Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

andmete kohaselt oli kostja M M leppetrahvi vormistamise ajal sõiduki registreerimisnumbriga xxxx vastutav kasutaja/omanik ja hagejal on õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja oli sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvi vormistamise ajal kasutas sõidukit keegi teine. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva, kostja ei ole leppetrahvi summas 40 eurot tasunud. Hageja taotleb ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot ja päringu tegemise eest Maanteeametist 1 eurot. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei viibinud hagis toodud aadressil nimetatud kuupäeval ja kellaajal. Kostja on seisukohal, et eraõiguslikku leppetrahvi saab nõuda ainult lepingupoole käest. Lepingupooleks ja eraparklasse sõitnud juht ei pruugi olla mootorsõiduki omanik. Kostja vastuse kohaselt saab leppetrahvis kokku leppida vaid sõidukijuhiga ning leppetrahvi nõudev lepingupool peab tegema kindlaks teise lepingupoole ehk sõidukijuhi ja esitama selle kohta tõendid. Kostja toob välja, et kui mootorsõiduki omanik annab sõiduki kasutada teisele isikule, peab ta sõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt sõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama andmeid isiku kohta, kellele sõiduk kasutada anti. Kuue kuu möödumisel nimetatud andmeid esitama ei pea. Kostja leiab, et parklasse sõites peab sõidukijuhil olema võimalus parkimistingimustega tutvuda. Teadete avalikku väljapanekut parkimistariifide kohta ei saa lugeda pakkumusena sõlmida sõidukijuhiga parkimisleping vaid pakkumuse esitamise ettepanekuna. Kostja hinnangul ei tohiks leppetrahvi maksimaalne suurus ületada põhinõuet ehk parkimistasu. Hagis toodud summa ei vasta nimetatud piirkonna parkimistasu suurusele. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. 05.10.2020 menetlusdokumendi kohaselt töötab kostja xxxx ning kostja ametikoha asukoht on xxxx. Kostja esitas kohtule xxxx xxxx käskkirja tema ametikohale nimetamise kohta ja kostja kinnitab, et viibis hagis nimetatud kuupäeval ja kellaajal oma töökohal xxxx linnas. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Vastavalt parkimistingimuste punktile 4 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingupooleks. Kostja ei ole tõendanud, et tema sõidukit ei juhtinud. Liiklusseaduses sätestatud kuuekuuline andmete säilitamiskohustus ei puuduta eraõiguslikke suhteid. Leppetrahvinõude tekkimisest on hageja kostjat teavitanud trahvikviitungiga sõiduki tuuleklaasil kojameeste vahel. Kuna sõidukiomanike andmeid saavad eraparkla operaatorid pärida alles peale leppetrahvide tähtaegset tasumata jätmist, on leppetrahvi kviitungi asetamine sõiduki tuuleklaasile kojameeste vahele ainus viis leppetrahvide edastamiseks. Hageja on enne kohtumenetlust proovinud kostjaga ühendust saada ka peale registritest andmete saamist, kuid hageja kirjadele pole kostja reageerinud. Hageja on seisukohal, et leppetrahvi suurus ei saa vastata täpselt parkimistasu suurusele. Parkimistingimuste kohaselt on operaatoril õigus määrata leppetrahv summas kuni 57 eurot ning antud juhul on leppetrahv vormistatud maksimumsummast väiksemas määras. Hageja leiab, et määratud leppetrahvi summa on mõistlik ja ei kahjusta parkla kasutajat. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Hageja ja kostja ei ole taotlenud ärakuulamist ning on nõustunud kirjaliku menetlusega. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Pooled on oma seisukohad ja vastuväited esitanud kohtule kirjalikult.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on sõiduki registreerimisnumbriga xxxx omanik ja sõiduk oli pargitud aadressil xxxx kuupäeval 27.09.2019 kell 14:06:55. Vaidlust ei ole, et aadressil xxxx opereerib parkimist hageja ning nimetatud aadressil on lubatud parkimiskioskis registreeritud sõidukitel parkida kuni kaks tundi. Vaidlust ei ole, et sõidukil registreerimisnumbriga xxxx puudus elektrooniline parkimisluba, millest tulenevalt on sõiduki omanikule/kasutajale koostatud leppetrahv nr xxxx. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et leppetrahv summas 40 eurot on tasumata. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagiavaldus on esitatud õige kostja vastu, kas poolte vahel on sõlmitud parkimisleping ja kas leppetrahvi suurus on lubatav. Kostja on seisukohal, et hagi pole õiguspärane. Kostja vastuväite kohaselt ei viibinud ta hagis toodud aadressil nimetatud kuupäeval ja kellaajal. Kostja on seisukohal, et eraõiguslikku leppetrahvi saab nõuda ainult lepingupoole käest aga lepingupooleks olev eraparklasse sõitnud juht ei pruugi olla mootorsõiduki omanik. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõidki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2). Käesolevas asjas on hageja esitanud liiklusregistri (dtl 27) andmed, mille kohaselt leppetrahvi vormistamise seisuga oli kostja sõiduki omanik. Liiklusregistri (dtl 55) andmete kohaselt on sõiduki registreerimisnumbriga xxxx omanik M M ja kasutaja S M. Hageja on tõendanud, et kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud aadressile xxxx xxxx kell 14:06:55. Vaidlust ei ole, et aadressil xxxx opereerib parkimist hageja. Vastavalt parkimislepingu (dtl 26) punktile 4 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.03.2016 otsusest nr 3-2-1-3-16 p. 11 tulenevalt, kui sõiduki juhti ei ole tuvastatud, ning parklaoperaator ei suuda tõendada, kes sõidukit juhtis, eeldatakse olukorras, kus parkimistingimustes on kokku lepitud, et parkimislepingu sõlmis ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik. Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium 25.01.2017 otsuses nr 3-2-14-68-16 p. 31 seisukohal, et sõiduki juhiks ja lepingupooleks saab lugeda sõiduki omanikku, kui ta ei tõenda, et sõidukit juhtis muu isik. Parkimislubade (dtl 25) väljavõtte kohaselt ei ole kuupäeval 27.09.2019 sõiduki registreerimisnumbriga xxxx parkimisluba aadressil xxxx tuvastatud. Seega kostja ei ole vastavalt parkimistingimustele parkimistasu tasunud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas tsiviilasjas on kohus teinud 17.09.2020 kostjale ettepaneku esitada kohtule tõend sõiduauto registreerimisnumbriga xxxx mittekasutamise kohta kuupäeval 27.09.2019 kell 14:06:55 aadressil xxxx. Kostja esitas 05.10.2020 kohtule menetlusdokumendi, mille kohaselt töötab kostja xxxx ning kostja ametikoha asukoht on xxxx valla haldusterritoorium. Kostja esitas kohtule xxxx 29.01.2018 käskkirja tema ametikohale nimetamise kohta ja kostja kinnitab, et viibis hagis nimetatud kuupäeval ja kellaajal oma töökohal xxxx linnas. Kohus asub seisukohale, et kostja 05.10.2020 menetlusdokumendis väljatoodu ei tõenda, et xxxx töötav kostja, kelle ametikoha

asukohaks on xxxx, ei viibinud 27.09.2019 kell 14:06:55 aadressil xxxx. Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud kohtule andmeid selle kohta, kes teine peale kostja sõidukit kasutas. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal hageja opereeritaval parkimisalal keegi teine. Kuivõrd kostja väide, et tema ei viibinud 27.09.2019 kell 14:06:55 aadressil xxxx ning ei pruukinud eelnimetatud päeval sõidukit kasutada ja ei ole sõidukiga hageja hallatavas parklas parkinud, ei ole tõendatud, saab kohtu hinnangul eeldada, et kostja kasutas 27.09.2019 kell 14:06:55 sõidukit numbrimärgiga xxxx parkimisel xxxx. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et leppetrahvi tegemise ajal ei kasutanud sõidukit sõiduauto omanik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 1-2). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 16 lg 2 kohaselt ei ole pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja leiab, et parklasse sõites peab sõidukijuhil olema võimalus parkimistingimustega tutvuda ning teadete avalikku väljapanekut parkimistariifide kohta ei saa lugeda pakkumusena sõlmida sõidukijuhiga parkimisleping vaid pakkumuse esitamise ettepanekuna. Kohus leiab, et sõiduki parkimisega tekkis hageja ja kostja vahel lepinguline suhe. Kohtu arvates on hageja veenvalt põhistanud, et sisenedes sõidukiga hageja hallatavatesse parklasse aadressil xxxx, mille sissesõidul asuvad infotahvlid, kus on loetletud parklas kehtivad parkimistingimused ja mille kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, samuti mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel, on kostja sõlminud hagejaga lepingu parkimistingimustes ette antud tingimustel. Parkimislepingu (dtl 26) tingimustes on välja toodud, et lepingu rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi 57 eurot ja leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist. Hageja on esitanud foto (dtl 23) xxxx sissesõidul olevast liikluskorravahendist, mis tõendab xxxx eraparklas kehtestatud parkimiskorda. Liikluskorraldusvahendi kohaselt saavad eraparklas parkida vaid parkimiskioskis registreeritud sõidukid kuni kaks tundi. Hageja on esitanud fotod (dtl 21) sõiduki registreerimisnumbriga xxxx kohta, millest nähtub sõiduki parkimine aadressil xxxx kuupäeval 27.09.2019 kell 14:06:55. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et tegemist on tasulise parkimisalaga ning alal on olemas vastavad liiklus- ja teavitusmärgid ning parkimislepingu tingimused. Sõidukiga parkimisalale sõitmisel on sõidukijuhil võimalik parkimistingimustega tutvuda. Kohus on seisukohal, et hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning parkija, sisenedes parkimisalale ning parkides nimetatud alal, annab nõustumuse lepingu sõlmimiseks VÕS § 20 lg 1 kohaselt.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Parkimistingimuste (dtl 26) kohaselt on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 57 eurot. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi summas 40 eurot. Kohus leiab, et leppetrahvi suurus on mõistlik, kuivõrd hageja nõuab leppetrahvi maksimumsummast väiksemal määral ning summa suurus ei kahjusta kostjat ebamõistlikult. Kohus leiab, et kuivõrd kostja sisenes sõidukiga hageja hallatavasse parklasse ja poolte vahel sõlmitud parkimistingimuste kohaselt toob parklas kehtestatud nõuetega vastuolus olev parkimine kaasa leppetrahvi tasumise, on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingutingimuste rikkumise eest summas 40 eurot leppetrahvi. Hageja on veenvalt põhistanud, et on kostjale esitanud leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTsKO 05.06.2019 nr 217-117146 p 12). Vaidlust ei ole, et leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva ning leppetrahv summas 40 eurot on jäetud tasumata. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjapoolset raha maksmise kohustuse täitmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõttes. VÕS §-s 101 on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib kasutada juhul kui võlgnik rikub kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õiguskaitsevahendina õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustust, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on veenvalt põhistanud, et kostjale saadeti meeldetuletuskiri tasumata leppetrahvi kohta. Kuigi kostja kirjale ei reageerinud, on hagejal tekkinud võla sissenõudmiskulu 15 eurot. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kostjalt välja mõista 15 eurot sissenõudmiskulude hüvitamise katteks. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 55 eurot (leppetrahv summas 40 eurot + sissenõudmiskulu summas 15 eurot). Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ning jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

taotlust,

võttes

aluseks

Hageja palub käesolevas tsiviilasjas mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigisummas 75 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 75. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 55 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõivu summas 75 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskuluna on põhjendatud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka Maanteeametile päringu tegemiseks tasutud riigilõiv summas 1 euro. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Hageja on kandnud kulu Maanteeametile registripäringu tegemise eest summas 1 euro. Kohus on seisukohal, et hageja kulu registrisse päringu tegemiseks tuleb käsitleda menetluskuluna. Hageja on hagiavalduse lisana esitanud kohtule liiklusregistri andmed sõiduki omaniku kohta. Kohus leiab, et Maanteeametile liiklusregistri päringu tegemise kulu summas 1 euro on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 76 eurot (riigilõiv summas 75 eurot + registripäringu kulu summas 1 euro) ning mõistab need vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.