Osaühing Joyce hagi Jarts OÜ vastu võlgnevuse, intressi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.03.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühing Joyce apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
13 801,95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Osaühing Joyce (registrikood 11057664), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Kostja (vastustaja): Jarts OÜ (registrikood 12241312), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 09.10.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 06.03.2020 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta Osaühing Joyce kanda.
4.Rahuldada Jarts OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata Osaühing Joyce poolt Jarts OÜ-le hüvitatavateks menetluskuludeks 1040 eurot.
5.Mõista Osaühingult Joyce Jarts OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 1040 eurot.
2-18-15159
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Osaühingul Joyce Jarts OÜ-le tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Joyce esitas 09.10.2018 hagi Jarts OÜ vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 10 000 eurot, intressi 602,74 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 2 399,21 eurot ning edasiulatuva viivise. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud.
2.Pooled sõlmisid 10.01.2015 tähtajalise laenulepingu nr 1-2015 (edaspidi laenuleping), millega hageja andis kostjale laenu sularahas 10 000 eurot. Vastavalt laenulepingu punktile 3 kohustus kostja laenusumma hagejale tagastama 11.10.2015 ning vastavalt punktile 2 tasuma laenusummalt intressi 8% aastas. Laenuraha saamist on kinnitanud kostja endine juhatuse liige QQ. Kostja oma kohustust lepingus määratud tähtajaks ei täitnud. Kuivõrd laenulepingut käendasid nii OÜ Aavere Agro kui Contineo OÜ, pöördus hageja kostjapoolse kohustuse täitmiseks nii kostja enda kui ka käendajate poole. Vastavalt käendajate ja kostja omavahelisele kokkuleppele täideti laenu tagastamise kohustus kostjale kuulunud sõiduki BMW X5 registreerimismärgiga XXXXXX (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX) arvel ning sõlmiti vastavad müügilepingud, millega hageja sai omandiõiguse sõidukile ning hageja luges 10.01.2015 laenulepingust tulenevad nõuded täidetuks.
3.02.12.2015 alustas Põhja Prefektuur karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 1 tunnustel kriminaalasja selle kohta, et 15.11.2015 on kostja juhatuse liige QQ omastanud muu hulgas äriühingule kuuluva sõiduki BMW X5 registreerimismärgiga XXXXXX (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX). Eeltoodust tulenevalt on tekkinud olukord, kus laenulepingust tulenev laenu tagastamise kohustus on jätkuvalt täitmata, kuna hageja ei ole sõidukit enda omandisse saanud, sõiduki kostja omandist tahtevastase väljumise tõttu. 02.06.2017 esitas hageja kostjale laenulepingu täitmiseks nõudekirja. Kostja ei ole siiani laenu tagasi maksnud.
2-18-15159 Kostja vastuväited
4.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole võtnud hagejalt laenu ning hagejal puuduvad kostja suhtes mistahes nõuded. Hageja ei ole tõendanud kostjale laenu andmist. Hageja pole esitanud mitte ühtegi tõendit väidetava sularaha üleandmise kohta kostjale. Kostjal puudus laenu võtmiseks mistahes majanduslik vajadus. Kostja oli põllumajandusega tegelev äriühing, millel oli piisavas koguses rahalisi vahendeid.
5.Kostjal on põhjendatud kahtlus, et hageja poolt esitatud ja väidetavat laenusuhet tõendav laenuleping on tagantjärele koostatud. Kostja teise juhatuse liikme ja ainuosaniku YY suhted QQ-ga olid halvad. YY sai 21.11.2015 teada, et kostjale kuuluvad sõidukid BMW X5 ja ATV KAWASAKI KVF650D on QQ poolt võõrandatud. YY esitas samal kuupäeval politseile QQ suhtes kuriteoteate ja tegi kostja ainuosanikuna otsuse, millega kutsus QQ kostja juhatusest tagasi. Kostja ei olnud hagiavalduse aluseks oleva laenulepingu sõlmimisest ja väidetavast laenu andmisest teadlik. See laenuleping on ilmunud välja alles siis, kui QQ-le sai teatavaks tema suhtes kriminaalmenetluse alustamine. Lisaks on oluline, et hageja poolt laenulepingu allkirjastanud isikuks on DD, kes on QQ vend.
6.Eluliselt ei ole usutav, et tänapäeval annab üks äriühing teisele äriühingule sularahas laenu. Samuti ei ole adekvaatne hageja selgitus selle kohta, et raha võeti laenuks sularahas, kuna kostja endine juhatuse liige ei saanud läbi teise kostja juhatuse liikme ja raamatupidajaga ning kostja endisel juhatuse liikmel puudus juurdepääs pangaarvele. Äriühingut juhib juhatuse liige. Juhatuse liige on äriühingu esindajaks mistahes asutuses või eraõiguslikus organisatsioonis, sealhulgas pangas.
7.Samuti ei ole usutav, et väidetavat laenuraha on kasutatud loomasööda ostmiseks. Loomasööt toodeti valdavas enamuses kostja enda poolt. Juhul kui tekkis vajadus, siis organiseeris ja tellis loomasööda kostja tänane juhatuse liige. Juhul kui endine juhatuse liige on tõepoolest kulutanud raha loomasöödale, jääb arusaamatuks, miks ei ole sellisel juhul võetud väidetavaid ostudokumente raamatupidamises arvele. Samuti pole hageja esitanud ühtegi ostutšekki ega arvet, mis tõendaksid tema väiteid. Lisaks ei ole usutav sellises koguses raha kasutamine loomasööda ostmiseks. 2015. aastal ei olnud vajadust osta sellise summa eest loomasööta.
8.Isegi juhul kui kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu nõue, on väidetav võlasuhe lõppenud. Kostja, hageja ja käendajad sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt täideti laenu tagasimakse kohustus kostjale kuulunud sõiduki BMW X5 arvel. Sõiduki arestimine kriminaalmenetluses ei tähenda seda, et selle omandiõigus ei ole kostjalt hagejale üle läinud. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda.
10.Maakohus tuvastas, et 10.01.2015 sõlmisid hageja (esindaja DD) ja kostja (esindaja QQ) laenulepingu, mille kohaselt annab hageja kostjale laenu summas 10 000 eurot tähtajaga kuni 11.10.2015. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist käendasid Aavere Agro OÜ ja Contineo OÜ. Kohus nõustus kostjaga, et hageja ei ole tõendanud kostjale laenusumma üleandmist. Maakohus hindas koos teiste tõenditega kostja endise juhatuse liikme (juhatuse liige kuni 23.11.2015) QQ poolt 07.12.2017 antud selgitust, mille kohaselt on ta saanud hagejaga sõlmitud laenulepingu alusel 10 000 eurot sularahas loomadele sööda ostmiseks ja loomade hooldamiseks, ning leidis, et see selgitus ei tõenda hagejalt kostjale laenu üleandmist. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et kostjal ei olnud loomasööda ostmiseks laenu vaja.
2-18-15159 Lisaks ei kinnita laenusumma üleandmist hageja poolt kohtule esitatud väljatrükk raamatupidamiskande nr 181 kohta ning hageja konto aruande väljatrükk. Samuti ei ole kostja raamatupidamises laenu saamist kajastatud.
11.Lisaks tuvastas maakohus, et hageja ja kostja vaheline võlasuhe on lõppenud kokkuleppega, seoses sõiduauto omandiõiguse üleandmisega hagejale. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hageja oleks vaidlusaluse sõiduki omandi kostjale tagastanud. Apellatsioonkaebus
12.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Kohus on hinnanud asjas tõendeid ühekülgselt ning on jätnud põhjendamatult hageja tõendid tähelepanuta, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise.
13.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et pooled on 10.01.2015 allkirjastanud laenulepingu. Samas on kohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et laenu ei ole hageja poolt kostjale üle antud. Kostja juhatuse liige on kinnitanud, et ta on laenu saanud sularahas. Samuti kinnitas ta, et laen võeti sularahas, kuna teise juhatuse liikmega tekkinud tüli tõttu puudus juurdepääs kostja arveldusarvele. Tähtsust ei oma, mille jaoks kostja pidi raha kasutama.
14.Arusaamatu on kohtu järeldus, et laen oleks pidanud olema kajastatud kostja raamatupidamises. Hagejal puudub võimalus kontrollida, kuidas kostja enda raamatupidamiskohustust täidab. Kas ja kuidas edastati laenuga seotud dokumendid ettevõtte raamatupidamisse oleks saanud küsida QQ-lt, kuid kohus keeldus teda üle kuulamast. Samuti oleks saanud küsida QQ-lt, mille jaoks kasutas QQ saadud rahalisi vahendeid.
15.Kohus on leidnud ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldades, et kostja on laenu tagastamise kohustuse täitnud sõiduki omandiõiguse üleandmisega hagejale. QQ-l puudus õigus sõidukiga BMW X5 tehinguid teha, mistõttu läks sõiduk kostja omandist välja ebaseaduslikult. Vastustaja seisukoht
16.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas hageja on kostjale 10.01.2015 laenulepingus märgitud laenusumma üle andnud. Maakohus leidis kolleegiumi hinnangul põhjendatult kohtule esitatud kõiki tõendeid hinnates, et hageja ei ole kostjale raha üleandmist tõendanud. Vaidluse korral peab laenu üleandmist laenusaajale tõendama laenuandja (vt Riigikohtu 27.03.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-11-08, p 11). Seega pidi käesolevas asjas hageja tõendama, et ta on kostjale üle andnud 10 000 eurot. Hageja esitas selle tõendamiseks kostja juhatuse liikme QQ 07.12.2017 selgituse (tl 8-9), väljatrüki hageja raamatupidamiskandest nr 181 (tl 101) ja väljatrüki hageja raamatupidamiskonto nr 1379
2-18-15159 aruandest perioodi kohta alates 01.01.2015 kuni 31.12.2015 (tl 103). Maakohus hindas kostja juhatuse liikme kirjalikku selgitust koos tunnistaja ZZ ütluste (tl 175-176), kostjale loomasööda eest esitatud arvete ja nende tasumist kinnitavate maksekorralduste (tl 79-89) ning põllumajandusloomade registri andmetega (tl 68-69) ning leidis, et nendest tõenditest tulenevalt ei ole QQ 07.12.2017 kirjalik selgitus usaldusväärne tõend. Kolleegiumi hinnangul eksis maakohus pidades seda tõendit ebausaldusväärseks. Tõend saab olla ebausaldusväärne kui see ei kajasta adekvaatselt faktilisi asjaolusid, mille tõendamiseks see esitati ja seetõttu ei oma mingit tõendusjõudu (vt tsiviilkohtumenetluse seadustik I kommenteeritud väljaanne § 238, p 3.4.2.). Kolleegiumi hinnangul hageja esitatud tõend ebausaldusväärseks ei liigitu, vaid tegemist on dokumentaalse tõendiga, milles sisalduvat teavet tuleb hinnata koos teiste tõenditega. Kolleegium leiab, et antud juhul ei saa asuda seisukohale, et see tõend üldse mingit tõendusjõudu ei omaks, vaid selle tõendusjõud võib olla madalam kui sama isiku poolt tunnistajana antavad ütlused. Maakohus on sisuliselt kostja endise juhatuse liikme selgitust hinnanud, kuid järeldus selle tõendi kohta ei saa olla mitte ebausaldusväärsus, vaid see, et tegemist on tõendiga, mis ei tõenda koosmõjus teiste tõenditega hageja väiteid raha üleandmise kohta. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohus on esitanud põhjendused, miks antud tõend hageja väidet ei tõenda, need on jälgitavad ja vastavad kohtuotsuse põhjendamise nõuetele. Kolleegium nõustub nende põhjendustega, neid kordamata.
19.Maakohus leidis õigesti, et laenusumma üleandmist ei tõenda ka hageja poolt kohtule esitatud raamatupidamiskande nr 181 ning hageja konto aruande väljatrükid. Tegemist on hageja poolt koostatud raamatupidamislike kannetega, millest ei nähtu, et tegelikult oleks raha üleandmine toimunud. Seda ei saa järeldada ka hinnates neid kandeid koos QQ 07.12.2017 kirjaliku selgitusega. QQ kinnitus laenu saamise kohta ei ole tehtud kostja nimel, kuna 07.12.2017 ei olnud QQ enam kostja juhatuse liige ja tal puudus kostja esindusõigus. Samuti ei nähtu 10.01.2015 laenulepingus poolte kinnitust kostjale laenu üleandmise kohta. Seega puudub kolleegiumi hinnangul sisuliselt kostja poolne kinnitus raha saamise kohta. Arvestades seda, et kostjal puudus vajadus laenu võtmiseks ja hageja esitanud tõendid ei tõenda laenu üleandmist, ei saanud maakohus jõuda teistsugusele lõppjäreldusele.
20.Õige on hageja märkus, et tal puudub võimalus kontrollida, kas ja kuidas kostja enda raamatupidamiskohustust täidab. Samas saab kolleegiumi hinnangul asjaolust, et laenu ei ole kostja raamatupidamises kajastatud, kogumis teiste tõenditega teha järelduse, et hageja ei ole kostjale laenu üle andnud. Lisaks sellele, et laenu ei ole kostja raamatupidamises kajastatud, on kostja kinnitanud, et kostja raamatupidamises ei ole kajastatud ka selle laenu eest väidetavalt tehtud kulutusi. Need asjaolud kinnitavad kolleegiumi hinnangul täiendavalt, et kostjale ei ole laenusummat üle antud.
21.Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus oleks pidanud QQ tunnistajana üle kuulama. Hageja väitel oleks QQ-lt saanud küsida, kas ja kuidas edastati laenuga seotud dokumendid kostja raamatupidamisse ning mille jaoks QQ kasutas saadud rahalisi vahendeid. Maakohtus taotles hageja QQ ülekuulamist tunnistajana selgitamaks temalt, kas ta sai sularahas hagejalt rahalisi vahendeid ning kui jah, siis milleks saadud raha kasutati. Maakohus ei rahuldanud hageja taotlust QQ tunnistajana ülekuulamiseks põhjusel, et maakohus rahuldas kostja taotluse kaasata QQ menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15.11.2019 hageja määruskaebuse ja tühistas maakohtu määruse. Sellele järgnevalt ei taotlenud hageja muutunud olukorras uuesti QQ ülekuulamist enda varasemas taotluses märgitud asjaolude tuvastamiseks. Vastuseks kostja taotlusele kuulata QQ tunnistajana üle, asus hageja aga seisukohale, et QQ saab üle kuulata üksnes laenulepingu sõlmimise fakti kohta. Maakohus jättis ka kostja taotluse QQ ülekuulamiseks rahuldamata.
2-18-15159 Kolleegiumi hinnangul ei ole eeltoodust tulenevalt maakohus QQ üle kuulamata jättes menetlusõiguse norme rikkunud. Hagejal oli maakohtus võimalik QQ ülekuulamiseks täiendavalt taotlus esitada, kuid ta jättis selle võimaluse kasutamata. Kohus ei saa omaalgatuslikult tunnistajat üle kuulata. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu 29.04.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Antud juhul ei pidanud kolleegiumi hinnangul maakohus hagejale selgitama, et tal võib olla vajalik esitada täiendavaid tõendeid laenusumma üleandmise tõendamiseks.
22.Hageja põhjendab laenu sularahas võtmist sellega, et QQ-l puudus teise kostja juhatuse liikmega tekkinud tüli tõttu juurdepääs kostja arveldusarvele. Kolleegium nõustub kostjaga, et tegemist ei ole adekvaatse põhjendusega, miks peaks äriühingu juhatuse liige laenu sularahas võtma. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist nähtuvalt oli QQ kostja juhatuse liige kuni 23.11.2015 ja tal oli kuni selle ajani täielik kostja esindusõigus (tl 19-20). Äriseadustiku § 181 lg 1 1.lause kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et QQ-l oleks juurdepääs kostja arveldusarvele olnud piiratud. Seega, isegi kui QQ valduses ei olnud arvelduskonto kasutamiseks ettenähtud pangakaarti, oli tal võimalus raha pangakontolt kätte saada või pangas ülekandeid teostada.
23.Hageja väitel ei oma tähtsust, mille jaoks kostja pidi raha kasutama. Kolleegium hagejaga ei nõustu. Tuvastamaks, kas laen on hageja poolt kostjale üle antud, on otseste raha üleandmist kinnitavate tõendite puudumisel muuhulgas vajalik hinnata, kas ja kui siis, mis põhjusel oli kostjal vajalik laenu võtta. Olukorras, kus hageja esitas kohtule kostja endise juhatuse liikme kirjaliku selgituse selle kohta, et laenu oli vajalik võtta loomasööda ostmiseks, pidi kohus seega hindama, kas sellisel otstarbel oli kostjal vajalik laenu võtta.
24.Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on laenu tagastamise kohustuse täitnud, andes selle katteks hagejale üle sõiduauto BMW X5 omandiõiguse. Maakohus leidis, et hageja ja kostja vaheline võlasuhe on lõppenud kokkuleppega, seoses sõiduauto omandiõiguse üleandmisega hagejale. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu poolt tuvastatu asjakohane. Olles eelnevalt leidnud, et hagejalt kostjale raha üleandmine ei ole tõendatud, ei pidanud maakohus hindama, kas laenulepingust tulenev laenu tagastamise kohustus on kostja poolt täidetud. Ringkonnakohus jätab vastavad põhjendused maakohtu otsusest välja.
25.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei ole põhjust maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
2-18-15159
28.Kostja esitas 09.10.2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 1200 eurot (käibemaksu ei lisandu). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 8 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Lisaks on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi 09.10.2020 toimunud kohtuistungil 26 minuti ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta).
29.Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on osaliselt põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul on kostja poolt apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks märgitud ajakulu 4 tundi ülepaisutatud. Hageja apellatsioonkaebuse põhjendused on kokku 2,5 lehel ja selles tehtud etteheiteid maakohtu otsusele ei ole sedavõrd palju, et neile vastamiseks peaks kuluma 4 tundi. Pealegi on kostja vastuses toodud seisukohad samad, mis maakohtu menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on antud menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakulu 2,5 tundi. Kokku on kostja põhjendatud menetluskulu suuruseks 6 tundi ja 56 minutit.
30.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 150 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud.
31.Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 1040 eurot (käibemaksu ei lisandu).
32.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.