööd oleks puudulikud, tehtud väiksemas mahus või ebakvaliteetselt. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav ka asjaolu, et praegune korteriühistu juhatus ei tea, millised tööd ja millises mahus on korterelamu pööningul tehtud. Korteriühistu arvelt on tasutud hagejale lepingu täitmisena kokku 1378, 70 eurot (01.02.2018.a. 660. 30 eurot ja 25.04.2018 718, 40 eurot, tl 14, 68). Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-21-18-16 p 14). Käesoleval juhul tellija selliseid vastuväiteid esitanud ei ole.
14.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi 4. lõige sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 7.1 kohaselt toimub teostatud tööde üleandmine ja vastuvõtmine pärast lepingujärgsete tööde lõpetamist, mille kohta töövõtja esitab akti. Tellija kontrollib teostatud tööde mahud ja kvaliteedi. Lepingu p 7.2 kohaselt loetakse teostatud tööd vastuvõetuks kui kolme päeva jooksul peale akti üleandmist ei ole antud tööde kohta esitatud kirjalikke pretensioone (tl 11). Akt on kostjale saadetud, kostja ei ole pretensioone esitanud, seega loetakse tööd vastuvõetuks 08.02.2018.a ja hageja tasunõue muutus sissnõutavaks. Eeltoodut kinnitab ka kostja osaline tasumine (tl 14 ja 68). Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kuivõrd kostja on osaliselt lepingujärgse kohustuse täitnud, leiab kohus, et teostatud tööd vastasid lepingutingimustele VÕS § 77 ja § 641 mõttes, Tööde eest tasumise korra sätestasid pooled lepingu ps. 6.3-6.4 (tl 11). Lepingu p 6.4 on toodud justkui andis hageja kostjale laenu (tl 11), kuid hageja esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt võimaldati toona kampaania korras tellijal tasuda järelmaksuga. Seega p 6.3-6.4 ei tule käsitleda kui ühistupoolset laenuvõtmist ja hageja poolset laenu andmist (poolte laenusuhet), vaid võimalust tasuda p 6.1 toodud lepingu hind osamaksetena (tl 83 pöördel, 84) Viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 20.07.2018, mistõttu sai hageja nõuda kostjalt kohustuse täitmist alates 21.07.2018.a (kohustus muutus sissenõutavaks). VÕS § 82 lg 1 järgi kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel (VÕS § 82 lg 7).
15.Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vaidlust ei ole selles, et lepingu järgi on hagejal saamata p 6.1 järgsest hinnast 3156 eurot 1777,30 eurot (3156-1378,70).
Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kohustuse täitnud või puuduks kohustus seda täita. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks kohustust rikkunud lepingupoole suhtes. VÕS § § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1. Hageja nõuab kostjalt 1777, 30 euro tasumist ja viivist lepingu p 4.2.5 ja 6.1 alusel alates hagiavalduse esitamisest kuni täitmiseni. Lepingu p 4.2.5 kohaselt tööde hinna 3156 euro (lepingu p 6.1) mittetähtaegsel tasumisel on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,15% päevas tasumata summalt, kuid mitte rohkem kui 20% lepingu maksumusest. Hageja arvestab viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest ehk 20.07.2018. (0,15% maksmata summalt 1777, 30 eurot., kuid mitte rohkem kui 20% lepingu hinnast ehk 20% 3156 eurost , so 631, 20 eurot. Kostja viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole.
16.Kohus rahuldab hagi. Arvestades hagihinda lahendas kohus nõude TsMS § 405 kohaselt lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot ja 400 eurot õigusabikulu, kokku 650 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja taotletud esindaja kulu 400 eurot on mõistlik arvestades õigusabi toimingutele kulutatud aega 4 tundi ja tunnihinda 100 eurot (4 x 100, vt TsMS § 175 lg 1). Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 650 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.