Osaühing Joyce hagi Jarts OÜ vastu võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
13 801,95 eurot Hageja: Osaühing Joyce (registrikood 11057664, asukoht Puu 6, 11612 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tanel Mällas (Advokaadibüroo Luberg ja Päts; Pärnu mnt 20, Tallinn, epost [email protected]) Kostja: Jarts OÜ (registrikood 12241312, asukoht Matla, Partsaare küla, 74415 Anija vald, Harjumaa) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anto Kasak (Advokaadibüroo Kasak & Missik; P.Süda 3a-4, 10118 Tallinn, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 11.02.2020. a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Osaühing Joyce hagi Jarts OÜ vastu võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses Osaühing Joyce kanda.
3.Välja mõista Osaühingult Joyce menetluskulud summas 3 360 eurot Jarts OÜ kasuks.
4.Välja mõista Osaühingult Joyce OÜ Jarts kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 3 360 eurot) kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Kohtule 09.10.2018. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Joyce ja Jarts 10.01.2015.a tähtajalise laenulepingu nr xxxx, millega hageja andis kostjale laenu sularahas 10 000 eurot. Vastavalt lepingu punktile 3 kohustus kostja laenusumma hagejale tagastama 11.10.2015.a ning vastavalt lepingu punktile 2, tasuma laenusummalt intressi 8% aastas. Laenuraha saamist on kinnitanud kostja endine juhatuse liige E O. Kostja oma kohustust lepingus määratud tähtajaks ei täitnud. Kuivõrd laenulepingut käendasid nii OÜ xxxx OÜ (registrikood xxxx), kui xxxx OÜ (registrikood xxxx), pöördus hageja kostjapoolse kohustuse täitmiseks nii kostja enda kui ka käendajate poole. Vastavalt käendajate ja kostja omavahelisele kokkuleppele täideti kõnesolev kohustus kostjale kuulunud sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx (VIN-kood xxxx) arvel ning sõlmiti vastavad müügilepingud, millega sai omandiõiguse sõidukile hageja ning hageja luges 10.01.2015 laenulepingust tulenevad nõuded täidetuks.
2.02.12.2015 alustas Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalitus KarS § 201 lg 1 tunnustel kriminaalasja selle kohta, et ajavahemikul 15.11.2015 on Jarts OÜ juhatuse liige E O (isikukood xxxx) omastanud muu hulgas äriühingule kuuluva sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx (VIN-kood xxxx). Eeltoodust tulenevalt on käesolevalt tekkinud olukord, kus hageja 10.01.2015 sõlmitud laenulepingust tulenev nõue on jätkuvalt rahuldamata kuivõrd hageja ei ole sõidukit oma omandisse saanud ei ole, kuivõrd sõiduk on kostja omandusest läinud välja kostja tahtevastaselt.
3.02.06.2017 esitas hageja kostjale laenulepingu täitmise nõudekirja. Laenulepingust tulenev kohustus on kostja poolt jätkuvalt täitmata. Hageja on omapoolse kohustuse laenusumma üleandmise näol täitnud, kuid kostja laenu nõuetekohaselt tagastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja kostjale 10.01.2015 laenulepingust nr xxxx tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõude põhisummas 10 000 eurot. Antud juhul lepiti laenulepingus kokku, et kostja kohustub tasuma laenusummalt intressi 8 % aastas. Seega kohustus kostja hagejale tasuma intresse summas 602,74 eurot. Laenusummat ning lepingu tähtaega silmas pidades esitab hageja käesolevaga kostjale ka viivisenõude summas 2399,21 eurot. Kostja vastus
4.Kohtule 20.02.2020. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hageja väidetav nõue on alusetu ja tõendamata. Kostja ei ole võtnud Hagejalt laenu ning Hagejal puuduvad Kostja suhtes mistahes nõuded. Hageja ei ole tõendanud laenu andmist. Hageja ja kostja on käesoleva tsiviilasja aluseks oleva lepingu üle vaielnud tsiviilasja nr. 2-17-14914 raames, milles kohus on jõudnud seisukohale, et Hageja nõue Kostja vastu ei ole piisavalt selge. Käesolevas tsiviilasja pole Hageja on nõude tõendamiseks esitanud ühtegi täiendavat tõendit ega selgitust, mistõttu Kostja leiab, et hagi pole tõendatud.
5.Hageja pole esitanud mitte ühtegi tõendit väidetava sularaha üleandmise kohta Kostjale. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et laenuleping ei ole fiktiivne, siis pole igal juhul tõendatud laenusumma tegelik üleandmine Kostjale – sularaha ei ole jõudnud Kostja arveldusarvele, ei ole esitatud ühtegi arvet ega tsekki, et Kostjale oleks selle eest ostetud kaupu või teenuseid. Kostja väidetav laenuvõtmine ei ole eluliselt usutav, kuivõrd Kostjal puudus laenu võtmiseks mistahes majanduslik vajadus. Kostja oli põllumajandusega tegelev äriühing. Kostja arveldusarve väljavõttest nähtub, et
väidetava laenu võtmise hetkel seisis Kostja kontol 17 018,83 eurot vaba raha. Kostja kontol asuvat raha ei kasutanud. Kuu aega pärast väidetava laenu võtmist, s.o 7. veebruaril 2015. a seisis Kostja kontol 22 261,09 eurot vaba raha. 28. oktoobri 2015. a seisuga seisis Kostja kontol vaba raha 14 025,29 eurot vaba raha ning 31. detsembri 2015. a seisuga 19 557,41 eurot vaba raha. Eelnev tõendab, et Kostjal puudus laenu võtmiseks mistahes majanduslik vajadus, kuivõrd võlgnik arveldusarvel seisis pidevalt kasutuseta raha.
6.Kostjal on põhjendatud kahtlus, et Hageja poolt esitatud ja väidetavat laenusuhet tõendav laenuleping võltsitud. Kostja on asutatud 29. veebruaril 2012. a. Kostja on põllumajandusega tegelev äriühing. Kostja asutaja, ainuosanik ja juhatuse liige on J K (ik xxxx). Kostja juhatuse liige oli alates 29. veebruarist 2012. a kuni 23. novembrini 2015. a ka E O (ik xxxx). E O oli J K’e ema P G’ga (ik xxxx) lähedastes suhetes ja oli tema lapse isa. E O elas enda teise perekonnaga P G’le kuuluvas majas. P G palus 2014. a E O’l talle kuuluv maja ja kinnistu vabastada. E O sellest keeldus. Poolte vahel algas kohtuvaidlus, mille tulemusel sai P G talle kuuluva maja ja kinnistu valduse tagasi. Antud asjaolude pinnalt tekkisid pooltel ületamatud erimeelsused. Samas ei pidanud J K vajalikuks E Ot juhatusest tagasi kutsuda, sest ta lootis, et emotsionaalsed vaidlused suudetakse hoida lahus äritegevusest.
7.Hoolimata asjaolust, et J K usaldas E Ot ning jättis viimase hoolimata eelpool viidatud asjaoludest Kostja juhatuse liikmeks, sai ta 21. novembri 2015. a kui Kostja juhatuse liige ja omanik teate, et Kostjale kuuluvad sõidukid, s.o xxxx ja xxxx, on võõrandatud. Kostja juhatuse liige ja omanik J K ei olnud sõidukite võõrandamisest teadlik, veel enam, xxxx oli J K valduses ja kasutuses ning J K ei olnud andud nõusolekut vara võõrandamiseks. Kostja juhatuse liige ja omanik J K esitas 21. novembril 2015. a politseile E O suhtes kuriteoteate, kuivõrd E O’i on Kostja juhatuse liikmena toime pannud omastamise tunnustele vastava teo, omastades Kostjale kuuluvad mootorsõidukid xxxx ja xxxx ning Kostjale kuuluvad kariloomad. Samal päeval tegi J K Kostja osanikuna otsuse, millega kutsus juhatusest tagasi E O’i. 21. novembril 2015. a esitas ka Kostja, keda esindasid volituse alusel P G ja Mt L, politseile samasisulise kuriteoteate. 23. novembril 2015. a esitas Kostja politseile kuriteoteate, kuivõrd Kostja valdusest viidi ära vaidlusalune sõiduauto xxxx koos juhatuse liikme isiklike asjadega. Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalitus on KarS § 201 lg 1 tunnustel alustanud kriminaalasja nr xxxx Kostja endise juhatuse liikme E O suhtes. Nimetatud kriminaalasi on Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses. Kriminaalasja raames on arestitud eelnevalt mainitud sõidukid.
8.Kostja ei olnud hagiavalduse aluseks oleva laenulepingu sõlmimisest ja väidetavast laenu andmisest teadlik. Väidetav laenuleping on sõlmitud Hagejaga, kelle ainuosanik ja juhatuse liige on T O. T O on Kostja endise juhatuse liikme E O’i vend. Hagiavalduse aluseks olev väidetav laenuleping on ilmunud välja alles siis, kui E O’le on saanud kriminaalmenetluse alustamine teatavaks. Tulenevalt eeltoodust, on Kostjal põhjendatud kahtlus, et Hageja esitatud laenuleping on fiktiivne. Kostja on seisukohal, et Hageja esitatud E O kinnituskiri ei ole usaldusväärne. Kostja on seisukohal, et ei ole eluliselt usutav, et tänapäeval annab üks äriühing teisele äriühingule sularahas laenu. Veel enam, Kostja hinnangul ei ole adekvaatne Hageja selgitus, et raha võeti laenuks sularahas, kuna Kostja endine juhatuse liige ei saanud läbi teise Kostja juhatuse liikme ja raamatupidajaga ning Kostja endisel juhatuse liikmel puudus juurdepääs pangaarvele. Äriühingut juhib juhatuse liige. Samuti on juhatuse liikmel kohustus korraldada äriühingu raamatupidamist. Eeldatakse, et äriühingu juhatuse liikmel on täielik õigus võtta äriühingule õiguseid ja kohustusi. Juhatuse liige on äriühingu
esindajaks mistahes asutuses või eraõiguslikus organisatsioonis, k.a pangas. Hageja poolt esitatud kinnituskirjast tulenev väide, et Kostja endisel juhatuse liikmel ei olnud juurdepääsu äriühingu arveldusarvele, ei ole õige. Isegi juhul kui Kostja endisel juhatuse liikmel ei olnud nt pangakaarti, oli endisel juhatuse liikmel alati võimalus minna panka ning maksta arveid või võtta arveldusarvelt raha välja. Hageja on kinnitanud, et endisel juhatuse liikmel olid esindamiseks olemas kõik volitused. Veel enam, Kostja endine juhatuse liige on temaga seotud isiukutele 2013. a andnud laenu (07.02.2013. a V T’le 2900 eurot, ja 25.06.2013. a enda tütrele A O’le 2000 eurot), seega on ebaõige väide, et Kostja endisel juhatuse liikmel puudus juurdepääs pangale. Kostja raamatupidamisele ei ole mainitud ülekannete aluseks olevaid laenulepinguid esitatud. Kuivõrd Kostja endisel juhatuse liikmel oli pangaarvetele ligipääs olemas, siis on Hageja poolt esitatud kinnituses esitatud valeväiteid. Hageja ei ole põhjendatud laenu võtmise vajadust, mistõttu väidetav laenu võtmine ei ole usutav. Samuti ei ole usutav, et väidetavat laenuraha on kasutatud loomasööda ostmiseks. Loomasööt toodeti valdavas enamuses Kostja enda poolt. Juhul kui tekkis vajadus, organiseeris ja tellis loomasööda Kostja tänane juhatuse liige. Kostja endisel juhatuse liikmel ei olnud alates 2015. a mai kuust mistahes kokkupuudet Kostjale kuulunud loomadega. Veel enam, juhul kui endine juhatuse liige on tõepoolest kulutanud raha loomasöödale, siis jääb arusaamatuks, miks ei ole sellisel juhul võetud väidetavaid ostudokumente raamatupidamises arvele. Samuti pole Hageja esitanud ühtegi ostutšekki ega arvet, mis tõendaksid tema väiteid.
9.Kostja märgib siinkohal, et loomasöödale 10 000 euro kulutamine ei ole mitte mingil juhul eluliselt usutav. Käesolevaga esitab Kostja oma väidete tõendamiseks arved ja maksekorraldused, mis tõendavad Kostja praegu juhatuse liikme poolt loomasöödu ostmist. Nimetatud arved on kajastatud Kostja raamatupidamises ning vastavad Kostjale 2015. aastal kuulunud loomade söötmisvajaduse hulgale. Lähtudes eeltoodust, puudus E Ol vajadus loomasööda tarbeks laenu võtmiseks, kuna loomasööt oli äriühingul olemas.
10.Kokkuvõtvalt, arvestades asjaolusid, et (a) väidetav laen on antud sularahas, (b) väidetava laenu andmist tõendavad dokumendid on koostatud tagantjärele, (c) Kostja ei ole väidetavast laenust teadlik, (d) Kostja raamatupidamises ei ole väidetavat laenu kajastatud, (e) Kostjal puudus raha laenamiseks vajadus, (f) Kostja ainuosaniku ja tema suhted perekond O’ga on halvad, (g) E O suhtes on alustatud kriminaalmenetlust, (h) Hageja ainuosanik ja juhatuse liige on E O vend T O, (i) väidetav laenuleping on ilmunud välja alles siis, kui E O’le on saanud kriminaalmenetluse alustamine teatavaks, siis on Kostjal tekkinud põhjendatud kahtlused, et väidetav laenuleping on fiktiivne ning võltsitud. Samuti on Kostjal põhjendatud kahtlused, et Hageja poolt esitatud kinnituskirja sisu ei vasta tegelikkusele ega ole õige. Kostja palub Hageja poolt esitatud kinnistuskirja jätta tähelepanuta.
11.Alternatiivselt, isegi juhul kui Kohus tuvastab, et Hagejal on Kostja vastu nõue, siis väidetav võlasuhe on lõppenud. VÕS § 186 p 4 kohaselt lõppeb võlasuhe kokkuleppe sõlmimisega. Hageja on hagiavalduses väitnud, et kuivõrd Kostja väidetavas laenulepingus kokkulepitud tähtpäevaks laenu ei tagastanud, siis sõlmisid Kostja, Hageja ja käendajad kokkuleppe, mille kohaselt täideti laenu tagasimakse kohustus Hagejale Kostjale kuulunud sõiduki xxxx arvel, sõlmiti vastavad müügilepingud, Hageja sai sõiduki omandiõiguse ning Hageja luges nõuded täidetuks.
12.Ebaõige on Hageja seisukoht, et nõue siiski ei ole täidetud, kuivõrd sõiduki xxxx osas on alustatud kriminaalmenetlus ning sõiduk on arestitud. Kostja on seisukohal, et
sõiduki arestimine ei tähenda seda, et Hageja väidetav nõue oleks täitmata. Esiteks, objektiivne fakt on see, et Hagejale on väidetava laenu tagasimaksena antud Kostjale kuulunud sõiduki xxxx omandiõigus. Kuivõrd sõlmitud on kokkulepe ning sõiduki xxxx omandiõigus on väidetava kokkuleppe alusel üle antud, siis on laenulepingust tulenev kohustus täidetud. Hageja on siiani xxxx omanikuks ning Hageja ei ole xxxx omandiõigusest kriminaalmenetluse raames ilma jäänud. Teiseks, asjaolu, et sõiduk xxxx on kriminaalmenetluse raames arestitud, ei tähenda seda, et Hageja on xxxx omandiõigusest kriminaalmenetluse raames ilma jäänud. Tuleb teha vahet arestimisel ja erikonfiskeerimisel, mis on kaks täiesti erinevat asja. Veel enam, juhul kui kriminaalmenetluse raames sõidukit xxxx ei erikonfiskeerita, siis jääb igal juhul sõiduki omanikuks Hageja ning väidetav laenulepingust tulenev nõue tuleb lugeda täidetuks. Jääb arusaamatuks, mis põhjusel on Hageja käesolevas kriminaalmenetluse staadiumis kindlalt veendunud, et Hageja jääb sõiduki xxxx omandiõigusest ilma. Tulenevalt eelnevast, Hageja nõue on igal juhul ebaselge. Kohtu põhjendused
13.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
14.Kohus on tuvastanud, et 10.01.2015. a sõlmisid OÜ Joyce, T O isikus, ja Jarts OÜ, E O isikus, laenulepingu nr xxxx, mille punkt 1 järgi laenuandja annab laenusaajatele laenu summas 10 000 eurot tähtajaga kuni 11.10.2015 a. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist käendasid xxxx OÜ (registrikood xxxx), E O isikus ja xxxx OÜ (registrikood xxxx), J O isikus (tl 7).
15.Hagiavalduse kohaselt kostja laenu ei tagastanud, mistõttu kokkuleppel kostja ja käendajatega täideti laenulepingust tulenev kohustus kostjale kuulunud sõiduki xxxx (registreerimisnumber xxxx) arvel ning sõlmiti vastavad müügilepingud, millega sai omandiõiguse sõidukile hageja ning hageja luges 10.01.2015. a laenulepingust tulenevad nõuded täidetuks (tl 3 pöördel).
16.Kostja vastuväite kohaselt ei ole kostjal täitmata kohustust hageja ees, väidetavat laenusuhet ei eksisteeri. Hageja ei ole tõendanud laenusumma üleandmist, isegi kui laenuleping on sõlmitud, on see rahatu. Alternatiivselt on laenulepingust tulenev kohustus täidetud sõiduki xxxx (registreerimisnumber xxxx) omandi üleandmisega hagejale. Kuna hageja väitel on kohustus täidetud, siis on võlasuhe VÕS § 186 lg 4 tulenevalt lõppenud (tl 46-47).
17.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Laenulepingus puudub kokkulepe laenusumma üleandmise kohta. Hageja väitel anti laen üle sularahas (tl 3). TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Laenu tagasimaksmise kohustus saab tekkida üksnes juhul kui täidetud on laenu väljamakmise kohustus laenuandja poolt, seega peab hageja tõendama, et laenusumma oli kostjale üle antud.
18.Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja tõendanud laenusumma kostjale üleandmist, laenuleping on kostja hinnangul rahatu. Kostjal ei olnud mingit majanduslikku põhjust võtta väidetavat laenu, kuna vaidlusalusel perioodil olid kostja pangakontol vabad rahalised vahendid (tl 45-46).
19.Kohus nõustub kostja vastuväitega. Asjaolu, et lähikondsed on laenulepingu koostanud, ei tõenda laenusumma tegelikkuses üleandmist. Kohtule on esitatud kostja endise juhatuse liikme (kuni 23.11.2015. a) E O poolt 07.12.2017. a antud selgitus, mille kohaselt on ta saanud OÜ-ga Joyce sõlmitud laenulepingu alusel 10 000 eurot sularahas loomadele sööda ostmiseks ja loomade hooldamiseks (tl 8). TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Laenusaaja kinnitus on dokumentaalse tõendina üks tõend, mida kohus hindab koos muude tõenditega. Käesoleval juhul kohus E O kinnitust usaldusväärseks ei pea. Tunnistaja B E on andnud ütlusi selle kohta, et tema varustas kostjat loomasöödaga ning arveldamine käis arvelduskonto kaudu. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et tunnistaja äriühing väljastas kostjale arved ja kostja tasus loomasööda eest tunnistaja äriühingu arvelduskontole (tl 79-89). Tunnistaja ütluste kohaselt kulub ühele veisele aastas 10 heinarulli. Põllumajandusloomade registri andmetel oli kostjal 27 looma (tl 68-69). Eeltoodust tulenevalt saaks aastas kostjal loomasöödale kuluda 4 320 eurot, mitte aga E O poolt nimetatud 10 000 eurot. Kohtule esitatud tõenditest (tl 54, 68-69) nähtuvalt oli kostjal kohustus esitada aruandlust Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile. Tunnistaja ütluste kohaselt välistab aruandluse esitamise kohustus igasuguse dokumenteerimata sularahas arveldamise. Kohtule 04.07.2019. a esitatud määruskaebuses märgib hageja, et E O kasutas hagejalt saadud laenusummat kostjale traktori ostmiseks (tl 135-136). Tõendid väidetava traktori ostmise kohta käesolevas menetluses puuduvad. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohtu hinnangul hageja käesoleval juhul tõeseid avaldusi teinud ei ole. Laenusumma üleandmise tõendamiseks on hageja poolt kohtule esitatud tõend kande nr 181 kohta (tl 101) ning hageja konto aruande väljatrükk (tl 103). Kohtu hinnangul ei tõenda esitatud väljatrükid sularahas kostjale 10 000 euro üleandmist. Raamatupidamise seaduse § 4 p 3 ja § 16 p 10 kohaselt raamatupidamiskohustuslane peab kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites ning majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust. Seega oleks pidanud saadud laenusumma kajastuma kostja raamatupidamises. Kostja on esitanud enda konto väljavõtte ning laenu saamine seal ei kajastu (tl 50-52). Laenu andmine peaks kajastuma ka hageja raamatupidamises. Eeltoodust tulenevalt oleks hagejal võimalik rahasummade üleandmist tõendada raamatupidamisseaduse § 4 p 3 ja § 16 p 10 vastavate algdokumentide ja aruannetega. Hageja usaldusväärseid tõendeid kohtule esitanud ei ole, seega on laenusumma üleandmine kostjale jäänud käesolevas menetluses tõendamata.
20.Hageja kinnitusel on laenulepingust tulenev kohustus täidetud sõiduki xxxx (registreerimisnumber xxxx) omandi üleandmisega hagejale (tl 3 pöördel, 177). 19.03.2019. esitatud menetlusdokumendis leiab hageja, et omand ei ole siiski üle läinud, kuna sõiduk xxxx (registreerimisnumber xxxx) on kriminaalmenetluse raames arestitud ning paigutatud parklasse. Hageja hinnangul ei saanud omandit tekkida, kuna sõiduk läks kostja omandist välja õigusvastaselt (tl 98). Hageja hinnangul on laenulepingust tulenev kohustus siiski täitmata (tl 97-98). TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohtu hinnangul hageja käesoleval juhul sõiduki üleandmise kohta tõeseid avaldusi teinud ei ole. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et sõiduk xxxx (registreerimisnumber xxxx) on 20.11.2015. a lepingu alusel võõrandatud xxxx OÜ-le (juhatuse liige E O) (tl 61, 64), hageja kinnitusel liikus sõiduk 1.12.2015. a xxxx OÜ6
sse (juhatuse liige J O) ning seejärel OÜ-le Joyce (juhatuse liige T O) (tl 177). Hageja ise on hagiavalduses kinnitanud, et käendajate ja kostja kokkuleppel on hageja müügilepingu alusel saanud omandiõiguse sõidukile xxxx (registreerimismärgiga xxxx) (tl 3 pöördel). Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. VÕS § 186 p 4 kohaselt võlasuhe lõpeb kokkuleppega. Ühestki kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, et OÜ Joyce oleks vaidlusaluse sõiduki omandi kostjale tagastanud. VÕS § 396 lg 1 tulenevalt võib laenu tagastamine toimuda muul viisil kui raha maksmine, kuid kohtu hinnangul toimub laenulepingu puhul laenu tagastamine siiski laenusumma ulatuses (lisanduda võivad kõrvalkohustused intressi ja viivise näol). Seega ei saa kohtu hinnangul hagejal olla 10 000 euro tagastamise nõuet kostja vastu.
21.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd hagejal puudub sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu, puudub kohtu hinnagul õiguslik alus viivise ja intressi väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
24.Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 3 240 eurot, millele lisandub kohtuistungil osalemisega seotud kulu summas 120 eurot (tl 183). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja kasutas esindaja teenust kokku 18,5 tundi, lisandub 48 minutit kohtuistungil osalemise ajakulu. Kostja kasutas esindaja teenust hagiavaldusele vastamiseks, hageja määruskaebusele vastamiseks, kohtuistungi ettevalmistumiseks. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei ole esitanud.
25.Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esindaja osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 150 eurot. Kohus on seisukohal, et tasu
vandeadvokaadi õigusteenuse eest summas 150 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt. Kostja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik otsuse põhjendusi muudetud Tallinna RK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.