2-20-110575/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

10.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Tartu Maakohtu menetluses on OMEGA INVEST OÜ hagi K.V. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja K.V. XX.XX.XXXX sõlminud Coop Finants AS-iga Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr XXX. Coop Finants AS ütles lepingu üles 30.12.2019. a ja loovutas nõude hagejale. Kostja ei ole lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud. Hageja palub välja mõista võlgnevuse 200 eurot, viivise perioodi 31.12.2019. a – 6.07.2020. a eest (so alates ülesütlemisest kuni Tartu Maakohtule hagiavalduse esitamiseni) 20,68 eurot ning kahju hüvitise 50 eurot.

Kohus võttis hagi menetlusse 13.07.2020. a ning andis kostjale aega 20 päeva määruse kättesaamisest alates hagile vastamiseks. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded 7.08.2020. a teate avaldamise teel. Kostjal oli kohustus hagile vastata hiljemalt 14.09.2020. a. Kostja ei esitanud kohtu määratud aja jooksul ega ka hiljem hagile vastust. Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja hagi saab tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Hageja nõue mõista kostjalt välja kahjuhüvitis summas 50 eurot tuleb jätta rahuldamata. Hagiavaldusest nähtuvalt ütles Coop Finants AS kostjaga sõlmitud lepingu üles ning loovutas nõude kostja vastu hagejale 30.12.2019. a. Hageja selgitas hagiavalduses, et kuna hageja põhitegevusalaks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis hageja nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga, millest tulenevalt tekkis hagejale kahju 50 eurot (makstud teenustasu). Hageja viitab võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 127 lg 1, 128 lg 3, 115 lg 1 ning Riigikohtu 14.06.2005 lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05. Kohus märgib, et 01.10.2015 jõustus VÕS § 1132, mille eesmärk on piirata tarbija kohustust hüvitada majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule võla sissenõudmisega seotud kulud. VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Kohus leiab, et hageja kahjunõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Piisavaks võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise aluseks ei saa pidada vaid asjaolu, et hageja sõlmis inkassoga käsunduslepingu, mille eest maksis teenustasu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus käesolevas asjas menetluskulud 82% ulatuses kostja ja 18% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 270 eurot. Hageja lepinguline esindaja on asja materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks kulutanud 3 töötundi ühe töötunni hinnaga 90 eurot.