Mittetulundusühingu Neeme Sadam (pankrotis) kaebus Jõelähtme Vallavolikogu 15.06.2018 otsuse nr 462 ja 21.06.2018 vaideotsuse nr 77 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Mittetulundusühing Neeme Sadam (pankrotis) (registrikood 80152876), esindaja Reimo Toom Vastustaja – Jõelähtme vald, volitatud esindaja vandeadvokaat Martin Männik Kolmas isik 1 – AS Respectus Capital (registrikood 10411321), volitatud esindajad vandeadvokaadid Carri Ginter ja Triin Toom Kolmas isik 2 – Neeme Marina OÜ (registrikood 14772048), seaduslik esindaja Allan Kool Kaasatud haldusorganid – Päästeamet, volitatud esindaja Kai Reinhold-Hurt Keskkonnaamet, volitatud esindaja Johanna Jürima
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Muud selgitused
Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.
RESOLUTSIOON
Jätta Mittetulundusühingu Neeme Sadam (pankrotis) kaebus rahuldamata.
2.Mõista Mittetulundusühingult Neeme Sadam (pankrotis) AS-i Respectus Capital kasuks välja menetluskulud summas 10 165,50 eurot (ilma käibemaksuta).
Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.04.2021 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mittetulundusühing (edaspidi MTÜ) Neeme Sadam (pankrotis) omandis oli Jõelähtme vallas Neeme külas kinnistu, millel ühing tegeles sadama haldamise ja opereerimisega. AS Respectus Capital omandis on Neeme Sadam, Neeme külas, Jõelähtme vallas asuva kinnistuga külgnev Sadama tee 10 kinnistu, millel asub Ruhe restoran ja seminarihoone.
2.Jõelähtme vald andis 06.08.2015 projekteerimistingimuste alusel 30.10.2015 ehitusloa, mille alusel sai Sadama tee 10 kinnistul tules hävinud taaralao asemele ehitada seminarihoone, laiendades ehitist 1/3 võrra. Seminarihoonele anti 14.06.2016 osaline kasutusluba, kasutusluba ei antud ehitusprojektiga vastuolus olevale seminarihoone terrassile.
3.Ehitusprojektiga vastuolu lahendamiseks algatas Jõelähtme vald 04.02.2016 korraldusega nr 95 Sadama tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise. Vald võttis 24.11.2016 korraldusega nr 917 detailplaneeringu vastu ning suunas selle avalikule väljapanekule, mis toimus 12.12.2016-10.01.2017. Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 14.02.2017. Detailplaneeringu üheks osaks oli ehituskeeluvööndi vähendamine, milleks vald esitas 16.02.2017 Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse. Keskkonnaamet andis selleks 27.04.2017 nõusoleku. Vald esitas detailplaneeringu 03.03.2017 Harju maavanemale heakskiidu saamiseks. Harju Maavalitsuses toimus 22.03.2017 nõupidamine detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ärakuulamiseks. Harju maavanem andis 04.05.2017 detailplaneeringule heakskiidu.
4.Jõelähtme Vallavolikogu kehtestas detailplaneeringu 15.06.2017 otsusega nr 462 ning Jõelähtme Vallavalitsus andis 20.07.2017 korraldusega nr 639 seminarihoonele kasutusloa.
5.MTÜ Neeme Sadam esitas 25.07.2017 vaide Jõelähtme Vallavolikogu 15.06.2017 otsuse nr 462 kehtetuks tunnistamiseks, mis jäeti Jõelähtme Vallavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 77 rahuldamata.
6.MTÜ Neeme Sadam esitas 27.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Jõelähtme Vallavolikogu 15.06.2017 otsuse nr 462 tühistamist. Kaebus oli esitatud nii subjektiivsete õiguste kui ka avalike huvide kaitseks.
7.Tallinna Halduskohus jättis 01.02.2019 otsusega rahuldamata MTÜ Neeme Sadam kaebuse.
2(17)
3-18-1512
8.MTÜ Neeme Sadam esitas 04.03.2019 apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 01.02.2019 otsuse peale.
9.Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2019 otsusega rahuldati MTÜ Neeme Sadam apellatsioonkaebus (resolutsiooni punkt 1) ja tühistati Tallinna Halduskohtu 01.02.2019 otsus haldusasjas nr 3-18-1512 ning saadeti asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks (resolutsiooni punkt 2).
10.AS Respectus Capital esitas 01.07.2019 kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2019 otsuse peale.
11.Kaebaja võõrandas 26.08.2019 Neeme Marina OÜ-le Neeme sadam, Neeme küla, Jõelähtme vald, Harju maakond asuva hoonestusõiguse.
12.MTÜ Neeme Sadam ja Jõelähtme vald esitasid 28.08.2019 Riigikohtule taotluse 26.08.2019 sõlmitud kompromissi kinnitamiseks. Kompromissi kohaselt loobub kaebaja kaebusest (kompromissi punkt 1) ning kaebajal ja vastustajal ei ole üksteise vastu menetluskulude nõudeid (kompromissi punkt 4). Sõlmitud kompromissi kohaselt tuleb lahendada kolmanda isiku AS Respectus Capital võimalikud menetluskulude nõuded (kompromissi punkt 4). Kolmas isik teatas 05.09.2019, et tal ei ole vastuväiteid kaebusest loobumise ja menetluse lõpetamise osas, kuid palus kompromissi kinnitamisel lahendada menetluskulude nõue, jättes kolmanda isiku menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja ei nõustunud kolmanda isiku menetluskulude kandmisega.
13.Riigikohtu halduskolleegiumi 12.11.2019 määrusega jäeti kinnitamata MTÜ Neeme Sadam ja Jõelähtme valla vahel sõlmitud kompromiss (resolutsiooni punkt 1) ning jäeti AS Respectus Capital kassatsioonkaebus menetlusse võtmata (resolutsiooni punkt 2).
14.Tallinna Halduskohtu 26.11.2019 määrusega võeti MTÜ Neeme Sadam kaebus menetlusse (resolutsiooni punkt 1).
15.Kolmas isik AS Respectus Capital esitas 02.01.2020 taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 2 punkti 1 alusel, kuivõrd kaebus on perspektiivitu ning kaebajal puudub õiguskaitse vajadus.
16.Kaebaja ja vastustaja esitasid 27.02.2020 Tallinna Halduskohtule kompromissi kinnitamiseks.
17.Tallinna Halduskohtu 10.03.2020 määrusega kaasati menetlusse kolmanda isikuna Neeme Marina OÜ (resolutsiooni punkt 1).
18.Tallinna Halduskohtu 06.05.2020 määrusega jäeti kaebaja ja vastustaja vahel 27.02.2020 sõlmitud kompromiss kinnitamata. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtu 06.05.2020 määrusele määruskaebuse, mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2020 määrusega rahuldamata. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2020 määrusele määruskaebuse, mis jäeti Riigikohtu halduskolleegiumi 29.09.2020 määrusega menetlusse võtmata.
19.Harju Maakohtu 03.11.2020 määrusega nr 2-20-11801 kuulutati kell 15.00 välja MTÜ Neeme Sadam pankrot (resolutsiooni punkt 1) ning MTÜ Neeme Sadam pankrotihalduriks nimetati Andres Tootsman (resolutsiooni punkt 2).
20.Tallinna Halduskohtu 09.02.2021 määrusega jäeti rahuldamata AS Respectus Capital taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks (resolutsiooni punkt 2) ning otsustati vaadata haldusasi läbi kirjalikus menetluses (resolutsiooni punkt 3).
3(17)
3-18-1512
KAEBAJA SEISUKOHAD
21.Jõelähtme Vallavolikogu 15.06.2018 otsus nr 462 on õigusvastane ning tuleb tühistada. Kaebus on esitatud nii subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides.
22.Sadama tee 10 kinnistule ehitatud uued hooned on suuremad kui varasemalt. Sellega on rikutud lubatud ehitusmahtusid. Hooned on ehitatud vahetult MTÜ Neeme Sadam kinnistuni. Kuna Neeme sadama värava kõrval oleva uue hoone sein on 2,3 m laiem kui seal enne põlengut olnud vana hoone sein, siis on takistatud sadamasse sissesõit paatidega ning raskendatud manööverdamine. Järelikult ei saa Neeme sadamat enam endisel, tavapärasel viisil kasutada, millega on rikutud omandiõigust (põhiseaduse (PS) § 32). Lisaks leidis Päästeamet, et sadam ei saa enam naaberhoonega piirnevas servas paate hoida.
23.Vaidlusaluse detailplaneeringuga planeeritakse ehitust ranna ehituskeeluvööndisse, mis on vastuolus looduskaitseseadusega (LKS). Ka Keskkonnaamet on oma 18.04.2018 kirjas nr 62/18/4157-2 nimetatud rikkumised välja toonud.
24.Detailplaneeringus kavandatud terrass oli välja ehitatud ilma vastava ehitusõiguse olemasoluta enne detailplaneeringut. Tegemist on õigusvastase menetlusjärjekorraga kohaliku omavalitsuse poolt. Ehitus ei olnud mitte ainult vastuolus projekteerimistingimuste alusel koostatud ehitusprojektiga, vaid ka üldplaneeringuga. Tegemist oli väga olulise rikkumise ja veaga, sest ehitus oli ehituskeeluvööndis. Keskkonnaameti 18.04.2018 kirjas on selgelt välja toodud, et planeering ei ole nõuetekohane tulenevalt eksperthinnangust. Seetõttu ei ole lubatud erandid ehituskeeluvööndis. Käesoleval juhul on endist hoonet laiendatud rohkem kui 1/3. Looduskaitseseadus (LKS) ei võimalda väljakujunenud ehitusjoonel asuva/asunud hoone asemel ehitada uut hoonet, mida aga on tehtud. Terrassi näol ei ole vaja ehitise laiendamisega, vaid uue ehitise/rajatisega.
25.Vastustaja jättis keskkonna strateegilised mõjud hindamata põhjendusel, et ei ole olulisi mõjusid. Ainuüksi ehituskeeluvööndisse ehitamine on oluline mõju keskkonnale. Seega oleks tulnud läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Planeeringuala jääb terves ulatuses rannaalale. Samuti paikneb planeeringuala Neeme maakondliku tähtsusega maastiku alal.
26.Detailplaneeringu kehtestamise otsus on vastuolus Sadama tee 10 kinnistul asuvate hoonete kõrguste osas (sh Kristi Kukk ettepanek). Ehitatud seminarihoone on 10,6 m kõrge, vaidlusaluse otsuse kirjeldavas osas on lubatud hoone kõrgust vähendada 11 meetrini, kuid otsuses on hoopis 12 m.
27.Üldplaneeringu muutmine ei ole põhjendatud. Kuna restoran oli olemas, siis ei too terrass kuidagi töökohti juurde, vaid rikub ehituskeelvööndit ning kallasrajale juurdepääsu. Lisaks ei saa pidada õigusliku aluseta ehitatud terrassi lammutamist ebaproportsionaalseks meetmeks. Ühtlasi ei ole tegemist erinevaid huve ja väärtusi tasakaalustava planeeringulahendusega. Riigikohus on märkinud, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks võimalik olema vaid tekkinud ülekaaluka huvi korral (3-3-1-29-03, 27). Vale on vastustaja järeldus, et huvitatud isik oleks ka enne ehitustegevusega alustamist detailplaneeringuga saanud samasuguse ehitusmahu nimetatud asukohas. Keskkonnaameti 18.04.2018 kiri viitab selgelt, et mahud on eksperthinnangu alusel ületatud.
28.Maavanem on jätnud kontrollimata detailplaneeringu tegeliku vastavuse LKS-le. Sellega on rikutud planeerimisseaduse (PlanS) § 138 lg 4 punkti 1, mille kohaselt peab maavanem kontrollima detailplaneeringu õigusaktidele vastavust.
29.Kaebajat ei kaasatud detailplaneeringu menetlusse. 4(17)
3-18-1512
30.Detailplaneeringut ei oleks tohtinud kehtestada enne Sadama tee 10 kinnistul olevate hoonete osas poolelioleva järelevalvemenetluse lõppemist.
31.Jõelähtme Vallavolikogu 21.06.2018 vaideotsus on õigusvastane, kuivõrd ei tunnistatud kehtetuks seadusega vastuolus olevaid ehitusi/detailplaneeringut.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
32.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
33.Vaidlusalune haldusakt ei riku ilmselgelt kaebaja õigusi ega avalikke huve, mistõttu tuleb kaebus tagastada.
34.Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane (HMS § 54). Õige on kaebaja väide, et detailplaneeringus kavandatud terrass oli juba välja ehitatud ilma vastava ehitusõiguse olemasoluta enne detailplaneeringut. Samas ei tingi see kaebuse rahuldamist ega vaidlusaluse otsuse tühistamist. Ka vaideotsuse punktis 28 on vastustaja möönnud, et seminarihoone terrassi ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ette ei näinud, kuid märkinud, et vaatamata õigusvastasele tegevusele terrassi rajamise osas ei saa nõustuda väitega, et kogu seminarihoone oleks algusest peale ehitatud selleks õiguslikku alust omamata. Kõiki kaebaja etteheiteid on juba käsitletud detailplaneeringu menetluses ning neile on vastustaja vastanud (vt vaideotsuse punkt 29). Vaidlusaluse otsuse leheküljel 6 kaalus vastustaja ehitise omanike ja kolmandate isikute õigusi ja huve. Vaidlusaluse otsuse saaks tühistada juhul, kui vastustaja on teinud olulise diskretsioonivea. Vastustaja poolt teostatud diskretsiooniõiguse õiguspärasust on kontrollinud Harju maavanem.
35.Vaidlusaluse otsuse on koostanud Päästeamet 17.11.2016 kirjaga ning Keskkonnaamet on andnud 27.04.2017 kirjaga nr 7-13/17/2695-3 nõusoleku detailplaneeringule. Viimati nimetatud kirjas on Keskkonnaamet leidnud, et Neeme küla Sadama tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga on põhjendatud ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamine Sadama tee 10 katastriüksusel. Seda seisukohta ei muuda ka Keskkonnaameti hilisem kiri, kus jäädakse lõppkokkuvõttes varasema kooskõlastuse juurde. Käesolevas menetluses on Keskkonnaamet seda seisukohta kinnitanud. Keskkonnaamet andis nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks ka juhul, kui juurdeehituse maht ületab 1/3.
36.Vaidlusaluse otsuse eesmärgiks ei olnud väljakujunenud ehitusjoones asunud hoone asemele uue hoone ehitamine, vaid üksnes juba õiguspärase (kasutusloaga) ehitisele vastustaja poolt kaalutlusõigust teostades terrassi juurdeehituse seadustamine.
37.Vastustaja otsus jätta keskkonna strateegilised mõjud hindamata on äärmiselt detailselt motiveeritud vastustaja 04.04.2016 korralduses nr 95 (kaebuse lisa 2) ja selle lisades. Kaebaja ei ole nimetatud haldusakti vaidlustanud ega esitanud kaebuses sisulisi põhjendusi, miks nimetatud haldusaktis toodud seisukohad oleksid ebaõiged.
38.Harju maavanem ei ole rikkunud PlanS § 138 lg 4 punkti 1, kuivõrd ta on tuvastanud, et otsus vastab õigusaktidele ja vaidlusaluse otsuse vastuvõtmiseks olid saadud kõik vajalikud nõusolekud ja kooskõlastused. Vaidlusaluses otsuses on põhjendatud üldplaneeringu muutmist (vt vaidlusaluse otsuse lk 5).
5(17)
3-18-1512
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD
39.AS Respectus Capital vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
40.Kaebus on perspektiivitu. Detailplaneeringu tühistamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebajal puudub detailplaneeringu vaidlustamiseks kaebeõigus.
41.Detailplaneering ei riiva avalikke huve. Kaebusest ei selgu, milles seisneb avalike huvide riive. Kaebaja hinnangul on avalikuks huviks looduse kaitse ning ehituskeeluvööndisse ehitamise mittelubamine. Need ei ole populaarkaebuse esitamise aluseks. Ehituskeeluvööndi vähendamine on seaduses toodud alustel lubatud, samuti on teatud juhtudel lubatud ehituskeeluvööndisse ehitamine. Ehituskeeluvööndi vähendamine on kooskõlastatud Keskkonnaametiga ning selle on heaks kiitnud Harju maavanem. Ehituskeelu vähendamise aluseid ja vajadust on detailplaneeringu kehtestamise otsuses põhjendatud. Kaebuses viidatud EhS § 4 lg 4 pole asjakohane, kuna käsitleb nõudeid ehitamisele. Detailplaneeringust ei tulene ehitusõigust ning Sadama tee 10 seminarihoone ehitusõigust ei vaidlustata käesolevas asjas. Asjakohatud on väited Sadama tee 10 seminarihoone ehitusõigust puudutavas osas. PlanS § 138 lg 4 p 1 sätestab maavanema kohustuse kontrollida detailplaneeringu õiguspärasust. See nõue on aga täidetud. Maavanem ei hinda detailplaneeringu lahendust sisuliselt ning kaebajal pole võimalik vastavale asjaolule tugineda. Vaidlusaluse detailplaneeringu menetluses ei ole ühtegi õigusaktidest tulenevat piirangut rikutud.
42.Vaideotsuse iseseisvaks vaidlustamiseks puudub alus (HKMS § 45 lg 4).
43.Puudub alus detailplaneeringu tühistamiseks. Detailplaneeringu tühistamise aluseks saab olla vaid detailplaneeringu menetluses tehtud oluline menetlus- või kaalutlusviga. Seejuures peab menetlusviga olema sedavõrd oluline, et eksisteerib reaalne võimalus, et rikutud nõude järgimise korral oleks haldusakt jäänud andmata või see oleks antud teistsuguse resolutsiooniga. Ühtegi sellist viga antud juhul ei esine. Kokkuvõtvalt on kaebaja välja toonud järgmised menetluslikud asjaolud: 1) ehituskeeluvööndi vähendamiseks puudus seaduslik alus; 2) Keskkonnaamet ei ole detailplaneeringut kooskõlastanud; 3) menetluses tulnuks läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH); 4) kaebajat polnud planeeringu menetlusse kaasatud; 5) puudutatud isikute huvidega ei ole planeeringulahenduses arvestatud; 6) tegemist on seadusele mittevastava menetlusjärjekorraga/detailplaneeringut ei saa kehtestada alale, kus hooned juba valmis; 7) maavanem on rikkunud järelevalvekohustust; 8) planeering näeb ette liiga suured ehitusmahud ning 9) detailplaneeringu kehtestamise ajal oli seminarihoone osas pooleli järelevalvemenetlus.
44.Ehituskeeluvööndi vähendamise küsimuses on põhjalikud selgitused toodud Jõelähtme Vallavolikogu 21.06.2018 vaideotsuses. Ehituskeeluvööndi vähendamisele andis detailplaneeringu menetluses nõusoleku Keskkonnaamet. Hiljem avaldatud teistsugused Keskkonnaameti seisukohad detailplaneeringu õiguspärasust ei mõjuta. KSH algatamata jätmist on detailplaneeringu kehtestamise otsuses põhjalikult selgitatud. Keskkonnaamet ei tuvastanud planeeringulahenduse kahjulikku mõju ega looduskaitseseaduse (LKS) rikkumisi. Kaebaja on olnud detailplaneeringu menetlusse kaasatud ja saanud oma arvamust avaldada. Maavanem ei tuvastanud menetluses puudutatud isikute õiguste rikkumist. Detailplaneering on üks olemasolevate hoonete seadustamise viisidest ning detailplaneering võib kajastada ka juba olemasolevat olukorda. Vastustaja on möönnud, et Sadama tee 10 seminarihoone terrassil puudus algselt õiguslik alus, kuid see ei takista detailplaneeringu kehtestamist ning ehitise hilisemat seadustamist. Maavanem on nõuetekohaselt järelevalve teostanud ega tuvastanud menetluses rikkumisi.
6(17)
3-18-1512
45.Puudub alus väita, et planeeringujärgne kõrgus oleks vastuolus kehtivate normidega või et vald oleks kõrguse sobivuse hindamisel teinud kaalutlusvigu. Deatilplaneeringu lahenduse ruumilise sobivuse hindamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, mille kohalik omavalitsus teeb ehitus- ja maakasutustingimuste ning naaberkinnistute huvide kaalumisel. Detailplaneeringus nähti algselt ette 12 meetri kõrgused hooned, kui K. Kukki ettepanekul lahendust muudeti ning vähendati kõrgust 10,6 meetrile. See vastab ka olemasoleva hoone kõrgusele. Maavanem on vastavat asjaolu kinnitanud. Seminarihoone osas ehitusjärelevalve teostamine ei takista detailplaneeringu vastuvõtmist. Samas ei puutu seminarihoone ehitusõigus käesolevasse menetlusse. Kolmas isik nõustub vaideotsuses märgituga, et detailplaneeringu kehtestamise otsuse puhul on täidetud kõik HMS §-s 54 toodud haldusakti õiguspärasuse eeldused. Kaebus ei ole esitatud heas usus.
46.Neeme Marina OÜ oma seisukohta kaebusele ei esitanud.
KAASATUD HALDUSORGANITE SEISUKOHAD
47.Keskkonnaamet on selgitanud järgmist. Keskkonnaamet on 27.04.2017 kirjas nr 713/17/2695-3 sisalduva otsusega andnud nõusoleku ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks „Neeme küla Sadama tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneering“ (Skepast & Puhkim OÜ töö nr 2016-0018, edaspidi detailplaneering) alusel Neeme külas asuval Sadama tee 10 kinnistul detailplaneeringu joonisel nr 4 „Põhijoonis“ märgitud ulatuses – kuni 20 meetrini põhikaardile kantud veepiirist. Keskkonnaamet on märkinud, et nõusolek kehtib vaid Jõelähtme Vallavalitsuse 16.02.2017 taotluse aluseks olevas detailplaneeringu seletuskirjas ja selle joonisel nr 4 „Põhijoonis“ kavandatud tegevustele ning planeeringu lahendusele. Ehituskeeluvööndi vähendamine on LKS § 40 lg 6 kohaselt jõustunud Jõelähtme Vallavolikogu 15.06.2017 otsusega nr 462 kehtestatud Neeme küla Sadama tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu jõustumisel. Keskkonnaamet ei ole 27.04.2017 otsuses antud nõusolekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks tagasi võtnud ega muutnud ja otsus on kehtiv. 31.1.Jõelähtme Vallavalitsus on 16.02.2017 kirjaga nr 7-3/623 (Keskkonnaameti 04.12.2018 menetlusdokumendi lisa 2) esitanud LKS § 40 lg 4 p 2 alusel Keskkonnaametile taotluse ehituskeeluvööndi vähendamiseks Jõelähtme Vallavalitsuse 24.11.2016 korraldusega nr 917 vastuvõetud detailplaneeringu (Keskkonnaameti 04.12.2018 menetlusdokumendi lisa 4) alusel, planeeritava terrassi trepi osa ulatuses (pindala 74 m2) mis on graafiliselt kujutatud detailplaneeringu joonisel nr 4 „Põhijoonis“ (Keskkonnaameti 04.12.2018 menetlusdokumendi lisa 3). Detailplaneeringu põhijoonis kannab kuupäeva 08.02.2017. 31.2.Planeeringuala moodustasid Sadama tee 10 katastriüksus (katastritunnus 24505:001:1950, sihtotstarve 100% ärimaa, pindala 3048 m2) ja Sadama tee 10a katastriüksus (katastritunnus 24505:001:1135, sihtotstarve 100% ärimaa, pindala 400 m2), mis kuuluvad Kala kinnistu (kinnistusraamatu registriosa 6322802), asukohaga Neeme küla, Jõelähtme vald, Harjumaa, koosseisu. Katastriüksused asuvad Läänemere ääres Kaberneeme lahe rannal. 31.3.Mererannal on ehituskeeluvööndi laius 100 m (LKS § 38 lg 1 p 2). Kuna planeeritav ala asub üldplaneeringu kohaselt tiheasutusalal, siis LKS § 38 lg 1 p 3 tulenevalt on antud kohas Kaberneeme lahe ranna ehituskeeluvööndi ulatuseks 50 meetrit. LKS § 38 lg 4 p 11 kohaselt ei rakendu ehituskeeld tiheasutusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Detailplaneeringu põhijoonisele oli kantud tiheasutusala
7(17)
3-18-1512
väljakujunenud ehitusjoon ja ehituskeeluvööndi vähendamist taotleti väljakujunenud ehitusjoonest mere poole jääval ca 74 m2 suurusel alal. Vastavalt LKS § 34 on ranna kaitse eesmärk rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. LKS § 40 lg 1 kohaselt võib ranna või kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. LKS § 40 lg 5 kohaselt hindab Keskkonnaamet ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna ja kalda kaitse eesmärgile ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. Keskkonnaamet hindas kõiki loetletud aspekte Keskkonnaameti 27.04.2017 kirjas nr 7-13/17/2695-3 (Keskkonnaameti 04.12.2018 menetlusdokumendi lisa 5) ja jõudis seisukohale, et ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamine Sadama tee 10 katastriüksusel soovitud alal on põhjendatud ning andis nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks Sadama tee 10 katastriüksusel detailplaneeringu seletuskirjas ja detailplaneeringu joonisel nr 4 „Põhijoonis“ märgitud ulatuses. Keskkonnaamet on märkinud, et nõusolek kehtib vaid Jõelähtme Vallavalitsuse 17.06.2017 taotluse aluseks olevas detailplaneeringu seletuskirjas ja selle joonisel nr 4 „Põhijoonis“ kavandatud tegevustele ning planeeringu lahendusele.
31.4.Keskkonnaameti nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks on kohaliku omavalitsuse poolt korraldatavas planeerimismenetluses teise haldusorgani poolt tehtav menetlustoiming. Puudub vaidlus, et ehitustegevus oli alanud juba enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Planeeringu vastuvõtmisega kinnitab kohalik omavalitsus, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele. Keskkonnaamet on ehituskeeluvööndi vähendamist otsustades lähtunud detailplaneeringus esitatust, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse poolt oli väljastatud ehitusluba nr 1512229/02798 taaralao konstruktsioonide muutmiseks ja hoone laiendamiseks (Ruhe seminarihoone EHR kood 116004213). Keskkonnaameti 27.04.2017 otsuses on märgitud, et detailplaneeringuga kavandatud hooned oli tegelikkuses juba rajatud.
31.5.Keskkonnaameti 18.04.2018 kiri nr 6-2/18/4157-2 on üksnes selgitav kiri valla 19.03.2018 pöördumisele, mitte menetlustoiming. Pärast 18.04.2018 kirja ei ole Keskkonnaametilt täiendavaid selgitusi või täiendavate menetlustoimingute tegemist nõutud. Seega ei saanud Keskkonnaameti 18.04.2018 kiri avaldada mõju detailplaneeringu menetluse õiguspärasusele. Keskkonnaameti 18.04.2018 kirjas viitab Keskkonnaamet 21.10.2015 kirjale nr HJR 6-5/15/21213-2, milles on esitatud Keskkonnaameti üldised selgitused Neeme küla Sadama tee 10 hävinenud ehitiste taastamise ja laiendamisega seoses. Seonduvalt Guru Projekt OÜ 09.09.2015 koostatud eksperthinnanguga on Keskkonnaamet 18.04.2018 kirjas esitanud, et ei saa anda eksperthinnanguid ja arvamusi erinevate hoonete mahtude liitmise osas ning selles, missugused olid nö ajalooliste hävinud hoonete (sh nende ajaloolised juurdeehitised) lõplikud mahud. Selliste küsimuste lahendamine on selgelt kohaliku omavalitsuse pädevuses. Keskkonnaamet ei ole võtnud seisukohta, kas või mis mahus on vaadeldava seminarihoone osas tegemist taastamise, mis mahus juurdeehitusega. Keskkonnaamet on üksnes selgitanud, et kui terrass ja välistrepp on kavandatud juurdeehitusena, peab selle mahu ka liitma ehitisele ja leidnud, et visuaalselt hinnatuna on esmakordse juurdeehituse maht enam kui 1/3. Keskkonnaamet on kokkuvõtlikult asunud seisukohale, et ehituskeeluvööndis on võimalik taastada tulekahjus hävinud hooned ja projekteerida neile esmakordselt juurde mahtu 1/3 ulatuses ilma
8(17)
3-18-1512
ehituskeeluvööndi vähendamist taotlemata. Samas on Keskkonnaamet märkinud, et on andnud antud juhul nõusoleku juurdeehitusele ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
31.6.LKS § 38 lg 4 sätestab ehituskeeluvööndit puudutavad erandid. Juhul kui olemasoleva ehitise laiendamisele ei rakendu LKS § 38 lg-s 4 sätestatud erandid, on ehitisele suurema kui 1/3 juurdeehitise kaalumine võimalik läbi detailplaneeringu menetluse, mille raames otsustab Keskkonnaamet nõusoleku andmise ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Detailplaneering on võimalik kehtestada ka alale, kus hooned on juba valmis ehitatud.
48.Päästeamet leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Päästeamet annab kooskõlastuse käigus hinnangu detailplaneeringu tuleohutusele. Üldiselt nimetatuna hindab Päästeamet kooskõlastamise käigus hoonete vahelisi tuleohutuskujasid, kustutusvee saamise võimalusi ja hoonetele päästetehnikaga juurdepääsu võimalusi. Päästeamet on 17.11.2016 kirjaga nr 7.23.1/19076-4 kooskõlastanud Skepast & Puhkim AS poolt koostatud aadressil Jõelähtme vald, Neeme küla, Sadama tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu tuleohutuseosa, seega on nimetatud detailplaneering vastanud kehtivatele tuleohutusnõuetele. Viidatud planeeringu kehtestas Jõelähtme Vallavolikogu 15.06.2017 otsusega nr 462. Kooskõlastamise õiguslikuks aluseks oli päästeseadus § 5 lg 1 p 7 ja planeerimisseadus § 17. Päästeamet on hiljem kooskõlastanud ka antud maaüksusele ehitatud hoonete ehitus- ja kasutuslubasid.
KOHTU PÕHJENDUSED
49.Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
50.Kaebaja on vaidlustanud Jõelähtme Vallavolikogu 15.06.2018 otsuse nr 462 ja 21.06.2018 vaideotsuse nr 77 nii subjektiivsete õiguste rikkumise argumendil kui ka avalikes huvides. Kaebusest järelduvalt rikub vaidlusalune haldusakt kaebaja ettevõtlusvabadust, kuivõrd Neeme Sadama kinnistut ei saa kasutada enam samal viisil ning rikutud on omandiõigust, kuivõrd hooned on ehitatud naaberkinnistule Neeme Sadama kinnistu piirile (puudub kuja 8 m).
51.Puudub vaidlus, et kaebaja on talle kuulunud hoonestusõiguse Sadama tee 10 naaberkinnistul võõrandanud Neeme Marina OÜ-le1. Seetõttu nõustub kohus kolmanda isiku AS-ga Respectus Capital, et hoonestusõiguse võõrandamisega on kaebaja minetanud naabrusõigustest tulenevad nõudeõigused Sadama tee 10 kinnistu suhtes ning Sadama tee 10 detailplaneering ei saa enam rikkuda kaebaja õigusi või piirata tema vabadusi planeerimisseaduse (PlanS) § 141 mõttes. Eeltoodu tähendab, et vaidlusaluse haldusakti mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele (omandiõigus ja ettevõtlusvabadus) on lõppenud ega saa enam riivata kaebaja õigusi. Seega jääb subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus rahuldamata.
52.Kaebaja on esitanud kaebuse ka avalikes huvides, milleks annab õiguse PlanS § 141.
53.Kaebaja leiab, et Jõelähtme Vallavolikogu 15.06.2018 otsus nr 462 on õigusvastane, kuivõrd vaidlusaluse detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine ei olnud põhjendatud; ehituskeeluvööndi vähendamiseks puudus õiguslik alus; Keskkonnaamet ei olnud andud detailplaneeringule kooskõlastust; ehituskeeluvööndisse ehitamisega on rikutud looduskaitseseadust (LKS); terrassi puhul ei ole tegemist vana ehitise laiendamisega, vaid uue rajatisega (st ei taastatud ehitist, vaid ehitati uus); vastustaja on jätnud läbi viimata
AS Respectus Capital 02.01.2020 menetlusdokumendi lisa 2.
9(17)
3-18-1512
keskkonnamõjude strateegilise hindamise; maavanem on jätnud kontrollimata detailplaneeringu tegeliku vastavuse LKS-le, millega on rikutud PlanS § 138 lg 4 punkti 1; detailplaneeringumenetluses on Kristi Kukk teinud ettepaneku hoonete kõrguste osas ja vastustaja on lubanud vastavalt vähendada hoone kõrgusi, kuid jätnud vaidlusaluses otsuses siiski hoonete lubatavaks kõrguseks 12 m ning ebaõige on vastustaja järeldus, et kolmas isik AS Respectus Capital oleks saanud sama ehitusmahu, kui oleks kohe taotlenud õiguspäraselt vastavaid lubasid. Üldplaneeringu muutmine ja ehituskeeluvööndi vähendamine
54.PlanS (redaktsioon kehtivusega 05.05.2017-31.12.2017) § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Sama sätte teise lause kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine ning 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.
55.Riigikohus on selgitanud, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele; üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum; sellise otsuse kohtulik kontroll on piiratud, kuivõrd kohus ei saa hinnata planeerimisotsuste otstarbekust (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2007 otsus nr 3-3-1-12-07, p 11).
56.Vaidlusaluse otsuse kohaselt muudeti Jõelähtme valla üldplaneeringut (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40), määrates planeeringuala ulatuses maakasutuse juhtotstarbeks ärimaa ning vähendades ranna ehituskeeluvööndit detailplaneeringu seletuskirjas ja planeeringu joonisel nr 4 „Põhijoonis“ (väljatrükk seisuga 08.02.2017) märgitud ulatuses – kuni 20 meetrini põhikaardile kantud veepiirist (kaebuse lisa 1; vaidlusaluse otsuse resolutsiooni punkt 2). Vastustaja on esitanud põhjendused maa juhtotstarbe muutmise kohta vaidlusaluse otsuse lehekülgedel 5 ja 6. Kohtule ei nähtu, et maa juhtotstarbe muutmisel oleks vastustaja teinud ilmselgeid kaalutlusvigu, mistõttu oli juhtotstarbe muutmine lubatav. Kohus ei hinda kaalutlusotsuste otstarbekust (HKMS § 158 lg 3 ls 2).
57.Samuti on muudetud üldplaneeringut ehituskeeluvööndi ala osas ning vähendatud ehituskeeluvööndit.
58.Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamist reguleerib looduskaitseseadus (edaspidi LKS; redaktsioon 28.04.2017-14.07.2017). Vastavalt LKS § 38 lõikele 3 on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Seejuures ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas, kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus LKS §-s 38 sätestatuga (LKS § 38 lg 9). Toodud normile viitas ka Tallinna Ringkonnakohus oma 30.05.2019 otsuse nr 3-18-1512 põhjenduste punktis 8.
59.Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole kaebeesemeks vastustaja poolt 06.08.2015 projekteerimistingimuste alusel 30.10.2015 antud ehitusluba Sadama tee 10 kinnistule tules hävinud taaralao asemele seminarihoone ehitamiseks ega ka mitte seminarihoonele 14.06.2016 väljastatud osaline kasutusluba. Vaidlusalusel planeeringualal hoonete paiknemine või terrassi välja ehitamine enne kõnesoleva detailplaneeringu kehtestamist ei mõjuta hinnangut sellele, kas 10(17)
3-18-1512
ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine oli lubatav ja õiguspärane. Küsimus Sadama tee 10 kinnistule antud ehitusloa ja kasutusloa õiguspärasusest tõusetub siis, kui vaidlusalune detailplaneering oleks õigusvastane. Seetõttu ei tule praegusel juhul anda hinnangut ka LKS § 38 lg-s 9 sätestatud õiguspärase ootuse küsimusele enne, kui on hinnatud ehituskeeluvööndi vähendamise lubatavust ning õiguspärasust.
60.Tulenevalt LKS § 40 lõikest 1 võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul (LKS § 40 lg 3). Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu (LKS § 40 lg 4 p 2). Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja LKS § 40 lg-s 1 sätestatule (LKS § 40 lg 5). Seega on Keskkonnaameti pädevuses hinnata ehituskeeluvööndi vähendamise lubatavust ning ilma Keskkonnaameti kooskõlastuseta puudub kohalikul omavalitsusel õiguslik alus ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
61.Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on esitanud 16.02.2017 kirjaga nr 7-3/623 Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse Neeme küla Sadama tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu alal ning Keskkonnaamet on taotlusele vastanud 27.04.2017 kirjaga nr 7-13/17/2695-3 (vaidlusaluse otsuse lk 4; vastustaja 20.12.2019 menetlusdokumendi lisa 1 ja lisa 12 (Sadama_DP_Menetlusdokumendid.pdf), lk 106). Keskkonnaamet on oma 27.04.2017 kirjas nr 7-13/17/2695-3 asunud seisukohale, et Neeme külas Sadama tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga (OÜ Skepast & Puhkim OÜ, töö nr 2016-0018) on põhjendatud ranna ehituskeeluvööndi ulatuses vähendamine Harjumaal Jõelähtme vallas Neeme külas Sadama tee 10 katastriüksusel. Keskkonnaamet andis nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks Sadama tee 10 katastriüksusel detailplaneeringu seletuskirjas ja planeeringu joonisel nr 4 „Põhijoonis“ märgitud ulatuses – kuni 20 meetrini põhikaardile kantud veepiirist (vastustaja 20.12.2019 menetlusdokumendi lisa 12, lk 110).
62.Keskkonnaamet on oma 27.12.2019 menetlusdokumendis kinnitanud, et on 27.04.2017 kirjas nr 7-13/17/2695-3 andnud nõusoleku ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks ning Keskkonnaamet ei ole 27.04.2017 otsuses antud nõusolekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks tagasi võtnud ega muutnud ja otsus on kehtiv.
63.Keskkonnaameti 27.04.2017 kooskõlastus on menetlustoiming, mis on antud LKS § 40 lõigete 1, 3 ja 5 alusel. Seejuures on Keskkonnaamet õigesti märkinud oma 12.04.2019 menetlusdokumendis Tallinna Ringkonnakohtule, et juhul, kui olemasoleva ehitise laiendamisele ei rakendu LKS § 38 lg-s 4 sätestatud erandid, siis on ehitisele suurema kui 1/3 juurdeehitise kaalumine võimalik läbi detailplaneeringu menetluse, mille raames otsustab Keskkonnaamet nõusoleku andmise ehituskeeluvööndi vähendamiseks. LKS §-s 40 sätestatud ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamist ei piira LKS § 38 lg-s 4 sätestatud erandid. Seda eelkõige põhjusel, et LKS § 38 lg-s 4 on selgesõnaliselt reguleeritud juhud, mil ehituskeeld ei laiene. Seega puudub LKS § 38 lg-s 4 toodud eelduste olemasolul ka vajadus ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
64.Kohtu hinnangul seondub kaebaja väide, et terrassi puhul ei ole tegemist vana ehitise laiendamisega, vaid uue rajatisega (st ei taastatud ehitist, vaid ehitati uus) LKS § 38 lg 4 punkti 5 kohaldamisega. Viidatud sätte kohaselt ei laiene ehituskeeld olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Nagu eelnevalt on kohus selgitanud, siis LKS § 38 lg 4 sätestab erandid, mil ehituskeeld ei laiene, kuid vaidlusaluses otsuses on üldplaneeringut muudetud
11(17)
3-18-1512
osas, et ranna ja kalda ehituskeeluvööndit on LKS § 40 alusel vähendatud. Seega ei oma ehituskeeluvööndi vähendamise õiguspärasuse hindamisel tähtsust, kas terrass on uus rajatis või oli tegemist vana ehitise laiendamisega ning kas juhul, kui tegemist oli juurdeehitusega, ületati LKS § 38 lg 4 punktis 5 lubatud mahtu (1/3).
65.Kaebaja viidatud Keskkonnaameti 18.04.2018 kirjas on antud hinnang ehitusprojekti „Toitlustus- ja äri hoone“ (Evelin Paimets, 2015 Tallinn) kooskõlast LKS § 38 lg 4 punktiga 5 (kaebaja 14.08.2018 menetlusdokumendi lisa; lk . Nagu eelnevalt on kohus selgitanud, siis vaidlusaluse detailplaneeringu menetluses andis Keskkonnaamet 27.04.2017 kooskõlastuse LKS § 40 lõigete 1, 3 ja 5 alusel. Seetõttu ei mõjuta Keskkonnaameti 18.04.2018 kiri varasemalt vaidlusaluse detailplaneeringu menetluses Keskkonnaameti poolt 27.04.2017 antud kooskõlastuse kehtivust ega selle menetlustoimingu õiguspärasust.
66.Kohtupraktikas on peetud võimalikuks seadustada tagantjärele varem ilma õigusliku aluseta rajatud ehitisi. Tegemist on kohaliku omavalitsuse diskretsioonilise otsusega, mille kohtulik kontroll on piiratud (HKMS § 158 lg 3 ls 2). Käesoleval juhul on kohus kontrollinud, et vaidlusalune detailplaneering, millega muudeti üldplaneeringut, on üldplaneeringut muutvas osas õiguspärane. Seega ainuüksi kaebaja väide, et kõnesoleva terrassi tagantjärele seadustamisel on menetluse etapid vales järjekorras, ei tingi vaidlustatud otsuse õigusvastasust. Keskkonnamõjude strateegiline hindamine
67.Kaebaja hinnangul on vastustaja jätnud õigusvastaselt läbi viimata keskkonnamõjude strateegilise hindamise.
68.Vastavalt PlanS § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
69.Jõelähtme Vallavalitsuse 04.02.2016 korraldusega nr 95 on otsustatud jätta keskkonnamõju strateegiline hindamine Neeme küla Sadama tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule algatamata (resolutsiooni punkt 3; vastustaja 20.12.2019 menetlusdokumendi lisa 12 (Sadama_DP_Menetlusdokumendid.pdf), lk 13). Nimetatud korralduses on märgitud kokkuvõtlikult järgmist.
70.Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvastamiseks on läbi viidud KeHJS § 33 lõigetes 3-5 esitatud kriteeriumitel põhinev eelhindamine (Jõelähtme Vallavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 95 lisa 2; vastustaja 20.12.2019 menetlusdokumendi lisa 12 (Sadama_DP_Menetlusdokumendid.pdf), lk-d 19-22), mille kohaselt KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna käesoleval juhul on tegemist olemasolevate ärimaa sihtotstarbega maaüksuste liitmisega üheks ärimaa krundiks ning määratakse ärimaa krundi hoonestamise tingimused. Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke ja mürataseme suurenemist; planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Vibratsiooni võib esineda ehitusperioodil. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kahjustata inimeste tervist, heaolu, vara ega kultuuripärandit. Arvestades planeeringuala lähiümbruses olemasolevate elamumaadega, siis olemasolevale ärimaale uue toitlustus- ja ärihoone rajamine ja kasutamine ei põhjusta antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed. Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju
12(17)
3-18-1512
looduskeskkonnale.
71.KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta küsitud arvamust Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonilt, kes on oma 18.01.2016 saadetud kirjas nr 65/16/13-2 märkinud, et Keskkonnaamet on tutvunud esitatud materjalidega ning nõustub korralduse eelnõu lisas 2 „Neeme küla Sadama tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse hinnang“ toodud järeldusega, et detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiks eeldatavalt kaasa tuua olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik (vastustaja 20.12.2019 menetlusdokumendi lisa 12 (Sadama_DP_Menetlusdokumendid.pdf), lk 5).
72.Vastavalt Harju maavanema 11.02.2003 korraldusega nr 356-k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ paikneb planeeringuala Neeme-Neeme maakondliku tähtsusega maastiku alal. Keskkonnateabe Keskuse EELIS andmebaasi kohaselt (seisuga 21.12.2015) ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada (Jõelähtme Vallavalitsuse 04.02.2016 korraldus nr 95, lk 2; vastustaja 20.12.2019 menetlusdokumendi lisa 12 (Sadama_DP_Menetlusdokumendid.pdf), lk 13).
73.Kaebaja ei ole välja toonud mitte ühtegi asjaolu, milles eelhinnangu andmisel on eksitud või vastuollu mindud KeHJS-s sätestatuga. Seejuures ei ole kaebaja pidanud ka Keskkonnaameti 18.01.2016 kirjas antud hinnangut ebaõigeks. Umbmäärane on kaebaja väide, et ainuüksi ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toob kaasa olulise mõju keskkonnale. KSH läbiviimise otsustamisel on küsimus kavandatava tegevuse mõjus keskkonnale.
74.Olulise keskkonnamõjuga tegevus on loetletud KeHJS § 6 lg-s 1. Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas KeHJS § 6 lg-s 2 loetletud valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju (KeHJS § 6 lg 2). Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on eelhinnangu andnud (vastustaja 20.12.2019 menetlusdokumendi lisa 12, lk 19-22). Nimetatud eelhinnangu kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks maaüksuste liitmine üheks ärimaa krundiks, moodustatavale krundile ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine ning avalikult kasutatava vaateplatvormiterrassi kavandamine; samuti tehnovõrkude lahendamine ja keskkonnakaitseliste abinõude seadmine planeeringuga kavandatava elluviimiseks (eelhinnangu lk 1). Eelhinnangu punktis 2 on märgitud, et rannaala vastupanuvõime säilib hea, sest ehitised on olemasolevad ning taaralao rekonstrueerimine ja laiendamine toitlustus- ja ärihooneks mõjutab antud keskkonda minimaalselt.
75.Kaebaja on viidanud asjaolule, et planeeringuala paikneb Neeme maastiku alal. Nimetatud asjaolu on vastustaja oma 04.02.2016 korralduses nr 95 arvesse võtnud ning selgitanud, et planeeringualal ei paikne andmebaasi EELIS andmetel (seisuga 21.12.2015) kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Maavanema heakskiit/järelevalve
76.Kaebaja hinnangul on Harju maavanem rikkunud PlanS § 138 lg 4 punkti 1, kui ei kontrollinud vaidlusaluse detailplaneeringu vastavust LKS-le.
77.PlanS § 138 lg 4 punkti 1 kohaselt kontrollib maavanem detailplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel detailplaneeringu õigusaktidele vastavust. PlanS § 138 lõike 1 kohaselt esitatakse detailplaneering heakskiitmiseks maavanemale. Koos detailplaneeringuga esitatakse 13(17)
3-18-1512
maavanemale avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht nende arvestamata jätmise kohta.
78.Esmalt nähtub asja materjalidest, et Harju maavanem on 03.10.2016 kirjaga nr 6-7/2982 selgitanud Jõelähtme Vallavalitsusele mh, et LKS § 40 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndi vähendamine võimalik üksnes Keskkonnaameti nõusolekul; vajaliku nõusoleku saamiseks peab kohalik omavalitsus vastavalt LKS § 40 lg-le 4 esitama Keskkonnaametile taotluse ja PlanS kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu (vastustaja 20.12.2019 menetlusdokumendi lisa 12, lk 49).
79.Harju maavanem on andnud 04.05.2017 kirjaga nr 6-7/634 heakskiidu Neeme küla Sadama tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule (vastustaja 20.12.2019 menetlusdokumendi lisa 12, lk 111). Seejuures on maavanem hinnanud kõnesolevat planeeringut oma pädevuse piires. Ekslik on kaebaja järeldus, et maavanem on jätnud kontrollimata detailplaneeringu vastavuse LKS-ga. Maavanem ei saa asuda Keskkonnaameti asemel viimase pädevusse kuuluvaid ülesandeid täitma. Maavanema pädevuses on mh hinnata, kas kõik nõutavad kooskõlastused, sh Keskkonnaameti poolt, on detailplaneeringule antud. Käesoleval juhul see nii oli, mistõttu ei ole rikutud PlanS § 138 lg 4 punkti 1. Puudutatud isikute huvidega arvestamine
80.Kaebaja leiab, et vastustaja on jätnud arvestamata K. Kuke tehtud ettepanekuga hoonete kõrguste osas.
81.Vastavalt PlanS § 10 lõikele 1 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sh avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu menetluses on selleks sätestatud avaliku väljapaneku nõue (PlanS § 135 lg 1), mille jooksul on igal isikul õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust (PlanS § 135 lg 2).
82.Käesoleval juhul on Kristi Kukk esitanud 10.01.2017 Jõelähtme Vallavalitsusele ettepaneku vähendada hoonestuse kõrgust vaadete tagamiseks 9 meetrini. Jõelähtme Vallavalitsus on vastanud 07.02.2017 esitatud ettepanekule kirjaga nr 7-3/143-2 järgmist: „Olemasolev 10,6 m kõrgune seminarihoone on rajatud vana taaralao asukohale (foto taaralaost lisatud käesoleva kirja lisana), mistõttu on ka ajalooliselt olnud nii naabrite kui ka avalikkuse vaated olnud piiratud. Seetõttu puuduvad ajaloolised vaated, mida detailplaneeringus märgitud kõrgusega hooned saaksid piirata. Vallavalitsus teeb ettepaneku vähendada detailplaneeringus kavandatud ehitusõigust kõrguse osas 11 meetrini, kuna olemasolev ehitise kõrgus on 10,6 m ning ehitis on oma loogilise ruumilise kõrguse saavutanud ning ei ole põhjendatud ega otstarbekas määrata ehitusõigust 12 m kõrgusele ehitisele.“ (vastustaja 20.12.2019 menetlusdokumendi lisa 12, lk 69). Lisaks on Harju maavanem oma 04.05.2017 kirjas märkinud seoses viidatud K. Kuke ettepanekuga, et detailplaneeringut on korrigeeritud ning kavandatavat hoonestuskõrgust on vähendatud 10,6 meetrini; maavanema hinnangul hoone kõrgus ja selle sobimine keskkonda on planeeringu sisuline lahendus, mille otstarbekuse üle otsustamine ei ole maavanema pädevus (vastustaja 20.12.2019 menetlusdokumendi lisa 12, lk 118). Asjaolu, et maksimaalne ehitise kõrgus on 11 m, nähtub ka Sadama tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu põhijooniselt (koostatud 08.02.2017; vastustaja 20.12.2019 menetlusdokumendi lisa 1) ning Sadama tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu seletuskirja punktist 3.4 (vastustaja 20.12.2019 menetlusdokumendi lisa 13, lk 13). Eeltoodust lähtuvalt on põhjendamatu ja alusetu kaebaja väide, et vastustaja ei ole K. Kuke ettepanekuga planeeringuala hoonete kõrguste osas arvestanud.
83.Kokkuvõtvalt viitab kohus Riigikohtu halduskolleegiumi 06.11.2002 otsuse nr 3-3-1-6214(17)
3-18-1512
02 punktile 16, milles on märgitud järgmist: „Kaalutlusõiguse teostamine peab toimuma vastavuses kaalutlusõiguse eesmärgiga. Silmas tuleb pidada, et planeerimismenetluse üheks eesmärgiks on ka planeeringuga seotud erimeelsuste lahendamine ja erinevate isikute huve ning avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamine. Planeerimismenetluse erinevate etappide käigus on puudutatud isikutele ja avalikkusele Planeerimis- ja ehitusseaduses ette nähtud piisavalt võimalusi oma seisukohtade väljendamiseks ning planeeringu menetlejale on pandud kohustus nende arvessevõtmist kaaluda.“
84.Käesolevas asjas on huvitatud isikud saanud menetluse käigus oma seisukohti ja vastuväiteid avaldada, vastustaja on neile vastanud ning erimeelsusi on püütud lahendada ka maavanema järelevalve raames. Seetõttu on ebaõige kaebaja väide, et teda ei ole planeeringumenetlusse kaasatud (vt vastustaja 20.12.2019 menetlusdokumendi lisa 12 (Sadama_DP_Menetlusdokumendid.pdf), lk 29, 44-48, 56-57).
85.Kohus nõustub kolmanda isikuga AS Respectus Capital, et seminarihoone osas ehitusjärelevalve teostamine ei takista detailplaneeringu vastuvõtmist. Tegemist on kahe eraldiseisva ning üksteisest sõltumatu haldusmenetlusega. Lisaks ei ole käesoleval juhul vaidlusaluseks küsimuseks ehitamise õiguspärasus või ehitusõigus Sadama tee 10 kinnistul.
86.Vaidlusaluses otsuses on asjakohaselt selgitatud, et kui detailplaneeringust huvitatud isik oleks enne ehitustegevuse alustamist taotlenud detailplaneeringu algatamist samasuguse ehitusmahu kavandamiseks nimetatud asukohas, siis oleks tõenäoliselt kõiki menetlusreegleid jälgides isik saavutanud taotletava eesmärgi toitlustushoone rajamiseks õiguslikul alusel. Vaidlusalune otsus on proportsionaalne. Juba ehitatud hoonet on võimalik tagantjärgi seadustada, kui sisuliselt vastab hoone kehtivatele õigusnormidele. Sellises olukorras oleks hoone lammutamine ebaproportsionaalne meede.
87.Kaebaja on vaidlustanud ka vaideotsuse. Kuivõrd vaideotsust ei ole vaidlustatud eraldiseisvalt vaide esemeks olevast haldusaktist, siis jääb ka vaideotsuse tühistamisnõue rahuldamata.
88.Eeltoodust lähtuvalt jääb MTÜ Neeme Sadam (pankrotis) kaebus rahuldamata. Menetluskulud
89.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
90.Kolmas isik AS Respectus Capital esitas 21.01.2021 menetluskulude nimekirja, milles selgitab järgmist. Kolmas isik AS Respectus Capital on esitanud oma menetluskulude nimekirjad koos kuludokumentidega kohtule 05.09.2019 ja 25.03.2020 ning jääb nende juurde. Ühtlasi palub kolmas isik kaebajalt välja mõista täiendavad menetluskulud summas 419,50 eurot (ilma käibemaksuta), mis hõlmab Advokaadibüroo Sorainen poolt õigusabiteenuse osutamist seoses järgnevate toimingutega: 1) kohtu 06.05.2020 määrusega tutvumine, strateegia analüüs seoses võimaliku kompromissiga, kompromissettepaneku koostamine ning kooskõlastamine kliendiga (kuupäevad 07.-11.05.2020, ajakulu 1,6h) – arve 1956/20EE; 2) seisukoha koostamine kaebaja määruskaebusele (kuupäev 04.06.2020, ajakulu 0,7h) – arve 2415/20EE; 3) Riigikohtu 29.09.2020 määrusega tutvumine, menetlusstrateegia analüüs ning kooskõlastamine kliendiga (kuupäev 06.10.2021, ajakulu 0,4 h) – arve 3654/20EE.
15(17)
3-18-1512
91.Kolmas isik AS Respectus Capital palub 25.03.2020 menetluskulude taotluses kaebajalt välja mõista menetluskulu summas 11 545 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on advokaadibüroo Sorainen AS osutanud käesolevas haldusasjas AS-le Respectus Capital õigusabi kolmes kohtuastmes 82,5 tunni ulatuses, summas 11 542 eurot, keskmise tunnitasuga 139,90 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabikulule lisanduvad õigusabi osutamisega seotud otsene kulu 3 eurot (ilma käibemaksuta), mis hõlmab elektroonilise kinnistusraamatu väljavõtte maksumust. Kokku on AS Respectus Capital kandnud käesolevas haldusasjas seisuga 25.03.2020 menetluskulusid summas 11 545 eurot (ilma käibemaksuta). Seisuga 05.09.2019 tehtud õigusabitoimingute nimekiri (koos õigusabitoimingute täpsema kirjelduse ja ajakuluga), nende õigusabitoimingute eest esitatud arved ning arvete tasumist tõendavad maksekorraldused kajastuvad AS Respectus Capital poolt kohtule 05.09.2019 esitatud menetlusdokumendis. Seisuga 25.03.2020 on 05.09.2019 menetlusdokumendis viidatud kuludele lisandunud Advokaadibüroo Sorainen AS esitatud arvetel 0024/20EE ja 0916/20EE toodud õigusabitoimingud, mille täpsem kirjeldus ja ajakulu on toodud 25.03.2020 menetlusdokumendile lisatud menetluskulude nimekirjas. Kolmanda isiku AS Respectus Capital esindajate keskmine tunnihind on 139,90 eurot ning esindajad ei ole menetluses toiminguid dubleerinud.
92.Seega palub kolmas isik AS Respectus Capital kaebajalt välja mõista menetluskulu kokku summas 11 964,50 eurot (11 545 + 419,50), millest õigusabikulu on 11 961,50 eurot (ilma käibemaksuta) ning kinnistusraamatu väljavõtte eest kantud kulu 3 eurot. Menetluskulude taotluste kohaselt on kolmandale isikule AS Respectus Capital õigusteenust osutatud keskmise tunnihinnaga 139,90 eurot (ilma käibemaksuta) ning kokku 85,2 (82,5 +2,7) tundi.
93.Arvetele numbritega 2851/19EE, 2181/19EE, 1359/19EE, 0994/19EE, 0916/20EE, 0024/20EE, 2415/20EE ning 3654/20EE ei ole märgitud käesoleva haldusasja numbrit ega tehtud viidet isikule, kellega vaidlus on puhkenud. Samas on arvetele märgitud planeerimisvaidlus esimeses astmes või apellatsioonis või kassatsioon. Arvestades, et kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kolmandal isikul AS Respectus Capital oleks olnud või käimas samal ajal muid planeerimisvaidlusi (haldusasju), siis järeldab kohus, et esitatud arved on käesoleva haldusasjaga seotud.
94.Kohtu hinnangul ei saa pidada perioodi 05.09.2019-21.01.2021 õigusabikulu ülemääraseks või ebamõistlikuks. Tegemist on menetluskuludega läbi kolme kohtuastme, arvestades, et haldusasi on tagasi saadetud halduskohtule, kus see on omakorda jõudnud määruskaebe korras Riigikohtusse. Lisaks on tegemist mahuka vaidlusega. Küll aga on kohtu hinnangul ülemäärane esialgsele kaebusele vastuse koostamiseks kulunud aeg (39,6 h; AS Respectus Capital 05.09.2019 menetlusdokumendi lisa 1). Kohus peab perioodi 21.11.2018-28.08.2019 põhjendatud kuluks 66,5 h (76,5-10). Seega loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatuks õigusabikuluks 10 162,50 eurot (11 961,5 – 1399).2
95.Kohus ei pea põhjendatuks kohaldada HKMS § 108 lõiget 11, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Asjaolu, et menetlusosalise majanduslik seisukord on halb, ei tähenda ilmtingimata, et menetluskulude väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik HKMS § 108 lg 11 mõttes3. Seejuures on kolmas isik AS Respectus Capital teinud menetluse vältel kaebajale ettepaneku sõlmida menetluskulude osas kokkulepe, vähendades tekkinud menetluskulusid poole võrra (vt kolmanda isiku AS Respectus Capital 11.05.2020
Keskmine tunnitasu 139,90 eurot x 10 = 1399. K. Merusk ja I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2013. Kommentaar paragrahvile 108, punkt F, lk 398.
16(17)
3-18-1512
menetlusdokument), kuid kaebaja ei ole sellele ettepanekule reageerinud. Lisaks on kohus oma 09.02.2021 määruses selgitanud kaebajale, et kaebus ei ole perspektiivikas. Kohtu hinnangul tingiks HKMS § 108 lg 11 kohaldamine kolmanda isiku AS Respectus Capital suhtes ebaõiglase tulemuse. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku AS Respectus Capital kasuks välja menetluskulud summas 10 165,50 eurot (ilma käibemaksuta), millest 10 162,50 eurot moodustavad õigusabikulud (ilma käibemaksuta) ning 3 eurot kinnistusraamatust elektroonilise väljavõtte tegemise kulud (HKMS § 101 lg-d 1 ja 2 ning § 102 p 2).
96.Vastustaja, kolmas isik Neeme Marina OÜ ja kaasatud haldusorganid menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja, kolmanda isiku Neeme Marina OÜ ja kaasatud haldusorganite võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.