Baltstar Grupp OÜ hagi U L ja S He vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
19 353,02 eurot nende Hageja: Baltstar Grupp OÜ (registrikood 12504602, asukoht Kalda 5, Antsla linn, Antsla vald 66403, Võru maakond, lepinguline esindaja M L (KL CONSULT ÕIGUSBÜROO, epost: xxx); Kostja I: U L (isikukood xxx, elukoht xx); Kostja II: S H (isikukood xxx, elukoht xxx).
Menetluse liik
Kohtuistung 22.09.2020
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista solidaarselt kostjatelt U Llt (L) ja S Helt (H) hageja Baltstar Grupp OÜ kasuks võlgnevus 16367,41 eurot (sealhulgas põhivõlgnevus 16031,80 eurot, pangale makstud viivised 69,48 eurot ja 03.09.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 266,13 eurot) ning viivised põhivõlgnevuselt (16031,80 eurot) alates 04.09.2020 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate U L ja S He kanda.
4.Välja mõista solidaarselt kostjatelt U Llt ja S Helt hageja Baltstar Grupp OÜ kasuks menetluskulu 2820 eurot.
5.Välja mõista solidaarselt kostjatelt U Llt ja S Helt hageja Baltstar Grupp OÜ kasuks viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus 1 (9)
2-19-12616 kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Menetluse käik, hagi asjaolud ja hageja nõue
1.1.Baltstar Grupp OÜ (edaspidi hageja) esitas 23.08.2019 Harju Maakohtusse hagiavalduse U L (L, edaspidi kostja I) ja S He (H, edaspidi kostja II) vastu põhivõlgnevuse 17784,40 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 152,43 eurot ja edasiulatuvalt põhivõlgnevuselt kuni täitmiseni arvestatava viivise nõudes.
1.2.Kuna kostjad hagile tähtajaks ei vastanud, tegi kohus 13.11.2019 asjas tagaseljaotsuse. Kostjad esitasid tagaseljaotsusele kaja, mille maakohus jättis rahuldamata. Kostjad esitasid maakohtu määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 11.06.2020 määrusega rahuldas, taastas tsiviilasjas menetluse ja saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
1.3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja I ja xxx (alates 07.03.2008 ärinimega xxx, edaspidi pank) 10.10.2007 laenulepingu nr xxx (edaspidi laenuleping), mille alusel maksti kostjale I välja 464 000.- Eesti krooni (=29655 eurot). Saadud laenuga refinantseeris kostja I varasemalt xxx taotletud laenud, mille täitmise tagamiseks oli seatud kinnistule asukohaga xxx (registriosa number xxx, edaspidi kinnistu) 1. järjekoha hüpoteek summas 260 000.- Eesti krooni ning 3. järjekoha hüpoteek summas 344 000.- Eesti krooni, hilisemalt vastavalt 4. ja 5. parandus-kanne. Laenude refinantseerimise järel loovutas xxx hüpoteegid pangale. Laenu-lepingu lisa nr 1 alusel astus selle sõlmimise kuupäevast, s.o 23.09.2009, laenulepingust tulenevasse võlasuhtesse solidaarvõlgnikuna ka kostja II (kostjad I ja II edaspidi koos kostjad), ühinedes terves ulatuses kostja I kõigi õiguste ja kohustustega. Laenulepingu lisa 1 punktist 4 nähtuvalt suurendasid kostjad kokkuleppel pangaga laenu summat 8500.- krooni võrra, s.t uueks laenu summaks oli alates lisa nr 1 sõlmimisest 472 500.- krooni (30198,25 eurot). Täiteasja nr 023/2013/1580 raames viidi kinnistu suhtes läbi vara enampakkumine, millest võttis eraisikuna osa hageja seaduslik esindaja K U, kes enampakkumise võitjana loovutas ostja õigused ja kohustused hagejale. Hageja omandas kinnistu enampakkumise alg-hinnaga, so 13 900.- eurot. Kohtutäitur P P poolt 29.04.2019 Tartu Maakohtu kinnistus-osakonnale esitatud kinnistamisavalduse alusel kanti hageja kinnistu omanikuna kinnistus-raamatusse. Pank edastas 31.05.2019 hageja seaduslikule esindajale K Ule laenu-lepingu erakorralise ülesütlemise teate nr xxx, milles teatas hagejale kui panga kasuks hüpoteekidega koormatud kinnisasja omanikule, et kostjad ei ole laenusaajatena laenu-lepingut kohaselt täitnud, jättes tasumata laenulepinguga ettenähtud maksed. Nii võlgnesid nad seisuga 31.05.2019 pangale laenu põhisumma 815,36 eurot, laenuintressi 254,47 eurot ning viivise 16,34 eurot. Kokku oli 31.05.2019 seisuga laenu jäägiks 17 372,71 eurot, millele lisandub laenuintress. Pank teatas 31.05.2019 kirjas, et ütleb laenulepingu erakorraliselt üles alates 27.06.2019, kui kostjad ei tasu kogu laenulepingust tulenevat võlgnevust hiljemalt 26.06.2019. Et kostjad panga antud tähtajaks oma võlakohustust ei täitnud, lõppes laenuleping ülesütlemisega 27.06.2019. Kuivõrd pank ei olnud kinnistu suhtes läbiviidud täitemenetluse nr 023/2013/1580 algataja/sissenõudja ega ei ühinenud sellega, siis ei 2 (9)
2-19-12616 olnud võimalik kostjate võlakohustust panga ees kinnistu enampakkumisel saadud müügitulust täita ning laenulepingu täitmise tagamiseks seatud hüpoteegid jäid kehtima. Et kostjad keeldusid nendel lasuvat laenu-lepingust tulenevat võlakohustust pangale täitmast, tasus hageja, eesmärgiga vältida panga poolt hüpoteekide realiseerimist ja kostjate laenuvõla katteks kinnisasja müümist, 15.07.2019 kahes osas pangale võlgnetava summa ning 22.07.2019 võlgnetava viivitusintressi. Hageja esitas 26.07.2019 kostjale II e-posti teel ning samal päeval ka tähtkirjaga nõudeavalduse rahalise kohustuse täitmiseks ja ühtlasi ka pankrotihoiatuse, milles hageja pakkus kostjale II võimalust lahendada vaidlus kohtuväliselt. Kuivõrd kostjate I ja II puhul on tegemist solidaar-võlgnikega, siis edastas hageja ka kostjale I 26.07.2019 e-posti teel ning 29.07.2019 tähtkirjaga samasisulise nõudeavalduse. Kostjad I ja II edastasid 12.08.2019 hagejale ühisvastuse, milles ei nõustunud hageja esitatud nõudega ning selle aluseks olevate asjaoludega. Eeltoodust tulenevalt on hageja pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse.
1.4.Võttes arvesse, et kostjate suhtes 13.11.2019 tehtud tagaseljaotsuse alusel läbiviidud täietemenetluse käigus on kostja II võlgnevust hagejale osaliselt tasunud, korrigeeris hageja 03.09.2020 oma nõuet summani 16367,41 eurot, sh põhivõlgnevus 16031,80 eurot, pangale makstud viivised 69,48 eurot ja 03.09.2020 kuupäevaks sissenõutavaks muutunud viivised 266,13 eurot. Lisaks taotleb hageja välja mõista kostjatelt viivised põhivõlgnevuselt (16031,80 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. II Kostjate vastuväited
2.1.Kostjad I ja II vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta see rahuldamata. Kostjad leiavad, et hageja oli oma seadusliku esindaja K U kaudu teadlik ja nõustus sellega, et kinnistu omandamisel jäävad ostja kanda hüpoteekidega tagatud kostjate kohustused panga ees, kuna selline oli K U ja kostja I omavaheline kokkulepe. Kostjad osutavad, et ajal, mil kinnistu oli kinnisvaraportaali kaudu müügis (hinnaga 69000 eurot), avaldas K U kostjale I soovi osta see hinnaga 35000 eurot või eraldada ja osta sellest oma krundiga piirnev eraldi maatükk (nn lisamaa) hinnaga 10000 eurot. Kuivõrd kinnistu suhtes oli algatatud täite-menetlus, leppisid K U ja kostja I detsembris 2018.a. kokku, et K U omandab kinnistu täitemenetluse raames määratud alghinnaga tervikuna, kusjuures kostja I ei esita alghinna suhtes vastuväiteid ning ostja võtab enda kanda kostjate kohustused panga ees. Teisisõnu oli kostja I ja K U vahel kokkulepe, et kinnistu ostja, kes omandab kinnistu täitemenetluses määratud alghinnaga, tasub ka pangale kostjate võlgnevuse, misjärel moodustab kinnistu kogumaksumus ostja jaoks 31614,92 eurot (13900 + 17714,92), s.o 3385 eurot vähem, kui K U oli varem nõustunud kinnistu eest maksma (35000 eurot). Kostjad leiavad, et kuigi täitemenetluses on tavapärane, et võlgniku kohustuste täitmise tagamiseks võib hüpoteegiga koormatud kinnistu väärtus olla eelduslikult väiksem kui ilma koormatiseta kinnistu väärtus, ei ole siiski õigustatud olukord, mil kinnisasja omandaja kaldub kõrvale poolte vahelistest kokkulepetest ja omandab kinnisasja sellisel viisil, et saab koormatise olemasolu tõttu ning võlgniku vastutulelikkusest tingitult kinnisasja esmalt täitemenetluses kordades selle väärtusest soodsamalt ning seejärel ka hüpoteegiga tagatud nõude omanikult kohustuse tasumisega kaasnenud kulutused tagasi. Sellisel juhul tuleks ostja poolt täidetud kohustuse summast, mille osas on esitatud regressinõue, maha arvestada ka ostja saadud kasu. Vastasel juhul oleks tegemist tehinguga, mis on heade kommetega vastuolus ning lubamatu hea usu põhimõttest (VÕS § 6 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138). Kostjad leiavad, et hea usu põhimõtte alusel on võimalik piirata hageja subjektiivsete õiguste kasutamist ning selle põhimõttega vastuolus olev käitumine toob hagejale kaasa nõudeõiguse kaotamise kostjate vastu. Kuivõrd hageja on jätnud tähelepanuta, et kinnistu madal hind oli osaks kostja I ja K U kokkuleppest, on ka väärad tema 3 (9)
2-19-12616 poolt oma nõude alusena viidatud õiguslikud põhjendused. Nii välistab nõude ülemineku hagejale VÕS § 173 lg 4, mille kohaselt ei lähe VÕS § 173 lg 3 p-des 1-3 sätestatud juhtudel nõude täitmise kohustus üle ulatuses, milles kohustus langeb nõude omandaja ja võlgniku vahelises õigussuhtes nõude omandajale. Eelnimetatu hõlmab endas nõude omandaja ja võlgniku õigussuhet, mis erineb seaduses sätestatud üldreeglist ning erinevat vastutuse jaotust nõudele vastava kohustuse täitmise osas. Kostjad leiavad, et K U ja kostja I omavahelise kokkuleppe puhul ongi tegemist VÕS § 173 lg 4 ettenähtud kokkuleppega, mille kohaselt nõustus hageja täitma panga ees kostjate kohustuse, mille tagamiseks hüpoteek kinnistul lasus. Seega ei ole hagejal õigust kostjate vastu regressinõuet esitada. III Kohtuotsuse põhjendused
3.1.Kohus, olles läbi vaadanud hagiavalduse ja kostjate vastused ning poolte täiendavad seisukohad, kuulanud pooled ära kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada (võttes arvesse kostjate poolt osaliselt tasutud võlgnevust).
3.2.Hagejal on kostjate vastu kostjate kohustuste täitmisest tulenev regressinõue. Kostjate vastutus panga ees tuleneb pangaga sõlmitud laenulepingust, mille pank oli kostjate poolt oma lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu erakorraliselt üles öelnud (VÕS § 396 lg 1, § 399). VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 3 kohaselt, kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Seejuures kuuluvad kohaldamisele käenduse kohta käivad sätted. VÕS § 151 lg 2 järgi juhul, kui põhivõlgniku kohustus on muutunud sissenõutavaks, võib käendaja igal ajal täita kohustuse põhivõlgniku asemel. VÕS § 152 lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. VÕS § 173 lg 3 p 2 kohaselt läheb nõue seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine.
3.3.Kostjad tuginevad oma vastuväidetes VÕS §-le 173 lg 4, mille kohaselt ei lähe VÕS § 173 lg 3 p-des 1-3 sätestatud juhtudel nõude täitmise kohustus üle ulatuses, milles kohustus langeb nõude omandaja ja võlgniku vahelises õigussuhtes nõude omandajale. Eelnimetatu hõlmab endas nõude omandaja ja võlgniku õigussuhet, mis erineb seaduses sätestatud üldreeglist ning erinevat vastutuse jaotust nõudele vastava kohustuse täitmise osas. Kostjad leiavad, et K U ja kostja I omavahelise kokkuleppe puhul ongi tegemist VÕS § 173 lg 4 ettenähtud kokkuleppega, mille kohaselt nõustus hageja täitma ise panga ees kostjate kohustuse, mille tagamiseks hüpoteegid kinnistul lasusid.
3.4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus loeb asjas esitatud tõendite ning poolte poolt vaidlustamata asjaolude alusel (TsMS § 231 lg 2 ja 4) tuvastatuks järgmised asjaolud: - kostja I oli ajavahemikul 25.07.2005 – 03.05.2019 kinnistu xxx 4227 m2, registriosa nr xxx, katastritunnus xxx, omanik. (elektroonilise registriosa väljavõte I k tl 13); 4 (9)
2-19-12616 -
kostja I ja xxx pank sõlmisid 10.10.2007 laenulepingu nr xxx, mille alusel maksti kostjale I välja 464000 krooni; saadud laenuga refinantseeris kostja I varasemalt xxx saadud laenusid, mille täitmiseks oli kinnistule seatud xxx kasuks hüpoteegid summas 260000 krooni ja summas 344000 krooni; laenude finantseerimise tulemusena loovutas xxx hüpoteegid xxx (I k tl 7-9); 23.09.2009 sõlmitud laenulepingu lisa 1 alusel asus pangaga solidaarvõlgnikuna võlasuhtesse ka kostja II; kostjad suurendasid laenusummat kuni 472500 kroonini (I k tl 10-12);
-
Eesti Vabariigi (Haridus-ja Teadusministeeriumi kaudu) ja ühinenud sissenõudjate avalduste alusel viis Tallinna kohtutäitur P P täiteasja nr 023/2013/1580 raames kinnistu suhtes läbi avaliku enampakkumise, mille võitis alghinnaga 13900 eurot K U, kes loovutas ostja õigused ja kohustused hagejale ning kinnistu omanikuks sai kohtutäituri 29.04.2019 avalduse ja 15.04.2019 enampakkumise akti alusel alates 03.05.2019 hageja (kohtutäituri poolt kinnistusosakonnale esitatud dokumentatsioon I k tl 14-199);
-
xxx edastas 31.05.2019 kirja, milles teatas hagejale kui hüpoteekidega koormatud kinnistu omanikule, et kostjad I ja II ei ole laenusaajatena laenulepingut nr xxx kohaselt täitnud, jättes tasumata laenulepinguga ettenähtud maksed, sh laenu põhisumma 815,36 eurot, laenuintressi 254,47 eurot ning viivise 16,34 eurot. Kokku laenulepingust tulenev võlgnevus 1086,17 eurot, mille lisandub viivis 8 % aastas iga põhiosa tasumisega viivitatud päeva eest. Laenu jääk seisuga 31.05.2019 kokku 17372,71 eurot. Pank teatas 31.05.2019 kirjas, et ütleb laenulepingu erakorraliselt üles 27.06.2019, kui kostjad ei tasu kogu laenulepingust tulenevat võlgnevust hiljemalt 26.06.2019 (K U ja panga ekirjavahetus I tk tl 20-21);
-
kuivõrd kostjad I ja II võlgnevust hiljemalt 26.06.2019 ei tasunud, lõppes laenuleping 27.06.2019, mil kostjate võlgnevus pangale moodustas 17714,92 eurot, sh põhiosa 17372,71 eurot. Võlgnevusele lisandub viivis 8 % aastas iga viivitatud päeva eest. Pank tegi hagejale ettepaneku tasuda võlgnevus koos viivisega hiljemalt 25.07.2019 (panga kiri I k tl 34);
-
hageja tasus xxx kostjate I ja II laenulepingu xxx tuleneva võlgnevuse katteks 15.07.22.07.2019 kolmes osas (10000 + 7714,92 + 69,48) kokku 17784,40 eurot, millest K U poolt tasutud 69,48 eurot on hageja K Ule hüvitanud (konto väljavõtted tehingu detailid I k tl 22-23, 33);
-
hageja esitas 26.07.2019 kostjatele I ja II tähtkirjadena nõudeavaldused 17784,40 euro + viivise 42,71 euro tasumiseks 10 p jooksul (I k tl 24-30); kostjad edastasid 12.08.2019 ühisvastuse, milles ei nõustunud hageja esitatud nõudega ning selle aluseks olevate asjaoludega (I k tl 31-32).
3.5 Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja seadusliku esindaja K U ja kostja I vahel oli saavutatud enne hageja poolt täitemenetluse kaudu kinnistu omandamist kokkulepe, et kinnistu ostja võtab enda kanda kostjate kohustuste täitmise panga ees. Kostjate arvates tõendab K U soovi omandada kinnistust eraldi maatükk (nn lisamaa) 10000 euro eest või kogu kinnistu 35000 euro eest ajal, mil kinnistu oli hinnaga 69000 eurot müügis kinnisvaraportaalis (KV.ee kuulutus I k tl 77-79), K U ja kostja I vaheline SMS kirjavahetus enne enampakkumist (I k tl 73-76, 80-93). Nimetatud kirjavahetusest nähtuvalt on K U avaldanud soovi müügitehingu kiiremas korras läbiviimiseks. Sellisele tahtele viitab näiteks K U 13.05.2018 SMS kiri kostjale, milles K U õhutab kostjat I potentsiaalset maja ostjat teavitama, et lisamaale on ostja olemas 5 (9)
2-19-12616 ning et kostja I saab ostjale teha sellest tulenevalt lisamaa võrra hinna soodsamaks ning seejärel saab algatada mõõtmised ja ostu-tehingu ära teha. Lisaks lubas K.U, et paigaldab vaheaia ja tellib mõõtmised (I k tl 74, 90). Järgnevalt pöördus K.U 24.06.2018 kostja I poole SMS-ga seoses kinnistu oksjonile panekuga ning palus teavet, kuidas tuleks edasi talitada, avaldades valmidust ise kohtutäituriga ühendise võtmiseks, et selgitada soovi lisamaa eraldamiseks enampakkumisest, kuivõrd tema oleks selle ostjaks. Kostja I selgitas oma vastuses K.Ule, et on saatnud teate täiturile ja pangaga tüki eralduse kohta, kuid julgustas K.Ut ise samuti täiturit teavitama (SMS sõnumid I k tl 75 pöördel, 83). Kostja I seletas kohtuistungil, et 2018.a. detsembris, kui kinnistu suhtes oli juba algatatud täitemenetlus, rääkisid nad K Uga, et kui hind jääb 35000 euro kanti jääb, on kõige lihtsam kui K U kinnistu tervikuna ära ostab, kuna kinnistu jupitamisest ei olnud kostja I huvitatud. K U ja kostja I omavaheline suuline kokkulepe oli selline, et K U ostab kinnistu täitemenetluses alghinnaga ära, kuid kinnistul lasuvad hüpoteegid jäävad tema kanda. Sellest oleksid mõlemad võitnud, kuna K U saab 31000-32000 euro eest kinnistu ja kostjad saavad oma võlgadest lahti (protokoll I k tl 200-202).
3.6.Hageja ei nõustu kostjate väidetega, et K U/hageja soovis omandada kinnistut 35000 euro eest või et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe, et kinnistu ostja võtab enda kanda kostjate täitmata kohustused panga ees. Hageja hinnangul on vastavad väited paljasõnalised ja tõendamata. Hageja möönab, et K Ul oli eraisikuna huvi kostja I kinnistust osa (K U kinnistuga piirneva maatüki) eraldamiseks ja omandamiseks, kuid vastavad läbi-rääkimised kostjaga I lõppesid tulemusteta. Hageja osutab, et kostja I ei teavitanud õigeaegselt K Ut kinnistu suhtes algatatud täitemenetlusest ja viimane sai sellest teada alles enam kui aasta hiljem (K U 24.06.2018 sõnum kostjale I I k tl 75 pöördel, 83). Samuti oli kinnistusraamatusse juba läbirääkimiste ajal, so 02.06.2017, sisse kantud kohtutäitur P.P 29.07.2017 avalduse alusel keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks (I k tl 13), mistõttu puudus kostjal I õigus kinnistu müügiks K Ule mingeid lubadusi anda ning võimalus mõjutada sundenampakkumisel kinnistu alghinda. Viimase osas osutab hageja täiendavalt, et kinnistu müügi kohta oli www.oksjonikeskus.ee lehel avaldatud juba 28.08.2018 kuulutus hinnaga 31725 eurot (I k tl 179), kuid ostja puudumise tõttu oli kohtutäitur sunnitud enampakkumisi nurjunuks kuulutama ja alghinda vähendama. Seega juhul kui K U / hageja tõepoolest soovinuks omandada kinnistut hinnaga 35000 eurot, oleks see olnud võimalik juba augustis 2018.a. Hageja juhib samuti tähelepanu, et kohtutäitur on eelduslikult huvitatud kinnistu müügist võimalikult kõrge hinnaga, kuna sellest sõltub tema lisatasu (3 % vara müügihinnast kuid mitte rohkem kui 2000 eurot vastavalt kohtutäituri seaduse § 45 lg 1), mistõttu ei ole eluliselt usutav, et kostja I sai mõjutada kohtutäiturit kinnistu alghinna langetamiseks 13900 eurole. Ka ei olnud hagejal enne enampakkumisel osalemist teada panga nõude suurus kostjate vastu, vaid selle tuvastas ta alles hiljem (kirjavahetus pangaga I k tl 20-21) ning ka asjaolu, et hüpoteegid jäid kinnistu suhtes kehtima (kirjavahetus kohtutäituriga I k tl 180). Hageja osutab, et tema lepinguline esindaja võttis hageja nõude osas 12.06.2019 telefoni teel ühendust kostjaga I, kes telefonikõnes ei tuginenud väidetavale kokkuleppele K.U /hageja ja kostja I vahel tasuda kostjate võlgnevus xxx ees (telefonikõne helisalvestis - hageja 03.09.2020 menetlusdokumendi lisa nr 4). Hageja palub oma nõude suuruse puhul arvesse võtta, et osaliselt on see tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetluse käigus rahuldatud (I k tl 188).
3.7.Kohus asub seisukohale, et hageja regressinõue kostjate vastu on põhjendatud ja tõendatud, kuivõrd vaidlust ei ole, et hageja on kostjate võlgnevuse pangale hüvitanud (AÕS § 349 lg 3, VÕS § 151 lg 2, § 152 lg 1, § 173 lg 3 p 2), kuid kostjate poolt viidatud VÕS § 173 lg 4 kohane kokkulepe, mille kohaselt oli hüpoteekidega koormatud kinnistu ostja (K U/hageja) nõustunud enda kandma võtma kostjate täitmata kohustused panga ees, ei ole leidnud tõendamist. Kohtu hinnangul nähtub K U ja kostja I vahelisest SMS kirjavahetusest küll see, et K U oli huvitatud omandama kostjale I kuulunud kinnistust oma kinnistuga piirneva osa, nn lisamaa, kuid seda, 6 (9)
2-19-12616 et K U/hageja oli nõustunud omandama kinnistu täitemenetluse alghinnaga (13900 eurot) ja võtma lisaks enda kanda hüpoteekidega tagatud kohustused panga ees (17714,92 eurot), kirjavahetusest ei nähtu (I k tl 73-76, 80-93). Kohtu hinnangul on samuti arvessevõetavad hageja osutused, et ajal, mil K U ja kostja I vahel toimusid läbirääkimised kinnistust lisamaa eraldamiseks ja ostmiseks/ müümiseks (I tl 73-76), oli 02.06.2017 kohtutäituri poolt kinnistule seatud keelumärge (kinnistusraamatu väljavõte I k tl 13), samuti sai K U täitemenetlusest teadlikuks alles aasta hiljem (K U 24.06.2018 sõnum kostjale I I k tl 75 pöördel, 83). Samuti on asjakohane hageja osutus, et juhul kui K U/hageja oleks olnud huvitatud kinnistu omandamisest 35000 euro eest, oleks seda võinud teha juba varem, mh siis kui kinnistu alghind täitemenetluses augustis 2018.a. oli 3127 eurot (kuulutus I k tl 179). Et hageja sai teada panga nõude suurusest kostjate vastu ja asjaolust, et panga kasuks seatud hüpoteegid jäid kehtima, alles pärast täitemenetluses kinnistu omandamist, nähtub K U kirjavahetusest pangaga ja kohtutäituriga (I k tl 20-21, 180). Hageja lepingulise esindaja ja kostja I vahelisest 12.06.2019 telefonikõne salvestisest nähtuvalt kostja I eeldas, et kuivõrd K U/hageja soostus täitemenetluses omandama kinnistu koos panga kasuks seatud hüpoteekidega, pidi ta arvestama, et pank võib need kostjate kohustuste katteks realiseerida, kuid seda, et K U nõustus ühtlasi võtma ostja kanda kostjate kohustused panga ees, telefonikõnest ei nähtu (e-toimikus hageja 03.09.2020 menetlusdokumendi lisa nr 4). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostjate vastuväited tõendamist ei leidnud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3.8.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus võtab arvesse, et hageja nõue on tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetluse käigus osaliselt rahuldatud (I k tl 188). Hageja nõude summalise arvestuse suhtes ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 16367,41 eurot (sealhulgas põhivõlgnevus 16031,80 eurot, pangale makstud viivised 69,48 eurot ja 03.09.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 266,13 eurot) ja viivised põhivõlgnevuselt (16031,80 eurot) alates 04.09.2020 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
IV Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
4.2.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, 7 (9)
2-19-12616 kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
4.3.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kuludeks on TsMS § 144 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (p 1), samuti menetlusosaliste sõidu-, posti-, sise-, majutus - ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega (p 2) jm.
4.4.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud kohtukulu 750 eurot (riigilõiv) ja kohtuvälist kulu 4502 eurot, kokku 5252 eurot. Menetluskulude nimekirja on ta kandnud kohtuvälise kuluna õigusabikulu summas 1900 eurot; menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule läkituse eest summas 100 eurot (1 töötund); kostjate kaja osas hageja seisukoha koostamise ning kohtule läkituse eest 250 eurot (2,5 töötundi); kostjate määruskaebusega tutvumise, analüüsi ning kohtu nõudel vastuse koostamise ja kohtule läkituse eest 225 eurot (2,25 töötundi); kostjate hagivastusele hageja seisukoha koostamise ja kohtule läkituse eest 325 eurot (3.25 töötundi); kostjate vastuväidetega tutvumise, analüüsi, vastuväidete ning hageja uute tõenditaotluste koostamise, täiendamise ning kohtule läkituse eest 925 eurot (9,25 töötundi); hageja menetluskulude nimekirja koostamise, istungiks ettevalmistuse ja istungil esindamise eest 500 eurot (5 töötundi); lisaks kulu väljasõidutasule ja transporditeenusele (Tartu-Tallinn-Tartu) 277 eurot, kokku ilma käibemaksuta 4502 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses menetlusega tsiviilasjas nr 2-19-12616.
4.5.Kostjad menetluskulude nimekirja ei esitanud. Toimikust nähtuvalt on kostjad tasunud 550 eurot kaja esitamise eest kautsjoni ja 50 eurot riigilõivu määruskaebuse esitamise eest, kokku 600 eurot. Kuigi kostjad on kasutanud kaja esitamisel 13.11.2019 tagaseljaotsusele ja määruskaebuse esitamisel maakohtu 07.02.2020 määruse peale advokaatidest lepingulisi esindajaid, andmed õigusabikulu kohta toimikus puuduvad. Hageja menetluskulu nimekirja suhtes kostjad leiavad, et kulu on ülepingutatud nii töömahu kui hinna poolest. Kuivõrd hageja lepingulise esindaja puhul pole tegemist advokaadiga, ei tohiks tema tunnitasu ületada 36 eurot, st peaks olema vähemalt 1/3 madalam kui riigi õigusabi osutava advokaadi tunnitasu (54 eurot/tund). Hageja poolt näidatud töömaht 19 tundi on põhjendatud mitte enam kui 6 tunni ulatuses. Menetluskulu nimekirja eest ei tohiks ajakulu ületada 0,5 tundi. Ka materjalidega tutvumise ja analüüsi ajakulu jms 17,25 tunni ulatuses ei tohiks ületada 5 tundi. Esinduskulu kohtus ei ole põhjendatud rohkem kui 2 tunni ulatuses. Kütusekulu Tartu-Tallinn-Tartu läbimiseks oleks ligikaudu 24 eurot, mitte 277 eurot. Seega on kostjate arvates hageja menetluskulu põhjendatud summas 1206 eurot (riigilõiv 750 eurot + õigusabikulu 510 eurot).
4.6.Hageja poolt tasutud riigilõivu osas 750 eurot kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga. Lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/tund mahub kohtupraktika poolt põhjendatuks peetava (sarnase õigusabiteenuse keskmise turuhinna) raamidesse. Hageja poolt kuni 13.11.2019 tagaseljaotsuseni kantud õigusabi osas 1900 eurot (19 tunni eest) jääb kohus seisukohale, et hinnates hagiavalduse sisu ja mahtu on põhjendatud ajakuluks 600 eurot (6 tundi). Hageja 12.11.2029 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt koosnevad lepingulise esindaja kulud osaliselt kohtueelsetest kuludest (sh suhtlus kostjate ja pangaga, pankrotihoiatuse koostamine jne). Kohus selgitab, et lepingulise esindaja kulu on 8 (9)
2-19-12616 põhjendatud üksnes ulatuses, mil esindamine on aset leidnud käesolevas kohtumenetluses. Kui hagejale on tekkinud kulu väljaspool kohtumenetlust (kohtueelselt), siis võib tegemist olla eraldi võimaliku kahju nõudega kostjate vastu (VÕS § 128 lg 3). Kohus nõustub kostjatega, et menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule saatmise ajakulu on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses (50 eurot); kostjate kaja osas hageja seisukoha koostamise ning kohtule läkituse eest on kohtu hinnangul põhjendatud kulu 150 eurot (1,5 tundi); kostjate määruskaebusega tutvumise, analüüsi ning kohtu nõudel vastuse koostamise ja kohtule läkituse eest on põhjendatud 225 eurot (2,25 töötundi); kostjate hagivastusele hageja seisukoha koostamise ja kohtule läkituse eest on põhjendatud 225 eurot (2,25 töötundi); kostjate vastuväidetega tutvumise, analüüsi, vastu-väidete ning hageja uute tõenditaotluste koostamise, täiendamise ning kohtule läkituse eest on põhjendatud 500 eurot (5 töötundi); hageja menetluskulude nimekirja koostamise, istungiks ettevalmistuse ja istungil esindamise eest on põhjendatud 200 eurot (2 töötundi). Seega on hageja poolt õigusabi kasutamise põhjendatud kuluks kohtu hinnangul 1950 eurot (19,5 tundi). Hageja lepingulise esindaja transpordikulu osas on Riigikohus lahendis 2-14-14536 selgitanud (p 16), et sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras VV 14.07.2006. a määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta (p 69–75). Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud transpordikuluks 120 eurot (400 x 0,3). Kokku mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulu summas 2820 eurot (sh riigilõiv 750 eurot ning lepingulise esindaja kulu 1950 + 120 eurot).
4.7.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.8.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
(allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.