lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-1160/11

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-1160/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1353
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Hankija vastus vaidlustusele
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-06
Hankija vastus vaidlustusele
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-06
Hankija täiendavad seisukohad
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-18
Hankija täiendavad seisukohad
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-18
Hankija menetluskulude nimekiri
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-02-03
Hankija täiendav seisukoht ja täiendav menetluskulude nimekiri
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-02-06

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 368 lg 1TuvastushagiTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 3401 lg 1TsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamineÜVVKS § 3 lg 2VÕS § 29 lg 4Lepingu tõlgendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-1160/49Harju Maakohus Tallinna kohtumaja19.12.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AKTSIASELTS TALLINNA VESI10257326(Kostja)Tallinn, Hooldekodu tee 11 korteriühistu80122579(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2020. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-1160

Kohtuasi

Tallinn, XXXXXXXXXXXX XX korteriühistu, AK, HK ja SP hagi AKTSIASELTSi TALLINNA VESI vastu veevärgi korrashoiu kohustuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. jaanuari 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinn, XXXXXXXXXXXX XX korteriühistu, AK, HK ja SP määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Hageja Tallinn,

XXXXXXXXXXXX

korteriühistu (registrikood 80122579)

XX

Hageja AK (isikukood xxxxxxxxx) Hageja HK(isikukood xxxxxxxx) Hageja SP (isikukood xxxxxxxx) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Meeli Rondel Kostja

AKTSIASELTS TALLINNA VESI

(registrikood 10257326), lepinguline esindaja Merli Liivik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 29. jaanuari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1160 ning saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Rahuldada Tallinn, XXXXXXXXXXXX XX korteriühistu, AK, HK ja SP määruskaebus.

Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinn, XXXXXXXXXXXX XX korteriühistu (hageja 1), AK (hageja 2), HK(hageja 3) ja SP (hageja 4, kõik koos hagejad) esitasid 22. jaanuaril 2020 Harju Maakohtule hagi AKTSIASELTSi TALLINNA VESI (kostja) vastu, milles palusid tuvastada, et kostja on kohustatud tagama veevärgi korrashoiu ühisveevärgist kuni YYYYYYYYY Y, Tallinn kinnistu piirini.
2.Hagiavalduse kohaselt osutab kostja hagejatele veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust: hageja 1 kinnistul asukohaga XXXXXXXXXXXX XX, Tallinn veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügilepingu nr T0011416 alusel (leping 1) ning hagejatele 2, 3 ja 4 kinnistul asukohaga YYYYYYYYY Y, Tallinn veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügilepingu nr T0015967 alusel (leping 2). Mõlema lepingu kohaselt määrati kinnistu ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahelise liitumispunkti asukoht vastavalt kehtivale seadusele. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS, 2014. a ja 2018. a redaktsioon) § 3 lg 2 teisele lausele asub liitumispunkt avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Sama sätte neljanda lause kohaselt on lubatud liitumispunkt määrata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ning kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel mujale, kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata avalikult kasutatavale maale kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri.
10.detsembril 2019 pöördus kostja hagejate poole teatega, et WWWWWWWW W kinnistul on veeleke, mis tuleb hagejatel likvideerida, kuna veelekke põhjustanud torustik on hagejate hooldada. Kostjaga suhtlemisel selgus, et veevarustusega ühinemise liitumispunkt ei asu hagejate kinnistute piiridest kuni ühe meetri kaugusel nagu ÜVVKS üldsäte eeldab ja nagu lepingutingimustega kokku lepiti. Selgus, et liitumispunkt asub hageja 1 kinnistu piirist ca 50 m ja hagejate 2, 3 ja 4 kinnistu piirist ca 20 m kaugusel. Kostja leidis, et mõlemas lepingus on pooled liitumispunkti asukohad selliselt kokku leppinud. Kostja viitas oma kirjas Tallinna linnavolikogu 15. juuni 2006. a määruse nr 37 § 5 lõikele 5, mille kohaselt fikseeritakse liitumispunktid kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu lahutamatu osa. Pooltevahelistes lepingutes puudub nimetatud piiritlusakt. Hagejad on seisukohal, et nad ei ole sõlminud kostjaga kokkulepet, mille kohaselt asub liitumispunkt kaugemal kui üks meeter nende kinnistute piirist. Selline kokkulepe oleks asjaolusid arvestades heade kommetega vastuolus ja tühine. Hagejad leiavad, et kostja on kohustatud oma kulul hooldama ja parandama torustikke, mis asuvad kaugemal kui üks meeter hagejate kinnistute piirist. Hagejad esitasid ka hagi tagamise taotluse, milles palusid keelata kostjal vee andmise sulgemise YYYYYYYYY Y ja XXXXXXXXXXXX XX kinnistutele.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Harju Maakohus keeldus 29. jaanuari 2020. a määrusega hagi menetlusse võtmisest.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt soovivad hagejad tuvastada, et kostja on kohustatud oma kulul hooldama ja parandama torustikke, mis asuvad kaugemal kui üks meeter hagejate kinnistute piiridest. Maakohus leidis, et esitatud tuvastushagist ei piisa vaidluse lahendamiseks ning hagejatel on võimalik esitada sooritushagi, s.t kohustada kostjat midagi lepingu või seaduse alusel tegema või lepingut muutma. Sooritushagi kohta tehtud kohtulahend on täitedokumendiks. Maakohtu hinnangul puudub hagejatel eraldiseisev õiguslik huvi, mida on silmas peetud TsMS § 368 lgs 1. Taotletud asjaolud tuvastab kohus sooritushagi lahendamisel. Maakohtu hinnangul võib praeguse asja menetlemine kaasa tuua põhjendamatuid menetluskulusid, mistõttu ei ole hagi menetlusse võtmine kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jättis maakohus hagi tagamise taotluse menetlusse võtmata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK

4.Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad Harju Maakohtu 29. jaanuari 2020. a määruse tühistada ning saata asja maakohtule hagi ja hagi tagamise taotluse menetlusse võtmise otsustamiseks. Hagi menetlusse võtmisest võib keelduda vaid juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei ole nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Hagi menetlusse võtmisest keeldumisel on kohtul kõrgendatud põhjendamiskohustus. Maakohtu määrus sellele nõudele ei vasta. Sooritushagi esitamise võimalus ei välista automaatselt tuvastushagi esitamise õigust. Hagejatel on tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi, kuna kostja kohustuse tuvastamise korral on hagejatel õigus tulevikus kostja nõudeid tõrjuda. Hagejatel puudub huvi esitada sooritushagi, kuna nende huvi ei ole ühekordse soorituse saamine tulevikus, vaid õigusselguse loomine ning kostja nõuete tõrjumine. Maakohus oleks pidanud hagejatele andma täiendava võimaluse oma õigusliku huvi põhjendamiseks (TsMS § 3401 lg 1). Kui hagejad ei oleks oma õiguslikku huvi põhjendanud, oleks maakohus saanud otsustada tuvastushagi menetlusse võtmise või menetlusse võtmisest keeldumise.
5.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 29. jaanuari 2020. aasta määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
8.TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Õiguskirjanduses on selgitatud, et tuvastada saab kõikvõimalikke võlaõiguslikke lepingulisi suhteid, mille kehtivus, olemasolu või kestus on vaidluse all. Samuti on tuvastatavad ka üksikud lepingust tulenevad nõuded või kujundusõigused. Seega võib tuvastushagi esemeks olla konkreetse lepingulise kohustuse olemasolu või puudumine (vt V. Kõve, I. Järvekülg jt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, § 368 lg 1 kommentaarid, lk 401–402, p 3.1.2.4. alapunkt a). Tuvastushuvi on olemas, kui vaidlusaluse õigussuhte seisukohast on tekkinud ebaselge olukord, mis ohustab hageja õiguslikku positsiooni ja toob kaasa vajaduse asjas selgust saada (samas, lk 406, p 3.1.3.2). Riigikohtu praktika ei kinnita maakohtu järeldust, et tuvastusnõude esitamine on välistatud olukorras, kus hageja saaks samadel asjaoludel esitada sooritusnõude. (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-13, p 10 teine ja kolmas lõik).

9.Hagiavalduses on hagejad palunud kohtul tuvastada, et kostja on kohustatud tagama veevärgi korrashoiu ühisveevärgist kuni YYYYYYYYY Y, Tallinn kinnistu piirini. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hagejate ja kostja vahel vaidlus, kes peab hagis määratletud torustikulõiku pooltevahelise lepingu alusel hooldama ja parandama. Seega vaidlevad pooled selle üle, millised on nende lepingust tulenevad kohustused.
10.Kolleegiumi hinnangul on hagejad oma õiguslikku huvi pooltevahelise lepingu tingimuste sisu tuvastamiseks põhjendanud ja maakohus keeldus põhjendamatult hagi menetlusse võtmisest. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene piirangut tuvastushagi esitamiseks poolte kirjeldatud olukorras, seega ei saa sellise hagi menetlemisest keelduda üksnes põhjusel, et hagejatel oli võimalik esitada ka sooritushagi. Hagejad on tuvastushagi esitanud õigusselguse saamiseks ning leiavad, et see on nende õiguste teostamiseks piisav õiguskaitsevahend. Poolte vahel on kohustus, mida tuvastada, samuti on vaidlus, kes seda kohustust täitma peab, seega on tuvastushagi esitamise eeldused täidetud. Praeguse vaidluse asjaoludel pole alust arvata, et hagejate esitatud tuvastamisnõude lahendamisest ei piisa poolte vahel valitseva õigusliku ebaselguse kõrvaldamiseks. Ka kostja pole oma vastuses märkinud, et hagejad on valinud oma õiguste kaitseks ebakohase õiguskaitsevahendi, mis ei aita lahendada poolte vahelist vaidlust.
11.Hageja esile toodud asjaoludel ei saa pidada hagi õiguslikult perspektiivituks TsMS § 371 lg 2 p 1 tähenduses. Hageja väitel ei ole poolte vahel sõlmitud piiritlusakti liitumispunkti asukoha määramiseks. Kui see faktiväide leiab asja sisulisel lahendamisel tõendamist, siis pole hagi perspektiivitu. Kui veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse lepingus ei ole liitumispunkti kohta piiritlusakti koostatud, võib VÕS § 29 lg 4 ja lg 8 järgi olla põhjendatud kohaldada seadusest tulenevaid tingimusi. Asjaolude kogumis on võimalik, et liitumispunkti asukoha saab määrata ÜVVKS § 3 lg 2 teise lause järgi, mille kohaselt asub liitumispunkt avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Praeguses menetlusetapis ei saa seda faktiliste asjaolude tuvastamist ja tõendite hindamist eeldavat vaidlust lahendada. Menetluskulud
12.Et praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja