Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

2-14-7443

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on OÜ DELITALY hagi Altenberg-Reval Aktsiaseltsi (pankrotis) vastu esemete väljaandmiseks või kahju hüvitamiseks ning saamata jäänud tulu hüvitamiseks. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-20-479 kuulutanud kostja AltenbergReval Aktsiaseltsi osas välja pankroti 06.04.2020.a kell 12.00. Ühtlasi on kohus nimetanud Altenberg-Reval Aktsiaseltsi pankrotihalduriks Toomas Saarma. Kumbki pooltest käesolevas menetluses ei teatanud kohtule pankroti väljakuulutamisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg-le 3 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 näeb ette, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-20-479 kuulutanud kostja AltenbergReval Aktsiaseltsi osas välja pankroti 06.04.2020.a kell 12.00. Pankrotimäärus on jõustunud 22.04.2020.a. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Võttes arvesse, et kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas otsust teinud, siis tuleb kostja vastu esitatud hagi jätta läbi vaatamata. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagiavalduse TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 koosmõju alusel läbi vaatamata. Tulenevalt hagi läbivaatamata jätmisest tühistab kohus hagejale täpsustatud nõude esitamiseks määratud tähtaja. Kohus taastab hageja avalduse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu (PankrS § 43 lg 3). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Üldjuhul oleks hagi läbivaatamata jätmisel menetluskulude kandmise kohustus hagejal. Samas leiab kohus, et pärast hagi esitamist oleks kostja menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Kohus lähtub menetluskulude jaotusel TsMS § 162 lg-st 4 ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hagejal on õigus taotleda asjas tasutud riigilõivu tagastamist pärast käesoleva lahendi jõustumist TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 koosmõju alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.