Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

pankrotiavalduse. Ajutise halduri päringutele ei ole R T mitte mingil viisil reageerinud. Vara ja võlgade nimekirja ei ole võlgnik ajutisele haldurile esitanud. Võlgnikul vara olemasolu kohta igasugused andmed puuduvad, sh puuduvad võlgnikul kinnisasjad, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning puuduvad sõidukid. Võlgniku viimane teadaolev arvelduskonto xxx suleti 15.11.2019. Järeldus: täna puudub võlgnikul vara, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid. Perioodil 2013 kuni 26.08.2019 kuulus võlgnikule Jõelähtme vallale kuuluva Neeme sadama 13697 m2 suurusele kinnistule seatud hoonestusõigus tähtajaga 42 aastat ning Neeme sadama opereerimine ja haldamine oligi võlgniku majandustegevuse sisuks. Hoonestusõiguse soetus- ja arenduskulud kokku olid 138 177 eurot ning see hoonestusõigus oligi toona võlgniku ainus reaalne ja arvestatav vara. 26.08.2019 sõlmitud notariaalse lepinguga võõrandas võlgnik selle hoonestusõiguse hinnaga 111 138 eurot ostjale xxx (xxx). Notariaalsest lepingust nähtub, et: 42 400 eurot on ostja müüjale tasunud sularahas enne lepingu sõlmimist; 57 650 eurot tasutakse võlgniku xxx kontole nr xxx; 11 088 eurot tasutakse sadama detailplaneeringu eest Jõelähtme valla kontole. Võlgniku xxx arvelduskonto väljavõttelt nähtub järgmist:                      

perioodil 01.01.2019 kuni 15.11.2019 oli kontol kreeditkäive 63 623 eurot; kontolt ei nähtu, et 2019. aastal oleks kassast sinna laekunud xxx poolt enne lepingu sõlmimist väidetavalt tasutud 42 400 eurot; 27.08.2019 laekus kontole xxx poolt tasutud 57 409,68 eurot, mis laekus notar xxx deposiitkontolt ja mis oligi suurim ühekordne laekumine; 27.08.2019 maksti 10 000 eurot xxx kontole xxx; ja 27.08.2019 maksti 5 000 eurot R T kontole xxx; ja 27.08.2020 võeti xxx ́st pangakaardiga välja 3 000 eurot; ja 28.08.2020 veel 3000 eurot; ja 29.08.2020 veel 4000 eurot; ja 30.08.2020 veel 4000 eurot; ja 31.08.2020 veel 4000 eurot; ja 01.09.2020 veel 3000 eurot; ja 02.09.2020 veel 4000 eurot; ja 03.09.2020 veel 5000 eurot; ja 04.09.2020 veel 3000 eurot; ja 09.09.2020 veel 1025 eurot; ja 11.09.2020 veel 2750 eurot; ja 13.09.2020 veel 4000 eurot; ja 17.09.2020 veel 1200 eurot; sularaha väljamakseid kontolt on tehtud lisaks Eestis asuvatele xxx ka Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal; sularaha väljamakseid kontolt on tehtud ka varasemal perioodil - st enne 27.08.2019 kui laekus raha hoonestusõiguse müügist – näiteks 04.01.2019 900 eurot, 04.04.2019 1300 eurot ja 11.04.2019 1700 eurot, 15.04.2019 800 eurot, 18.05.2019 550 eurot; lisaks on kontolt tehtud hulgaliselt väiksemaid kaardimakseid, sh loteriimaksed Küprose Vabariiki; konto suleti 15.11.2019 pangapoolse ülesütlemisega.

Võlgade nimekirja ega ühtki muud raamatupidamisdokumenti ei ole võlgnik esitanud. Tänaseks teadaolevad võlad: Võlgnevus (eurodes) Märkused Võlausaldaja

xxx (xxx)

67 510,28

andmed pankrotiavaldusest

xx

2073,40

xxx (xxx)

3881,47

andmed täitemenetluste registrist andmed täitemenetluste registrist

Kokku

73 465,15

Ajaleht Postimees avaldas 2019 aastal korduvalt, et Julianus Inkasso teatel on MTÜ Neeme Sadam probleemne võlglane. Muid täitmata kohustusi pole esialgu teada. Maksuvõlg puudub. Menetluse edasises käigus vajavad veel täpsustamist täitemenetluste kulude võimalikud nõuded. Ning kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad võlgadele veel ka viivised ja intressid ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete kaitsmise tulemusena. Finantsandmeid pole võimalik sisuliselt analüüsida, sest võlgnik on jätnud Äriregistrile esitamata raamatupidamise aastaaruanded ning ei ole ka ajutisele haldurile esitanud ühtki raamatupidamisdokumenti ega vastanud ajutise halduri teabenõudele. Pankroti väljakuulutamise korral saaks kohaldada R T suhtes mõjutusvahendeid, millised näeb ette PankrS § 89 ning kohustada teda esitama kohtule võlgniku: bilansid seisuga 31.12.2018, 31.12.2019 ja 30.09.2020; majandustegevuse kasumiaruanded perioodide kohta 2018, 2019 ja 2020; varade ja võlgade nimekiri. Ilmselt ei ole juhatuse liige mitme viimase majandusaasta kohta nõuetekohast raamatupidamisarvestust üldse pidanudki, kuigi Raamatupidamise seaduse § 4 näeb ette raamatupidamise katkematu pidamise (püsiva korraldamise), sh majandusaasta aruande tähtajalise esitamise ja dokumentatsiooni säilitamise. Võlgniku maksejõuetus pidi juhatusele ilmne olema juba 2019.aasta teises pooles, kui võlgnik oli muutunud varatuks ja lõpetanud tegevuse. Võlgniku juhtkonna poolt toimepandud tõenäoliste pankrotikuritegude teemat on käsitlenud võlausaldaja esindaja oma 5. oktoobri kirjas ajutisele haldurile. Peale pankroti väljakuulutamist tuleb esitada kuriteoteade juhatuse tegevuse kohta ning kassast ja kontolt kõrvaldatud raha osas kahjunõue juhatuse liikme vastu. Lisaks tuleb kaaluda tagasivõitmishagi esitamist hoonestusõiguse võõrandamise osas. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest: kohustusi on enam kui 73 465 eurot, kuid puuduvad andmed vara olemasolu kohta; puudub võimalus võlgniku tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks, sest tegevus on lõppenud ja jätkamiseks puudub ilmselt nii kavatsus kui ka raha. PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses võib maksejõuetuse põhjuseks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes, sest juhtkond käitus pahatahtlikult, kui muutis võlgniku varatuks ning tegevuse lõpetamisel jättis täitmata kohustused võlausaldajate ees. Võlgniku tegevus lõppes ja tekkis maksejõuetus kohe peale seda, kui augustis 2019 võõrandati hoonestusõigus ja seejärel kõrvaldati kontolt kogu müügist saadud raha. Ajutise halduri seni kogutud andmetel puudub võlgnikul tänase seisuga vara, mille arvelt saaksid kaetud pankrotimenetluse kulud. Seega tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui keegi maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla ca 5000 eurot. Pankrotimenetluse jätkamisel saaks kaaluda vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi, sest juhatuse liige ei ole käitunud temalt tavaliselt oodatava hoolsusega ning on teinud majanduslikult kahjulikke tehinguid ja kasutanud võlgniku kassasolevat ja kontole laekunud raha läbinähtamatult ning ilmselt mittesihipäraselt. Kohtumääruse põhjenduse Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Mittetulundusühing

Neeme Sadam pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustusi vähemalt 73 465 eurot, kuid vara puudub. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses võib maksejõuetuse põhjuseks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus on teinud 21.10.2020 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 5 000 eurot hiljemalt 02.11.2020. Võlausaldaja JSH Kinnisvara OÜ on tasutud kohtu deposiitkontole 5 000 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud Mittetulundusühing Neeme Sadam juhatuse liige R T (isikukood: xxx). PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile täpsustatud vara ja võlgade nimekirja; raamatupidamisbilansid seisuga 31.12.2018, 31.12.2019 ja 30.09.2020 ning majandustegevuse kasumiaruanded perioodide kohta 2018, 2019 ja 2020. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 080 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 080 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlausaldaja JSH Kinnisvara OÜ tasus 21.08.2020 ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtudeposiiti 1 000 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidi väljamaksmiseks summas 1 000 eurot ning seda põhjendanud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu summas 1 000 eurot maksta välja võlausaldaja JSH Kinnisvara OÜ eest ning Advokaadibüroo TGS Baltic poolt 21.08.2020.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr xxx Swedbank AS-is selgitusega „Deposiit tsiviilasjas 2-20-11801 vastavalt 19.08.2020 kohtumäärusele“ tasutud deposiidi, summas 1 000 eurot, arvelt. Väljamakse teostada AT Kodukontor OÜ arveldusarvele nr xxx.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja JSH Kinnisvara OÜ esitas kohtule 20.10.2020 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Võlausaldaja menetluskuludeks on õigusabikulud summas 2 357 eurot (sh 20.10.2020 istungiga seotud kulu), riigilõiv summas 300 eurot ja bürookulu summas 2 eurot, kokku 2 659 eurot. Kohus peab pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 300 eurot põhjendatuks ja vajalikuks kuluks, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Samuti peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kuluks bürookulu summas 2 eurot, mis kuulub samuti võlgnikult väljamõistmisele. Edasi kontrollib kohus võlausaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et võlausaldaja lepinguline esindaja on osutanud võlausaldajatele õigusabi keskmise tunnihinnaga 173,38 eurot 13,6 tunni ulatuses. Kohus, tutvunud esitatud menetluskulude nimekirjadega ning toimiku materjalidega, on seisukohal, et võlausaldaja õigusabikulud on ülepaisutatud, ei vasta toimiku materjalidele ega ole mõistlikud, mistõttu vähendab kohus neid 13,6 tunnilt 8 tunnile. Kohus leiab, et 8 tunni näol on tegemist põhjendatud ajakuluga. Seega on põhjendatud võlausaldaja õigusabikulud summas 1 387,04 eurot. Seega mõistab kohus võlgnikult võlausaldaja kasuks välja põhjendatud menetluskulud summas 1 689,04 eurot (300 eurot riigilõiv + 2 eurot bürookulud + 1 387,04 eurot põhjendatud õigusabikulud). /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.