Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

maksejõuetuse tekkimise kohta. Kohus palus teatada ka eelduslik vanglast vabanemis aeg, sest avalduse esitamise ajal viibis avaldaja Tartu Vanglas. Kohus edastas määruse 10.07.2020 Tartu Vanglasse. Tartu Vangla 15.07.2020 teate kohaselt on avaldaja vanglast vabanenud. Kohus saatis määruse postiga avaldaja registrijärgsele elukoha aadressile. Menetlusdokumendi väljastusteate kohaselt üritas postitöötaja menetlusdokumenti kätte toimetada 14.08.2020 kell 10.45 ning 22.08.2020 kell 20.20, kuid avaldajat ei viibinud kohal. Postitöötaja jättis dokumendid postkasti. Kohus saatis 25.08.2020 määruse rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid avaldaja ei kinnitanud dokumentide kättesaamist. Kohus püüdis helistada ka rahvastikuregistris märgitud telefoninumbritele, kuid avaldaja ei võtnud vastu. Kohus ei ole suutnud avaldajale puuduste kõrvaldamise kätte toimetada. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et avaldusega taotletavat eesmärki ei ole käesolevalt võimalik saavutada, sest avaldajal puudub huvi avalduse menetlemiseks. Avaldus esitati kohtule puudustega ning kohus andis määrusega avaldajale võimaluse puudused kõrvaldada, kuid määrust pole vaatamata mõistlikele pingutustele olnud võimalik avaldajale kätte toimetada. Avaldaja vabanes vanglast, kuid ei teavitanud kohtule enda elukoha andmeid vabaduses ega ka muid kontaktandmeid. Kohus märgib, et avalduse esitas avaldaja kohtule vahetult enne vanglast vabanemist (avaldus esitatud 02.072020, teade vanglast vabamise kohta 15.07.2020), mistõttu pidid ta arvestama sellega, et ka väljaspool kinnipidamisasutust peaks ta olema kohtule kättesaadav ja juba avalduses teatama kohtule selle aadressi, kus ta vabaduses viibib või elab. Kohus püüdis määrust kätte toimetada kõigile teadaolevatele aadressidele, sh rahavastikuregistrisse märgitud aadressile ja püüdis saada avaldajaga kontakti kõigi registrites avaldatud kontaktandmete kaudu. Avaldust menetleb kohus ikkagi avaldaja tahtest ja huvist lähtuvalt, sest just avaldaja esitas avalduse. Käesolevalt pole aga kohtul võimalik avaldust menetleda, sest avaldajaga ei saa kuidagi ühendust ning talle pole võimalik menetlusdokumente kätte toimetada. Kui avaldaja sooviks avalduse lahendamist, oleks ta kohtule oma vabanemisest teavitanud või võtnud ise vahepealsel ajal kohtuga ühendust ja tundud huvi, millises seisus on tema avaldus menetlemine. Kuna avaldust ei ole võimalik menetleda, ei ole ka avaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest. Kohus selgitab avalduse menetlusse võtmisest keeldumise tagajärgi: TsMS § 372 lg 6 näeb ette, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et seda ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, siis jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna menetluses puuduvad teised menetlusosalised ja seega ka menetluskulud, ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.