Osaühingu JÄRVE BIOPUHASTUS hagi Natural Fuel OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
2573,25 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 3. juuni 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Natural Fuel OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Natural Fuel OÜ (rk: 12898058), seaduslik esindaja Meelis Neelov Vastustaja (hageja): Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS (rk: 10854476), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 3. juuni 2020 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Natural Fuel OÜ kanda.
3.Välja mõista Natural Fuel OÜ-lt 225 eurot Osaühingu JÄRVE BIOPUHASTUS kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks.
Natural Fuel OÜ on kohustatud tasuma menetluskuludelt 225 eurot viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Jätta rahuldamata Natural Fuel OÜ taotlus koos apellatsioonkaebusega esitatud akti ja arve nr 18010455 asja materjalide juurde võtmiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS (hageja) esitas 18.09.2018 Natural Fuel OÜ (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 02.11.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 2397,98 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.11.2018 esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 2343,73 eurot, viivis 31.07.2018 seisuga 54,25 eurot ja viivis põhivõlalt alates 01.08.2018 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohtuistungil vähendas hageja põhinõuet kostja tasutud 11,32 euro võrra ning põhivõlaks jäi 2332,41 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja Kiviõli Linnavolikogu 29.08.2013 otsusega nr 26 määratud alates 01.10.2013 Kiviõli linna haldusterritooriumil vee-ettevõtjaks. Kostja on Kiviõli linnas Lepa tee 86 kinnisasja omanik. Hageja on osutanud kostjale veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust. Kostja võlgneb hagejale osutatud teenuste eest 31.07.2018 seisuga 2343,73 eurot, millele lisandub viivis 54,25 eurot. Pooltevahelised võlasuhted tekkisid käsundita asjaajamisest. Alternatiivselt esitas hageja nõude alusetu rikastumise alusel.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kuna kinnistul tegevus puudus, siis puudus kostjal huvi vett tarbida ja selleks lepingut sõlmida. Kostja oli kinnistu valduse üle andnud A.T.N. Varahaldus OÜ-le, kellega oli sõlmitud suuline üürileping. Üürnik pidi tasuma üüri ja kommunaalmaksed. Üürnik jättis arved tasumata ning on praeguseks äriregistrist kustutatud. Veekulu tekkis veetoru lõhkemisest kinnistul, millest hoone omanik sai teada 06.03.2018, kui sai ülisuure veearve. Kostja vastas koheselt e-posti teel, et tegemist peab olema veeavariiga, ja palus vesi viivitamatult sulgeda. Hageja sulges vee järgmisel päeval, millega kahju suurenes.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 3. juuni 2020 otsusega hagi ning mõistis Natural Fuel OÜ-lt välja Osaühingu JÄRVE BIOPUHASTUS kasuks põhivõlgnevuse 2332,41 eurot ja viivise 31. juuli 2018 seisuga 54,25 eurot, kokku 2386,66 eurot, ning viivise alates 1. augustist 2018 kuni põhinõude (2332,41 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 625 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja, vaatamata sellele, et pooled ei ole sõlminud kirjalikku lepingut, kostjale kuuluvale kinnistule veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust osutanud. Kostja on osa arveid tasunud. Tähtust ei oma, et kostja väitel oli ta valduse üle andnud A.T.N. Varahaldus OÜ-le. Sel juhul kuulus kostja mõjusfääri nõude maksmapanek üürniku vastu viimase tarbitud kommunaalteenuste eest tasu nõudes. Hageja on esitanud arved õigele isikule, s.o kinnistu omanikule. Riigikohus on leidnud (3-2-1-25-08), et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Natural Fuel OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 3. juuni 2020 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda. Alternatiivselt palub kostja otsustada kohtu äranägemise järgi, kui suurt rahalist vastutust kostja asjas kannab. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei olnud tegemist käsundita asjaajamisega. Kostja ei olnud hagejaga lepingut sõlminud, kuna puudus huvi teenust kasutada. Riigikohus on selgitanud (2-10-12908), et kui käsundita asjaajamisest tuleneva nõude olemasolu sõltub muu hulgas sellest, kas asjaajamine vastas teise isiku tegelikule või eeldatavale tahtele või kas teine isik kiitis selle heaks, tuleb arvestada, et käsundita asjaajamise sätted ei võimalda isikule peale suruda soovimatuid teenuseid ja kohustada teda nende eest tasu maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud; 2) on kohus jätnud tähelepanuta kostja väited, et hagejal oli vaidlusaluste arvete esitamise ajal kehtiv leping teise isikuga (A.A.või mõne nimetatud isikuga seotud ettevõttega). Kostja palub nõuda hagejalt välja Kiviõli Lepa tee 86 kehtiv või viimane kehtinud teenusleping; 3) palub kostja alternatiivselt vähendada põhinõuet kohtu äranägemisel. Suurte veearvete põhjuseks oli veeavarii, millest kostja sai teada 06.03.2018 saadud veearvest. 3 minutit peale arve saamist palus kostja hagejal peakraan viivitamatult sulgeda. Hageja sulges kraani järgmisel päeval. Hageja ei ole täitnud elementaarset hoolsuskohustust, lastes tarbimiskohas, kus veetarbimine on olnud 0 või peaaegu 0, tarbida 1172 tonni vett, juhtimata sellele kinnistuomaniku/lepingupoole tähelepanu. Kui suurest avariist teatatakse tööpäeval tavatööajal, siis vee sulgemine järgmisel päeval on teisele poolele sihilik kahju tekitamine.
5.Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tekkisid pooltevahelised võlasuhted käsundita asjaajamisest, arvestades mh Riigikohtu seisukohta lahendis nr 3-2-1-25-08. Kostja on alates 2016. a septembrist Lepa tee 86 kinnistu omanik ja hageja teenuste kasutaja. Hageja arvetest nähtub, et kinnistul tarbiti vett kuni 2018. a märtsini. Seega on vale väide, et kostjal puudus huvi teenuse kasutamiseks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 8 lg-te 1–3 alusel on kostja õigustatud isik hageja teenuse saamiseks. Kuna pooled ei ole sõlminud kokkulepet liitumispunkti määramiseks, on ÜVVKS § 3 lg 2 teisest lausest lähtudes kostja vastutusala vähemalt tema kinnistu piirid; 2) palub hageja jätta apellatsioonkaebuses esitatud uued väited tähelepanuta, kuna apellatsioonkaebuses uute asjaolude ja väidete esitamine ei ole lubatud. Hagejal puudus teenusleping muu isikuga. Vee-ettevõtja kliendiks võib olla üksnes kinnistu omanik/valdaja. Põhinõude vähendamiseks puuduvad alused. Vee tarbimine toimus kostja kinnistul, s.o kostja
vastutusala piirides. Hagejal puudub vaba juurdepääs kostja kinnistule ning kohustus kostja kinnistul oleva veetorustiku/seadmete hooldamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 3. juuni 2020 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu põhjendsutega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi.
7.1.Maakohus on õigesti kvalifitseerinud hageja nõude käsundita asjaajamisena, kuna veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenus vastas VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi kostja huvile ja tegelikult tahtele. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et tegemist oli soovimatu teenusega, on paljasõnaline. Asja materjalidest nähtuvalt oli kostja hageja teenuse tarbija alates 2006. a ning muu hulgas nähtub kostja heakskiit hageja esitatud arvete tasumisest. Maakohtu istungil on kostja kinnitanud arvete tasumist summas 11,32 eurot ja summas 279,93 eurot.
7.2.Paljasõnaline ja arusaamatu on kostja väide apellatsioonkaebuses, et tegelikult oli hagejal vaidlusalusel ajal kehtiv leping teise isikuga. Kiviõlis asuva kinnisasja Lepa tee 86 omanik on kostja ning hageja on kinnitanud, et tema kliendiks saab olla üksnes kinnistu omanik.
7.3.Alternatiivselt on kostja apellatsioonkaebuses seisukohal, et hageja nõuet tuleb vähendada, kuna hageja ei olnud hoolas ning sulges veekraani järgmisel päeval pärast kostjalt teate saamist. Seega leiab kostja, et kohustuse rikkumises on süüdi hageja. Ringkonnakohus leiab, et kuna veetoru lõhkes kostja kinnistul, siis vastutab tema sellest tingitud suurema veekulu eest. Põhjendamatu on seejuures kostja väide, et hagejal veeettevõtjana on kohustus jälgida igapäevaselt kõikide tarbijate vee kulu ning tavalisest suurema kulu korral koheselt sellest tarbijat teavitama. Asjaolu, et hageja sulges veekraani järgmisel päeval pärast kostjalt teate saamist, ei anna samuti alust nõuet vähendada, kuivõrd arvetest nähtuvalt esines tavalisest suurem vee kulu juba 2018. a veebruaris. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kostja kinnistul asuva veetoru väidetavast lõhkemisest tulenev suurema vee kulu on kostja mõjusfääris ning sellest tulenevaid riske ei pea kandma hageja.
8.Seoses apellatsioonkaebus rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 225 eurot, mis koosneb kulust lepingulise esindaja poolt vastuse koostamisega apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu 225 eurot (ajakulu 2,5 tundi) on põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses ja see tuleb kostjalt välja mõista.
9.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel asja materjalide juurde võtmata apellatsioonkaebusele lisatud akti ja arve nr 18010455, kuna need on juba varem asja materjalide juurde võetud. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.