Otsuse avalikult teatavakstegemise 21. oktoober 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu aeg ja koht Tsiviilasja number
2-19-20334
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. H. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
169,01 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Tarvo Ilves (e-post [email protected]) Kostja: A. H. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; tegelik eluja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult 03.10.2020)
Menetlemise viis
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
Võtta vastu Aktsiselts PlusPlus Capital hagist loobumine A. H. vastu summas 75,85 eurot (millest 10,27 eurot on põhivõlgnevus, 40,58 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.10.2016-16.12.19 eest ja 25,00 eurot sissenõudekulud) ja lõpetada loobutud nõudes menetlus.
Hagi rahuldada osaliselt.
Välja mõista A. H.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks A. H. ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepingu nr 5284718 (kliendinumber 8436209) alusel koostatud arvetest nr 2016696579, 2016959537, 2017199723 ja 2017411141 tulenev võlgnevus summas 75,16 eurot (millest 60,16 eurot põhivõlgnevus ning 15,00 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.10.2016-16.12.2019 eest).
Välja mõista A. H.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o otsuse tegemisel 60,16 eurot) alates 18.12.2019 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 21.10.2020 summas 4,06 eurot.
Välja mõista A. H.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o otsuse tegemisel 60,16 eurot) alates 22.10.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemisel 8% aastas).
Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue A. H. vastu sissenõutavaks muutunud viivise eest summas 0,01 eurot.
Jätta menetluskulud 50% ulatuses A. H. kanda ja 50% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 267,00 eurot (millest 75 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 192 eurot lepingulise esindaja tasu), millest 133,55 eurot mõista A. H.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on A. H. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
10.Toimetada kostjale A. H.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 18.12.2019 hagiavalduse A. H. (kostja) vastu. 20.01.2020 esitas hageja täpsustatud nõude kostja vastu ja 01.02.2020 edastas hageja kohtule Elisa Eesti AS teatise. Hageja nõuab kostjalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu kliendinumbriga 8436209 alusel 01.10.2016 koostatud arve nr 2016696579 summas 43,24 euro, 01.11.2016 koostatud arve nr 2016959537 summas 8,11 euro tasumist, 01.12.2016 koostatud arve nr 2017199723 summas 7,07 euro tasumist ja 01.01.2017 koostatud arve nr 2017411141 summas 12,01 euro tasumist. Arved on koostatud teenuste kasutamise eest perioodil 1. september kuni 31. detsember 2016, arvete tasumise tähtaeg saabus vastavalt 18.10.2016, 18.11.2016, 18.12.2016 ja 18.01.2017. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6. Elisa üldtingimuste p. 7.10 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist maksete mittetähtaegse tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.10.2016 – 16.12.2019 summas 34,90 eurot, perioodi 19.11.2016 – 16.12.2019 summas 6,37 eurot, erioodi 19.12.2016 – 16.12.2019 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-20334 summas 5,40 eurot ja perioodi 19.01.2017 – 16.12.2019 summas 8,92 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 19.12.2019 kuni põhinõude 70,43 euro täitmiseni lugedes viivise määraks 0,07% päevas. Lepingu üldtingimuste punktide 5.2.3. ja 6.1.7 ning VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel nõuab hageja pärast lepingu ülesütlemist tekkinud sissenõudekulu summas 25 eurot 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018 edastatud võlateatise eest. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega ilma kohtuistungit korraldamata.
2.Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 14.02.2020 määrusega. 07.07.2020 hageja korrigeeris nõuet ning palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 60,16 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 15,01 eurot, viivist alates 19.12.2019 kuni põhinõude 60,16 euro täitmiseni lugedes viivise määraks 0,021918% päevas. Hageja jäi menetluskulude nõude juurde. 22.07.2020 hageja teatas, et loobus nõudest põhinõude osas summas 10,27 eurot, viivisnõude osas summas 40,58 eurot ja sissenõudekulude summas 25,00 eurot.
3.Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult 03.10.2020 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 19.10.2020 kell 24:00 (TsÜS § 135 lg 1, § 136 lg-d 6, 8). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud 07.07.2020 täpsustatud hagiga ning 22.07.2020 avaldusega hagist osalise loobumisega, on seisukohal, et hageja osaline hagist loobumine tuleb vastu võtta. TsMS § 429 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse (TsMS § 429 lg 2). Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima (TsMS § 429 lg 3). Käesolevas menetluses on menetlusdokumendid (sh hagist osaline loobumine) kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtu hinnangul hageja hagist loobumine ei riku kostja õigusi, kuna loobumisega kostja kohustused hageja ees vähenevad. Kuna kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud, siis eeldatavalt ei ole kostjale ka menetluskulusid tekkinud.
5.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb jätta osaliselt rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
3 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-20334
6.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause ning TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja liitumislepingu nr 8436209 kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse eest. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kostja ei ole nõude loovutamise kohta vastuväidet esitanud. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse kogusummas 60,16 euro täies ulatuses järgmiselt: - 01.10.2016 koostatud arve nr 2016696579 summas 43,24 eurot, - 01.11.2016 koostatud arve nr 2016959537 summas 7,27 eurot, - 01.12.2016 koostatud arve nr 2017199723 summas 4,99 eurot, - 01.01.2017 koostatud arve nr 2017411141 summas 4,66 eurot.
7.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.01.2016 kuni 30.06.2016 on 0,05 % ning 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 15,01 eurot, mis on arvestatud järgmiselt: Arve nr 2016696579
Põhisumma Viivis alates
Viivis kuni
Viivise % päevas
43,24 19.10.2016
16.12.2019
0,021918%
Viivis 10,94€
4 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-20334 2017411141
4,66 19.01.2017
16.12.2019
0,021918%
1,08€
2016959537
7,27 19.11.2016
16.12.2019
0,021918%
1,79€
2017199723
4,99 19.12.2016
16.12.2019
0,021918%
1,20€
8.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et perioodi eest 19.10.2016 kuni 16.12.2019 nõuab hageja viivist kindlate summadena ja alates 19.12.2019 protsendina.
9.VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 01.10.2016 arve nr 2016696579 maksetähtaeg oli 18.10.2016, 01.11.2016 arve nr 201659537 maksetähtaeg oli 18.11.2016, 01.12.2016 arve nr 2017199723 maksetähtaeg oli 18.12.2016 ja 01.01.2017 arve nr 2017411141 maksetähtaeg oli 18.01.2017. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi üheksanda lõike järgi tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kostja viivituses 01.10.2016 arve nr 2016696579 tasumisega alates 19.10.2016, 01.11.2016 arve nr 2016959537 tasumisega alates 19.11.2016, 01.12.2016 arve nr 2017199723 tasumisega alates 19.12.2016 ja 01.01.2017 arve nr 2017411141 tasumisega alates 19.01.2017. Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 43,24 euro (01.10.2016 arve nr 2016696579) puhul 10,93 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Võlaperiood % % Summa Perioodis Perioodi aastas päevas päevas päevi summa 19.10.2016-31.12.2016
0,021858
0,009451
0,699374
01.01.2017- 16.12.2019
0,021918
0,009477
10,23516
Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 7,27 euro (01.11.2016 arve nr 201659537) puhul 1,79 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Võlaperiood % % päevas Summa Perioodis Perioodi aastas päevas päevi summa 19.11.2016-31.12.2016
0,021858
0,001589
0,068327
01.01.2017-16.12.2019
0,021918
0,001593
1,72044
Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 4,99 euro (01.12.2016 arve nr 2017199723) puhul 1,20 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Võlaperiood % % päevas Summa Perioodis Perioodi aastas päevas päevi summa 19.12.2016-31.12.2016
0,021858
0,001091
0,014183
01.01.2017-16.12.2019
0,021918
0,001094
1,18152
Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 4,66 euro (01.01.2017 arve nr 2017411141) puhul 1,08 eurot järgmise arvestuse kohaselt: 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-20334 Võlaperiood
% aastas
% päevas
Summa päevas
Perioodis päevi
Perioodi summa
19.01.2017-16.12.2019
0,021918
0,001021
1,084302
Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt kogusummas 15,00 eurot (10,93€ + 1,79€ + 1,20€ + 1,08€). Sissenõutavaks muutunud viivise summas 0,01 eurot jätab kohus rahuldamata. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 18.12.2019 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 4,06 eurot (60,16€ x 8%/365kp x 14kp perioodi eest 18.12.2019-31.12.2019 + 60,16€ x 8%/366kp x 295kp perioodi eest 01.01.2020-21.10.2020) ning alates 22.10.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.
10.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 75,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
11.Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas kokku 420 eurot. Hagiavaldusele lisatud 16.08.2019 arve nr 827931 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu A. H. kohtumenetluses on dokumentide komplekteerimise ja analüüsi eest 1,5 tundi summas 150 eurot ja hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 2,0 tundi summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 korranud oma varasemat seisukohta, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga (kohtumenetluses olnud hagide võrdluses on vahetatud kostja nimi ja aadress ning arvnumbrid – kliendinumber, arvete numbrid jne), hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka ilma (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25; 09. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p. 14; 01. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p. 13) ja ka 130,00 eurot, millele lisandub käibemaks (02. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p. 55) ja ka 140,61 eurot, millele lisandub käibemaks (21. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17, p. 12), kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-20334 vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 192 eurot (2tx80€+20% käibemaks).
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Käesolevas asjas on kohus pärast hageja pool nõudest loobumist sisuliselt hageja nõude rahuldanud. Hageja nõude rahuldamata jätmine 0,01 euro ulatuses seoses arvutusveaga ei ole menetluskulude jaotuse osas määrava tähtsusega. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus on seoses hageja osalise nõudest loobumisega selles osas menetluse lõpetanud. Hageja esitas kostja vastu esialgu nõuded kokku summas 151,02 eurot + lisanduv viivis, loobus nõudest summas 75,85 eurot ning kohus rahuldas hageja nõude summas 75,16 eurot + lisanduv viivis. Märgitust tulenevalt jätab kohus seoses nõudest loobumisega menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda. Kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
13.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.