Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Karin Sonntak

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-13845

Tsiviilasi

Biste Uredaj OÜ (pankrotis) pankrotihaldur E S’i hagi E S’i vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse menetluskulude riigituludesse tasumise vabastamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Biste Uredaj OÜ (pankrotis, registrikood 11679549) pankrotihaldur E S (Advokaadibüroo CLARUS; Parda 12, 10151 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: E S (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Villu Tragon (Veracitas Law Office OÜ; Narva mnt 7b-718, 10117 Tallinn, e-post [email protected])

lõpetamine, kohustusest

Resolutsioon I.

Kinnitada Biste Uredaj OÜ (pankrotis) pankrotihaldur E S’i ja E S’i vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt: E S tasub kompromissina 7 000 eurot Advokaadibüroo CLARUS pangakontole nr EE631010220279749221 kolme kuu jooksul alljärgnevalt: 05.11.2020 – 2 500 eurot 29.11.2020 – 2 500 eurot 29.12.2020 – 2 500 eurot Juhul, kui E S ei tasu makseid tähtaegselt, kohustub E S tasuma võlgnetavalt summalt viivist 0,5% päevas. Pooled kannavad oma menetluskulud ise. Kompromiss reguleerib lõplikult tsiviilasja esemeks olevad nõuded.

II.

Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas 2-19-13845.

III.

Vabastada Biste Uredaj OÜ (pankrotis) pankrotihaldur E S riigilõivu summas 500 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

Määrus saata pooltele. 1(3)

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise osas võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 tööpäeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus Harju Maakohtu menetluses on Biste Uredaj OÜ (pankrotis) pankrotihaldur E S’i hagi E S’i vastu kahju hüvitamise nõudes. 23.10.2020. a esitas hageja kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS § 432 sätestatud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Ühtlasi paluvad pooled vabastada hageja kompromissi sõlmimise tõttu menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest summas 1 000 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele. Tulenevalt TsMS §-st 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 26.09.2019. a määrusega rahuldas kohus hageja taotluse menetlusabi saamiseks ning vabastas hageja hagiavalduse esitamisel hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu summas 1 000 eurot tasumisest. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et TsMS §190 lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Pooled paluvad TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada hageja kompromissi sõlmimise tõttu menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest summas 1 000 eurot, millises ulatuses rahuldati hageja taotlus menetlusabi saamiseks ja vabastati hageja hagiavalduse esitamisel hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu, kokku summas 1 000 eurot, tasumisest. Kohus on seisukohal, et poolte taotlus kompromissi sõlmimise tõttu hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustustest vabastamiseks on põhjendatud ning hageja tuleb, vastavalt TsMS § 190 lg-le 7, käesolevas tsiviilasjas riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest vabastada. Kuivõrd tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tuleks hagejale kompromissi sõlmimise korral pool menetluses 2(3)