Kohtuotsus tehakse teatavaks 02.novembril tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-20-417
Kohtuasi
OÜ Hingehoid hagi OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) võlausaldajate 30.12.2019 üldkoosoleku kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Hingehoid (registrikood 12295590, asukoht Laste tn 1 11613 Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru
Kostja: OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis, registrikood 10725000, asukoht Laste
11613 Tallinn) pankrotitoimkonna esimees P.-K. P., lepingulised esindajad vandeadvokaat Rauno Kinkar, advokaat Henri Ratnik Kohtuistungi aeg
23. september 2020
Resolutsioon
Jätta OÜ Hingehoid hagi OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) võlausaldajate 30.12.2019 üldkoosoleku kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Jätta hagimenetluse kulud OÜ Hingehoid kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hageja nõuded
1.OÜ Hingehoid (edaspidi ka hageja) palus kohtule OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) (edaspidi ka kostja) vastu esitatud hagis tunnistada kehtetuks võlausaldajate 30.12.2019 üldkoosoleku otsus (edaspidi ka üldkoosoleku otsus või otsus). Hagiavalduse asjaolud
2.Kostja pankrotimenetluses on nõudeavaldused esitanud võlausaldajad OÜ V (edaspidi V) nõuete kogusummaga 10 410 577,01 eurot, kes on 10 000 eurot oma nõudest loovutanud R. P.ule, hageja nõuete kogusummaga 648 533,05 eurot ja SA X (edaspidi SA HRK) nõuete kogusummaga 209 557,17 eurot.
3.30.12.2019 esitasid hageja ja SA HRK pankrotihalduri e-postile taotluse võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Pankrotihaldurilt tuli automaatvastus, et ta viibib puhkusel kuni 06.01.2020. Seejärel said hageja ja SA HRK Ametlike Teadaannete vahendusel teada, et võlausaldajate üldkoosolek on kokku kutsutud samal päeval, s.o 30.12.2019 algusega kl 12:00. Hageja on seisukohal, et üldkoosolek kutsuti kokku pühade perioodil Ametlike Teadannete vahendusel selleks, et V ja pankrotihaldur lootsid, et väikeste nõuetega võlausaldajad ei märka teadet ega saa teada otsuse tegemisest, minetades sellega menetlustähtaja. Otsust pole hagi esitamise ajaks vormistatud, kuid kaebetähtaeg on juba saabunud.
4.30.12.2019 üldkoosolekul selgus hagejale, et üldkoosolekute vahelisel ajal on toimunud X OÜ nõude tagasiloovutamine V-ile ning, et V on uuesti loovutanud nõude 10 000 eurot R. P.ule. V on ka varasemalt loovutanud oma nõudest osa temaga samaväärset majanduslikku huvi omavatele isikutele, et üldkoosolekul saaks valitud toimkonda nõude loovutuse teel V-ilt omandanud nõude omaniku esindaja. Uus skeem erineb senistest vaid selle poolest, et kui varem olid V-iga seotud väikese nõudega võlausaldajad juriidilised isikud (X OÜ ja X OÜ), siis käesoleval juhul on poolt nõue loovutatud eraisikule, mis ei muuda olematuks asjaolu, et R. P.u nõue on sisuliselt osa suure nõudega võlausaldaja V nõudest, tegemist ei ole eraldiseisva nõudega. Uue skeemi loomise eesmärk on minna mööda ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-1815400 tehtud otsuses märgitud seisukohast, mille kohaselt ei saa pankrotitoimkonnas olla väikevõlausaldajate esindajaks isik, kellel on oluline ühine majanduslik huvi suurvõlausaldajaga.
5.Hagejale sai ka teatavaks, et V esindab koosolekul pankrotihalduriga samasse advokaadibüroosse kuuluv vandeadvokaat Rauno Kinkar, mis tekitab kahtlusi selles, kelle huve pankrotihaldur menetluses kaitseb. V osanik ja juhatus on muutunud. Vana toimkond kutsuti tagasi ja valiti uus toimkond. V häältega valiti suurte nõuetega võlausaldajate esindajateks P.K. P. ja U. M., kes on mõlemad seotud V.iga. Väikese nõuetega võlausaldajate esindajaks pakkus V R. P., SA HRK ja hageja pakkusid väikese nõudega võlausaldajate esindajaks J. K.. V häältega valiti väikevõlausaldajate esindajaks R. P.. SA HRK ja hageja esindaja esitasid üldkoosolekul vastuväite, mille edastasid hiljem haldurile ka kirjalikult.
6.Hageja on seisukohal, et kostja 30.12.2019 üldkoosoleku otsus ei vasta seadusele, sest see on vastuolus PankrS § 74 lg-ga 2, kuna võlausaldajate üldkoosolekul valiti pankrotitoimkonda üksnes suurte nõuetega võlausaldajate esindajad. R. P. ei ole esitatud pankrotitoimkonda väiksema nõudega võlausaldaja poolt ja ta ei esinda väikese nõudega võlausaldajate huve. R. P. loovutatud nõue on sisuliselt V nõue. V ei ole väikevõlausaldaja, sest on esitanud kokku
enam kui 10 miljoni euro ulatuses nõudeid. Kuna V ja R. P. nõue tuleneb samast õigussuhtest, siis omavad R. P. ja V ühist samaväärset majanduslikku huvi. V osanikuks on Keila Kinnisvara OÜ (edaspidi Keila Kinnisvara), kelle osanikud on G OÜ ja P OÜ, PKP OÜ juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks on P.-K. P., kes on ka V juhatuse liige ning G OÜ osanik ja juhatuse liige on U. M.. PKP OÜ ja R.P. on omavahel seotud läbi äriühingu I OÜ (edaspidi ka I), mille osanikuks on nii PKP OÜ kui ka E OÜ, mille juhatuse liige ja ainuosanik on samuti R.P.. Seega on R. P. toimkonda valimine ja temale nõude loovutamine teadlik tegevus, mis on kooskõlastatud V ühe osaniku ja nõude loovutuse teel omandanud R. P. vahel ja kantud eesmärgist tõrjuda kostja pankrotitoimkonnast välja tegelikud väikeste nõuetega võlausaldajaid. Tegemist on TsÜS § 89 mõttes fiktiivse ehk näiliku tehinguga. Seetõttu ei saa ka Vilt nõude osalise loovutuse teel saanud võlausaldaja muutuda väikevõlausaldajaks PankrS § 74 lg 2 tähenduses, sest olemuslikult on tegemist suure nõudega võlausaldaja nõudega.
7.Üldkoosoleku otsus on vastuolus tsiviilasjas 2-18-15400 tehtud kohtulahendiga, s.t V üle kontrolli omavad isikud on korduvalt kasutanud seadusevastast skeemi eesmärgiga vältida tegelike väikeste nõuetega võlausaldaja esindaja määramist pankrotitoimkonda, soovides seeläbi hoida toimkonda üksnes V ja temaga seotud isikute kontrolli all. Võlausaldajate üldkoosoleku otsus rikub võlausaldajate ühiseid huve, sest toimkond ei ole moodustatud kõigi võlausaldajate huvide kaitseks, nagu näeb ette PankrS § 73 lg 1. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt kuulub Vile kostja pankrotimenetluses 5 169 106,74 euro nõue, mis on tunnustatud jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-17-17302. 08.11.2019 võõrandas O. K. äriühingu V Keila Kinnisvarale, kelle osanikud on G OÜ (tegelik kasusaaja P.-K. P.) ja PKP OÜ (tegelik kasusaaja U. M.). U. M. ja P.-K. P. ning O. K. vahel puudub seos ning nende majanduslikud huvid ei ole kattuvad. 30.12.2019 loovutas V 10 000 euro suuruse osa algsest nõudest R. P.ule, kes tasus nõude loovutuse eest 2500 eurot. Nõude loovutamise lepingu alusel omandas R. P. nii nõude põhivõlgnevuse kui ka kõik võimalikud nõudest tulenenud ja tulevikus tulenevad kõrvalnõuded (sh intressid ja viivised) ning sissenõudmisega seotud kulud, viivised, trahvid jms. U. M. ja P.-K. P. ning R. P. ei ole omavahel majanduslikult seotud isikud ega oma käesolevas asjas ühiseid majanduslikke huve. V teavitas pankrotihaldurit nõude loovutusest 30.12.2019.
9.Kostja on seisukohal, et üldkoosoleku otsus on kooskõlas PankrS § 74 lg-ga 2, kuna pankrotitoimkonda on valitud nii suurte kui ka väikeste nõuetega võlausaldajate esindajad. Puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid võtta R. P.ult väikese nõudega võlausaldaja pankrotiseadusest tulenevad õigused. Otsus valida R. P. pankrotitoimkonna liikmeks võeti vastu häälteenamusega ning võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise korda ei rikutud. Viited varasematele otsustele on asjassepuutumatud, nende läbiviimine ja seal langetatud otsused ei ole seotud kuidagi P.-K. P., U. M. ega R. P.uga. O. K. ei ole pärast V võõrandamist 08.11.2019 V toimingutega enam seotud ja tema tegevusest ei saa tuletada P.-K. P., U. M. ega R. P. eesmärke, kavatsusi või motiive nõude loovutamisel ega toimkonna valimisel. Hageja väide justkui 30.12.2019 võlausaldajate koosolekul jätkati varasemat käitumismustrit ja väidetavat õigusvastast tegevust on nonsenss. Kogu V taga seisev isikkoosseis on väljavahetunud ning mingit jätkuvust toimingute vahel ei ole. Otsus ei ole vastuolus
varasemate kohtulahenditega. Puudub analoogia tsiviilasjade 2-18-4471 ja 2-18-15400 aluseks olevate asjaolude ja 30.12.2020 võlausaldajate üldkoosoleku faktoloogia vahel.
10.Nõude loovutus ei olnud näilik. I on tarkvaraarendaja, kes avaldas 2019 aastal videomängu „Shortest Trip“ ja korraldas avaliku rahastuskampaania, mille raames otsiti väikeinvestoreid mängu arenduse rahastamiseks. I osanike ringis on avaliku rahastusringi tulemusel kokku kakskümmend kaks isikut. PKP OÜ (11,98%) ja E (6,28%) on I väikeosanikud ega oma äriühingu juhtimise üle kontrolli. I ei ole seotud V-iga. R. P. nõue ei ole V nõue, kuna VÕS § 164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Kuivõrd R. P. esitati pankrotitoimkonda väikse nõudega võlausaldaja poolt, siis ei saa tema valimine toimkonda rikkuda võlausaldajate ühiseid huve. Kohtuotsuse põhjendused
11.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et pankrotimenetluses on võlausaldajateks V nõuetega kogusummas 10 410 577,01 eurot, hageja nõuetega kogusummas 648 533,05 eurot, SA HRK nõuetega kogusummas 209 557,17 eurot ja R. P. V poolt loovutatud nõudega 10 000 eurot; et 08.11.2019 võõrandas O. K. äriühingu V Keila Kinnisvarale, et Keila Kinnisvara osanikud on G OÜ (osanik ja juhatuse liige U. M.) ja PKP OÜ (osanik ja juhatuse liige P.-K. P.); et E OÜ (osanik ja juhatuse liige R. P.); et 30.12.2019 algusega kl 12:00 toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus valiti pankrotitoimkonda P.-K. P., U. M. ja R. P..
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas 30.12.2019 võlausaldajate üldkoosoleku otsus on kehtiv.
13.PankrS § 83 lg 1 sätestab, et võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.
14.PankrS § 74 lg 2 sätestab, et pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud.
15.Tsiviilasjas nr 2-17-17302 tehtud Harju Maakohtu 30.novembri 2018 kohtuotsusega, Tallinna Ringkonnakohtu 17.mai 2019 kohtuotsusega ja Riigikohtu 9.septembri 2019 kohtumäärustega on tõendatud, et kostja pankrotimenetluses on tunnustatud jõustunud kohtuotsusega V nõue summas 5 169 106,74 eurot (lk 111-127).
16.30.detsembri 2019 nõude loovutamise lepinguga, maksekorraldusega ja teatega nõudeõiguse loovutamise kohta on tõendatud, et V loovutas kohtuotsusega tunnustatud nõudest 10 000 euro suuruse nõude R. P.ule, kes tasus nõude loovutuse eest 2500 eurot ning, et V teavitas samal päeval kostja haldurit nõude loovutamisest (lk 128, 129, 130).
17.Vastavalt VÕS § 164 lg-le 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
18.Seega ei ole R. P.u 10 000 euro nõue VÕS § 164 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pärast V nõude loovutamist enam V nõue. R. P. ja V majanduslikud huvid ei kattu eriõigusjärgluse tõttu, kuna
pärast nõude loovutamist on R. P. iseseisev, V nõudega mitteseotud nõue. Antud nõude loovutamine ei ole seadusest tulenevalt keelatud ning seda saab kohustuse sisust tulenevalt täita uuele võlausaldajale. Nõude loovutamise leping kehtib. Kuna loovutatud on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõue, siis ei ole tegemist hüpoteetilise nõudega. Vastavalt üldkoosoleku otsusele on väikese nõudega võlausaldaja selline võlausaldaja, kelle nõude suurus on alla 1 000 000 euro ja suureks võlausaldajaks võlausaldaja, kelle nõude suurus on üle 1 000 000 euro. Omades 10 000 eurost tunnustatud nõuet, on R. P. väiksema nõudega võlausaldaja PankrS § 74 lg 2 tähenduses, mistõttu ei ole 30.12.2019 üldkoosolekul vastu võetud otsus seadusega vastuolus (lk 51-53, 30).
19.30.12.2019 üldkoosoleku otsusega on tõendatud, et R. P. valiti pankrotitoimkonna liikmeks häälteenamusega tema esindaja, mitte V ettepanekul. V ettepanekul esitati pankrotitoimkonda P.-K. P. ja U. M.. Seega ei ole R. P. kandidatuuri esitanud suure nõudega võlausaldaja. Pankrotitoimkonna liikmeteks osutusid valituks P.-K. P., U. M. ja R. P.. Hageja ei ole esile toonud, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise korda oleks rikutud. Asjaolu, et V hääletas R. P., mitte hageja pakutud kandidaadi poolt, ei muuda R. P. liikmeks valimise korda kehtetuks ega tema nõuet seotuks V nõudega.
20.TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.
21.Kohus on seisukohal, et hagis esile toodud E OÜ (osanik R. P.) ja PKP OÜ (osanik P.-K. P.) I osanikeks olemise tõttu ei saa järeldada, et R. P. ja P.-K. P. on läbi äriühingu I omavahel seotud isikuteks, millest tuleneks nõude loovutamise tehingu näilikkus. E-äriregistri teabesüsteemi väljavõttest I osanike ringi kohta nähtub, et osaühingul on kakskümmend kaks osanikku. PKP OÜ 11,98%-ga ja E 6,28%-ga on I väikeosanikud ega oma äriühingu juhtimise üle kontrolli. Hageja ei ole ümber lükanud ka kostja väiteid, et I on tarkvaraarendaja, kes avaldas 2019 aastal videomängu „Shortest Trip“ ning korraldas avaliku rahastuskampaania, sh ühisrahastusplatvormi Indiegogo kaudu, mille raames otsiti väikeinvestoreid mängu arenduse rahastamiseks. Registrikaartide väljavõtetest nähtuvalt I ja V tegevused ei kattu. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et I oleks seotud V (lk 31-32, 34-35, 38-40, 41-42).
22.Nõude loovutamisel tehtud tahteavalduste õiguslikud tagajärjed on tegelikkuses saabunud, kuna nõude loovutamisest teavitati kostja pankrotihaldurit, R. P. tasus nõude eest 2500 eurot ja asus koheselt 30.detsembril 2019 võlausaldajate koosolekul oma nõudest tulenevaid õigusi realiseerima, s.h andis nõusoleku tema valimiseks pankrotitoimkonna liikmeks (lk 51-53). Hageja väide, et nõude loovutamise lepingu sõlmimise eesmärgiks oli tõrjuda kostja pankrotitoimkonnast välja tegelike väikeste nõuetega võlausaldajad, on tõendamata. Järelikult ei ole nõude loovutamine näilik ega näilikkuse tõttu TsüS § 89 lg 2 alusel tühine.
23.Kohus on seisukohal, et vaidlustatud üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus tsiviilasjades 2-184471 ja 2-18-15400 tehtud kohtuotsustega alljärgnevatel põhjendustel. Tsiviilasjas nr 2-1815400 kohtuotsuses on ringkonnakohus selgitanud, et väikevõlausaldajaks ei saa lugeda isikut, kes 100%-lise omandisuhte läbi on seotud suurvõlausaldajaga. Ringkonnakohtu seisukoht põhines Riigikohtu otsusel tsiviilasjas nr 2-18-4471, mille järgi ei saa väikese nõudega võlausaldajaks pidada isikut, kes on suurvõlausaldajaga seotud viisil, et tal on
suurvõlausaldajaga sisuliselt samaväärne majanduslik huvi. Samaväärse majandusliku huvi kohta on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11 tehtud lahendi p-s 13 märkinud muuhulgas, et äriühinguõiguse üks põhimõte on see, et osanikud peavad lähtuma osaühingut puudutavate otsuste tegemisel eelkõige osaühingu huvidest, mitte enda isiklikest huvidest või mõne enda kontrollitava äriühingu huvidest; et 100%-ne osalus osaühingus annab ainuosanikule selle osaühingu tegevuse üle äriseadustiku järgi täieliku kontorolli, et sellisel juhul tekivad osanikul tema kontrolli all oleva äriühingu vastu nõude esitamise otsustamisel majanduslikud huvid, mis üldjuhul vastanduvad osaühingu huvidele, et seetõttu tuleb ÄS § 177 lg 1 tõlgendada niimoodi, et osanik ei või hääletada ka siis, kui otsustatakse, kas pidada tema ainuosalusega äriühinguga õigusvaidlust ja määrata selles õigusvaidluses esindaja ning, et majanduslike huvide konflikti tuleb sellisel juhul eeldada (lk 13, 17-20, 21-25). Kuna R. P. ei ole Viga seotud läbi äriühingute osaluse, siis analoogia tsiviilasjade 2-18-4471 ja 2-18-15400 aluseks olevate asjaoludega puudub.
24.Hageja esile toodud 08.05.2017 ja 02.10.2018 võlausaldajate koosolekutel vastuvõetud otsuseid ja V selleaegse omaniku O. K. tegevust ei saa omistada 30.12.2019 üldkoosolekul pankrotitoimkonda valitud P.-K. P.ule, U. M.le ega R. P.ule, kuna tegemist ei ole omavahel seotud isikutega. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et oleks seos V praeguste omanike U. M. ja P.-K. P. ning O. K. vahel ega see, et O. K. omaks kontrolli V üle pärast oma osaluse müüki või ta oleks mingil viisil kujundanud 30.12.2019 vastuvõetud otsust. Kuivõrd kohus tuvastas eelpool, et R. P. esitati pankrotitoimkonda väikese nõudega võlausaldaja ehk tema enda poolt, nõude loovutamine ei ole näilik ning otsus ei ole vastuolus PankrS § 74 lg-ga 2, siis ei saa R. P.u valimine pankrotitoimkonda rikkuda võlausaldajate ühiseid huve ja olla vastuolus PankrS § 73 lg-ga 1. Asjaolud, et V on ka varasemalt oma nõude osaliselt loovutanud, selle tagasi omandanud ja, et 08.05.2017, 12.03.2018 ja 02.10.2018 võlausaldajate üldkoosolekul valiti toimkonda väiksema nõudega võlausaldajate esindajad V häältega ei ole antud juhul üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks (lk 8-10, 11-12, 14, 15-16). Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
25.Asja lahendamise seisukohast ei oma tähtsust hagiavalduses esile toodud koosoleku kokkukutsumisse ja üldkoosoleku protokolli vormistamisse puutuvad väited, kuivõrd koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele ei ole hageja tuginenud (lk 26, 27-28, 29, 30, 50, 54). Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Osaliselt tühistatud TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.