Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-20-124793 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi X.X.vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 779,55 eurot Silvi Maiste
Hagihind Kohtunik Hageja
Hageja lepinguline esindaja Kostja
21. oktoober 2020
Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood xxxxxxxx, aadress xxxx xxx xxxx-xxx, xxxxxxx xxxxxxx, xxxxx, xxxxxx xxxxxxx) X.X. (PlusPlus Legal OÜ; e-post) X.X.(isikukood xxxxxxxxxx, registrijärgne aadress xxxxxxxx, xxxxxxxx)
Hageja esitas Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Võlgnevus tuleneb sõlmitud osamaksetega tasumise müügilepingust Nr. 1A03979, 08.12.2017. Hagiavalduses on kostja elukohaks märgitud hagejale teadaolev elukoht xxxxx xxxxxx xxx-xx xxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxxxxx. Rahvastikuregistri andmetel on kostja alates 12.01.2018 märkinud oma ametlikuks elukohaks xxxxxxxx, xxxxxxxx. Rahvastikuregistri järgi on kostja kirje olekuks märgitud arhiivis. Viljandi aadressi omanik kinnitab, et aadress on kehtetu, kuna isik lahkus tagasi xxxxxxxxxx.
Kohtul tuleb otsustada tsiviilasjas hagi menetlusse võtmine. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust
kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). TsMS § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 kohaselt TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või p 1 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012. Vastavalt 12. detsember 2012.a Nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012 („Kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)“) art 4 lg-le 1 esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Rahvastikuregistri andmetel on kostja alaliseks elukohaks alates 12.01.2018 Bulgaaria. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kostja elukoht muudetud ning alates 12.01.2018 aastast on kostja oma elukoha aadressiks registreerinud xxxxxxxx, xxxxxxx, millest saab järeldada kostja tahet TsÜS § 14 lg 3 kohaselt viia oma elukoht xxxxxxxxxxxx. Isik on bulgaaria kodakondsusega. Rahvastikuregistris on isiku kirje olek - arhiivis. Isikul puudub kehtiv isikutunnistus ja elamisõigus Eestis. Kuivõrd Nõukogu määruse art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest., siis ei ole Tartu Maakohus pädev käesolevat tsiviilasja arutama. Eelnimetatu tõttu keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus märgib, et hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.