Välja mõista kostjalt Burger Pit OÜ-lt hageja OÜ I.B. Konsultatsioonid kasuks 24.04.2018.a lepingust nr 26/BP-IBK-spets. tulenev võlgnevus summas 1 705 (kaks tuhat nelisada nelikümmend seitse) eurot 41 senti, sh põhivõlgnevus 882 eurot ja viivised seisuga 04.06.2020 summas 823,41 eurot.
3.Jätta hageja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja Burger Pit OÜ kanda ja välja mõista Burger Pit OÜ-lt hageja OÜ I.B. Konsultatsioonid kasuks menetluskulud (riigilõiv) summas 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot.
4.Menetluskulude (riigilõivu) summas 45 eurot osas võib hageja esitada kohtule taotluse riigilõivu tagastamiseks vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1.
5.Jätta kostja menetluskulud täies ulatuses kostja enda kanda.
6.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.I.B Konsultatsioonid OÜ esitas 06.04.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1407,95 euro saamiseks. Kohus tegi 15.04.2020 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 27.04.2020 aadressil Sakala tn 3-19, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, 30326. Võlgnik OÜ Burger Pit esitas 08.05.2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 03.06.2020.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule. 03.06.2020.a määrusega jäeti hagi käiguta ja hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
2.04.06.2020 esitas hageja kohtule hagi kostja OÜ Burger Pit vastu euro võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I.B Konsultatsioonid OÜ ja OÜ Burger Pit 25.04.2018 lepingu nr. 26/BP-IBK-spets. töökeskkonnaspetsialisti põhiteenuse osutamiseks. Esialgu tasus kostja teenuse arveid, vahel hilinedes, kuid hageja ei rakendanud viivise nõuet, kuna hindas pikaajalist kliendisuhet. Kuid kui võlgnevused jäid juba pikemaks, siis pöördus hageja kostja poole võlgnevuse likvideerimiseks. Esialgu lubas kostja võlgnevuse likvideerida ja isegi tasus mõne arve. Samas on mitmed arved tasumata. Kostja on teenuste arved kätte saanud ja on lepingu tingimustest teadlik. Kostja ei ole esitanud hagejale ühtegi pretensiooni teenuse ega lepingu tingimuste kohta. Seega on hageja seisukohal, et kostja jättis teadlikult ja tahtlikult oma kohustused täitmata. Eelnevast tulenevalt otsustas hageja alustada maksekäsu kiirmenetlust. Seejärel pöördus kostja hageja poole, teatades lepingu lõpetamisest seoses eriolukorra. Hageja teatas samas kostjale hageja andmed tasumata arvete ja viiviste kohta. Samas ei ole kostja tasunud viiviseid, kuigi viiviste arvutuskäik ning suurus on kostjale teada. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et eeltoodud asjaoludega on tõendatud tasumata arved ja viiviste õiguspärasus ning hagi on sissenõutav. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 1 705,41 eurot (hageja on märkinud summaks 1750,41 eurot, arvestades nõude sisse ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 45 eurot) ja jätta menetluskulud (riigilõiv) kostja kanda.
3.25.06.2020 vastuses kostja hagi ei tunnistanud alljärgnevatel põhjendustel:
• Hageja alates 25.04.2018 kuni 04.06.2020 ei täitnud oma lepingus märgitud kohustusi. Selle aja jooksul inimene, kes nende firmas töötas töökeskkonnaspetsialistina, mitte ühtegi korda ei helistanud, ei olnud kontrollitud nende töökeskkonda. Kuna töötaja ei täitnud lepingus ettenähtud kohustusi, keeldub tööandja arveid tõestamata teenuste eest tasumast. • Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. • Kostja peab võimalikuks kompromissi sõlmimist selliselt, et tema tasub hagejale 126 eurot.
4.Hageja esindaja esitas 27.06.2020 seisukoha kostja vastusele, milles ei nõustunud kostja seisukohaga ega pakutud kompromissiga. Nimelt on hageja korduvalt püüdnud saada kostjaga kontakti. Lepingus märgitud telefonil ei ole kostja vastanud. Hageja on kasutanud email teel suhtlust, xxx, mille peale saadeti ka teatised võlgnevuse osas. Eelmainitud kirjavahetus on kohtule tõendina esitatud (näiteks 16. jaanuari kirjavahetus, kus võlgnik lubas hakata võlgnevust likvideerima, kuid see jäi vaid lubaduseks [email protected] <[email protected]>16. jaan 2020 11:08 saajale I.B Ilmar „tere, Palun vabandust niisuguse viivitamise eest. Alates sellest nädalast, hakkame 2 arved maksta iga nädalas. Kas sobib Teile niisugune meie pakkumine? Lugupidamisega Olga Rozkova Burger Pit OU tel. xxxxx“ Ilmar Branno [email protected] 16. jaan 2020 12:21 saajale olga „Tervist, Jah, ikka sobib Parimat Ilmar Branno“). Hageja ei ole nõus kostja väitega nagu hageja oleks omanud töösuhet kostjaga, nagu kostja oma 25.06.2020 seisukohas viitab, vaid hageja oli kostjaga lepingulises suhtes. Hageja asub seisukohale, et lepingust tulenevalt pidi kostja lepingus kui „Tellija“ lepingu punkti 3 järgi võimaldama ligipääsu tööruumidesse ja esitama vajaliku informatsiooni teenuse osutamiseks. Seega oleks kostja pidanud teatama, millal hageja lepingu nr. 26/BPIBK-spets. järgi „Töövõtja“ saab oma kohustusi täita ning varustama „Töövõtja“ vajaliku informatsiooniga. Hageja selgitab, et antud leping ei anna talle õigust siseneda omavoliliselt kostja valduses olevatesse tööruumidesse ja muudesse rajatistesse, vaid vajab selleks eelnevat kokkulepet või siis tellimust „Tellija“ poolt, mida hageja ei ole kostja poolt antud lepingu perioodi ajal saanud. Nagu hageja on eelnevalt selgitanud, ei ole kostja eelnevalt pöördunud hageja poole, ei lepingu punkti 2.3 täitmiseks ega ka vastavasisulise pretensiooniga, nagu hageja ei täidaks oma lepingujärgseid kohustusi. Lisatud kirjavahetusest nähtub, et hageja on vastanud kõikidele kostja pöördumisetele võimalikult peatselt, hageja pöördumised on jäänud vastuseta. Hageja on seisukohal, et on käitunud heauskselt ja täitnud enda poolsed kohustused. Samuti väidab hageja, et kostja on oma võlgnevust olnud teadlik ning isegi seda tunnustanud. Hageja palus hagi rahuldada.
5.16.09.2020 teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses ning andis tähtaja avalduste ja dokumentide, sh menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 12.10.2020. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks 22.10.2020. Pooled kohtule täiendavaid seisukohti/vastuväiteid/dokumente ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põhinõue
7.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et OÜ Burger Pit, keda esindas juhatuse liige Dmitri Morgunov ja hageja I.B Konsultatsioonid OÜ, keda esindas juhatuse liige Ilmar Branno, vahel on 24.04.2018 sõlmitud leping nr. 26/BP-IBK-spets, mille esemeks oli
töökeskkonnaspetsialisti teenuse osutamine kostjale (lepingust tulenevalt on tegemist töövõtulepinguga). Lepingust tulenevalt kohustus OÜ Burger Pit tasuma hagejale igakuist lepingujärgset tasu summas 35 eurot kuus, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 42 eurot kuus. Tasumine toimub arve alusel, arve kuulub tasumisele 5 kalendripäeva jooksul peale selle esitamist. Lisateenuste eest oli ettenähtud tunnitasu summas 37,50 eurot + käibemaks, samuti lisandus transporditasu, kui teenuse osutamine toimus Tallinnast väljaspool. Lepinguga kokkulepitud viivisemäär moodustab 0,25% päevas.
8.Kostja väitel on hageja jätnud täitmata 24.04.2018 lepingust nr. 26/BP-IBK-spets. tulenevad kohustused, seega puudub kostjal alus arvete tasumiseks. Seega on poolte vahel vaidlus selles, kas hageja täitis lepingust tulenevad kohustused ning kas kostjal on arvete tasumise kohustus.
9.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 635 lg 1, töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 1 kohaselt, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisel.
11.Asjas on tuvastatud, et 24.04.2018 sõlmisid I.B Konsultatsioonid OÜ ja OÜ Burger Pit 25.04.2018 lepingu nr. 26/BP-IBK-spets. töökeskkonnaspetsialisti põhiteenuse osutamiseks, so töövõtulepingu. Lepingu p. 2 on kirja pandud töövõtja ehk hageja kohustused. Lepingu p-st 3 nähtub, et tellija ehk kostja peab tagama hagejale nii kogu vajaliku informatsiooni kui ka juurdepääsu tööruumidesse/territooriumile/rajatistesse. Seega, töövõtja saab oma lepingust tulenevaid kohustusi täita ainult siis, kui töö tellija talle seda võimaldab. Lepingu p-st 5 tuleneb, et lepingujärgne tasu moodustab 35 eurot kuus, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 42 eurot kuus. Lisateenuste eest on ettenähtud tunnitasu summas 37,50 eurot + käibemaks, samuti lisandub transporditasu, kui teenuse osutamine toimub Tallinnast
väljaspool. Osa arveid on kostja poolt tasutud. Hageja esindaja teatel on kostja poolt perioodil 06.06.2018-06.04.2020 tasumata 21 arvet kogusummas 882 eurot. Burger Pit OÜ esindaja on lepingu allkirjastamisel sellega nõustunud, kostja esindaja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks lepingut vaidlustanud. Hageja esitas kohtule pooltevahelise e-kirjavahetuse, millest nähtub, et kostja on võlgnevust tunnistanud, samuti lubanud selle hüvitada (01.04.2019; 08.04.2019, 16.01.2020 e-kirjad). Seega on hageja poolt tõendatud, et kostja on teadlik 24.04.2018 sõlmitud lepingust tuleneva võlgnevuse olemasolust ning võlgnevust ka tunnistanud.
12.Kostja väitel on hageja jätnud täitmata 24.04.2018 lepingust nr. 26/BP-IBK-spets. tulenevad kohustused, seega puudub kostjal alus arvete tasumiseks. Kostja märkis vastuses, et on nõus kompromissina tasuma hagejale 126 eurot – kostja ei ole täpsustanud, mille eest ta on nõus hagejale selle summa tasuma, kui hageja nõue ei ole põhjendatud. Kostja on küll esitanud vastuväite, kuid ei ole seda mitte millegagi põhjendanud ega tõendanud, so kostja vastuväide on vägagi „pinnapealne“ ning ei oma ühtegi sisulist põhjendust, samuti ei ole kostja esitanud mitte ühtegi vastuväite aluseks olevat dokumentaalset tõendit. Kohus ei saa nõustuda kostja poolt esitatud väitega alljärgnevatel põhjendustel: • Hageja on jätnud täitmata 24.04.2018 lepingust nr. 26/BP-IBK-spets. tulenevad kohustused, seega puudub kostjal alus arvete tasumiseks – kohus leiab, et lepingu p-st 5.1 võib teha järelduse, et igakuine tasu 35 eurot kuus, millele lisandub käibemaks, kokku 42 eurot kuus, ei sõltu töövõtja poolt tehtavast tööst, pigem on tegemist igakuise lepingutasuga, mis on seotud lepingu kehtivusega, st seni kuni pooltevaheline leping kehtib, kuulub nimetatud summa igakuiselt tasumisele; • Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja töötaja ei töötanud kostja firmas, vaid hageja osutas kostjale lepingust tulenevat teenust; • Kostja on e-kirjavahetuses nõustunud võlgnevuse olemasoluga – kohus leiab, et sellega on kostja hageja nõuet tunnistanud; • Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi dokumentaalset tõendit nõude põhjendamatuse ja/või võlgnevuse puudumise kohta; • Kostja on esitanud lepingu lõpetamise avalduse hagejale 06.05.2020, kuid mitte seoses hageja poolt tema ülesannete täitmata jätmisega, vaid seoses Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorraga, mille tõttu oli kostja kiirtoitlustuskohvik suletud. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et tema vastu esitatud nõuded ei ole põhjendatud ning ei oma õiguslikku ja faktilist alust.
13.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõenditega on tõendatud hagis esitatud nõude põhjendatus ja õiguslikkus, kuna võlgnik OÜ Burger Pit on jätnud 24.04.2018 lepingust tulenevad kohustused täitmata, st regulaarset esitatavad arved tasumata, millest tulenevalt tekkis kostjal võlgnevus hageja ees.
14.Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud, et kostja poolt on tasumata 24.04.2018 lepingust nr. 26/BP-IBK-spets. tulenev võlgnevus summas 882 eurot (21 arvet * 42 eurot), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Viivis
15.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem
intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 24.04.2018 lepingust nr. 26/BP-IBK-spets. tulenevalt moodustas viivise määr 0,25% päevas tasumata summalt. Kostja ei ole lepingust tulenevat viivisemäära vaidlustanud, kostja oli teadlik kohaldatava viivise määrast.
16.Hageja on arvestanud viivist seisuga 04.06.2020 vastavalt lepingule, so 0,25% päevas, kogusummas 823,41 eurot, tuues ära iga arve tasumisega viivitatud päevade arvu. Kohus, tutvudes hageja poolt esitatud arvete ja viivise arvestuse tabeliga, tuvastas, et viivist on arvestatud mitte arve tasumise tähtajast alates, vaid tasumise tähtajale on lisatud veel vähemalt 5 päeva, vahel ka rohkem ning alates sellest ajast on arvestatud viivist (näiteks 01.06.2018 arve nr. 597, tasumise tähtaeg 06.08.2018 - hageja on arvestanud viivist alates 18.06.2019-04.06.2020 – viivitatud päevade arv 718, viivise summa 75,39 eurot; 06.08.2019 arve nr. 90036, tasumise tähtaeg 11.08.2019 - hageja on arvestanud viivist alates 17.08.201904.06.2020 – viivitatud päevade arv 293, viivise summa 30,77 eurot; 01.09.2019 arve nr. 90070, tasumise tähtaeg 06.09.2019 – hageja on arvestanud viivist alates 11.09.201904.06.2020 – viivitatud päevade arv 268, viivise summa 28,14 eurot; jne). Seega on hageja arvestanud viivist kostjale kasulikumal moel ning kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja vastuväidet viivise kohta ei esitanud, esitades vastuväite kogu nõude osas. Kuna kohus rahuldas hageja nõude põhivõlgnevuse osas, siis kuulub rahuldamisele ka hageja poolt esitatud viivisenõue.
17.Ülaltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 24.04.2018 lepingust nr. 26/BP-IBK-spets. tuleneva viivise summas 823,41 eurot. Menetluskulud
18.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud nende õigustatud ulatuses kostja Burger Pit OÜ kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
19.Hageja menetluskulud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel makstud riigilõiv 45 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot, kokku 270 eurot. Hagimenetluse kantud õigusabikulude nimekirja ei ole hageja esitanud, seega leiab kohus, et hagejal puuduvad hagimenetluse raames hüvitatavad õigusabikulud. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõiv kogusummas 270 eurot. Kuna käesolevas menetluses kuulus hagihinnalt 1 705,41 eurot tasumisele riigilõiv 225 eurot, mitte 270 eurot, nagu hageja on tasunud, siis kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1, lg 4 alusel õigus esitada kohtule taotlus enammakstud riigilõivu, summas 45 eurot, tagastamiseks.
20.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (riigilõiv) summas 225 eurot.
Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis jäävad kostja menetluskulud täies ulatuses kostja enda kanda.
21.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
22.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.