Kaire Pikamäe (eesistuja), Maret Altnurme ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
29.10.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-7335
Tsiviilasi
XXi kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 07.05.2020 otsusele täiteasjas nr 008/2015/683
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja – XX (isikukood xxxxxxxx), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Puudutatud isik – Tallinna kohtutäitur Mati Kadak
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.06.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XXi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada XXi määruskaebus ja tühistada Harju Maakohtu 09.06.2020 määrus.
2.Teha uus määrus, millega rahuldada XXi kaebus ja tühistada Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 07.05.2020 otsus osas, milles XXi 05.07.2019 kaebus jäi kohtutäituri põhitasu vähendamise nõudes rahuldamata. Kohustada Tallinna kohtutäitur Mati Kadakut vaatama XXi 05.07.2019 kaebus selles osas uuesti läbi.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku kanda.
4.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 174 lg-s 4 ja § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2-20-7335
1.Tallinna kohtutäitur Mati Kadak (kohtutäitur, puudutatud isik) on algatanud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti (sissenõudja) avalduse alusel XXi (avaldaja, võlgnik) suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 008/2015/683). Täitedokumendiks on sissenõudja 25.02.2015 trahviotsus nr 410115003468.
2.Kohtutäitur koostas 06.05.2019 otsuse, millega lõpetas täitemenetluse rahatrahvi sissenõudes seoses aegumisega, kuid jätkas täitemenetlust kohtutäituri põhitasu summas 18,60 eurot, täitekulude summas 3,08 eurot ja menetluse alustamise tasu summas 19,16 eurot sissenõudmiseks.
3.Avaldaja esitas 05.07.2019 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri 06.05.2019 otsuse peale, milles palus vähendada kohtutäituri põhitasu vähemalt 50% võrra, tühistada täitekulude nõue ning väljastada täitekulude aruanne. Kohtutäitur rahuldas 30.07.2019 otsusega avaldaja kaebuse osaliselt, edastades avaldajale 06.05.2015 täitekulu väljamõistmise otsuse. Avaldaja esitas 12.08.2019 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 30.07.2019 otsuse tühistamiseks osas, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata, ning kohtutäituri kohustamiseks avaldaja kaebus selles osas uuesti läbi vaadata.
4.Harju Maakohus rahuldas 18.09.2019 määrusega avaldaja 12.08.2019 kaebuse osaliselt ning tühistas kohtutäituri 30.07.2019 otsuse osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse põhitasu vähendamiseks, ja kohustas kohtutäiturit avaldaja kaebust selles osas uuesti läbi vaatama. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kohtutäitur 06.05.2019 otsuses põhitasu määrates lähtunud kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg-st 5 tulenevast proportsionaalsuse põhimõttest. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.03.2020 määrusega Harju Maakohtu 18.09.2019 määruse osas, milles kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata, ning tegi selles osas uue määruse, millega tühistas kohtutäituri 30.07.2019 otsuse osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse täitekulude nõude tühistamise osas ja kohustas kohtutäiturit avaldaja kaebust selles osas uuesti läbi vaatama.
5.Kohtutäitur rahuldas 07.05.2020 otsusega avaldaja 05.07.2019 kaebuse osas, milles avaldaja palus tühistada kohtutäituri 06.05.2015 otsus täitekulu väljamõistmise osas. Ülejäänud osas jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus on 27.03.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-12063 leidnud, et arvega saadetava posti saatekirjast ei ole otseselt väljaloetav ega kaudselt tuletatav, et mõni selles märgitud neljast lihtkirjast oleks avaldajale saadetud, mistõttu tuleb avaldaja kaebus rahuldada täitekulu nõude tühistamise osas. Kohtutäitur on täitemenetluses lisaks täitmisteate kättetoimetamisele arestinud võlgniku arvelduskontod pankades ja töötasu Xxxxxxxxx OÜ-s ning teinud päringuid erinevatele registritele. Põhitasu summas 18,60 eurot vastab tehtud täitetoimingute mahule. Kohtutäituril on KTS § 28 lg 1, KTS § 30, TMS § 38 lg 1 ja Riigikohtu 02.11.2011 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-79-11 alusel õigus saada põhitasu täitemenetluse lõpetamiseni tehtud toimingute eest. Põhitasu vähendamine ei ole seega põhjendatud.
6.Avaldaja esitas 20.05.2019 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 07.05.2020 otsuse tühistamiseks osas, milles kohtutäitur jättis avaldaja 05.07.2019 kaebuse rahuldamata kohtutäituri põhitasu vähendamise nõude osas, ning palus kohustada kohtutäiturit vaatama avaldaja kaebus selles osas uuesti läbi.
2(5)
2-20-7335 Kohtutäituri 06.05.2019 otsuse tegemise seisuga oli sissenõudja nõue täielikult rahuldamata. Kuna kohtutäituril ei õnnestunud sissenõudja nõuet üldse täita, ei ole kohtutäituril õigust kogu põhitasule. Kohtutäitur ei ole tõendanud, et ta on teinud avaldaja vara osas erinevatele registritele päringuid. Kohtutäituri tehtud täitetoimingud on rutiinsed ja tehtud elektrooniliselt ega eelda suurt töömahtu. Asjaolu, et 09.07.2019 laekus kohtutäituri ametialasele kontole 40,84 eurot, ei anna alust nõuda põhitasu täies ulatuses, kuna ülekande teostas pank, mitte kohtutäitur.
7.Kohtutäitur taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist, jäädes oma 07.05.2020 otsuses toodud põhjenduste juurde. Avaldaja arvelduskonto arestimise tulemusena on kohtutäituri ametialasele kontole 09.07.2019 laekunud 40,84 eurot. Põhitasu 18,60 eurot vastab täielikult täitetoimingute mahule. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes avaldaja leiab, et põhitasu nõudmine täies ulatuses on õigusvastane.
8.Harju Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda.
09.06.2020
määrusega
kaebuse
rahuldamata
ning
Kohtutäituril on KTS § 28 lg-st 1 ja § 30 lg-st 2, TMS § 37 lg-st 1 ja § 38 lg-st 1 ning Riigikohtu 02.11.2011 määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-79-11 lähtuvalt õigus saada kohtutäituri põhitasu kuni täitemenetluse lõpetamiseni tehtud toimingute eest. Kui täitemenetlus lõpetatakse TMS § 202 lg 1 alusel nõude aegumise tõttu, on kohtutäituril õigus nõuda põhitasu. Samale järeldusele on jõudnud Tallinna Ringkonnakohus 23.05.2016 määruses tsiviilasjas nr 2-163279. Riigikohus on 13.10.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 leidnud, et kohtutäitur võib KTS § 32 lg-te 4 ja 5 alusel nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulgale ja mahule. Kohtutäitur on täitemenetluses teinud erinevaid toiminguid ning avaldaja konto arestimise tulemusena on kohtutäituri ametialasele kontole 09.07.2019 laekunud 40,84 eurot. Kohtutäituri põhitasu nõue on seega põhjendatud ja kooskõlas KTS § 32 lg-st 5 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega ning vaidlustatud kohtutäituri otsuse tühistamiseks puudub alus. Menetluskulud jäävad TMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.
9.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale 25.06.2020 määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 14.07.2020 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Avaldaja taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Maakohus on jätnud avaldaja 08.06.2020 seisukohas sisalduvad väited tähelepanuta ja on sellega rikkunud kohtulahendi põhjendamise kohustust. Maakohus ei hinnanud avaldaja väidet, et 40,84 eurot laekus kohtutäituri ametialasele kontole pärast kohtutäituri 06.05.2019 otsuse tegemist. Nimetatud summa arvel rahuldas kohtutäitur oma põhitasu, täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulude nõude (06.05.2019 otsuse alusel kokku 40,84 eurot), mitte sissenõudja nõude. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 leidnud, et võlgnikult ei tohi nõuda tasu üle 50% täismäärast olukorras, kus sundtäitmisele esitatud rahaline nõue ei ole rahuldatud. Vaidlusaluses täitemenetluses ei õnnestunud kohtutäituri tegevuse tulemusena sissenõudja 3(5)
2-20-7335 nõuet üldse rahuldada. Täitemenetluses ei ole tehtud toiminguid mahus, mis annaksid alust nõuda põhitasu täies ulatuses.
11.Kohtutäitur palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse ning tühistab kohtutäituri 07.05.2020 otsuse osas, milles kohtutäitur jättis avaldaja 05.07.2019 kaebuse põhitasu vähendamise nõudes rahuldamata, ning kohustab kohtutäiturit avaldaja 05.07.2019 kaebust selles osas uuesti läbi vaatama.
13.Asjas on vaidluse all küsimus, kas ja kui suurt põhitasu on kohtutäitur õigustatud avaldajalt nõudma olukorras, kus sundtäitmisele esitatud nõue aegus menetluse kestel ja täitemenetlus lõpetati nõuet rahuldamata.
14.Kohtutäituri ametitoiming on tasuline ning kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult kohtutäituri seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras (KTS § 28 lg 1 ja lg 2 esimene lause). Kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust (KTS § 29 lg 1). KTS § 30 lg 2 esimese lause kohaselt tasub menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 32 lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega ja vastavalt KTS § 32 lg 2 esimesele lausele muutub rahalise nõude täitmisel põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. KTS § 32 lg 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Riigikohus on 14.06.2017 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-20-17 p-s 13.2 selgitanud, et kohtutäituri põhitasu otsuse teeb kohtutäitur täitemenetluse alustamise järel, kuid põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita (vt KTS § 32 lg 5), millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümisel enampakkumisel) või n-ö väljaspool täitemenetlust (nt võlgnik maksab pärast täitemenetluse alustamist võla otse sissenõudjale, vt KTS § 41 lg 2). Täitmisele esitatud rahalise nõude osalisel või väljaspool täitemenetlust rahuldamise korral tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus (Riigikohtu 16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10815, p 11).
15.Tegemaks kindlaks, kas ja kui suurt põhitasu on kohtutäitur õigustatud saama, on maakohus tuginenud Riigikohtu seisukohtadele 13.10.2009 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 p-s 10 ning hinnanud täitemenetluses tehtud täitetoimingute hulka ja mahtu. Samas ei ole maakohus arvestanud, et Riigikohtu seisukohad tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 põhinevad enne 01.01.2010 kehtinud kohtutäituri seadusel ega ole enam praegu kehtiva kohtutäituri seaduse ja sellel põhineva Riigikohtu praktika alusel asjakohased. Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 on ekslikult tuginetud ka Harju Maakohtu 18.09.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-19-12063, millega tühistati kohtutäituri 30.07.2019 otsus osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse põhitasu vähendamiseks, ja kohustati kohtutäiturit avaldaja kaebust selles osas uuesti läbi vaatama.
4(5)
2-20-7335
16.Riigikohtu seisukohtadest tsiviilasjas nr 3-2-1-20-17 tuleneb, et kohtutäituri põhitasu on tulemuspõhine olenemata sellest, et põhitasu otsus on tehtud täitemenetluse algatamisel. KTS § 32 lg 2 reguleerib, millal muutub rahalise nõude täitmisel kohtutäituri põhitasu sissenõutavaks ning KTS § 32 lg 5 sätestab, et kohtutäituril on põhitasu õigus saada summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Osundatud sätetest tuleneb seega eeldus, et kohtutäituril on õigus põhitasule siis, kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue on vähemalt mingis osas sisse nõutud. Antud juhul ei õnnestunud sundtäitmisel olevat nõuet kohtutäituri tegevuse tulemusel või väljaspool täitemenetlust mingiski osas täita. Sundtäitmisele esitatud nõue aegus ja täitemenetlus lõpetati nõuet rahuldamata. Kohtutäituril ei saanud seega tekkida õigust kogu põhitasule vaatamata sellele, et ta tegi täitemenetluses erinevaid täitetoiminguid. Vastupidisel juhul satuks kohtutäitur, kes teeb samuti täitemenetluses erinevaid täitetoiminguid, mille tagajärjel õnnestub sundtäitmisele esitatud nõue enne aegumist marginaalses osas sisse nõuda, halvemasse olukorda, kui kohtutäitur, kelle toimingute tulemusel nõuet üldse ei rahuldata. Kuivõrd kohtutäituril ei õnnestunud antud juhul sundtäitmisele esitatud nõuet enne selle aegumist üldse täita, ei tekkinud tal õigust põhitasule (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.05.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-15614; 19.11.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-1854).
17.Asjaolu, et 09.07.2019 ehk pärast kohtutäituri 06.05.2019 otsuse tegemist, millega lõpetati täitemenetlus rahatrahvi sissenõudes aegumise tõttu, on kohtutäituri ametialasele kontole laekunud avaldaja arvelduskonto arestimise tulemusena 40,84 eurot, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Nimetatud summa on kohtutäituri ametialasele kontole laekunud kohtutäituri 06.05.2019 otsuses märgitud kohtutäituri põhitasu, täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulude katteks, mitte sundtäitmisele esitatud nõude katteks, mille täitmine oli lõpetatud. Põhitasu suurus, millele kohtutäituril on õigus, ei saa ilmselgelt olla võrdelises seoses sellega, kui suures ulatuses ta põhitasu sisse nõuab. KTS § 32 lg 5 seab kohtutäituri põhitasu sõltuvusse täitmisel oleva rahalise nõude sissenõudmise ulatusest.
18.Eelnevast lähtuvalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ning tühistada tuleb ka kohtutäituri 07.05.2020 otsus osas, milles kohtutäitur jättis avaldaja 05.07.2019 kaebuse põhitasu vähendamise nõudes rahuldamata. Kuivõrd kohus ei saa kohtutäituri asemel uut otsust teha, tuleb kohtutäituril avaldaja 05.07.2019 kaebus käesoleva määruse põhjendusi arvestades selles osas uuesti läbi vaadata.
19.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, tuleb TsMS § 173 lg 3 alusel muuta ka menetluskulude jaotust. Arvestades seda, et ringkonnakohus rahuldab avaldaja kohtule esitatud kaebuse, jäävad nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel kohtutäituri kanda. Maakohus ei ole avaldaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. Ringkonnakohus juhindub menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 tehtud 20.04.2016 otsuse p-des 19-22 TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning avaldaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 ja § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.