Otsuse tegemise aeg ja koht 26.10.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-18613
Tsiviilasi
Almader OÜ hagi M. V.u ja H. V.u vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
hagi hind 18 849,84 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Almader OÜ (registrikood 12360790, Kadaka tee 2, Tallinn 10621); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Kruus (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, Sakala 18, Tallinn 10141; telefon: 6410387; e-post: [email protected]); Kostja 1: M. V. (isikukood xxxx, xxxx); Kostja 2: H. V. (isikukood xxxx, xxxx); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Erik Lepikson (Advokaadibüroo Kasak & Missik, Süda 3-4, 10118 Tallinn, epost: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine põhinõudest summas 2574 eurot ja hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivisenõudest summas 25,39 eurot ning lõpetada eelviidatud nõuete osas menetlus käesolevas tsiviilasjas.
2.Võtta vastu hageja 28.08.2020 esitatud tõendid.
3.Jätta hagi põhinõudes 14 722 eurot, seisuga 26.06.2020 sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 827,70 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Mõista hagejalt Almader OÜ-lt (registrikood 12360790) kostjate M. V.u (isikukood xxxx) ja H. V.u (isikukood xxxx) kasuks menetluskuludena välja kostjate õigusabikulud 6552 (kuus tuhat viissada viiskümmend kaks) eurot.
3.Mõista hagejalt Almader OÜ-lt (registrikood 12360790) kostjate M. V.u (isikukood xxxx) ja H. V.u (isikukood xxxx) kasuks välja viivis menetluskuludelt 6552 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjatega 2018. aasta kevadel suuliselt ehitustöövõtulepingu, mille alusel asus hageja aprilli keskpaigas teostama ehitustöid xxxx asuvale kinnistule üksikelamu püstitamiseks. Kinnistu omanikuks on kostja H. V.. Kuivõrd elamu projekteerimistöid teostati paralleelselt ehitustööde teostamisega, puudus võimalus kokku leppida ehitustööde lõpptähtajas ja teostatavate tööde siduvas eelarves. Hageja teostas töid etappide kaupa vastavalt selleks koostatud projektdokumentatsioonile, esitades iga etapi kohta eraldi täpsustatud eelarve ning arved.
2.Esimese etapi tööde eest esitas hageja kostjale H. V.ule arve summas 32 130 eurot. Arvele eelnevalt esitas hageja selgitava dokumendina akti, millel olid kajastatud ehituse I etapi tööd. Need tööd olid arve esitamise ajal osaliselt teostatud, kuid suuremas osas teostamata. Kostja tasus arve tähtaegselt. Teise etapi tööde eest väljastas hageja arve summas 25 490 eurot vastavalt kostjate palvele OÜ-le V. Sarnaselt eelmise arvega edastas hageja eelnevalt akti, millel olid kajastatud teise ehitusetapi raames juba teostatud või veel teostamata kokku lepitud tööd. OÜ V tasus arve tähtaegselt.
3.Kolmanda etapi tööde eest väljastas hageja 20.08.2019 vastavalt kostjate palvele arved kahes osas. Hageja esitas arve summas 26 508 eurot kostjale H. V.ule ja arve summas 17 295,60 eurot OÜ-le V. Arvete väljastamisele eelnevalt esitas hageja vastavalt varasemale välja kujunenud praktikale kostjatele sama tabeli töödest, kuhu oli lisatud kolmanda etapi tööde maht ja maksumus. Arvel algselt näidatud tähtajaks 27.08.2019 tegi makse üksnes kostja H. V.. V OÜ arvet ei tasunud, mistõttu pöördus hageja kostjate poole palvega arve tasumine viivitamatult korraldada. Kostjad palusid seejärel arve ümber adresseerida kostjale M. V.ule. Tulles vastu klientide soovile, tühistas hageja OÜ-le V väljastatud arve ning väljastas samas summas 05.09.2019 uue arve nr 643, pikendades arve maksetähtaega kuni 09.09.2019. Sealjuures teatas hageja kostjatele 28.08.2019 e-kirjas, et ta ei ole nõus enne töödega jätkama, kui tööde eest esitatud arved on tasutud. Ühtegi pretensiooni arve aluseks olevate tööde või kalkulatsiooni suhtes kostjad hagejale ei esitanud.
4.Kostja M. V. arvet nr 643 tähtaegselt ei tasunud. 06.09.2019 esitasid kostjad hagejale ühiselt reklamatsiooni, milles teatasid, et nad esitatud arvet ei tunnista ega kavatse seda tasuda. Reklamatsioonis esitasid kostjad hagejale mitmesuguseid nõudeid ja etteheiteid väidetavate
lepingurikkumiste kohta, millel puudus lepingust tulenev alus. Samuti teatasid kostjad, et ei luba hagejal ilma täiendavate kokkulepeteta ehitusobjektil viibida.
5.12.09.2019 edastasid kostjad hagejale täiendava pöördumise, milles teatasid uuesti, et hagejal on keelatud objektil viibimine ja edasiste ehitustööde teostamine. Hageja vastas sellele samal päeval. Hageja saatis 18.09.2019 kostjatele täiendavad selgitused ning andis neile täiendava tähtaja lepinguliste kohustuste täitmiseks kuni 23. septembrini 2019. Hageja esitas tingimusliku avalduse lepingu ülesütlemise kohta ning tegi ettepaneku asuda olukorra lahendamiseks läbirääkimisi pidama. Kostjad 23.09.2019 tasu ei maksnud. Pooled kohtusid 29.09.2019 ehitusobjektil ning fikseerisid tööd, mis olid esitatud arvetel kajastatud, kuid tegelikkuses teostamata.
6.1. oktoobril 2019 esitas kostja M. V.u lepinguline esindaja hagejale pretensiooni, milles käsitles teostamata töid puudustega tehtud töödena, andis tööde teostamiseks täiendava tähtaja
10.oktoobrini 2019 ning kinnituse, et kostja lubab hageja objektile töid teostama. Hageja otsustas tööd lõpetada. Hageja tegi tööd ära ja vaatas need 9. oktoobril 2019 üle koos kostjate omanikujärelevalve esindajaga. 11.10.2019 saatis hageja kostjale kirja, milles ta kostjate pretensioone ei tunnistanud, kuid teatas, et on tööd lõpetanud. Hageja andis kostjatele täiendavalt aega arve tasumiseni kuni 14.10.2019.
7.17.10.2019 teatas kostja esindaja, et kostjad on koos ehitusjärelevalvet teostanud isikuga tööd üle vaadanud ning tuvastanud nendes endiselt puudused. Kostja esindaja esitas nimekirja puudustest, millest pooled varem ei rääkinud ning kus ta nimetas puudustena ka töid, milliseid hageja ei olnud teinud ega nende eest arvet esitanud. Kostja avaldas, et loeb töövõtulepingu lõppenuks tulenevalt hageja lepingu rikkumisest tagasiulatuvalt alates 11.10.2019 ning kavatseb esitada lepingu rikkumisest tuleneva kahjunõue. Kahju nõudeid kostjad ei esitanud.
8.Hageja leidis, et ta on kostjatega sõlminud töövõtulepingu. Lepingu sõlmimisel ei saanud kokku leppida täpset mahtu ja eelarvet, kuna ehitustööde aluseks olev ehitusprojekt ja hoone konstruktiivsed lahendused olid lepingu sõlmimise ajal alles koostamisel. Selleks, et kostjatel oleks võimalik kulutuste suurusjärku ja konkureerivaid pakkumisi hinnata, esitas hageja neile esialgse eskiisjoonise alusel ligikaudse hinnakalkulatsiooni, mis tugines valdavas osas üldistele ühikuhindadele. Tööde tegelik maht ja maksumus sõltus lõplikest ehitusprojektis ettenähtud lahendustest ning mahtudest.
9.Pooled leppisid kokku, et hageja teostab tööd ja esitab nende eest arved etappide kaupa sõltuvalt sellest, kuidas õnnestub kostjatel õnnestub vastavad tehnilised lahendused projekteerida. 20.08.2019 OÜ-le V väljastatud arve jäi tähtaegselt tasumata kostjatest tulenevatel asjaoludel. Seda kinnitab asjaolu, et kostja H. V. tasus temale esitatud arve ilma pretensioone esitamata. Kui kostja M. V. palus algselt OÜ-le V väljastatud arve ümber adresseerida enda nimele, ei esitanud kostjad arve aluseks olevate tööde osas pretensioone ega etteheiteid.
10.Hageja viitas VÕS § 644 lõigetele 1, 2 ja 3. Kostjad ei esitanud kolmanda etapi raames teostatud ja veel teostatavate tööde suhtes hagejale pretensioone. Objekti külastas regulaarselt kostjate omanikujärelevalve teostaja, kuid ka tema ei esitanud hagejale tööde kvaliteedi ega nõuetelevastavuse osas pretensioone. Esmakordselt esitasid kostjad pretensioonid 06.09.2019, kuid need puudutasid üksnes teostamata töid või etteheiteid lepingu täitmise tähtaja, tagatiste ja muude küsimustega seoses, mille osas poolte vahel kokkulepped puudusid.
11.Hageja leidis, et kõik objektil xxxx teostatud ehitustööd on keskmisest parema kvaliteediga. Kostjate 06.09.2019 reklamatsioonis toodud nõuded on täielikult põhjendamata. Väikeses osas olid 3. etapi tööd veel lõpetamata, kuid seda põhjusel, et vastavad projektlahendused saabusid
alles 17.08.2019. Hageja kavatses töödega jätkata. Kostjad asusid selleks tegema põhjendamatuid takistusi, keelates hagejal ehitusobjektil viibimise.
12.Pooled fikseerisid 29.09.2019 ehitusobjektil nimekirja töödest, mis olid hageja väljastatud arvetel kajastatud, kuid veel lõpetamata. Samale nimekirjale viitas kostja 1. oktoobri 2019 pretensioonis. Hageja leidis, et tellijast tulenevatel asjaoludel teostamata töid ei saa pidada puudusteks. Sellel ei ole ka tähtsust, sest hageja teostas kõik nimekirjas näidatud tööd kostja M. V.u antud täiendavaks tähtajaks. Isegi kui tegemata töid saaks lugeda puudusteks, ei ole tegemist oluliste puudustega, sest need tööd moodustasid 3. etapi töödest vaid väga väikese osa. Pooltel puudus kokkulepe tähtaja suhtes. Kuna hagejal tekkis põhjendatud kahtlus, et kostjad ei kavatsegi täita tasu maksmise kohustust, ei olnud hageja VÕS § 111 alusel nõus töödega objektil jätkama enne tasu maksmist.
13.Hageja leidis, et kostjad ei ole lepingut kehtivalt üles öelnud. Hageja esitas 18.09.2019 avalduse, milles teatas, et ütleb lepingu üles, kui kostjad arvet täiendavaks tähtajaks ei tasu. Seega on hageja esitanud lepingust taganemise avalduse. Kuivõrd hageja andis 11. oktoobril 2019 kostjale M. V.ule täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 14. oktoobrini 2019, on sellel ajal leping lõplikult üles öeldud kostjate rikkumise tõttu.
14.Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1 ja arvestas viivist alates 14.10.2019. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 17 295,60 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjatelt välja sissenõutavaks muutunud viivis summas 170,59 eurot ja edasiulatuv viivis seaduses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
15.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja arvates ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel välja kujunenud praktika järgi väljastas hageja etappide kaupa arveid ning arvetes märgitud tööd ei olnud alati mitte lõplikult tehtud, vaid osaliselt alles tulevikus teostatavad. Hageja ei nõustunud kostjate väitega, et pooled sõlmisid hageja 14.03.2019 hinnapakkumise alusel siduva eelarvega lepingu. Hageja esitas algse hinnakalkulatsiooni indikatiivsena selliselt, et selles oli ühikuhinna põhiselt välja toodud tööde eeldatav maksumus. Hagejal ei olnud võimalik tööde tegelikku maksumust prognoosida olukorras, kus hoone projekteerimine oli alles pooleli. Hiljem väljastatud arvete alusel koostatud aktidel on tegelikud tööde mahud võrreldes algse pakkumisega muutunud, mistõttu ei ole pooled kokku leppinud tööde lõplikus maksumuses ja eelarves. Hageja 14.03.2019 kalkulatsiooni ei saa võtta aluseks kahju hüvitise arvestamisel.
16.Hageja ei nõustunud, et pooled leppisid kokku tööde vahetähtajad ja lõpptähtaja. Kostjate esitatud e-kirjas on toodud hageja esialgne nägemus tööde ajalisest kulgemisest, kuid siduvaid kokkuleppeid pooled selles osas ei sõlminud ega järginud. Tööde teostamise ajaline graafik sõltus esmajoones kostjate rahalistest võimalustest ning samaaegselt teostatavatest töödest, eelkõige aga hoone projekteerimisega seonduvast. Üldjoontes oleks hagejal olnud võimalik algselt esitatud plaani järgida, kui kostjad ei oleks otsitud põhjustel keeldunud vahearvete tasumisest ning keelanud hagejal objektil viibimise. Pooled leppisid kokku, et hageja teostab tööd ja esitab nende eest arved jooksvalt sõltuvalt kostjate juhistest ning sellest, kuidas õnnestub tehnilisi lahendusi projekteerida.
17.Hageja ei nõustunud kostjate väitega, et viimased keeldusid 20.08.2019 arveid 17 295,60 euro ulatuses tasumast töödes esinenud puuduste selgumise tõttu. Arve tasumise tähtaeg möödus 27.08.2019, kuid kostjad pretensioone ei esitanud. 29.08.2019 teatas hageja, et ei jätka töödega enne, kui arve on tasutud. Kostjad arvet ei tasunud ja esitasid alles 06.09.2019 pretensiooni, heites hagejale ette selliste lepingu tingimuste rikkumist, milles pooled kokku ei leppinud.
18.Hageja ei nõustunud, et ta möönis oma 18.09.2019 kirjas puuduste olemasolu. Hageja vaid viitas sellele, et laepaneelide vahed on armeerimata ning betooniga täitmata, sest kostjad ei luba hagejal töid objektil jätkata. Hageja oli valmis arvet vähendama, millega kostjad ei nõustunud. Kõik teostatud tööd oli hageja teostanud nõuetekohaselt ning selles osas kuni 1. oktoobrini 2019 vaidlusi ei olnud.
19.29.09.2019 objektil toimunud kohtumisel fikseerisid pooled tööd, mis olid väljastatud arvetel näidatud summades kajastatud, kuid lõpetamata. Tegu ei ole puudustega, sest hageja kavatses tööd lõpetada. Hageja lõpetas kõik 01.10.2019 nõudekirjas näidatud tööd, sest kostjad võimaldasid pärast 29.09.2019 kohtumist hagejale ligipääsu objektile. Lõplikult teostatud tööd vaatas hageja koos ehituse omanikujärelevalve teostajaga 9. oktoobril 2019 üle ning fikseeris nende seisukorra aktiga, mille on omanikujärelevalvet teostanud isik allkirjastanud.
20.Hageja ei nõustunud, et kostjad on töövõtulepingust kehtivalt taganenud. Täitmata on lepingust kehtivalt taganemise eelduseks olevad materiaalsed ja formaalsed alused. Hageja on esitanud kostjatele 18.09.2019 kehtiva ülesütlemisavalduse. Kostjate kahju nõue on tõendamata. Kostjad on esitanud üksnes hinnapakkumised. Tegelikult sõlmitud lepinguid ei ole kostjad esitanud ning tõendamata on tegelikult kantud kulud.
21.Kulud on ebamõistlikud, sest ehitushinnad on 2019. aastal võrreldes eelmise aastaga tõusnud üksnes 1,7% võrra, mida tõendavad Statistikaameti andmed. Kostjate esitatud V OÜ hinnapakkumises kajastatud tööde hinnad on ligikaudu 100% kõrgemad hageja hinnakalkulatsioonis näidatud hindadest. Pakkumises esitatud ühikuhinnad ei vasta üheski positsioonis turutingimustele, on ülepaisutatud ning esitatud üksnes kostjate kahjunõude sisustamiseks. Kostjad on aluseks võtnud hageja esialgse hinnakalkulatsiooni, milles ei ole arvestatud tegelike tööde mahtude ja maksumusega. Tööde tegelikku maksumust kohandati lepingu täitmisel jooksvalt vastavalt tekkinud vajadustele.
22.Kostjate R OÜ-lt tellitud tööde nimekiri ei kattu nende positsioonidega, mida kostjad on ise käsitlenud puudustega teostatud tööde loetelus. Seega puudub esitatud hinnapakkumise ja väidetavalt puudustega teostatud tööde vahel põhjuslik seos. Isegi kui kostjatele oleks tekkinud ehitushindade kallinemise või täiendavate tööde tegemisega seoses kahju, on kostjad kahju täielikult ise põhjustanud, kuna keeldusid maksmast hagejale tasu juba teostatud tööde eest ning keelasid hagejal ehitustööde jätkamise objektil.
23.22.05.2020 seisukohtades ei nõustunud hageja kostjate väidetega, et tema varasemate arvete aluseks olid eelnevalt lõplikult teostatud ja akteeritud tööd. Esimese etapi tööde kohta väljastas hageja kostjatele arve tööde alguspäeval 16. aprillil 2019, kui kõik I etapi tööd olid veel kõik teostamata. Kostjad tasusid arve 18.04.2019. Hagi vastuses väitsid kostjad, et esimese akti teostatud tööde kirjelduste kohta said nad alles 16.05.2019, kuigi olid esimese arve tasunud juba 18.04.2019. Seega oli poolte vahel välja kujunenud praktika, kus hageja esitas kostjale etapiviisiliste tööde eest arveid, mis ei olnud veel teostatud.
24.Hageja ei nõustunud kostjate väitega, et hageja 02.03.2019 hinnapakkumine kajastab tööde lepingulist maksumust. Pakkumine oli indikatiivne ja projekteerimistööde käigus muutus tööde iseloom ning maht. Näiteks jõudsid hoone vahelae ning katusekonstruktsioonide tehniliste lahenduste projektid projekteerijalt hagejale alles 17. augustil 2019, kuigi kostjate väidete kohaselt pidi hageja kogu majakarbi 2019. a augusti lõpuks välja ehitama. Lisaks võeti kostjate soovide kohaselt osad algse hinnapakkumise tööd nimekirjast välja, sest kostjad tegid neid kas ise või teiste lepingupartnerite abil. Seda tõendab poolte e-kirjade vahetus.
25.Kostja esitatud OÜ B hinnakalkulatsioon on hoone ehitustööde teostamiseks ilmselgelt ülepaisutatud ega ole vastavuses tegelike turuhindadega. Hageja ei pidanud eluliselt usutavaks, et ta oleks ehitusettevõtjana olnud valmis teostama samad tööd enam kui 50% turuhinnast odavamalt. E OÜ pakkumises kajastatud tööde sisu ja/või ühikuhinna kujunemine ei ole mõistlikult jälgitav, mistõttu on see tõendina väärtusetu.
26.Hageja tööd on ehituse järelevalve 29.09.2019 aktiga vastu võtnud. M. V. esitas hagejale 17. oktoobril 2019 seisukoha juba uute väidetavate puudustega, mida varasemal ülevaatusel ei tuvastatud. 14. mai 2020 menetlusdokumendi punktis 16 on kostjad esitanud järjekordse uue pretensiooni väidetavate puuduste kohta, mida kostjad kunagi varem esitanud ei ole. Kuna kostjad olid endale palganud omanikujärelevalve teostaja, kes teostas jooksvat tööde teostamise ja kvaliteedi seiret, ei ole võimalik, et kostjatel ei õnnestunud enam kui kuu aja jooksul tuvastada töödes esinevate puuduste ulatust. Tegu ei ole varjatud puudustega.
27.Kostjate hinnapakkumised ei tõenda kahju tekkimist. Hinnapakkumised on allkirjastamata ning nendelt ei selgu, kes on need isikuliselt koostanud ja/või kostjatele edastanud. Tegu ei ole usaldusväärsete tõenditega. Hageja pidas kummaliseks, et kostjad tuginevad kahju tõendamisel
14.mail 2020 hinnapakkumistele olukorras, kus aadressil Xxxx asuva hoone majakarp on juba valmis ehitatud.
28.26.06.2020 seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Poolte e-kirjade vahetusest nähtub, et vastavalt kostjate soovidele lisandus jooksvalt töid, mida algse hinnapakkumise koostamise ajal pooled ette ei näinud. Hageja hinnangul ei olnud vaidlust selles, et hageja 02.03.2019 hinnapakkumine ei olnud siduvaks eelarveks. Hinnapakkumise kogumaksumuseks koos käibemaksuga oli 177 949,20 eurot. Kostjad on oma pretensioonides pidanud ehitustööde kogumaksumuseks 167 851 eurot koos käibemaksuga, kuigi ka selles summas ei ole pooled siduvaid kokkuleppeid sõlminud.
29.Hageja teostas töid, mis on kajastatud hageja koostatud ja jooksvalt täiendatud akteerimistabelis. 3. etapi raames tegi hageja järgmised tööd ja tarnis vajalikud materjalid: esimese korruse Bauroc välisplokist kandeseinte ladumine hinnaga 14 765 eurot; betoonõõnespaneelidest vahelae ehitamine koos monolitiseerimisega hinnaga 5060 eurot; esimese korruse Bauroc plokkkandeseinte ladumine hinnaga 1911 eurot; esimese korruse sillused koos paigaldusega hinnaga 3992 eurot; esimese korruse kandvad metallkonstruktsioonid hinnaga 460 eurot; U plokk, plokkide armeerimine ja valamine hinnaga 870 eurot; r/b raami ja trepi vahemademe ehitus, armeerimine ja valamine hinnaga 1720 eurot; välimise aknanurga monoliitne lahendus koos lisaraudadega hinnaga 1270 eurot; esimese ja teise korruse siseseinte plokid hinnaga 2145 eurot. Lisaks olid ehitusplatsi- ja korralduskulud summas 2610 eurot, prügikonteinerid ja utiliseerimine 260 eurot ning ehitusplatsi soojaku ning WC rent hinnaga 1440 eurot.
30.Kokku oli 3. etapi raames teostatud tööde maksumus 36 503 eurot, millele lisandus käibemaks summas 7301 eurot. Maksumus koos käibemaksuga oli 43 804 eurot. Hageja arvates ei ole poolte vahel vaidlust selles, et nende tööde hind oli kokku lepitud. Täpselt samast maksumusest lähtusid kostjad 06.09.2019 reklamatsioonis. Kostjate soovidele vastu tulles esitas hageja 3. etapi tööde eest arve 26 508 euro ulatuses H. V.ule ning ülejäänud 17 295,60 eurot osas OÜ-le V. H. V. tasus 26 508 eurot 23.08.2019 ilma pretensioone esitamata. Hageja luges sellega tööd kostjatele üle antuks.
31.Hagi vastuse punktis 2.9. kinnitasid kostjad, et vaatasid aktis nr 3 kajastatud tööd üle ning esitasid 06.09.2019 hagejale reklamatsiooni. Kostjate 06.09.2019 reklamatsioonis on puudustena välja toodud teise korruse laepaneelide vahede armeerimata ja betooniga täitmata jätmine ning
suurte ebatasasuste olemasolu esimese korruse välisseinas. Muus osas vastasid teostatud tööd ja väljastatud arved kostjate hinnangul aktil kajastatud mahtudele ja poolte vahel kokkulepitule.
32.Hageja leidis, et pretensioonis puudustena märgitud tööd olid plaanitud teostada järgmiste etappide raames. Tasu nende tööde eest ei sisaldu 3. etapi maksumuses. Teise korruse laepaneelide vahed oli mõistlik armeerida ja valada koos teise korruse põrandatega. Vastav töö oli planeeritud, kuid jäi lepingust taganemisega seonduvalt tegemata. Välisseintes olevad ehitusplokkide ebatasasused oleks olnud mõistlik tasandada ja vuugid täita vahetult enne krohvimistöid, milleni hageja ei jõudnud. Tegu oli marginaalse osaga töödest. Kostjad teatasid 06.09.2019, et peavad ilma õigusliku aluseta tasumisele kuuluvast summast kinni 8805,30 eurot ning tasuvad ülejäänud summa 8490,30 eurot pärast marginaalsete puuduste likvideerimist. Sisuliselt tunnistasid Kostjad tööde eest tasumisele kuuluva kohustuse ulatust, kuid keeldusid seda tingimuslikult välja maksmast.
33.29.09.2019 kohtusid pooled objektil ja leppisid kokku, et kõrvaldab välisseinte suuremad ebatasasused, armeerib ja betoneerib teise korruse õõnespaneelide vahed, laob esimese korruse Bauroc plokkidest garaažiseinad lõpuni, valab hoone vundamendi alumistesse õõnesplokkidesse betooni ja täidab välisseina plokkide vuugid. Kostjad lubasid hageja objektile töid teostama. Hageja tegi tööd ja vaatas need 09.10.2019 kostjate ehitusjärelevalve esindajaga koos üle. H. V. kinnitas allkirjaga aktil, et kõik tööd on lõplikult ja vajaliku kvaliteediga teostatud. Hageja on kokku lepitud tööd üle andnud.
34.17.10.2019 viitas kostja M. V. uutele puudustele. Ülevaatuse protokolli või akti hagejale ei edastatud. Ainsaks kattuvaks positsiooniks varasemate puudustega olid välisseinte plokkidest väidetavalt puuduvad tükid. Alusetud on kostjate väited, et hageja pidi majakarbi tööd lõpetama 31.08.2019. Hoone vahelae ja katusekonstruktsioonide ehitustehnilised lahendused ning projektid saabusid arhitektilt alles 16.08.2019 ning hagejal ei olnud võimalik kogu hoonekarbi ehitustöid lõpetada augusti lõpuks. Kostjad on 06.09.2019 ja 12.09.2019 kirjades ise tuginenud kokkuleppele, mille järgi pidi hageja majakarbi ehitustööd lõpetama 30. septembril 2019. Hageja leidis, et sellist kokkulepet pooled ei sõlminud, kuid hageja oleks suutnud tööd selleks ajaks lõpetada. Hageja teatas 29.08.2019, et ta ei nõustu tööde jätkamisega, kui arveid ei tasuta. Kostjad lubasid hagejal objektil töid jätkata alles 29.09.2019.
35.Kostjatel puudus lepingust taganemiseks alus, sest hageja töödes ei esinenud olulisi puudusi. Hageja teostas tööd lõplikult ja nõuetekohaselt, mida tõendab 09.10.2019 akt. Lisaks on 01.10.2019 tingimusliku taganemisavalduse esitanud üksnes kostja M. V.. H. V. ei ole esitanud lepingust taganemise avaldust.
36.Kohtumenetluses on kostjad esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja teostanud akti real nr 70 märgitud töid „I ja II korruse siseseinte ladumine Bauroc plokkidest (mittekandvad) 100 mm“ 50% ulatuses hinnaga 2145 eurot. Hageja märkis kokkuleppel kostjatega vastava rea arvele seoses asjaoluga, et tarnis objektile tööde tarbeks vajalikud ehitusplokid, kuid pidi seinu laduma asuma järgmise tööde etapi raames. Plokid olid objektil olemas 29.09.2019, kui pooled ühiselt objekti üle vaatasid. Kuivõrd kostjad keeldusid hagejale arve maksmisest, mistõttu jäi hagejal tasumata plokkide tarnijale, kes soovis seetõttu plokid tagasi võtta. Kuivõrd pakendatud plokid viidi kostjate kinnistult minema, on rida aktil põhjendamatu. Hageja nõustus, et ta ei ole seda tööd teinud ja vähendas põhinõuet 2574 euro võrra.
37.Kostjad on tasunud 26 508 eurot. Kostjad on jätnud põhjendamatult tööde eest tasumata 14 722 eurot, mille tasumist hageja kostjatelt nõuab. Seoses põhinõude vähendamisega täpsustas hageja oma viivisenõuet. Hageja arvestas viivist põhinõudelt 14 722 eurolt alates lepingu ülesütlemsiest 14.10.2019. 26.06.2020 seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 827,70 eurot.
Hageja palus kostjatelt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise alates 27.06.2020 seadusjärgses määras põhinõude summalt 14 722 eurolt.
38.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Enne kohtumenetlust ei ole kostjad viidanud sellele, et neile ei ole arusaadav, mis tööde eest hageja tasu nõuab. Hageja nõuab tasu aktil nr 3 teostatud tööde eest. Kokku oli selliste tööde maksumuseks koos käibemaksuga 43 804 eurot, millest kostjad tasusid 26 508 eurot. Puuduste kõrvaldamise kulude tõendamiseks esitatud R OÜ hinnapakkumine sisaldab muuhulgas esimese korruse vaheseinte ladumise maksumust 3643,20 eurot koos käibemaksuga. Kuna hageja neid töid ei teinud ja loobus nende eest tasu maksmisest, ei ole puudus enam aktuaalne. Isegi juhul, kui ülejäänud ulatuses ehk 2340 euro ulatuses oleks puuduste kõrvaldamise nõue põhjendatud, tuleks kostjatel tasuda hagejale tööde eest 12 382 eurot.
39.Alusetu on kostjate väide, et hageja ei ole tõendanud aktis nr 3 märgitud tööde teostamist. Pooled on tööd üle vaadanud objektil 29.09.2019 ning ehitusjärelevalve esindaja võttis tööd vastu 09.10.2019. Kuivõrd tegemist oli kostjate kinnistul teostatud ehitustöödega, puudus hagejal mõistlik vajadus töid veel mingisuguse kinnituse või dokumendiga üle anda. Hageja pidas arusaamatuks kostjate seisukohta, et nende ehitusjärelevalve 09.10.2019 ja 16.10.2019 aktid tuleb jätta vastuolude tõttu tähelepanuta. Ehitusjärelevalve teostaja tegutses objektil kostjate esindajana. Kostjatel oli kohustus tõendada, missugustel asjaoludel on 16.10.2019 vormistatud täiendav dokument töödes esinevate puuduste kohta.
40.Kostjad on nõustunud, et vaid üks neist esitas taganemise avalduse, kuigi VÕS § 192 lg 1 järgi tuli see esitada neil ühiselt. Kostjad ei ole lepingust kehtivalt taganenud, sest üks nendest ei ole taganemisavaldust esitanud. Kuna kostjad ei ole lepingust taganenud, puudub neil õigus nõuda asendustäitmisest tulenevat kahju.
41.Tasaarvestuse avaldust ei ole kostjad tõendanud. Hageja käis objektil kohal ja veendus, et ehitustööd on objektil praktiliselt lõpetatud. Hageja esitas väite tõendamiseks fotod. Kostjad ei saa kahju nõude esitamisel tugineda indikatiivsetele hinnapakkumistele, kui vastavad kulutused on lõplikult teada ning kantud. Hageja arvates varjasid kostjad tegelikke kulusid, sest need ei olnud suuremad hageja hinnapakkumises märgitust. Hageja esitas fotod hilinemisega, sest kostjad ei tõendanud kahju suurust.
42.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista õigusabikulud. Hageja esindaja on osutanud õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja palus õigusabikulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja esindaja osutas õigusabi kokku 26,4 tunni ulatuses summas 3168 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks tasus hageja riigilõivu 750 eurot. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
43.Kostjate menetluskulude vaidles hageja vast ja pidas neid ülepaisutatuteks. Hageja ei pidanud mõistlikuks ajakuluks 16,75 tundi hagi vastuse koostamiseks. Kostjate esindaja oli vaidluse asjaoludega tuttav juba kohtueelses menetluses. Kostjate esindaja on lisaks vastusele koostanud kolm kirjalikku menetlusdokumenti ning on osalenud kohtu eelistungil, mis kestis 42 minutit. Seega ei ole tegemist ei eriliselt keeruka ega mahuka menetlusega. Kostjatele osutatud õigusabi maht 47,5 töötundi ei ole proportsionaalne ega mõistlik. Hagejale osutatud õigusteenuse maht oli 26,4 tundi ehk kaks korda väiksem.
KOSTJATE VASTUVÄITED
44.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad nõustusid, et nad sõlmisid hagejaga 2019. kevadel suulise töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja ehitama valmis majakarbi. Hageja koostas
14.03.2019 pakkumise, kus olid kirjas teostatavad tööd, nende maht ja maksumus. Tööde maksumus pidi pakkumise kohaselt olema kokku 177 949,20 eurot koos käibemaksuga. Lisaks saatis hageja 02.04.2019 e-kirjas tähtajad, mille jooksul pidi ta tööd teostama. Seega on alusetud hageja väited, et poolte vahel puudusid kokkulepped eelarve või tähtaja osas. Kuigi tööde maht ja maksumus võis tööde käigus mõnevõrra muutuda, olid muudatuste aluseks alati poolte kokkulepped kirjalikult taasesitatavas vormis.
45.Hageja alustas ehitustöödega aprillis 2019. Hageja esitas kostjale esimese arve 16.04.2019 ekirjaga. Kuigi hageja lubas e-kirjas, et saadab sama päeva õhtul kostjale akteerimise akti, ta seda ei saatnud. Kostja tasus esimese arve 18.04.2019. Hageja saatis kostjale esmakordselt akteerimise tabeli 16.05.2019 ehk kuu aega pärast esimese arve väljastamist. Tabelis oli hageja välja toonud kaks akteerimise perioodi, millest esimene oli eelduslikult esimese arve aluseks ning teine teise arve aluseks. Akti pooled ei allkirjastanud.
46.Teise arve väljastas hageja 21.05.2019 ning see tasuti 30.05.2019. Kolmanda ja neljanda arve väljastas hageja H. V.ule ja V OÜ-le 20.08.2019. Hiljem tühistas hageja V OÜ-le väljastatud arve ning esitas 05.09.2019 samasisulise arve M. V.ule H. V.ule väljastatud arve tasuti 23.08.2019 ning M. V.ule väljastatud arve jäi tasumata. Seega on kostjad tasunud arveid kokku summas 84 128 eurot ning tasumata on M. V.ule esitatud arve summas 17 295,60 eurot koos käibemaksuga.
47.Tööde ülevaatamisel selgus, et hageja koostatud aktis nr 3 märgitud tööd ei ole täielikult teostatud ja esineb puudusi. Eeltoodud põhjustel esitasid kostjad 06.09.2019 hagejale reklamatsiooni, milles märkisid, et ehitusel on mitmeid puudusi, akti pole kooskõlastatud ega allkirjastatud ning töövõtja pangagarantii on esitamata, mistõttu keeldusid kostjad arvet tasumisest. Kuna hageja reklamatsioonile ei vastanud, saatsid kostad 12.09.2019 teise reklamatsiooni. Hageja vastas 12.09.2019 ja 18.09.2019. Hageja leidis, et kostja peab puudusi täpsemalt kirjeldama, kuid samas möönis ta puuduste olemasolu. Hageja teatas 23.09.2019, et kui kostja arvet ei tasu, ütleb ta lepingu üles.
48.Kostjad tegid 23.09.2019 ettepaneku objektil kohtuda. Objektil kohtumine toimus 29.09.2019. Ühiselt tuvastati töödes esinevad puudused. Maja välisseinte Bauroc plokkidel esinesid märkimisväärsed ebatasasused ning ploki nurkadest olid suured tükid puudu. Teise korruse õõnespaneelide vahed olid armeerimata ning betoneerimata. Esimese korruse garaažiseinte Bauroc plokkide ladumine oli pooleli. Maja vundamendi alumistesse õõnesplokkidesse ei olnud betooni valatud. Bauroc välisseina plokkidel paistsid vuugid läbi ehk liim ei olnud paigaldatud korralikult. Kostjad saatsid hagejale 01.10.2019 pretensiooni, milles kirjeldasid puudusi, andsid täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 10.10.2019 ja teatasid, et kui puudusi ei kõrvaldata, loevad kostjad end lepingust taganenuks alates 11.10.2019.
49.Hageja teatas 11.10.2019, et kõik aktis nr 003 kajastatud tööd on lõplikult ja nõuetekohaselt tehtud. Hageja andis kostjatele arve tasumiseks aega kuni 14.10.2019. Objektiga koos ehitusjärelevalve esindajaga tutvudes veendusid kostjad, et tööd ei ole tehtud. Ehitusjärelevalve tuvastas, et Baurock välisseina plokkide nurkades on endiselt suured tükid puudu, elutoa seinas on arusaamatu suur auk, siseuste avad on projektis toodud 2100 mm asemel 2200 mm kõrged, põrandasoojustorus puudub rõhk, elutoa ja koridori vahel on põrand valamata ning vundamendi vuugid ja akna alused on täitmata. Lisaks on objektil tehtud fotodelt näha, et nn parandustöid teostati lohakalt ja puudulikult. Kostjad teatasid, et kuna puudusi ei kõrvaldatud, on leping lõppenud 11.10.2019. Pärast seda lõppesid objektil hageja ehitustööd.
50.Kostjad asusid otsima võimalusi tööde lõpetamiseks. R OÜ tegi hinnapakkumise parandustööde tegemiseks maksumusega 5 983,20 eurot. V OÜ on parast ehitusobjektiga
tutvumist teinud kostjatele hinnapakkumise, mille kohaselt maksab majakarbi valmisehitamine 123 453,36 eurot. Vastavalt V OÜ hinnapakkumisele on pakkumise eelduseks kõikide ülevaatuse käigus kokku lepitud toode ehk parandustööde tegemine kostjate poolt, milleks olid kostjad võtnud pakkumise R OÜ-lt. Kuna poolte vahel lepingu hinnaks oli 177 949,20 eurot, millest kostjad on hagejale tasunud 84 128 eurot ning kostjad peavad too lõpule viimiseks tasuma veel 123 453,36 eurot, kulub kostjatel majakarbi ehitamiseks kokku 207 581,36 eurot ehk 29 632,16 eurot enam. Seega on hageja tegevus põhjustanud kostjatele kahju kokku 35 615,36 eurot, millest 5 983,20 eurot on parandustööde maksumus ja 29 632,16 eurot on tööde maksumuse kallinemine.
51.Kostjad leidsid, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostjad viitasid VÕS § 637 lõikele 3. Kokku lepitud töö sisu, maksumus ja tähtajad nähtuvad pooltevahelistest ekirjadest. Tööde eest tasumine toimus jooksvalt, vastavalt hageja esitatud arvetele. Hageja esitas koos teise arvega kostjatele akti teostatud tööde kohta, kuid pooled kunagi ühtegi akti ei allkirjastanud ega ei tasunud arveid aktide alusel. Kostjad tasusid esimese arve enne akti koostamist. Seega puudus poolte vahel praktika, mille kohaselt esitatakse arved üksnes üle antud tööde kohta koostatud aktide alusel. Sama kinnitab hageja.
52.Lisaks märgiti aktis sageli töid, mida ei olnud veel tehtud. Kostjad usaldasid hagejat ja tegid koos ehitusjärelevalve esindajaga tööde üle pistelist kontrolli. Kostjad hakkasid töid kontrollima alates kolmanda ja neljanda arve esitamisest, mil hageja töödes esinesid ilmsed puudused. Kostjad avastasid, et laotud kiviplokkidest on suured tükid puudu, ukseavad on vale kõrgusega, seintes ja põrandas esinevad põhjendamatud augud ja osad siseseinad on täielikult ladumata. Seetõttu keeldusid kostjad neljanda arve tasumisest. Kuna vastu võetud töid ei akteeritud ja aktid ei kajastanud tegelikult tehtud töid, ei ole hageja nõue tõendatud. Arvest nr 643 ei ole võimalik tuvastada, milliste konkreetsete tööde eest on arve esitatud. Kuna hageja ise kinnitab, et aktid ei ole tõepärased ega kajasta tegelikult tehtud töid, ei saa akt nr 003 olla arve nr 643 aluseks. Ehitusjärelevalve kontroll tõendab, et aktis nr 003 märgitud töid ei ole tegelikult tehtud.
53.Hageja nõustus, et pooled koostasid 29.09.2019 objektil nimekirja lõpetamata töödest. Seega nõustus hageja, et arve nr 643 sisaldab töid, mis ei olnud veel seisuga 29.09.2019 lõpetatud. Eeltoodust lähtuvalt jäi kostjatele arusaamatuks, mille eest hageja tasu nõuab. Kostjad ei nõustunud, et hageja ütles töövõtulepingu üles. Hageja ei saanud töövõtulepingut 14.10.2019 üles öelda, kuivõrd leping oli selleks ajaks kostjate taganemise tõttu lõppenud. Nimelt saatsid kostjad hagejale 01.10.2019 pretensiooni, milles andsid talle täiendava tähtaja töödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks kuni 10.10.2019. Hageja asus puudusi kõrvaldama. Kui hageja teatas, et puudused on kõrvaldatud, tutvusid kostjad objektiga ning tuvastasid, et puudusi kõrvaldatud ei ole. Seda tõendab ehitusjärelevalve esindaja akt.
54.Kostjad viitasid VÕS § 647 lõigetele 1, 2 ja 3. Kostjad andsid hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning hageja on üritanud puudusi kõrvaldada, kuid ehitusjärelevalve on tuvastanud, et puudusi ei ole kõrvaldatud. Seega on puuduste kõrvaldamine täiendava tähtaja jooksul ebaõnnestunud, mistõttu on hageja lepingut oluliselt rikkunud. Tulenevalt olulisest lepingurikkumisest olid kostjad õigustatud lepingust taganema. Seega lõppes leping 11.10.2019 ehk 3 päeva enne seda, kui hageja soovis lepingut üles öelda.
55.Hagejal puudus alus lepingu ülesütlemiseks, sest kostjad ei olnud lepingut rikkunud. Kuna hageja ei ole tööde tegemist tõendanud, ei olnud kostjatel kohustust arvet tasuda. Kostjatel oli õigus keelduda arve tasumisest VÕS § 111 lg 1 alusel. Hageja ei taganenud ise kehtivalt lepingust 18.09.2019, sest pärast seda jätkus lepingu täitmine kuni oktoobrini.
56.Kostjad leidsid, et nad on hagejat puudustest teavitanud mõistliku aja jooksul. Olukorras, kus arved ei vastanud aktile ega tegelikkusele, oli võimatu esitada piisavalt konkreetseid vastuväiteid töödele. Kostjad ei saa aru, milliste konkreetsete tööde eest on arve nr 643 esitatud. Seda ei ole hageja selgitanud. Puudustest teavitamise mõistlik aeg ei alga arve väljastamisest, vaid puudusest teadasaamisest. Kostjad teavitasid puudustest 06.09.2019 ehk mõistliku aja jooksul pärast nendest teadasaamist.
57.Kui kostjad oleksid pidanud puudusi tähele panema arve väljastamise ajal 20.08.2019, ei ole nad puudustest teavitanud hilinemisega, sest kostjad teatasid neist 2 nädala jooksul. Kahe nädalane tähtaeg on mõistlik, arvestades asjaolud, et kostjad on erahuvides tegutsevad füüsilised isikud, kes soovivad endale ehitada kodu. Seega pidid kostjad esmalt vaatama ehitusjärelevalve esindajaga koos objekti üle, mõistma puuduste sisu ja konsulteerima oma õigusnõustajaga, milleks kulus kaks nädalat.
58.Kostjad esitasid tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus hagi rahuldab. Kuna hageja rikkus lepingut, nõuavad kostjad lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist kokku summas 36 615,36 eurot, mis seisneb puuduste kõrvaldamise maksumuse kulus 5 983,20 eurot ja ehituse kallinemises summas 29 632,16 eurot.
59.14.05.2020 seisukohtades kinnitasid kostjad, et nad ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt tuli pooltevahelise praktika alusel tasuda arveid ka tööde eest, mida tehakse alles tulevikus. Kuigi pooled akte ei allkirjastanud, tasusid kostjad arveid ainult aktide alusel, mis kostjatele teadaolevalt sisaldasid tehtud töid. Kui hageja väidab, et ta on varasemalt väljastanud arveid tegelikkuses teostamata tööde eest, on see kahetsusväärne. Kokkulepe selle kohta puudus. Puudub mõistlik põhjus, miks oleksid kostjad pidanud tasuma veel tegemata tööde eest.
60.Hageja versiooni kohaselt oleks ta võinud väljastada arveid vastavalt oma äranägemisele, sõltumata sellest, kas ja millises ulatuses hageja üldse töid teostanud oli. Selline kokkuleppe olemasolu ei ole eluliselt usutav. Sellisel juhul jääb arusaamatuks, miks pidi hageja üldse arvetel aktile viitama või miks akte koostati, kui need ei kajastanud tegelikku olukorda. Ükski mõistlik isik ei oleks sellist kokkulepet sõlminud.
61.Kostjad ei nõustunud hageja väitega, et tööde maksumuses kokku ei lepitud. Hageja saatis kostjatele hinnapakkumise, kus on kirjeldatud teostatavad tööd ja nende maksumus. Seega on hagejale olnud teada tööde maht ning ta on mahust lähtuvalt teinud oma pakkumise, millise hinnaga hageja on nõus kokkulepitud tööd teostama. Kuivõrd töid on asutud teostama ja kostjad tasusid hinnapakkumise alusel esitatud arveid, oli kokkulepe saavutatud. Kostjad viitasid VÕS § 639 lõikele 1, mille kohaselt kokkuleppe puudumisel eeldatakse eelarve siduvust. Hageja on ise nõustunud, et hinnapakkumist oli kostjatel vaja selleks, et hinda võrrelda teiste pakkumistega. Seega oli tegu siduva eelarvega lepinguga.
62.Kostjad ei nõustunud hageja väitega, et poolte vahel puudus kokkulepe tähtaja osas. Tähtajad lepiti kokku e-kirjade teel hageja pakutu alusel. Eksitavad on hageja viited projekti puudumisele ja kostjate rahalistele võimalustele. Kostjad on kõik hageja väljastatud arved kuni viimaseni tasunud tähtaegselt. Projektlahenduste tõttu tööd ei viibinud. Hageja oma väiteid tõendanud ei ole. Alusetu on hageja väide, et tööde viibimine oli tingitud sellest, et kostjad keelasid hagejal objektil viibimise. Reklamatsioon esitati 06.09.2019, mil majakarp pidi olema valmis. Kostjad ei nõustunud, et nad jäid hiljaks reklamatsiooni esitamisega, sest esitasid selle pärast viimase arve saatmist. Vastavalt kostjate palvele tegi hageja arved ümber. Uue arve maksetähtaeg oli 09.09.2019 ja reklamatsioon esitati enne seda 06.09.2019.
63.Kostjad ei ole allkirjastanud akti, mille alusel on vaidlusalune arve koostatud. Hagejal lasub kohustus tõendada, et arve alusena märgitud tööd on teostatud. Kostjad viitasid, et hageja koostatud akti real nr 70 kohaselt on tehtud esimese ja teise korruse siseseinte lasumine 50% ulatuses. Tegelikkuses ei ole hageja neid seinu üldse ladunud. Kostjad esitasid esimese korruse plaani, millel olid puuduolevad vaheseinad tähistatud laia punase markeri joonega. Kostjad esitasid ka kolm fotot, millelt nähtub, et vaheseinu laotud ei ole.
64.Kostjad leidsid, et kahjunõude esitamine ei eelda kulude kandmist. Alusetu on hageja väide, et kuna ehitushinnad ei ole oluliselt muutunud, ei ole kostjate kahjunõue põhjendatud. Kostjad oleksid saanud töövõtulepingu kohase täitmise korral valmis majakarbi maksumusega 177 949,20 eurot. Kuivõrd hageja rikkus töövõtulepingut ning tingis selle ülesütlemise kostjate poolt, olid kostjad sunnitud võtma uue pakkumise selliste ehitustööde tegemiseks, mille tulemuseks oleks valmis majakarp. Kostjate esitatud pakkumiste kohaselt läheb valmis majakarbi ehitamine oluliselt kallimaks. Oluline ei ole see, millest on hinnaerinevus tingitud.
65.Kostjad pidasid arusaamatuks hageja väidet, et R OÜ-lt tellitud tööde nimekiri ei kattu nende positsioonidega, mida kostjad on käsitlenud puudustega teostatud tööde loetelus. R OÜ pakkumine sisaldab täpselt samu ehitustöid, mille tegematajätmise on ehitusjärelevalve tuvastanud. Kostjad ei soovi alusetult rikastuda hageja arvelt. Hageja kahtluste hajutamiseks on kostjad võtnud täiendavaid hinnapakkumisi, mis on samas suurusjärgus või isegi kallimad.
66.27.07.2020 seisukohtades leidsid kostjad, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, milliste tööde eest ta tasu nõuab, kuidas on need puudusteta ja millal on kostjatele üle antud. Hageja on ise nõustunud, et tema koostatud akt ei vastanud tegelikkusele ning see sisaldas tegemata töid. Seega puudub pooltel vaidlus, et aktid ei kajasta tegelikkust ning kostjad ei ole kunagi akti nr 3 ega ühtegi teist akti aktsepteerinud. Aktis nr 3 märgitud tööd ei saa ühelgi juhul olla arve nr 635 aluseks, sest tööde maksumus ei kattu arve summaga. Nimelt on aktis nr 3 märgitud tööde maksumus kokku 43 804 eurot (koos käibemaksuga), kuid hageja nõuab arve nr 635 tasumist summas 17 295,60 eurot.
67.Hageja ei ole ladunud siseseinu, mis akti kohaselt on tehtud. Lõpetamata on mitmed muud tööd, mida tõendab ehitusjärelevalve koostatud akt. Seega on kostjad tõendanud, et vähemalt osaliselt ei ole aktis toodud töid tehtud. Kostjad ei nõustunud, et aktis nr 3 tehtud tööd on tehtud ja see akt on arve aluseks. Hageja ei ole tõendanud tööde üleandmist kostjatele. Poolte vahel puudub vaidlus, et töid ei akteeritud ega võetud eraldi vastu. Kostjatele ei ole selge, milliste tööde eest hageja tasu nõuab.
68.Poolte vahel kokku lepitud eelarve oli siduv. Kostjad nõustusid, et osasid eelarve positsioone muudeti, kuid selles lepitud eraldi kokku. Hageja ei ole tõendanud, et eelarve ei olnud siduv. Hageja väited on vastuolulised. Ühest küljest väitis hageja, et siseseinte ladumine oli tehtud ning see töö oli arve aluseks, samas väitis hageja, et tal oli alles plaanis see töö edaspidi teha. Kui töid oli plaanis alles edaspidi teha, ei ole mõistetav, miks neid aktis märgiti ja nende eest tasu nõuti.
69.Hageja on esitanud originaaleksemplari ehitusjärelevalve aktist, kus on kirjas, et kõik tööd on teostatud. See ei saa vastata tõele, kuna on otseses vastuolus teiste tõenditega. Ehitusjärelevalvet teostanud H. V. on 16.10.2019 ehk pärast hageja esitatud dokumendi allkirjastamist kinnitanud, et puudused endiselt esinevad. Teiseks on kostjad esitanud fotod, millelt nähtuvad erinevad töödes esinevad puudused. Seega on fotode ja ehitusjärelevalve aktiga tõendatud, et puudused ei olnud seisuga 09.10.2019 kõrvaldatud. Kostjate fotode failiinfo kohaselt on need tehtud 12.01.2020 ehk mitu kuud pärast hageja esitatud akti allkirjastamist.
70.Sisuliselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et tööd olid puudustega ja lõpetamata. Puudub usaldusväärne tõend, mis tõendaks puuduste kõrvaldamist. Kostjate esitatud fotodest nähtub, et töid ei lõpetatud. Lisaks on hageja lõppastmes omaks võtnud, et siseseinu ta ei ladunudki. Seda tunnistas hageja pärast kostjate fotode esitamist. Hageja varasemad väited on kohut eksitavad.
71.Kostjad ei nõustunud hageja väitega, et ainult üks nendest esitas taganemise avalduse. Mõlemad kostjad saab lugeda lepingust taganenuks, kuna mõlema kostja käitumine ja tahe oli sellele suunatud. VÕS § 192 lg 1 ei eelda selgesõnalise avalduse esitamist kõikide isikute poolt, vaid tahte olemasolu leping lõpetada, mis on väljendatud teatud käitumises. Antud juhul on kostjate näol tegemist abikaasadega, kes ehitasid endale ühist kodu. Lepingut täites on hagejaga suhelnud nii üks kui teine abikaasa, samuti abikaasad ühiselt. Seega on ilmne, et kumbki abikaasa esindas lepingut täites nii iseenda kui ka teise abikaasa tahet. Samuti on H. V. üheks menetlusosaliseks ja on menetlust läbivalt toetanud kostjate ühtset positsiooni ning töövõtulepingust taganemist.
72.Kostjad leidsid, et neil on eelkõige õigus keelduda tasu maksmisest, sest tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Kui hageja nõue oleks tõendatud, oleks kostjatel õigus keelduda tasu maksmisest, sest nad on hageja tasunõude tasaarvestanud kahju hüvitamise nõudega. Kompromissina pakkusid kostjad hagejale 9000 euro tasumist, kuid hageja sellega ei nõustunud. Kostjad palusid sellega arvestada menetluskulude jaotamisel.
73.28.09.2020 leidsid kostjad, et hageja on täiendavaid tõendeid esitanud hilinemisega ja pärast eelmenetluse lõppu. Tõendite vastuvõtmine venitaks menetlust. Tõendite tähtaegseks esitamiseks hagejal takistused puudusid. Sisulist tähtsust ei oma asjaolu, et kostjad jätkasid maja ehitamist. Hagi vastuse koostamise ajaks ei olnud tööd teostatud veel sellises mahus, nagu nad on teostatud praegu. Kahju suuruse tõendamisel ei ole see oluline.
74.Kohtuvaidluse seisukohtades jäid kostjad varasemate väidete juurde. Menetluskuludena palusid kostjad hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 6650 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutati hinnaga 140 eurot tunnis. Materjalidega tutvumiseks ja kliendiga suhtlemiseks kulus 2,5 tundi ja 350 eurot. Kliendi saadetud täiendava materjali analüüsiks ja vastuse koostamiseks kulus 3,5 tundi ja 490 eurot ning 3,25 tundi ehk 455 eurot. Vastuse täiendamiseks, kliendiga suhtlemiseks ja täiendavate materjalide analüüsiks kulus 3,25 tundi ehk 455 eurot. Kliendiga suhtlemiseks, töövõtulepingu analüüsiks ja kliendile kommentaaride esitamiseks kulus 1,25 tundi ja 175 eurot.
75.Lepingu täiendamiseks, kliendiga suhtlemiseks ja täiendavate materjalide ülevaatamiseks kulus 0,75 tundi ja 105 eurot. Hagi vastuse täiendamiseks ja lisade komplekteerimiseks kulus 2,25 tundi ja 315 eurot. Hageja 27.02.2020 dokumendiga tutvumiseks ja kliendiga suhtlemiseks kulus 1,25 tundi ja 175 eurot. Seisukoha koostamiseks kulus erinevatel päevadel 2,5 tundi ja 350 eurot, 2,5 tundi ja 350 eurot ning 1 h ja 140 eurot. Kliendi esitatud materjalidega tutvumiseks, jooniste täiendamiseks ja seisukoha täiendamiseks kulus 1 h ja 140 eurot. Istungiks valmistumiseks kulus 2 tundi ja 280 eurot. Hageja 22.05.2020 seisukohaga tutvumiseks kulus 1,25 tundi ja 175 eurot. Istungil osalemiseks, kliendiga suhtlemiseks kulus 1 h ja 140 eurot. Istungi protokolliga tutvumiseks ja analüüsiks kulus 0,25 tundi ja 35 eurot. Hageja kompromissettepanekuga tutvumiseks ja kliendiga suhtlemiseks kulus 0,25 tundi ja 35 eurot. Kliendiga suhtlemiseks ja vastupakkumise koostamiseks kulus 0,25 tundi ja 35 eurot. Hageja lõplike seisukohtadega tutvumiseks kulus 1,25 tundi ja 175 eurot. Kliendi ja teise poolega suhtlemiseks seoses kompromissiga kulus 0,25 tundi ja 35 eurot. Kostjate seisukoha koostamiseks kulus 6 tundi ja 840 eurot ning 1 tund ja 140 eurot. Hageja lõplike seisukohtadega
tutvumiseks kulus 1,25 tundi ja 175 eurot. Kostjate kohtuvaidluse seisukohtade koostamiseks kulus 7,75 tundi ja 1085 eurot.
76.Kokku kulus õigusabi osutamiseks 47,5 tundi ja 6650 eurot. Kuna kostjad ei ole käibemaksukohustuslased, palusid nad menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga ehk summas 7980 eurot. Kostjad kinnitasid, et nad on menetluskulud kandnud võrdsetes osades. Kostjad palusid hagejalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras.
KOHTU PÕHJENDUSED
77.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
78.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostjad sõlmisid 2018. aasta kevadel pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmise teel töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja tegema majakarbi ehitustöid xxxx kinnistul; 2) Xxxx kinnistu omanikuks on kostja H. V.; 3) hageja esitas kostjatele tööde eest arveid etappide kaupa, koostades seejuures kostjatele akteerimise tabeleid; 4) tööde üleandmiseks ja vastuvõtmiseks pooled ühtegi akti ei allkirjastanud; 5) tööde kolmanda etapi eest esitas hageja kostjatele kaks arvet, millest arve summas 26 508 esitati kostjale H. V.ule ja arve nr 635 summas 17 295,60 eurot OÜ-le V; 6) H. V. tasus talle esitatud arve alusel 26 508 eurot, kuid OÜ V talle esitatud arvet ei tasunud; 7) kuna arvet nr 635 ei tasutud, esitas hageja 05.09.2019 sama numbriga arve summas 17 295,60 eurot kostjale M. V.ule, kes arvet ei tasunud.
79.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja tasunõue arve nr 635 alusel on muutunud sissenõutavaks ehk kas selle aluseks olevad tööd on nõuetekohaselt teostatud. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja on lepingu kehtivalt üles öelnud või on kostjad lepingust kehtivalt taganenud. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas kostjate menetluses esitatud tasaarvestuslik avaldus on põhjendatud.
80.Menetluse käigus on hageja oma nõuet muutnud. Algses hagiavalduses palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevusena 17 295,60 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 170,59 eurot. 26.06.2020 menetlusdokumendis loobus hageja põhinõudest summas 2574 eurot, sest hageja nõustus, et siseseinte ladumise tööd jäid täielikult tegemata. Hageja palus kostjatelt põhinõudena välja mõista 14 722 eurot. Lisaks korrigeeris hageja viivisenõuet ning palus kostjatelt seisuga 26.06.2020 sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 827,70 eurot. Kohus leiab, et seega on hageja loobunud põhinõudest summas 2574 eurot ning ka hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõudest summas 25,39 eurot, sest põhinõudelt 14 722 eurot arvestatuna oleks hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis olnud seadusjärgset määra arvestades 145,20 eurot.
81.Nõuetest osaline loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab
hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
82.Kohtul on kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas menetlusosaline ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 32-1-96-13, p 12). Maakohus peab ka nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Isegi siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-314, p 11).
83.Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht hagi nõuetest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjatel oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas seisukoht. Kostjad nõuetest osalisele loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust lähtuvalt võtab kohus vastu hageja loobumise põhinõudest summas 2574 eurot ja hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivisenõudest summas 25,39 eurot. Eelviidatud nõuete osas lõpetab kohus menetluse käesolevas tsiviilasjas.
84.Käesolevas asjas tegi kohus 25.05.2020 eelistungil määruse, millega otsustas poolte nõusolekul jätkata asja menetlust kirjalikus menetluses. Kohus andis hagejale aega täiendavate tõendite esitamiseks kuni 26.06.2020 ning luges eelmenetluse lõppenuks pärast kostjatele antud tähtaja möödumist 27.07.2020. Vaatamata sellele esitas hageja täiendavaid tõendeid 28.08.2020. Hageja leidis, et kuna kostjad ei esitanud kahju nõude kohta täiendavaid tõendeid, tekkis hagejal vajadus kontrollida, kas elamu on valmis. Hageja tegi kontrolli augustis ja esitas selle kohta kohtule fotod. Seega esines hagejal tõendite hilinemisega esitamiseks mõjuv põhjus. Kostjad ei nõustunud hilinemisega esitatud tõendite vastuvõtmisega.
85.Kohus nõustub kostjate väidetega, et hageja ei ole põhistanud tõendite hilinemisega esitamiseks mõjuva põhjuse olemasolu. Hageja ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis oleks tal takistanud fotode tegemist ja kohtule esitamist tähtaegselt ehk 26.06.2020. Vajadus kostjate väidetele vastu vaielda ei selgunud hagejale pärast kostjate 27.07.2020 seisukohti ning selline vajadus ei saanud tekkida tulenevalt asjaolust, et kostjad ei esitanud kahju nõude kohta täiendavaid tõendeid.
86.TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus samas leiab, et vaatamata mõjuva põhjuse puudumisele võib tõendid vastu võtta, sest nende arvestamine ei põhjusta asja lahendamise viibimist. Iseenesest ei vaidle kostjad vastu hageja väitele, et käesolevaks ajaks on ehitis valmis. Ainuüksi asjaolu, et ehitis on valminud kohtumenetluse käigus, ei välista kostjate õigust esitada kahju nõuet ning tõendada seda nõuet enda valitud tõenditega. Kostjad ei ole avaldanud, et hageja hilinemisega esitatud tõendite tõttu oleks neil soovi esitada täiendavaid tõendeid. Seetõttu võtab kohus hageja hilinemisega 28.08.2020 esitatud tõendid vastu.
87.Sisulise vaidluse osas leidis hageja, et ta ei sõlminud kostjatega siduva eelarvega kokkulepet. Poolte vahel välja kujunenud praktika kohaselt esitas hageja kostjatele arveid etapiviisiselt, sealhulgas tööde eest, mida ei olnud veel tehtud. Kuna kostjad jätsid arve tähtaegselt tasumata, teatas hageja 18.09.2019, et ütleb lepingu üles, kui arvet 23.09.2019 ei tasuta. Samas nõustus hageja, et pooled kohtusid objektil 29.09.2019 ning fikseerisid töödes esinevad puudused. Need puudused hageja kõrvaldas ja kostjate omanikujärelevalve esindaja võttis tööd 09.10.2019 aktiga vastu. Kostjate pretensioonid olid esitatud hilinemisega ehk pärast arve maksetähtaja saabumist ning 17.10.2019 teatas kostja hoopis uutest puudustest. Puudustena nimetas ta tegemata töid, mida hageja alles kavatses tegema hakata. Isegi juhul, kui töödes esinesid puudused, moodustasid need kolmanda etapi töödest väikese osa. Kostjate kahjunõuet pidas hageja tõendmatuks ning kostjate esitatud hinnapakkumisi turuhinnale mittevastavateks. Lisaks leidis hageja, et kostjatel puudus alus lepingust taganemiseks ning taganemiseavalduse oli esitanud vaid üks kostjatest, mistõttu ei saanud taganemine olla kehtiv.
88.Kostjad ei nõustunud, et nad sõlmisid hagejaga mittesiduva eelarvega lepingu. Pooled leppisid kokku siduvas eelarves ja tähtaegades. Tööde ülevaatamisel selgus, et hageja koostatud aktis tehtud tööd ei ole kõik teostatud ja esineb puudusi. Kostjad teavitasid hagejat mõistliku aja jooksul puudustest ja nõudsid nende kõrvaldamist. Puudused tuvastati ühisel objekti ülevaatusel 29.09.2019. Kostjad nõudsid hagejalt 01.10.2019 pretensioonis puuduste kõrvaldamist hiljemalt 10.10.2019 ning teatasid, et kui hageja puudusi ei kõrvalda, taganevad nad lepingust. Lepingust taganemise tahe oli mõlemal kostjal ja seda tahet on mõlemad kostjad kohtumenetluses väljendanud. Kuna hageja puudusi ei kõrvaldanud, on leping lõppenud taganemisega 11.10.2019. Hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sest kostjad ei ole töid vastu võtnud. Kostjad küsisid hinnapakkumist puuduste kõrvaldamiseks ja tööde lõpetamiseks ning kandsid seetõttu kahju kokku summas 35 615,36 eurot, mille kohta nad esitasid menetlusliku tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus peaks hageja nõude rahuldama.
89.Kohus leiab, et hageja tasunõuet ei ole võimalik rahuldada eelkõige põhjusel, et see ei ole sissenõutavaks muutunud. Hageja esitas kostjate vastu töövõtulepingust tuleneva tasu nõude. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Lisaks on VÕS § 638 alusel tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
90.Käesolevas asjas ei vaidle pooled sisuliselt selle üle, et kostjad ei ole kirjalikus ega kirjalikult taasesitatavas vormis aktiga hagejalt töid vastu võtnud. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Eeltoodust tuleneb vastupidiselt see, et kui võlausaldaja ei ole talle kohustuse täitmisena pakutut vastu võtnud, ei saa eeldada kohustuse nõuetekohast täitmist ning seda tuleb võlgnikul alles tõendada.
91.25.05.2020 eelistungil selgitas kohus hagejale VÕS § 637 lg 3 ning vajadust välja tuua, mille eest ta tasu nõuab ning kuidas on tema tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas hagejale, et kuna kostjad ei ole töid vastu võtnud, tuleb hagejal tõendada, et tööd olid puudusteta. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumist ulatuses, milles ta kostjatelt hagi tasu nõuab.
92.Riigikohus on selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse hindamisel peab esmalt tuvastama, kas pooltevahelises lepingus tuli lähtuda tasu sissenõutavaks muutumisel töö valmimisest või selle vastuvõtmisest (RK TKo 2-16-5851, p 16). Etapiviisiselt esitatud tasunõude sissenõutavaks muutumise hindamisel tuleb tuvastada, milliseid töid etapp hõlmas, millised tööd oli tehtud ja millised tegemata ja milline oli etapi eest nõutav tasu (samas, p 17). Kui töö vastuvõtmises on kokku lepitud etapiviisiliselt, kuid selle etapi töid ei ole tehtud, ei muutu töövõtja tasunõue selle etapi tööde eest sissenõutavaks (samas, p 18). Ka juhul, kui tasunõue on muutunud sissenõutavaks, saab tellija oma õiguskaitsevahendeid kasutada, kui täitmine ei olnud kohane (samas, p 21). Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh lepingujärgse töö tegemise ja töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (samas, p 23, samuti RK TKo 2-14-61484 p 18, 3-2-1-80-08, p 22 ja 24).
93.Kuna hageja väitis, et ta tegi töid etapiviisiliselt ja esitas etappide kaupa kostjatele arveid, tuli hagejal tõendada, et ta on nõuetekohaselt ja täielikult teostanud kolmanda etapi tööd ning on need tööd kostjatele üleandmiseks esitanud. Kuna kostjad keeldusid tööde vastuvõtmisest, oleks hagejal tulnud tõendada, et kostjad keeldusid vastuvõtmisest alusetult. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tööde nõuetekohast tegemist tõendanud. Hageja väiteid selle kohta, millised tööd olid tehtud või tegemata, on menetluse kestel muutunud. Nii on hageja 26.06.2020 omaks võtnud, et siseseinte töid, milliste eest ta varem tasu nõudis, ei ole üldse tehtud. Lisaks on hageja väitnud, et tal oli õigus nõuda kostjatelt tasu tööde eest, mis olid hageja koostatud tabelis kajastatud, kuid tegelikult tegemata, sest hageja alles kavatses selliseid töid tegema hakata. Hageja ei ole seesuguse nõudeõiguse alust põhistanud. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt pidid kostjad tasuma sõltumata tehtud tööde ulatusest. Võlaõigusseaduse töövõtulepinguid reguleerivatest sätetest ei tulene töövõtja õigust nõuda tasu tegemata tööde eest.
94.Hageja väited, milliste kohaselt ei sõlminud ta kostjatega siduva eelarvega kokkulepet, on seejuures tõendamata ning asjakohatud. VÕS § 639 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Eeltoodust ei tulene, et mittesiduva eelarve puhul võiks töövõtjal olla õigus nõuda tasu tegemata tööde eest. Kohus selgitas hagejale 25.05.2020 eelistungil, et eelarve siduvust tuleb eeldada ja mittesiduvas eelarves kokku leppimist tõendada. Täiendavate tasu puudutavate kokkulepete olemasolu tuli hagejal põhistada ja tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid ei tõendanud.
95.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale e-kirja teel hinnapakkumise (toimiku lk 45-47). 02.03.2019 hinnapakkumine kajastab pinnase ettevalmistamise tööd, välistrasside ehitust, vundamendi ehitust, hoone kandekarkassi rajamist, katusetarindeid, esimese korruse betoonaluspõrandate ehitust, fassaaditöid, terrasse, välistreppe, pandust, aknaid uksi ja tehnosüsteemi, samuti välisaia ehitust ja majaesist platsi kokku koos käibemaksuga summas 177 949,20 eurot. Hinnapakkumises ei ole märgitud, et see on indikatiivne ning hageja ei loe enda jaoks pakutud eelarvet siduvaks. Hinnapakkumine ei sisalda tingimust, et kostjad peavad etappide kaupa tasuma tööde eest sõltumata sellest, millises ulatuses ja millise kvaliteediga on töid tehtud.
96.Hinnapakkumises ei ole erinevalt hageja väidetest märgitud, et enamike tööde mahud ja hinnad alles täpsustuvad projektdokumentatsiooni koostamise käigus. Üksnes pinnasetööde osas on hinnapakkumises märgitud, et töövõtja selgitab koha peal täpsed mahud ning sisetrepi ehituse osas on viidatud joonise puudumisele. Ülejäänud osas sisaldab hinnapakkumine korduvaid viiteid projektile, millest saab järeldada, et hinnapakkumise koostamise ajal oli projektdokumentatsioon olemas. Seega ei ole hageja tõendanud, et ta sõlmis kostjatega mittesiduva eelarvega kokkuleppe. Kostjad on nõustunud, et nad sõlmisid hagejaga lepingu
nimelt eelviidatud hinnapakkumise alusel ning see ei sisalda hageja viidatud tingimusi. Kohtu hinnangul on aga oluline hoopis see, et poolte kokkulepe ei näinud kostjatele ette kohustust tasuda tegemata või puudustega tehtud tööde eest.
97.Hageja ja kostja e-kirjadest mais 2019 nähtub (toimiku lk 50), et hageja tegi ettepanekuid teatud tööde mahtude ja maksumuste muutmiseks, millega kostja nõustus. Seega võib esitatud tõenditest järeldada, et sisuliselt leppisid pooled omavahel muudatustes kokku. Lisaks esitas hageja kohtule projekteerija 17.08.2019 e-kirja (toimiku lk 108), millega saadeti vahelae täiendatud joonis. Kohtu arvates ei saa e-kirjast vastupidiselt hageja väidetele järeldada, et sellega koos saadeti esimest korda hoone vahelae ja katuse projektid. Kuigi osaliselt võisid joonised ehitamise käigus muutuda, ei ole hageja põhistanud ega tõendanud väiteid, et sellest tulenevalt oleksid oluliselt muutunud tööde mahud ja maksumused. Kohus kordab, et see ei oma asjas tähendust, sest kostjad ei ole vastu vaielnud hageja tasunõude suurusele põhjusel, et selles summas ei oleks pooled kokku leppinud.
98.Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest aprillis 2019 nähtub (toimiku lk 48-49), et kostja soovis teada tööde ajalist graafikut. Hageja avaldas, et ta plaanib töödega alustada 15. aprillil ja kinnine majakarp on valmis augusti lõpuks või septembriks. Seega ei ole iseenesest õige hageja väide, et pooled tähtaegade osas üldse mistahes kokkuleppeid ei sõlminud. Kohus leiab, et pooltevahelise vaidluse lahendamisel ei oma see sisulist tähtsust. Hageja soovis saada tasu kolmanda etapi tööde eest ning seega tuli hagejal põhistada ja tõendada, et tal on kolmandas etapis nimetatud tööd täielikult ja puudusteta teinud.
99.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kostjad teavitasid teda puudustest hilinemisega ning viitasid enne lepingust taganemist hoopis uutele puudustele. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Seega ei seo seadus puudustest teatamise aega mitte töövõtja koostatud arvel märgitud maksetähtajaga, vaid sellega, millal saab tellija puudustest teada. Lisaks ei defineeri seadus, millist ajavahemikku saab pidada mõistlikuks ajaks puudustest teavitamisel, vaid selle ajavahemiku määratlemisel tuleb kohtu hinnangul igakülgselt arvestada vaidluse asjaolusid ja pooltevahelise lepingu sisu.
100.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 21.08.2019 e-kirjaga saatis hageja kostjale akti ja arve (toimiku lk 58). 20.08.2019 kuupäeva kandev hageja arve nr 635 oli koostatud V (toimiku lk 9) summas 17 295 eurot. Arve sisuks oli „montaažitööd vastavalt aktile“. Lisaks esitas hageja kohtule tabeli, mida ta ise nimetas tööde maksumuse tabeliks (toimiku lk 10-11). Tabelis on viidatud kolmele perioodile, mida on järjestatud pealkirjadega „akt nr 1“, „akt nr 2“ ja „akt nr 3“. Tabeli kohaselt oli „akti nr 3“ alusel tehtud 26,10% töödest ning tasumisele kuulus koos käibemaksuga 43 804 eurot. Tabelis on toodud, et „perioodil akt nr 3“ olid tehtud esimese ja teise korruse Bauroc välisplokkkandeseinte ladumine 70% ulatuses, betoonõõnespaneelides vahelae ehitamine koos monolitiseerimisega 100% ulatuses, esimese korruse plokkkandeseinte ehitamine 100% ulatuses, esimese ja teise korruse sillused 80% ulatuses, kandvad metallkonstruktsioonid esimesel korrusel 100% ulatuses, plokkode armeerimine ja valamine 100%, r/b raami ja trepi vahemademe ehitus 100%, välimise aknanurga monoliitne lahendus 100%, esimese ja teise korruse siseseinte ladumine 50%. Lisaks olid tabelis märgitud ehitusplatsi ja korralduskulud 2610 eurot, prügikonteinerid ja utiliseerimiskulud 260 eurot ja ehtisplatsi soojak ning wc rent 1440 eurot. Tabelist võib järeldada, et protsentuaalse ulatuse märked erinevate perioodide osas peaksid kajastama teostatud tööde ulatusi. Tabelit kumbki pool allkirjastanud ei ole.
101.Algselt koostatud arves nr 635 oli hageja näinud ette maksetähtajana 27.08.2019 (toimiku lk 9). Vaidlus puudub selle üle, et arve jäi tasumata. 05.09.2019 koostas hageja uue arve sama
sisuga juba kostjale M. V.ule ning nägi selles maksetähtajaks ette 09.09.2019 (toimiku lk 14). Millal täpselt hageja kostjatele uue arve saatis, asjas kogutud tõenditest ei nähtu. Küll aga osundab kohus, et hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et pooled oleksid arvetel märgitud maksetähtaegades kokku leppinud. Seetõttu ei saanud hageja ühepoolselt määratletud tähtaeg olla kostjate jaoks siduv ning täitmiseks kohustuslik.
102.Hageja ja kostja vahelistest e-kirjadest augusti lõpus 2019 (toimiku lk 12-13) nähtub, et kostja soovis objektil kohtuda, kuid hageja seadis kohtumise eeltingimuseks arve täieliku tasumise. Kuna kostja soovis jätkuvalt kohtumist, teatas hageja, et teeb arve ümber kostjale endale. M. V.ule esitatud arvel oli märgitud, et see on esitatud „ehitustööde eest Xxxx vastavalt aktile nr 003 II osa“ (toimiku lk 14).
103.06.09.2019 saatsid kostjad hagejale esimese reklamatsiooni (toimiku lk 15) ning teatasid, et ei nõustu arvega esitatud kujul. Kostjad leidsid, et tööd ei ole nõuetekohaselt tehtud. Kostjad viitasid, et teise korruse laepaneelide vahed on armeerimata ja betooniga täitmata. Esimese korruse välisseinas on suured ebatasasused. Lisaks viitasid kostjad, et kuna aktil puuduvad nende ja ehitusjärelevalve teostaja allkirjad, ei saa kinnitada teostatud tööde mahtude õigsust. Kostjad palusid puudused likvideerida 13.09.2019 õhtuks. Lisaks viitasid kostjad, et hageja ei olnud viimase kahe nädala jooksul objektil töid teinud. Kostjad viitasid kokkuleppele, mille kohaselt pidid tööd valmis olema 30.09.2019.
104.12.09.2019 saatsid kostjad hagejale teise reklamatsiooni (toimiku lk 16). Kostjad viitasid, et ei ole saanud hagejalt vastust. Ehitustööd olid seiskunud, esimese korruse ehitustööd lõpetamata ja teise korruse ehitamist ning katusetöid ei olnud veel alustatud. Kostjad teatasid, et ilma nende loata on kinnistul viibimine keelatud. Kohus leiab, et kostjad on seega teavitanud hagejat töödes esinevatest puudustest mõistliku aja jooksul ehk mõned päevad pärast vaidlusaluste arvete esitamist. Kostjad on kohtu hinnangul oma reklamatsioonides piisavalt selgelt kirjeldanud, milles puudused esinevad.
105.Hageja vastas reklamatsioonidele (toimiku lk 17) ning leidis, et kostjad peavad täpselt selgitama, millises osas ei vasta tööd aktis märgitud mahtudele. Hageja leidis, et kostjad peavad puudusi täpsemalt selgitama. Samas teatas hageja, et on valmis töö vastavusse viima. Kuna hageja oli valmis puudused kõrvaldama, pidi talle olema arusaadav, milles need seisnevad ja hageja etteheited kostjatele puuduste ebaselguse osas ei olnud põhjendatud.
106.18.09.2019 tegi hageja kostjatele vastupidiselt eelnevale uue avalduse (toimiku lk 18), milles leidis, et kostjate reklamatsioonid on alusetud. Samas nõustus hageja, et teise korruse laepaneelie vahed on armeerimata ja betooniga täitmata, kuid põhjuseks pidas hageja kostjate keeldu hagejal objektil viibida. Kokkuleppel kostjatega oli hageja valmis selle töö teostama või vähendama maksumust 1000 euro võrra. Esimese korruse ebatasasused olid hageja arvates tõendatama. Teisalt leidis hageja, et tal on õigus keelduda kohustuste täitmisest seni, kuni kostjad oma kohustused täidavad. Hageja andis kostjatele aega 7 päeva arve tasumiseks. Kohus leiab, et kuna hageja tasunõue ei olnud sissenõutavaks muutunud ja hageja ei olnud puudusi kõrvaldanud, puudus tal alus nõuda puuduste kõrvaldamise eeldusena kostjatelt tasu maksmist. Hagejal puudus õigus keelduda VÕS § 110 alusel oma kohustuste täitmisest. Hagejal puudus õigus nõuda, et kostjad enda väidetud puuduste olemasolu täiendavalt tõendaksid.
107.23.09.2019 saatis kostja M. V. hagejale e-kirja (toimiku lk 62), milles soovis objektil kokku saada, et vaadata üle aktis nr 003 toodud tööd, et konkreetselt ära näidata, milles seisnevad puudused. Kostja teatas, et kutsub kohale omanikujärelevalve. Samas saatis kostja kfotod puuduste kohta. Kostja viitas, et seinad on auklikud ja konarlikud. Teise korruse paneelid ei ole armeeritud ega betooniga täis valatus. Teise korruse koridori monoliitvahelagi oli armeerimata ja
valamata. Põrandakütte torustikul ei olnud survet sees. Kostja osundas, et nimekiri pole lõplik. Kostja teatas, et arvet ei ole tasutud, sest tööd ei ole tehtud. Puuduvad tükid, konarused ja tegemata tööd nähtuvad kostja saadetud fotodelt (toimiku lk 64-71). Kohus leiab, et seega on kostjad veel ühel korral täpselt selgitanud, milles puudused seisnevad ning miks nad tasu ei maksa enne, kui puudused on kõrvaldatud. Töödes esinevate puuduste tõttu oli kostjatel õigus keelduda tasu maksmisest seni, kuni puudused on kõrvaldatud. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et nad kohtusid objektil 29.09.2019 ning tuvastasid seal koos töödes esinevad puudused.
108.01.10.2019 saatis kostja M. V.u esindaja hagejale pretensiooni (toimiku lk 19-20). Selles loetles kostja uuesti üles töödes esinevad puudused: maja välisseinte plokkidel olid ebatasasused ning ploki nurkadest suured tükid puudu, teise korruse õõnespaneelide vahed olid armeerimata ja betoneerimata, esimese korruse garaažiseinte Bauroc plokkide ladumine oli pooleli, maja vundamendi alumistesse õõnesplokkidesse ei olnud betooni valatud, Baroc välisseina plokkide paistsid vuugid läbi. Kostja esindaja viitas objektil toimunud kohtumisele, kus puudused fikseeriti ja jõuti järeldusele, et tööd ei ole nõuetekohaselt tehtud. Kostja teatas, et kuni tööde nõuetekohase tegemiseni keeldub ta arve tasumisest. Kostja andis täiendava tähtaja kuni 10.10.2019. Kostja avaldas, et kui selleks ajaks puudusi ei kõrvaldata, taganeb ta lepingust alates 11.10.2019. Seega nähtub kohtu hinnangul asjas kogutud tõenditest, et kostja andis hagejale selge tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning selgitas, milles puudused seisnevad. Hageja väited, milliste kohaselt oli tegemist marginaalsete puudustega võrreldes nõutava tasunõude suurusega, on jäänud paljasõnalisteks.
109.Hageja möönis menetluse käigus, et töödes esinesid puudused ja osad tema koostatud aktis märgitud tööd olid teostamata, kuid väitis, et ta kõrvaldas kõik puudused ja lõpetas tööd kostjate soovitud ajaks. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja kohtule H. V.e kui omanikujärelevalve esindaja allkirjastatud akti, mis on selles märgitu kohaselt koostatud objektil 09.10.2019 (toimiku lk 90, originaaldokument toimiku lk 113). Aktile oli lisatud hageja koostatud tabel (toimiku lk 114-118) ja fotod (lk 119-124). Aktis on viidatud kostjate varasematele pretensioonidele ning on märgitud: „Tööde ülevaatamise käigus on käesoleva akti allkirjastanud isikud tuvastanud, et eelnevalt kirjeldatud tööd on lõplikult ja edasiste ehitustööde teostamiseks vajaliku kvaliteediga teostatud ning neis ei esine puudusi“. Esmalt osundab kohus, et kuigi H. V. oli kostjate ehitusjärelevalve esindaja, ei saa esitatud aktist järeldada, et kostjad oleksid tööd vastu võtnud. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et H. V.el oleks olnud kostjatelt saadud volitus lepingulisi töid vastu võtta.
110.09.10.2019 allkirjastatud aktist ei nähtu täpselt, kuidas tuvastati pretensioonides märgitud puuduste kõrvaldamine. Tööde lõpetatust ja puuduste kõrvaldamist ei saa otseselt järeldada aktile lisatud fotodest. Fotod on tehtud kaugelt ja neist ei saa järeldada, kas kõik välisseinte ebatasasused olid kõrvaldatud ja puuduvad tükid lisatud, kas teise korruse õõnespaneelide vahed olid armeetitud ja betoneeritud, kas garaažiseinad olid lõpuni laotud ja vundamendi alused õõnesplokid betooniga täidetud ning vuugid lõplikult tihendatud. Suur osa fotosid ei kajasta neid kohti, millistes puudused esinesid.
111.16.10.2019 on kostja H. V. ja ehitusjärelevalve teostaja H. V. koostanud objektil veel ühe akti (toimiku lk 72), milles on loetletud puudused ja tegemata tööd. Akti kohaselt olid endiselt Bauroc välisseintes nurkades osaliselt suured tükid puudu, seinaplokkides suured tükid väljas ja garaažiseina vuugid täitmata. Siseseinte osas oli suure toa seinas põhjendamatult suur ja täitmata auk. Põranda soojustuse torus puudus rõhk. Elutoa ja koridori vahel oli põrand valamata, vundamendi vuugid täitmata. Puuduste olemasolu võib järeldada samal päeval ehk 16.10.2020 objektil tehtud fotodest (toimiku lk 73-78). Kostjad esitasid fotod koos nende metaandmetega (toimiku lk 137-154), millest saab järeldada, et fotod olid tehtud 12.01.2020 ning seega olid puudused endiselt veel sellel ajal olemas. Menetluse käigus võttis hageja omaks, et siseseinu ta
ei teinudki.
112.Kohus leiab, et ainuüksi H. V.e allkirja kandev 09.10.2019 kuupäevaga akt ei tõenda tööde nõuetekohast ja aktis märgitud ulatuses teostamist, samuti kõigi kostjate viidatud puuduste kõrvaldamist. Aktis üldsõnaliselt märgitu on vastuolus 16.10.2019 koostatud aktis tuvastatuga ning samuti mitu kuud pärast aktide koostamist tehtud fotodest nähtuvaga. Seetõttu leiab kohus, et ainuüksi 09.10.2019 akt ei tõenda, et hageja lõpetas kõik tööd ning kõrvaldas kõik puudused. Muid tõendeid hageja kohtule vaatamata selgitustel ei esitanud. Seega ei ole hageja tõendanud käesolevas asjas tööde nõuetekohast lõpetamist ehk enda koostatud aktis märgitud ulatuses teostamist ja puuduste kõrvaldamist.
113.Ühtlasi nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja saatis kostjale 11.10.2019 kirja (toimiku lk 21-22), milles asus väitma, et poolte vahel välja kujunenud praktika järgi ei pidanudki kostjad arveid tasuma üksnes teostatud tööde alusel. Hageja nõudis arve tasumist hiljemalt 14.10.2019. Kirjas ei viidanud hageja väidetavalt objektil paar päeva varem omanikujärelevalve juuresolekul koostatud aktile ega edastanud akti kostjatele. Vastupidiselt menetluses esitatud väidetele soovis hageja veel 11.10.2019 väita, et tal on õigus tasu saada sõltumata sellest, kas tööd on valmis ja puudusteta või mitte. Hageja 11.10.2019 kirja sisu tõttu ei loe kohus usutavaks hageja väiteid, et omanikujärelevalve esindaja tegelikult objektil 09.10.2019 puuduste kõrvaldamise ja tööde lõpetamise tuvastas.
114.Kostja M. V.u esindaja vastas hageja pöördumisele 17.10.2019 (toimiku lk 23) ja leidis, et aktis nr 003 märgitud tööd ei ole endiselt teostatud. Kostja teatas, et ta on objekti üle vaadanud koos omanikujärelevalve esindajaga ja on leidnud, et puudusi ei ole kõrvaldatud. Bauroc välisseina plokkide nurkades olid endiselt suured tükid puudu, elutoa seinas suur auk. Lisaks viitas kostja, et avatäidete suurused ei vastand projektile, põrandasoojustustorus puudus rõhk, elutoa ja koridori vahel oli põrand valamata ning vundamendi vuugid ja akna alused täitmata. Kostjate arvates oli parandustöid tehtud lohakalt. Kostja leidis, et kuna hageja ei ole puudusi kõrvaldanud, on leping lõppenud taganemisega 11.10.2019. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et 17.10.2019 kirjas hakkas kostja viitama uutele puudustele. Samadele puudustele on varasemalt viidatud juba 23.09.2019 e-kirjas (toimiku lk 62). Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja tasunõue ei kuulu rahuldamisele juba ainuüksi seetõttu, et hageja ei ole tõendanud hagis märgitud ulatuses tasunõude sissenõutavaks muutumist.
115.Lisaks leiab kohus, et leping on lõppenud kostjate taganemise tõttu alates 11.10.2019. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist siis, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kostjad on tõendanud, et nad nõudsid hagejalt puuduste kõrvaldamist ja andsid selleks täiendava tähtaja, kuid täiendavaks tähtajaks puudusi ei kõrvaldatud.
116.VÕS § 188 lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 192 lg 1 näeb ette, et kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad taganemisõigust teostada üksnes ühiselt. Kui taganemisõigus lõpeb ühe taganemiseks õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänud isikute jaoks. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuivõrd taganemisavalduse esitas üksnes kostja M. V., ei ole taganemine kehtiv. Kohus nõustub siinkohal kostjate väidetega, et tähtsust omab poolte tahe. Kostja H. V. on käesolevas asjas samuti menetlusosaline ja on väljendanud selgelt tahet olla seotud teise kostja esitatud taganemisavaldusega.
117.Täiendavalt osundab kohus, et hageja ei väitnud ega tõendanud käesolevas asjas, et kostjatel kui abikaasadel puudub ühisvara. Kui tegemist on kostjate abielulise ühisvaraga, kehtib PKS § 29 lõikest 1 tulenev eeldus, mille kohaselt juhul, kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et ühiselt sõlmitud lepingust taganemise õiguse realiseerimisel võib samuti eeldada teise abikaasa nõusolekut. Asjaolu, et kostja H. V. oli lepingust taganemisega nõus, on ta kohtumenetluses kinnitanud.
118.VÕS § 188 lg 2 näeb ette, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
119.Seega ei ole kostjatel enam pärast lepingust taganemist kohustust tasuda lepingu alusel esitatud, kuid taganemise hetkeks veel tasumata arveid. Lepingust taganemise korral muutub lepinguline suhe tagasitäitmise suhteks. VÕS § 189 lg 2 p 1 näeb ette, et tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Järelikult oleks hagejal tulnud rahalise nõude rahuldamise eeldusena tõendada, et ta on kostjatele teostanud töid suuremas väärtuses, kui kostjatel saadud rahaline tasu. Seda väärtust ei saa kohus ise hageja asemel tuvastada. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on teinud kostjatele töid hagiavalduses toodud tasunõudele vastavas väärtuses, kuid ei ole selle eest tasu saanud. Eeltoodut kokku võttes jätab kohus rahuldamata hageja tasunõude kostjate vastu summas 14 722 eurot. Kuna kohus jätab rahuldamata põhinõude, tuleb jätta rahuldamata ka seisuga 26.06.2020 sissenõutavaks muutunud ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõude.
120.Kuna kohus jättis hageja nõude rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks hinnata, kas kostjate tasaarvestuslik vastuväide oli põhjendatud ja tõendatud. Vastamaks poolte väidetele leiab kohus, et kostjatel oli õigus tõendad kahju suurust ka ainuüksi hinnapakkumistega ning seadusest ei tulene, et kahju nõude rahuldamise eelduseks oleks vastavate kulude reaalne kandmine (RK TKo 2-16-8344, p 12). Olukorras, kus hageja hinnangul oleks puudusi saanud kõrvaldada ja töid lõpetada oluliselt väiksemate kuludega, oleks hagejal tulnud esitada enda väidete tõendamiseks tõendeid. Seda hageja ei teinud. Kohus ei saa kostjate tõendatud kulusid pidada alusetuteks ja ülepaisutatuteks üksnes hageja kahtluste või lepingulise esindaja seletuste alusel.
121.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb kulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
122.Menetluskuludena palusid kostjad hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 6650 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutati hinnaga 140 eurot tunnis. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 47,5 tundi ja 6650 eurot. Kuna kostjad ei ole käibemaksukohustuslased, palusid nad menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga ehk summas 7980 eurot. Kostjad kinnitasid, et
nad on menetluskulud kandnud võrdsetes osades. Kostjad palusid hagejalt välja mõista viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras.
123.Hageja vaidles kostjate menetluskuludele vastu ja pidas neid ülepaisutatuteks. Hageja leidis, et kostjate vastuse koostamiseks kokku kulunud aeg 16,75 tundi on üle paisutatud ja kostjate esindaja oli vaidluse asjaoludega tuttav juba kohtumenetluse eelsel ajal. Kostjatele osutatud õigusabi maht 47,5 töötundi ei ole proportsionaalne ega mõistlik. Hagejale osutatud õigusteenuse maht oli 26,4 tundi ehk kaks korda väiksem.
124.Kohus nõustub osaliselt hageja etteheidetega. Kohus leiab, et iseenesest on kostjate esindaja tunnitasu suurus 140 eurot mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Kohus leiab aga, et kostjate vastuse koostamiseks sai mõistlikult aega kuluda kuni 12 tundi, arvestades vastuse sisu, mahtu ja sellele lisatud tõendeid ning asjaolu, et kostjate esindaja oli vaidluse asjaoludega tuttav juba kohtumenetluse eelsel ajal. Kohtuistungiks valmistumiseks loeb kohus mõistlikuks ajaks 1 tundi, arvestades istungil toimunut ja selle ajalist kestvust. Kostjate kohtuvaidluse seisukohtade koostamiseks ei saanud mõistlikult aega kuluda enam kui viis tundi, sest sisuliselt kordasid kostjad kohtuvaidluse seisukohtades varasemaid väiteid. Muus osas loeb kohus kostjate esindaja ajakulu mõistlikuks ning kooskõlas olevaks menetlustoimingute tegemiseks kulunud ajaga ning esitatud dokumentide mahu ja sisuga.
125.Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud ajakulu, on kostjate esindaja põhjendatud aeg õigusabi osutamiseks 12 h + 1,25 h + 2,5 h + 2,5 h + 1 h + 1 h + 1 h +1,25 h + 1 h + 0,25 h + 0,25 h + 0,25 h + 1,25 h + 0,25 h + 6 h + 1 h + 1,25 h + 5 h = 39 tundi. Arvestades kostjate esindaja tunnitasu suurust 140 eurot, on kostjate põhjendatud õigusabikulud 5460 eurot ilma käibemaksuta ja 6552 eurot koos käibemaksuga. Hagejalt tuleb kostjate kasuks välja mõista menetluskuludena 6552 eurot. Kooskõlas kostjate taotlusega tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 6552 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2021 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 26.10.2020 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.