Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASAJOLUD

Harju Maakohus, läbi vaadanud võlgniku Estera Development Holding OÜ pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks, võttis 11.09.2020. a. määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu tagatiste kontole ei ole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutine haldur esitas ka halduri tasu taotluse. Pankrotivara puudumise tõttu palub ajutine haldur mõista enda tasu välja riigivahenditest summas 397 eurot (millele lisandub käibemaks) ja maksta see välja Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ. Ajutise halduri tasu ja kulude katteks väljamõistetud summa, mis ei ole kaetud nimetatud summaga, mõista välja võlgnikult.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku kohustusi pole võimalik täita võlgniku vara arvelt. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole võimalik ̶ selleks puuduvad rahalised vahendid ja võimalused. Niisamuti puuduvad võlgniku tervendamise võimalused. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kuriteo tunnustega tegude ja raske juhtimisvea olemasolu ei ole ajutine haldur tuvastanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Selgeid vara tagasivõitmise ja -tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks.

PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katmiseks, mistõttu kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks mis lisandub eelnimetatud summale) ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab 397 eurot, tuleb jätta võlgniku kanda. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse äriregistrisse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja ÄS § 58 lg 4 sätestab seejuures, et ÄS § 58 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Seoses vahendite ebapiisavusega pankrotimenetluse läbiviimiseks tuleb osaühingu likvideerimisel määrata ka dokumentide hoidja. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme.

(allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.